TEGUSÕNADE PÖÖRAMISE TABELID REEGLIPÄRASED VERBID INDICATIVO kinde kõneviis l INFINITIVO PRESENTE PRETÉRITO PRETÉRITO FUTURO algvorm olevik INDEFINID IMPERFECT tulevik O O kestev lihtminevik minevik BAILAR bailo bailé bailaba bailaré tantsima bailas bailaste bailabas bailarás baila bailó bailaba bailará bailamos bailamos bailábamos bailaremos bailáis bailasteis bailabais bailaréis bailan bailaron bailaban bailarán COMER como comí comía comeré sööma ...
Viljandi County Gymnasium Prepositions Name Form 11b Supervisor: Name Viljandi 2009 Viljandi County Gymnasium 1. Prepositions of place The ball is in the box The ball is on the box. The ball is under the box. Jane's house Bill's house John's house John's house is next to Jane's Jane's house is between Bill's Bill's house is next to Jane's house. and John's houses. house. The man stood The climbers The man stood The enemies stood The gardners next to the gopher stood on top of between the two opposite each stood behind the ...
Présent travailler töötama Présent avoir omama Présent être olema je travaille j'ai je suis tu travailles tu as tu es il/elle travaille il a a il/elle il/elle est nous travaillons nous avons nous sommes vous travaillez vous avez vous êtes ils travaillent ils ont ils sont Présent aller minema Présent parler rääkima Présent habiter elama je vais je parle j'habite tu vas tu parles tu habites il/elle va ...
NON-Continuous Verbs Verbs It is important to understand that English verbs are divided into three groups: Normal Verbs, NON-Continuous Verbs and Mixed verbs. Today we're going to talk about NON-Continuous verbs. These Verbs are usually things you cannot see somebody doing. Non-Continuos Verbs include: Abstract Verbs. Possession Verbs. Communication Verbs. Sense Verbs. Emotion Verbs. Abstract Verbs examples: Click to edit Master text styles · I now realize that using the Second level internet is more useful. Third level Fourth level He loves her. · Fifth le...
Types of Verbs Group I Normal Verbs Most verbs are "Normal Verbs." These verbs are usually physical actions which you can see somebody doing. These verbs can be used in all tenses. Normal Verbs to run, to walk, to eat, to fly, to go, to say, to touch, etc. Examples: · I eat dinner every day. · I am eating dinner now. Group II Non-Continuous Verbs The second group, called "Non-Continuous Verbs," is smaller. These verbs are usually things you cannot see somebody doing. These verbs are rarely used in continuous tenses. They include: Abstract Verbs to be, to want, to cost, to seem, to need, to care, to contain, to owe, to exist... Possession Verbs to possess, to own, to belong... Emotion Verbs to like, to love, to hate, to dislike, to fear, to envy, to mind... Examples: · He is needing help now. Not Correct · He needs help now. Correct · He is wanting a drink now. Not Correct ...
Sidamo keel on aglutinatiivne keel, mis on täis afikseid, neist enamus on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited (kui välja arvata negatiivse tähendusega di, mida kasutatakse pigem verbi eesliitena, mitte iseseisva kliitikuna). (Kawachi 2007: 311) Sidamo keeles on vähemalt kaks viisi, kuidas klassifitseerida tegusõnu. Üks viis põhineb sihitu ja sihilise tegusõna tunnusjoonte vahel. Teine määratulus põhineb erinevaid tegevusi kajastavate verbide ja seisundi muutusi kajastavate verbide vahel. Sihilised verbid peavad „endaga kaasa võtma“ sihitise, kuid kaused verbid seda tegema ei pea. Peale selle peab verb olema sihiline, et temast saaks moodustada kaudse vormi. (Kawachi 2007: 115-116) Reduplikatsioon pole sidamo keeles haruldane nähtus, kuigi see pole kuigi produktiivne. Mõned verbid kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada intensiivset või korduvat tegevust. Selline verbide hulk taandub tegusõnadele, mille sõnajuure moodustab ainult üks silp
abaga keele kõnelejad, keda on 2011. aasta andmete järgi 150 (Ethnologue). Benabena keelt kõneldakse Paapua Uus-Guineas Eastern Highlandsi provintsis Goroka (mis on ka provintsi keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue). Benabena keel on peamiselt aglutineeriv keel kuid esineb ka fusionaalseid elemente. Verbide morfoloogia on palju keerulisem ja olulisem kui seda on nimisõnade morfoloogia. (DOBES) Nagu teisteski Eastern Highlandsi provintsi keeltes on tegusõna struktuur hädavajalik arusaamisel ja lausete koostamisel. Verbid kannavad endas tähenduslikult nii subjekti kui aega. Verbide morfoloogiline struktuur väljendab aja ja subjekti suhteid osalausete vahel. (Young, 1970: 1) On ka palju juhtumeid, kus suurt semantilist rolli ei mängi mitte verb ise vaid verbiline
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppi...
################################################################################ ## # Futur proche # (lhitulevik) - koosneb mitmest osast. nt. aller(minema) (oleviku prdes) + VERBE (infinintif aka TEGUSNA ALGVORMIS) Prded: Je vais Tu vas Il/Elle va Nous allons Vous allez Ils/Elles vont Nt: Je vais aller/faire/dire/manger jne!!!!!! ################################################################################ ### # Futur simple # (lihttulevik) Tuleviku lpud: Je ...-ai Yu ...-as Il/Elle ...-a Nous ...-ons Vous ...-ez Ils/Elles ...-ont 1) -er & -ir lpuliste verbide(tegusnade) puhul (V.A. ALLER) algvorm + tuleviku lpp nt: * mangerai * finira 2) tegusnad, mislppevad -e'ga nt. prendre: * prendr+ai * prendr+as * prendr+a 3) irregulaarsed/ebareegliprased verbid/tegusnad(les verbes irreguliers): tre - serai avoir - aurai devoir - devrai pouvoir - pourrai savoir - saurai vouloir - voudrai voir - verrai *falloir - faudrai pleuvoir - pleuv...
juurmorfeem või morfoloogiliselt komplekssem struktuur. Teiselt poolt võidakse tüve all mõista ka lihtsalt juurmorfeemi. Vastavalt asendile tüve suhtes võib eristada kolme liiki afikseid . Tegemist on seega positsioonilise ehk asukohast lähtuva liigitusega. Tüve ees asuvad afiksid on prefiksid, tüvejärgsed on sufiksid ja tüve sees paiknevad afiksid on infiksid. Muuteprefikseid esineb näiteks ka saksa keele verbide partitsiibivormides. Sellise prefiksi ja sufiksi kohustusliku ühendi kohta kasutatakse mõnikord terminit tsirkumfiks. Selle vormi prefiks on osaliselt reduplikatiivne - prefiks sisaldab tüve alguskonsonanti. Tüve lõppu liituvaid afikseid nimetatakse sufiksiteks. Ka nt eesti keele tunnused ja lõpud. Sufiksid on maailma keeltes palju tavalisemad kui prefiksid; keeli võib nimetada sufiks või prefikskelteks, kui enamus afikseid on ühesugused
Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Sõnavara ideologiseerimine................................................................................................. 4 2. Grammatiline sarnastumine................................................................................................ 4 2.1. Refleksiivsete verbide ja lausete kasutamine.................................................................. 4 2.2. Aspektaalsete määrsõnade kasutamine............................................................................ 6 2.3 Mitmuse ülekasutamine.................................................................................................. 7 2.4 Asesõnade mitmuslik kasutamine..................................................................................... 7 2
tüübis on selle kasutamine koguni küsitav (seminari/sid). Sisseütlev kääne Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b. sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c. sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka d. isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Kuidas sa minu ettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e. harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest:
Verbi oleviku eitavas kõnes ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormis avaldub puhas verbitüvi, tunnuseid neil vormidel pole (ei tee, ei käi, ei loe; (sa) tee, käi, loe) keel-tüübis on ainsuse sisseütleval erandlikult de-lõpp, nt keel/de, suur/de, hool/de uus-tüübis (laadivaheldusliku s-iga tüübis) kuulub -de tüvesse ega ole sisseütleva lõpp, nt uude, tõrde, küünde, varde murdma-tüüpi verbide umbisikulise tegumoe vormides on tüvesse kuuluv klusiil ja umbisikulise tegumoe tunnuse alguse klusiil ühte sulanud ja tunnus tuleks t pealt poolitada, nt murtakse, seati
PÖÖRAMINE, kui sõna on Konjunktivis: ich E wir -EN du EST ihr (E)T er E sie -EN Ich hatte ich hätte Du hattest Du hättest Er hatte er hätte usw. sein war ist gewesen sein WAR gewesen War = Konjunktiv WÄRE kommen kam ist gekommen KAM Konjunktiv KÄME werden wurde ist geworden WURDE Konjunktiv WÜRDE Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust olevikus, siis kasutatakse enamike verbide puhul abitegusõna werden KonjunktivII = WÜRDE + pöördelõpp + põhitegusõna ALGVORM lause lõpus! ich würde schnell fahren du würdest es nie sagen er würde...; wir würden...;ihr würdet...;sie würden... Kui tahetakse väljendada soovi või võimalust verbidega HABEN ja SEIN siis würde + Infinitiv varianti EI KASUTATA! Siis tuleb Konjunktiv teha sõnast endast (ehk Präteritum võtta, lisada täpid ja E) ich wäre; du wärest ma oleks, sa oleks...jne
Käskiva kv 3. p tunnus -ka/-ga: tehka ‘tehku’, olga ‘olgu’; Eitussõnad äi/ei, ep, es; t-tunnusega tud-kesksõna: pekset ‘pekstud’, loulet ‘lauldud’; Sisemine liigendus: Saaremaa Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik : kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut ‘õlu’), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand ’tõstnud’, andama ’andma’) ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada ’niita’), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju ’madu’). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat ’plaat’), a labialiseeritus (soun ’saun’, koo ’ka’), h ees ä > i (ihib ’ähib’, kihe ’kähe’).
kasutamine koguni küsitav (seminari/sid). Sisseütlev kääne Sisseütlev kääne on sisekohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Ema sõitis linna; b) sihtaega, nt Kõik kordus aastast aastasse. Töö lõpetamine jääb maikuusse; c) sihtseisundit (seisundit, millesse siirdutakse), nt Mees vajus mõttesse. Kindlate verbide rektsioonilise laiendina võib sisseütlev vormistada ka: d) isikut, eset või nähtust, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Kuidas sa minuettepanekusse suhtud. Jüri on Marisse armunud; e) harva ka põhjust, nt Isa suri vähki. Sisseütleva käände tunnuseks võib kõikidel sõnadel olla sse. Seesütlev kääne Seesütlev kääne on sisekohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Me elame linnas;
`ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult);
Past tenses /mineviku ajad/ 1. Past Simple /lihtminevik/ Formation/moodustamine: -- Kõikides pööretes/isikutes tegusõna II põhivorm, mis reeglina lõpeb mineviku tunnusega ed (like liked (hääldub [laikt]); hate hated [heitid]). Ebareeglipäraste sõnade puhul tuleb kasutada II põhivormi (vt. irregular verbs; ebareeglipäraste verbide tabel; näit. write wrote; run ran; buy bought jne.) - Küsimuste ja eitava vormi moodustamisel tuleb tegusõna panna algvormi; aga lisatakse mineviku abisõna did (Did you like the film? She did not (didn't) read the newspaper. When did you come home?) Jaatav Eitav Küsiv (kas-küsimus) I liked (went) I did not (didn't) like/go Did I go? (Läksin ma?)
andmed kui ka selle struktuur on esitatud täiesti eksplitsiitselt ning tänu sellele on võimalik koostada paindlikult liigendatud päringuid." (Arvutimaailm, 2002). Leksikaalse andmebaasi üheks alaliigiks on tesaurus, mis põhineb mõistete omavahelistel seostel. Üks tuntumaid semantilisi arvutileksikone on WordNeti, milles kajastuvad mitmed seosed : · " hüponüümia/hüperonüümia (nt inimeneelusolend) · troponüümia (vastab verbide puhul hüponüümiaseosele, nt kõndimamarssima) · meronüümia e. osa -- tervikuseos (nt autorool) · antomüümia (pikklühike) · järgnevusseos (seob eelkõige verbide tähendusi, nt norskamamagama)" (Arvutimaailm, 2002). 7 Kokkuvõte Tehnoloogiline areng on avaldanud suurt mõju ka keeleuurimisele. Arvutite kasutusele võtuga tekkis mitmeid huvitavaid probleeme, kuid samas on see loonud uusi lahendusi ja
tuki – lööma tukituki – korduvalt lööma amo – kandma amoamo – kandma midagi rasket, vähehaaval 6 Väga palju homonüüme: Lima – viis, viies, käsi, looma esijalg Kelekele – neeger, kruus, liiv Ivi – luu; pandanuse vilja südamik, lõpetamata ülesanne, mis inimese muretsema paneb; jutluse kokkuvõte; vimma pidama 6 mā aku – mulle, mā au – sulle, mā ana – temale, mā ai? – kellele? 6 prefiksit waka- kasutatakse verbide moodustamiseks, väljendab jõudmist selleni/saamist selleks, mis prefiksi järel asub: wakatāne – meheikka jõudma (tāne – mees) wakaipo – armuma (ipo – armuke, kallim) 6 Keelenäide: Väljendid: Pewea – Tere, kuidas sul läheb? 2 Ko lelei wua – Mul läheb hästi/Kõik on korras 2 Ata wai wolo – Tere/Tänan sind 2 Ko ai tō ingoa? – Mis su nimi on? 6 Elepani – elevant 6 Kati – hammustama 4
esinevad lauses tavaliselt sihitisega, nt. tegema, kirjutama, veenma, segama, ehitama; 12 2. Sihituteks e intransitiivseteks verbideks, millega väljendatud tegevus ei ole sihiline, nt käima, minema, venima, solvuma, suplema, kaklema. Nagu ikka keeles on siingi olemas vaherühm, kuhu kuuluvad verbid kannavad enam ühte kui teist omadust ning selget piiri sihiliste ja sihitute verbide vahel pole, nende kasutamine sõltub valitud lausemallist. Nt. jooksma üldiselt sihitu verb, mida vaid teatud kindlas tähenduses võib kasutada sihilisena, nt jookseb sadat meetrit. Või magama üldiselt sihitu, kuid magas rasket und muutub sihiliseks. Sihilised verbid jagatakse sihitise käände järgi: 1) Kolmekäändelise sihitisega verbid, st et objekti kääne on määratav nii täis- kui ka osasihitise reeglitega
8. Grammatikaliseerumise käigus toimuv tähendusnihe Tuntud grammatikaliseerumise suunad: objekt > ruum; kaaslane > vahend Kaaslast tähistatav tunnus hakkab tähistama vahendit (instrumentaalne funktsioon): 1) Isa jalutab lapsega. 2) Laps mängib lusikaga. 3) Ta sõidab rongiga. 4) Ta jõuab kahe tunniga. 5) Ta räägib valju häälega. Isik (kaaslane) > tegevuse objekt > vahend > aeg > kvaliteet Verbide grammatikaliseerumine hakkama 'kinni haarama': Ta hakkas sangast kinni. hakkama 'alustama': Homme hakkan sõitma. võtma + da-infinitiiv võta kell + paranda kell > võta kell, (et) parandada 1) Võttis kella laualt. 2) Võttis kella, et seda parandada. 3) Võttis kella parandada. 4) Võta mu kell parandada. 5) Ma ei võta teda uskuda. Verbid võtma, hakkama ja saama ei ole eesti keeles lõpuni grammatikaliseerunud (kuigi neid
Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2016 Keelehooldeallikate kasutamine 1. Mida tähendab, et õigekeelsussõnaraamat on kirjakeele normi alus? Õigekeelsussõnaraamat on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute alusena. See tähendab, et korrektse keelekasutuse tagamiseks tuleks järgida raamatus esitatud soovitusi ja reegleid. 2. Võrdle õigekeelsussõnaraamatu ja eesti keele seletava sõnaraamatu abil sõnade enamik ja enamus tähendust. Otsusta, kumb sõna sobib lausesse ......................... meist oskab vene keelt, ja põhjenda otsust. Korrektne on kirjutada: ,,enamik meist oskab vene keelt.", sest enamik tähendab suuremat osa, samas kui enamus tähendab arvulis...
teatud erinevusi, mis on pööramisel lahutatava eesliitega verbidel ja modaalverbidel (Modalverben). On täiesti reaalne (ja vajalik) saksa keele verb oma iseärasustega selgeks teha ja pähe õppida. Absoluutselt selged ja korrektsed peavad olema abiverbid "sein", "haben", "werden", selged ja korrektsed ka modaalverbid "können", "dürfen", "müssen", "wollen", "mögen", "sollen". siis edasi tugevate (ebareeglipäraste) verbide põhivormid. Mõista on siin suhteliselt vähe, kogu töö on suures osas tuupimine. Saksa verbi puhul võib tuupimisega saavutada teatuid eesmärke oma saksa keele korrastamisel. 9 AEG JA AJAVORMID. Esmalt abiverbide pööramine olevikus (Präsens) ja minevikus (Imperfekt). haben - hatte - gehabt (omama) Ich habe wir haben ich hatte wir hatten
Verbi oleviku eitavas kõnes ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormis avaldub puhas verbitüvi, tunnuseid neil vormidel pole (ei tee, ei käi, ei loe; tee, käi, loe). keel-tüübis on ainsuse sisseütleval erandlikult de-lõpp, nt keel/de, suur/de, hool/de. uus-tüübis (laadivaheldusliku s-iga tüübis) kuulub -de tüvesse ega ole sisseütleva lõpp, nt uude, tõrde, küünde. murdma-tüüpi verbide umbisikulise tegumoe vormides on tüvesse kuuluv klusiil ja umbisikulise tegumoe tunnuse alguse klusiil ühte sulanud, nt murtakse, seati.
kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena. Tähenduse järgi võib verbe jagada: Tegemisverbid Olemisverbid, olemisverbid. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: Sihilisteks-tegema, Sihituteks-käima, Verbide jaotus tegevuslaadi alusel. Kestus 1) momentaanid – väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust: haugatama, minema; 2) frekventatiivid – väljendavad korduvat tegevust: hõikuma, limpsima; 3) kontinuatiivid – väljendavad kestvat tegevust: vaatlema, küsitlema; 4) inhoatiivid – väljendavad tegevuse algust: hakkama, uinuma. Verbide jaotus struktuuri alusel: Lihtverbid, Liitverbid, Ühendverbid, Väljendverbid, Ahelverbid 9
· Käskiva kv 3. p tunnus -ka/-ga: tehka `tehku', olga `olgu' · Eitussõnad äi/ei, ep, es · t-tunnusega tud-kesksõna: pekset `pekstud', loulet `lauldud' Sisemine liigendus: Saaremaa - Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik : kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut `õlu'), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand 'tõstnud', andama 'andma') ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada 'niita'), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju 'madu'). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat 'plaat'), a labialiseeritus (soun 'saun', koo 'ka'), h ees ä > i (ihib 'ähib', kihe 'kähe'). I-Sm: pikkade madalate vokaalide diftongistumine (ebajärjekindel Jaanis ja
Inglise keeles nt be, was, were, been ja go went gone sünteetiline keel kasutab palju morfeeme abisõnade ja partiklite asemel tokpisin inglise keelel põhinev kreoolkeel, mida räägitakse Paapua Uus-Guineas ja mis on seal ka üks riigikeeltest tsitaatlaen puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees. Hääldus võiks olla originaalile lähedane tugev verb üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Wulfila piiskop, misjonär, piibli tõlkija, tõlkis piibli kreeka keelest gooti keelde, moodustas gooti tähestiku
Kuritegevus on vähenemas. Külalised on lahkumas. Ostja on nõustumas meie tingimustega. Vältida tuleks mas-vormiga liialdamist. *Nõukogu on arutamas…*Kell on saamas üheksa. *Start on algamas poole tunni pärast. *Ta on tegelemas maalimisega. Umbisikulisust ei topeldata (*ollakse lauldud > on lauldud, *oldi õpitud > oli õpitud). ollakse/oldi + tud-kesksõna on võimalik vaid sihiliste verbide puhul, kui tud- kesksõna väljendab seisundit ja on lähedane öeldistäitele. ollakse üllatatud, oldi vaimustatud, ollakse sunnitud lahkuma, oldi hõivatud töödega ÖELDIS JA ALUS Põhiarvsõna puhul võib verb olla nii mitmuses kui ka ainsuses. AINSUS MITMUS Kui hulgafraas on lause lõpul või Kui hulgafraas on lause algul ja väljendab ebamäärast hulka
määramisel, tüüpide eristamisel tuleb seda tunnust arvestada ka V ja VI käändkonnas. Astmevahelduseta verbid jagunevad silpide arvu järgi kahte rühma: ühesilbilisteks, mis kuuluvad I, ja enam kui ühesilbilisteks, mis on paigutatud II pöördkonda. Silpide arvust lähtutakse ka II pöördkonna tüüpide ja alltüüpide piire tõmmates. -sõnavälde; Sõnavälde on tunnus, mida on kasutatud peamiselt II— V käändkonna noomenite ning II pöördkonna verbide kirjeldamisel, nende rühmitamisel alltüüpidesse. -tüve lõpuhäälikud. Mitmel juhul on morfoloogiliselt eri viisil käituvaid sõnarühmi võimalik iseloomustada ning määrata tüve lõpuhäälikute kaudu, olgu nendeks siis mingid konkreetsed üksikhäälikud või häälikuühendid. Näiteks saab III käändkonna kõne-tüüpi sõnu II käändkonna pesa-tüüpi sõnadest eristada ainult selle järgi, et kõ- ne-tüüpi sõnad lõpevad e-ga, pesa-tüüpi sõnad muu vokaaliga
Grammatilisi tähendusi on keeles piiratud hulk ja nende ülesanne on siduda sõnad lauseks vastavalt keele morfosüntaktilistele reeglitele. Sõnaliigid- igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised võimalused või piirangud seostuda teiste sõnadega. Nimisõna e.substantiivi semantilised omadused: piiritletus,elusus,sugu, füüsilised parameetrid. Tegusõnad e.verbid-väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust. Verbide semantilised rühmad- tuumverbid, liikumisverbid, muutusverbid, modaalvervid, kausatiivid, performatiivverbid. Omadussõnade e.adjektiivide tuumtähendused- kuju,suurus,vanus,väärtus, värv. Pronoomenil- substantiiviga samad funktsioonid, ka eriomadusi. Ei saa iseloomustada adjektiiviga,ei viita vahetult referendile, vaid tekstis tahapoole, referent peab olema juba mainitud. Lausetähendus- tuleneb kogu morfosüntaksist +keeleväline olukord. Lause sünnib
nimisõnaga, kui tekib omaette nimisõnast, kui ta esineb kolmveerand tundi tähendusega sõna hulgasõnana ja käändub TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud kui ühend- või väljendverb Äraminev külaline, Üle vaatama, ette ruttama, aru vastab küsimusele missugune
keerukam. Eelkooliea lõpuks laps mitte üksnes kasutab kõnet, vaid hakkab teadvustama tema struktuuri, mis on kirjaoskuse omandamise aluseks. Jätkub sõnavara kasv (võrreldes maimikueaga ka kolmekordseks). Sõnavara kasv sõltub otseselt lapse elu- ja kasvatustingimustest. Siin on individuaalsed erinevused suuremad kui üheski teises psüühilise arengu valdkonnas. Paralleelselt sõnavara suurenemisega, mis toimub mitte üksnes nimisõnade, vaid ka verbide, asesõnade, omadus-, arv- ja sidesõnade arvel, omandab laps oskuse ühendada sõnu lauseteks vastavalt grammatikareeglitele. Laps omandab emakeele morfoloogilise süsteemi. Praktiliselt valdab ta nüüd põhijoontes käänamist ja pööramist. Samal ajal hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline
• Sõna pool kirjutatakse järgnevas nimis-st lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub:pool aastat, pool tundi hiljem • Määrsõna pool ‘pooleldi' kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku:poolsurnud, pooljoostes, poolnuttes, pooltoores • Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand: veerand aastat, kolmveerand tundi, aga: veerandaasta, kolmveerandtaktis TEGUSÕNADE KLK • Üldreegel: käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku, • Üldreeglist kõrvalekaldeid on liit-, ühend- ja väljendtegusõnade ortograafias: - Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleeastuise teel:abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, esietenduma - Liittegusõnade osad kirjutatakse kõigis vormides kokku:alahindama, alahinnata,
omaette tähendusega sõna kui ta esineb hulgasõnana ja käändub tundi TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks verbide tegevusnimed värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema hakkav ■ liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud
Sõna pool kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu: poolaasta, poolkuu, pooltoode Määrdsõna pool 'pooleldi' kirj jrg sõnaga alati kokku pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes · Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand veerandaasta, aga kolmveerand tundi, veerand aastat VI. TEGUSÕNADE KOLAKI Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur, kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel...
omaette tähendusega sõna ega käändu. nt. Poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode. Määrsõna pool, "pooleldi" kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku. nt. Poolametlik, pooltoores, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes. Samuti kirjutatakse ka sõna veerand ja kolmveerand. nt. Veerand aastat, kolmveerand tundi. Erand: veerandaasta. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Üldreegel: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. nt. Puu on vette kukkunud, metsas kasvavad taimed, lauldes tehtud töö. Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. nt. Abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, nurisünnitama. Ühend-ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja
is (he, she, it) I ing he is not working are (we you, they) is he working? -ing lõpu lisamisel jäetakse tüve lõpus olev tumm e ära write writing (aga: see-seeing) Verbidel, mille lõpus on üksik rõhuline vokaal 2 konsonandi vahel, -ing lõpu lisamisel tüve lõppkonsonant kahekordistub stop stopping, travel-travelling -ie lõpuliste verbide puhul muutub ie->y lie lying 1. Kõnemomendil, käesoleval ajaperioodil või ajutiselt toimuv tegevus. Tom is drinking tea now. I´m looking for a new job these days. 2. Adverbidega always, constantly, continually sageli korduv tegevus, mida kõneleja heaks ei kiida. Mary is always laughing. 3. Lähimas tulevikus toimuv tegevus, mis on ette kavatsetud, kokku lepitud. I´m meeting Jim tonight. 4. Muutuv, arenev tegevus.
Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia Tallinna Einar Meister andmebaasid Tehnikaülikool Eesti vanema kirjakeele elektroonilised kogud Külli Habicht Tartu Ülikool Eesti kõnekeele korpuse kogumine ja Tiit Hennoste Tartu Ülikool translitereerimine Masintõlge I Heiki-Jaan Kaalep Tartu Ülikool Mitmesõnaliste verbide ja nende kokku-lahku kirjutamise vigade äratundmine eestikeelsetes Heiki-Jaan Kaalep Tartu Ülikool tekstides Veebipõhine interaktiivne keeleõpe ja selleks Birute Klaas Tartu Ülikool vajalikud ressursid Eestikeelne infodialoog arvutiga Mare Koit Tartu Ülikool Eesti keele koondkorpus Kadri Muischnek Tartu Ülikool TÜ eesti keele tesauruse (eesti wordneti)
1. Eitavas kõneliigis väljendub lihtminevik mineviku kesksõna tunnuses nud (isikulises tegumoes) või tud, dud (umbisikulises tegumoes), näiteks ei ela/nud, ei ela/tud, ei `laul/dud. 2. Jaatavas kõneliigis on lihtmineviku tunnusel kolm kuju: ) s, -is, -si - s esineb ainult ainsuse 3. pöördes, näiteks ela/s - si esineb, kui lihtmineviku tunnusele järgneb pöördetunnus, näiteks ela/si/n, ela/si/d, ela/si/me, ela/si/te - is esineb III pöördkonna verbide ainsuse 3. pöördes (hõlbustab hääldust), näiteks `laulma : `laul + s `laul/is. Erand: tõusma-tüübis tunnuse liitumisel kaob üks s:`tõusma : `tõusin. b) i (sa/i/me) i-tunnuse liitumisega kaasneb alati eelneva pika vokaali lühenemine, näiteks `saa/ma : `sa/i/n, pika oo ja öö korral ka teisenemine õ-ks, näiteks `joo/ma: `jõ/i/n, `söö/ma : `sõ/i/n. c) minevikutüvi (tuli/me) Minevikutüvi on ajaloolise tunnuse i ja tüve ühtesulamisel tekkinud tüvevarianäiteks
Sõnade tuletamisel aga võib muutuda. Muutmisele on iseloomulik, et tüvilekseemi tähendus erinevates muutevormides säilib. Tüüpilised muutemorfeemid väljendavad süntaktilisi seoseid e sõnadevahelisi seoseid lauses. Keele tähtsamad morfosüntaktlised kategooriad koos oma morfosüntaktiliste tunnustega moodustavad kelle muutesüsteemi. Muuttüübid e eesti keeles käändkonnad ja pöördkonnad. Substantiivide muuttüübid - deklinatsioonid. Verbide muuttübid - konjugatsioonid. 25. Muuteparadigmad. Keele morfosünaktilised tunnused määravad, missuguseid muutevorme erinevatel sõnaliikide sõnadel olla saab. Nende vormide täielik kogum moodustab lekseemi muuteparadigma. Paradigmaatline morfoloogia - peaiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad. Põhiüksused on sõnavormid ja muutüksused. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat
ligikaudu, üle, alla, peaaegu, umbes): kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe, alla viiekümneaastased mehed. Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub: pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast, poolest veebruarist saadik, poole kilo kaupa. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. (puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, aed on kollaseks värvitud, kollaseks värvitud aed, aeda kollaseks värvima) Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. (abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, eelsoojendama, eesõigustama,
a) võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd (Rask, Bopp, vennad Grimmid); Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid
soovitatav teda kasutada negatiivses kontekstis. Käima nõuab kus-käänet, mitte kuhu-käänet: Ma käin Tartus tööl. Helistage numbril/numbrile.., saatke kiri aadressil/aadressile.. Alati on õige alalütlev! Alaleütlevat saab sellistes lausetes kasutada vaid siis, kui lauses puudub päris adressat ning aadressina mõtestub number või aadress. Helistage numbril/numbrile 1234. Helistage mulle numbril 1234 Kutsete vormistamisel kasutatakse kuhu-käändeid nii verbide kutsuma ja paluma kui ka ootama puhul. Olete oodatud kaupluse avamisele. Ootame teid Viljandisse (aadressil) pargi 4a. Palume Teid Sakala keskusesse pidulikule koosviibimisele. Täna, hetkel, momendil. Täna kasutamine sõnade praegu, nüüd, tänapäeval asemel on bürokraatiakeele ilmingud. Ei tasuks liialdada ka sõnade hetkel ja momendil kasutamisega. Kaasaeg tänapäev Bürokraadi seoses /seonduvalt, raames, korras Halvem Parem
Kui nad ei tule välja, siis on võimalik näidata kõneleja tegevust, mis hinnangut kannav – lõverdas huuli, sülitas, kuid mitte kasutada seda saatelause verbina. Uudises on näha selge seos selle vahel, kes räägib ja millist rääkimise verbi kasutatakse. Usaldusväärsete allikate ja reporterite sümpaatsete tegelaste puhul kasutatakse neutraalseid verbe ning vastupidi. Seda tuleks vältida. Mõttetud variandid. Lisaks on olemas saatelause verbide variandid, mida ei kasutata: • Uudises tuleks kasutada rääkimisverbe. Vältida mittekeelelist tegevust osutavat verbi: naeris, ahmis õhku, kehitas õlgu, raputas pead jne. Mõnel juhul on need ülearused, kui osutatakse kõneleja žestile, mis kordab tegelikult tema sõnu. Teisel juhul annavad nad emotsionaalse lisainfot. Sellisel juhul tuleks kasutada rääkimisverbi ja lisaks mitteverbaalset tegevust edasi andvat sõna. Harva vajalik.
PL.PRT maja-PL.PRT Koolonit – morfeemreal kui morfeemipiire ei peeta vajalikuks märkida Pariet ielu ületa:INF tänav:SG:ACC ‘tänavat ületama, üle tänava minema’ Veel põhimõtteid: Märgitakse vaid sõnavormis eksplitsiitselt väljendatud kategooriaid, millel on selge lõpp või tunnus Mõningaid markeerimata kategooriaid, millel ei ole morfoloogilist tunnust (nt verbide olevik, käändsõnadel ainsus ja nimetav kääne), ei pea glossima Glossitakse omastav kääne, mis sageli avaldub tüvemuutusena, ja ilma lõputa imperatiiv Pan-i-n lambi põle-ma. Pane-PST-1SG lamp.GEN pole-INF2 Pane lamp põle-ma! Pane.IMP.2SG lamp põle-INF2
Osaalus ei ühilda endaga öeldisverbi ja seega öeldisverb jääb alati ainsuse 3. pöördesse: Tänavanurgal seisis inimesi. Osaalust kasutatakse olemasolulauses ja kogeja-omajalauses, mille alguses seisab teemana teadaolevat kohta, aega, omajat vms väljendav määrus ja lõpus uue info kandja, ehk reemana alus. 14. Mis tingimustel esineb täissihitis? Täissihitis esineb osasihitise paralleelvõimalusena vaid niisuguste verbide puhul, mille tegevus võib jõuda mingi tulemuseni. Sihitise valik oleneb siin kahest asjaolust -- tegevuse tulemuslikkusest ja sihitise enda laadist. Kui tegevus on olnud või saab olema tulemuslik (teostunud või teostatav) ja sihitis märgib tervikut (asja, kindlat kogust või hulka), kasutatakse täissihitist. Näiteks lauseis Virve õmbles endale uue seeliku ja Õmble endale uus seelik! on täidetud mõlemad täissihitise valiku tingimused: esimeses lauses on
alusel simuleerida inimeste käitumise ja olemusega sarnast. Enamasti pannakse teoreetilisi mudeleid proovile: kas neist lähtuvad hüpoteesid töötavad päriselt? Kuidas tähendust keelekasutaja peast kätte saada? Kas abstraktse tähendusega (nt armastama, meeldima) verbidel on suund? Teha keelelisi katseid. Empiirilised meetodid = tähenduse objektiivsem uurimine. Mis kaasneb kindla uurimismeetodi rakendamisega? Abstraktsete verbide suund, nt mõtlema = keerlev/ring; elama = üles-alla (tõus-mõõn?) lained. Sünesteesia = seisund, kus inimene tunneb tugevalt ühe meele asemel mitut (nt kuulen värve). Sünesteesia on lastele (keele omandaamise ajal) ja geeniustele omane. Pole haigus, lihtsalt kõrvalekalle (?). Mitmekeelsus Sotsiolingvistiline mõiste: ühiskond on mitmekeelne. Keeled, murded, regionaalkeeled, riigikeeled jne.
a) võrdlev-ajaloolise keeleteaduse sünd (Rask, Bopp, vennad Grimmid); Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
