Prezevalski hobune e. Aasia metshobune Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. klass November 2006 Tunnused · tüvepikkus 220-280 cm, · õlakõrgus 120-145 cm · kaal 200-300 kg. · kehaehituselt jässakas · lühikese saba ja lühikese püstise lakaga, · Värvuselt võik Pildid Muud huvitavat · Tiinus: 310-370 päeva · Poegi: 1 harva 2 · Mõnisada isendit · Maailma Punases raamatus Levila Levila: Mongoolia ja Lääne Hiina Elupaik: kuiv tasandik või Aasia steppides Kohastumied · Suured kõrvad keha jahutamiseks · Tihe ja paks karvastik · Pikk saba Krookus Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. Klass November 2006 Tunnused · Kasvab päikesepaistelises kohas · Perekond võhumõõgalised · 10 15 cm · Lehed kitsad ja juurmised Pildid Muud huvitavat · U. 80 liiki · Aretatud sadu sorte · Enamus liike õitseb kevadel · Mõningad liigid õitsevad ka sügisel Levila · Kaukaasias, Vahemeremail ja Väike- ja Kesk Aasia ...
sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast, neid on u 80 liiki, mis looduslikult on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Tulp Tulp on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise- Aasia mäestikes. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini Krookus Kevadine krookus (Crocus vernus) on Eestis hästi tuntud ja peamiselt kasvatatav krookuseliik. Gladiool Gladiool ehk kuremõõk on ühepoolsete tähkjate või kobarjate õisikute ja mõõkjate lehtedega mugulsibultaimede perekond võhumõõgaliste sugukonnast. Hüatsint Hüatsindid on talvekülmadele võrdlemisi vastupidavad, kuid et meie talved on tihti lumevaesed, on siiski
Marica jõgi Taimestik · Tiheda inimasustuse tõttu on maakasutus intensiivne. · Looduslikud metsad hävisid peamiselt ulatusliku karjakasvatuse või metsapõlengute tagajärjel. · Paljud taimed taluvad hästi põuda. Puud · Üks Kreeka Pähklipuu tuntuimaid puid on Pähklipuu. · On ka veel Õlipuud, Viigipuud ja Süüria Männid. Süüria Mänd Taimed Krookus · Kreeka üks tuntuimaid taimi on Krookus. · On ka Orhideed ja Hüatsindid. Hüatsint Põllumajandus · Üks maailma tihedama asustusega piirkondi. · Kasvatatakse teravilju, puuvilju, viinamarju, oliivipuid ja viigipuid. Kasvandused Peamiselt kasvatatakse Kreekas Apelsinipuu Apelsine. Apelsini kasvatus Loomastik Kärp Mäger
D E L I L L KROOKUS LUMIKELLUKE GERBERA LIILIA MAIKELLUKE ROOS DAALIA või GEORGIIN JAANIKAKAR või KRÜSANTEEM ASTER KANAVARVAS GLADIOOL KANNIKE NELK TULP NARTSISS
kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur
kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur
Rohtlad annaabi kasutaja basgetti Kliima ● Parasvööde ● Talv -5°C….+5°C ● Suvi +15°C….+25°C ● Sademeid 200-400 mm Mustmullad ● Maailma viljakamad mullad ● üle 1 m huumuskiht ● Savikas, lubjarikas sete Taimed Stepirohi Preeriarohi Piisonirohi Taimed Tulp Krookus Pojeng Õistaimed Loomastik Inimtegevus ● Põllundus ● Loomakasvatus ● Tööstus ● Turism ● Metallurgia Keskkonnaprobleemid ● Heitgaasid ● Tuule- ja vee erosioon ● Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine ● Tulekahjud ● Minu vihik ● http://image.slidesharecdn.com/temperategrassland2-11051600345 8-phpapp01/95/temperate-grassland2-6-728.jpg?cb=1305524160 ● https://40.media.tumblr.com/9112f1a989b8a3338073291f0ed53338/
2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9.Valgepõsk-lagle (Barnacle goose) 10. Künnivares (Rook)
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Kõrgus: 2025 cm Õitsemise aeg: mai Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: soovib päikeselist, vett hästi läbilaskva viljaka pinnasega kasvukohta Click icon to add picture Click icon to add KULDÕIELINE picture Krookus Prins Claus Crocus Chrysanthus Kõrgus: 520 cm Õitsemise aeg: aprill Õite värv: valgest lillani Valgus ja mullastikutingimused: eelistavad parasniisket hea drenaaziga kobedat aiamulda ja päikesepaistelist või
13.paiknevad:põhja ja lõuna poolkeral parasvöötmes , kuid vähem ka lähistroopilistel aladel Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi Sademed:250mm-750mm aastas , talved külmad , suved palavad jõed veevaesed põhjavesi asub sügaval veeperioodil on ohuks veeerosioon preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14.mustmullad: suur huumuse sisaldus ja suur huumus horisont (kiht) ( tume , viljakad , sügavad) 15.taimed-kevadlilled:pojeng, krookus, tulp Suvepüsikud:salvei, hiirehernes , tõrvalill Huumusega kohatunud lilled :maltsalised , poolpõõsad 16.euraasia stepp:suurhüpik , saiga , tutt-lõoke , marmortõhk Am preeria:A-piison , koiott , rohtlahaukur ehk preeriakoer Pampa:nandu, puuma , vöölased , viskatsa *erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid *põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala Preeria:mais nisu Pusta:nisu , suhkrupeet, viinamarjad,aed ja puuviljad
· Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12 · Tudenginurk sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada meeldis! · Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg Abies fraseri 2) Pinaceae Piceae glanca Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea · Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus Crocus vernus 2) Sweet refrain 3) Nezhnyl 4) Rosaceae Malus niedzwetzkyana verev õunapuu. Kultuurvorm · 16 · Veekogu juures väga jämeda tüvega puu on Eesti jämedaim harilik vaher Acer platanoides L. Tüve ümbermõõt on 424cm · Sillapoolse väljapääsu müüri juures kasvavad: - Clematis elulõng "Entel" - Clematis "Diana" - Clematis "Marmori" - Clematis "Roko-kolla" - Clematis "Tartu" - Clematis "Ekstra"
H.Siniliilia SCILLA siberica Aprillist maini Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level H.Sügislill COLCHICUM autumnale Augustist Click to edit Master text styles oktoobrini Second level Third level Fourth level Fifth level Kevadine krookus CROCUS vernus Click to edit Master text styles Õitseb 2 Second level nädalat Third level Fourth level Fifth level Kuldõieline krookus CROCUS chrysanthus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaunis krookus CROCUS speciosus
Peamiselt kasvavad taimed pärast lumesula. Rannikualastel rohtlatel on pehmem kliima kui mandri alal olevatel rohtlatel. Taimed Rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju stepirohtusid ja aruheina. Muudest taimedest kasvab nurmenukke, iiriseid, palderjani, metsikuid tulpe jt. oluline koht on ka tulekahjudel, mis takistavad metsastumist. Põudade ja külmadega kohastumiseks on mõnedel taimedel maa alused mugulad kuhu nad varuvad toitaineid. Eestis on sellised taimed krookus, tulp, hüatsint ja meelespea. aruhein metsikud tulbid Loomad 200 aastat tagasi oli rohtlates suurel arvul loomi. Inimtegevuse tagajärjel on nüüd mitmed liigid välja surnud või suremas. Väga tähtis osa on ka närilistel ja putukatel(vihmaussidel, termiitidel, sipelgatel) kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Mõnedel aastatel kasvav uruhiirte
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
Elav ja elutu meie ümber Bioloogia on teadus elusolendite ehitusest, talitusest ning vastastikusest suhtest keskkonnaga. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad vilj...
piim, tomat, juust, kartul, mahl, pirn, vorst, kaalikas, keefir, marjad, porgand, õun Kasutatud allikas: Tiia Salm, Tervislik toit, 17. november 2009, aadressil: http://web.zone.ee/minu_hambad/Page3.htm KEVADLILLED Eesmärk: Õpetada lastele ära tundma kevadlilli Mängu käik: Lahendada ristsõna sobitades õige lillenime antud ruutudesse. Õiged vastused: 1. lumikelluke 2. krookus 3. nartsiss 4. võilill 5. sinilill 6. piibeleht 7. nurmenukk 8. tulp 9. ülane Kasutatud allikas: Kevadlillede ristsõna, 17. november 2009, aadressil: http://tiiasalm.googlepages.com/loodus%C3%B5petus Laura Järv Klassiõpetajad II
kartulimugulad tekivad maa- aluste võsundite tipmistest osadest. Õhukskkonnas asetsevaid mugulaid leiame paljudel troopilistel orhideedel, mis ei kinnitu mulda vaid kasvavad suuremate puude okstel. Nende mugulate ülesanneon peamiselt vee säilitamine. *Mugulsibul- soomustega kaetud, tugevasti paksenenud maa-alune lühivõsu , mis täidab säilitusorgani ülesannet . Erinevalt sibulast ei paikne säilituskude mitte soomustes vaid jämenenud varres. Nt krookus, gladiool *Sibul-maa-alune lühivõrse . see koosneb lühikesest varreosast -sibulakannast ja selle külge tihedalt kinnitunud sibulasoomuseist. Viimased on lehed ,millesse kogunevad säilitusained. *Köitraod ehk väänlad-varre külgharust tekkinud kinnitusorgan-köitraag-ronitaimedel. nt viinapuul,kõrvitsal,kurgil. *Astlad- Astlad kaitsevad taimi loomade vastu , kes muidu sööksid nende leht . Astlad tekivad kas varre lõhivõsust või lehtedest
muutunud. 1) Aias. Tahtis saada Trooja sõja järgselt Achilleuse sõjarüüd. Ei saanud. Sai tegelikult Odysseus. Kukutas ennast lõpetuseks mõõga otsa ja tema verst sündis nelk. 2) Klytie. Klytie moondub päevalilleks. Armub päikesejumalasse Heliosesse (lad. Sol) ja pikaajalisest tema jälgimisest muutub päevalilleks. 3) Narkissos. Enesearmastus. Vahtis oma peegelpilti. Muutus nartsissiks. 4) Tädi on Echo kaja. Oli ilusaim nümfidest. 5) Tsentraalne figuur on Flora ise. 6) Krokus krookus ja Smilax kassitapp. 7) Adonis kreeka variant Egiptuse Osirisest. Adonis oli seotud lillede tärkamisega. Ta on üks hukkunud tegelane. Ta on Aphrodite armastatu. Saab metssea pärast surma. Kui Aprhrodite nutab, siis tekivad pisaratest punased roosid. Adonise verest tekivad anemoonid e. tuulelilled. Anemoonid olid antiikmaailma armastuse lilled. Anemooni nimi on ka adonis. 8) Hyakintos hüatsint. Armastuse kolmnurk. Apollon (valguse jumal) Saatuslikks sai Läänetuul. Zephyros
,,Eesti pirn", punane sõstar ,,Hollandi punane", ,,Baccara" roosid. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: 'Valge klaarõun', kirsisort 'Viljandi kollane', maasikas 'Mall', 'Non plus ultra' redisesort, porgand 'Nantes 4', 'Krameri seemik nr 15', 'Lutsu võipirn'. Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia 'Spring Beauty', roosid 'Super Star' ja 'Brennende Liebe', 'Warley White' krookus, 'Lange Rote' porgand, paprika 'California Wonder', kartul 'Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort 'Samõi severnõi', söögipeedid 'Ranneje tsudo' ja 'Krasnõi sar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud). Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik väikese algustähega ilma jutumärkideta tarvitus: nahistas suisleppi süüa, istus aeda vana kuldreneti alla, ostis valgeid klaare. 11. Kaubad
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikut...
Narcissus sibulasoomuste maapealsed poeticus- osad ja kinnituvad sibulakannale. Lehed on poeedinartsiss pikad, kitsad, sinakasrohelist värvi ja renjad. Olenevalt sordist ja liigist võivad olla lehed kas siledad või soonilised. Õis on korrapärane, sümmeetrilise alumise sigimikuga ja valge või eredavärvilise kroonja õiekattega, millel on 6 kattelehte. CROCUS – PEREKOND KROOKUS • mugulsibultaimede perekond võhumõõgaliste (Iridaceae) sugukonnast. Neid on kokku u 80 liiki. Lillede värvivalik on lai. Taime kõrgus on 10…15 cm, lehed kitsad ja juurmised, crocus suured lehterjad õied sativus asetsevad harilikult safrankrook mitmekaupa, avanevad us päikesepaistel, vili on kupar. Krookuse õisikud on arenguloo vältel taandarenenud – tihti on neil säilinud vaid üks õis.
· Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed · Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga Lehed vahelduvad, rööproodsed, ühekülgsed Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar · Eestis 3 looduslikku liiki: kollane võhumõõk, niidu- kuremõõk, siberi võhumõõk · Ilulilledest krookus, iiris ja gladiool · Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat
Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga Lehed vahelduvad, rööproodsed, ühekülgsed Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar Eestis 3 looduslikku liiki: kollane võhumõõk, niidu- kuremõõk, siberi võhumõõk Ilulilledest krookus, iiris ja gladiool Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi – mükoriisat
,,Eesti pirn", punane sõstar ,,Hollandi punane", ,,Baccara" roosid. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: `Valge klaarõun', kirsisort `Viljandi kollane', maasikas `Mall', `Non plus ultra' redisesort, porgand `Nantes 4', `Krameri seemik nr 15', `Lutsu võipirn'. Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia `Spring Beauty', roosid `Super Star' ja `Brennende Liebe', `Warley White' krookus, `Lange Rote' 23 porgand, paprika `California Wonder', kartul `Priekulu agrie' (ladina tähestikuga keeltest); aprikoosisort `Samõi severnõi', söögipeedid `Ranneje tsudo' ja `Krasnõi sar' (muu tähestikuga keelest transkribeeritud). Ilukirjanduses on tavalisemate sortide puhul, eriti viljapuu, vilja vms tähenduses võimalik
See sai Itaalia renessanssaedade lahutamatuks osaks ning sageli novellide kirjeldatud sündmuste tegevuspaigaks. Lille- ja rohuaed võis sisaldada ka köögivilju; põhiliselt aga vürts- ja ravimtaimi nagu: rosmariin, majoraan, tüümian, iisop, lavendel, koirohi, Artemisia abrotanum, oregaano, münt, salvei. Kannike, nurmenukk, rukkilill, Aquilegia, alpikann, tokkroos, saialill, malva, kukekannus, roosid, liiliad, iiris, hüatsint, tulbid, nartsissid, ülane, maikelluke, moonid, krookus. Orto variandid: Pratelli, prati, orticini: korrapärase kujuga ruudud, täidetud aromaatsete rohttaimede ja lilledega, nagu aas. Ruutude nurki või keskpunkte võisid rõhutada viljapuud (villa Farnesiani). Prato: suurem ala kaetud muru või niidutaimedega. Viljapuuaeda ja "metsa" defineerisid neis kasvavad taimed, mitte nende kuju või paigutus hoonete või reljeefi suhtes. Metsas kasvasid metsapuud, viljapuuaias viljapuud. Puud olid tihti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
