Vastus leiad õppematerjalist: Kokku- ja lahkukirjutamine

Kokku- ja lahkukirjutamine (3)

Põhikool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis laadi mis?
Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?

Kokku- ja lahkukirjutamine
Kokkukirjutisi on kahesuguseid  liitsõnad ja muud kokkukirjutised.

Nimisõna + nimisõna

Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. ( muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad).

nt. Vesiveski , nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst , naisarst.

Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi , moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?).

nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus , särjekala, karjakasvatus , marjakorv.
Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka:

Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud).
nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus ( lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, kalapüük.
NB! Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku.
nt. Vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja .

Hulka ja kogu väljendavad ühendid.
nt. Liivahunnik, suhkrutükk, saiapäts, veetilk , räimekilo, piimaliiter.

Mitmusliku sisuga ainsuse omastav.
nt. Tikutoos, raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, palgikoomer, hambaarst .

Kolm või enamgi tüve.
nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping.

Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku.

nt. Isa saapad , õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine.
NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja.
NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest.
nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud.

Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku.

nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk.
NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis või kindlakskujunenud ühendeis.
nt. Lasteaed , naisterõivad, meestesärk, maadeuurija , meeltesegadus, surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu , vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda.

Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest.

nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine , linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik.

Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi.

nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja tina sulam , nafta ja naftasaaduste eksport , impordi ja ekspordi maht.
nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed , suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas.
Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku.

nt. Suur maja, rõõsk koor, raske koorem, meie maja, omal ajal, kolm nurka, mitut seltsi mehed, teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid , seda sorti külalised, sama tüüpi suvila.

Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid.

nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik , gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika , ungari kirjandus.

Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades.

nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid

Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku.

Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad .

Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.

nt. Jaaniuss , jaanilinn, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond.
Erandid: Aleksandri kook , Madise leib, Kadri sai kui saiasort.

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet.

nt. Vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, heategevus , julgeolek.

Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna lühivorm.

nt. Agraarmaa , esmaabi, kapitaalremont, kiirrong, kinnistäht, rõhtpuu.

Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab: erinev, erisugune, lahusolev, omaette, eraldi, üksik, tähenduses spetsiaalne, eriline kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku.

nt. Töötasime igaüks eri alal, aga tuli valida endale mõni teine eriala.

Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus.

nt. Kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndija.
Erandid: allüürnik, eeskoda, koostöö, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri.

Kokku kirjutatakse ka niisugused kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid.

nt. Mustasõstramoos ( omadussõna+nimisõna+nimisõna), üheinimesevoodi (arvsõna+nimisõna+nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna+nimisõna+nimisõna), ümbermaailmareis ( kaassõna+nimisõna).
Erandid, kui omaette tähendus puudub: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad.

Nende reeglite alla käivad ka sõnad laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms.

Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku.

nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri , Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav.
Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel:

Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta.
nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu.

Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee , puiestee, väljaku vms nimega.
nt. Alliku tänav, Raekoja plats , Suitsu põik, Järve tee, Pikk jalg, Börsi käik.
Erandid, omadussõnatüvi kirjutatakse kokku: Kesktänav, Keskväljak.

Nimetuumaks on käänduv omadussõna:
nt. Vaikne ookean, Must meri, Kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv.

Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega.
nt. Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Brandenburgi värav, Narva värav.
NB! Anne turg – Anneturu tänav
Uus turg – Uueturu tänav
Pikk jalg – Pikajala kohvik
Linda kivi – Lindakivi kultuurikeskus

Ka liigisõna maa kirjutatakse harilikult kokku.

nt. Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad.

Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku.

nt. Adelie maa, Baffini maa.

Tavaliselt kirjutatakse mitmusliku riigi tähenduses esinev maa talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku.

nt. Balkani maad, Aasia maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad, Aafrika maad.
Käänd- või määrsõna + omadussõna

Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste.

nt. Viljarikas, maailmakuulus , külmakindel, eelarvamustevaba, kohusetruu, helekollane, tumepruun , magushapu, rohekashall, peegelsile, verevaene.

Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg -, pool- jts., mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust.

nt. Ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, ülivõimas.

-ohtu ja –võitu kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku.

nt. Lapseohtu, poisikeseohtu, igavavõitu, laisavõitu, vanavõitu.

-verd kirjutatakse eelneva käändsõna osastavaga kokku.

nt. Mustaverd, valgetverd, puhastverd.

-karva ja –värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku.

nt. Tinakarva , samblavärvi, tulekarva, tulevärvi.

Osastavast käändest kirjutatakse karva ja värvi lahku.

nt. Roosat karva, punast värvi.

Kui täiendsõnal on omakorda täiend, siis kirjutatakse lahku ka omastav.

nt. Küpse kirsi karva.

Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku.

nt. Hirmus palav , kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, ääretu lai.

Ne- ja line-omadussõnad kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku.

nt. Meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune.

Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku.

nt. Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune .

Määrsõnalise lainedi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku.

nt. Tervelt aasta vanused konservid = tervelt aastavanused konservid.

Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil.

nt. Kreutswaldi-aegne, Doonau -äärne, Atlandi-tagune, TPI-aegne.

Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku.

nt. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune.

Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil.

nt. 25aastane = 25-aastane, 21-leheküljeline.
Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad –teist(kümmend), -kümmend ja –sada.

nt. Kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kakssada, üheksasada.

Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku.

nt. Sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat , kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat.

Samuti toimitakse muude eelnevate hulgasõnadega.

nt. Paarkümmend, mitukümmend, mõnisada, poolsada, paar tuhat, mitu miljonit, mõni miljon, pool miljardit.

Erinevused on järgmistel juhtudel: kaks tuhat – kahetuhandes, kolm miljonit – kolmemiljones, pool miljardit- poolemiljardes.
Kui arv on kirjutatatud ühesõnaliselt, siis kirjutatakse ta järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga kokku.

nt. Viieaastane, kahekilone, kaheksatunnine, kaheksateistkümnekraadine.

Kui arv on kirjutatud mitme sõnaga, siis kirjutatakse ta järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku.

nt. Kahe ja poole kuune, neljakümne kolme aastane, neljasaja viie lapseline.
NB! Ühesõnalise arvsõna ja ne- või line-omadussõna kokkukirjutised jäävad kokku ka siis, kui neile eelneb määrsõnaline laiend (kuni, ligi, ligemale, ligikaudu, peaaegu, umbes).
nt. Kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa .

Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub.

nt. Pool aastat, pool tundi hiljem, poole kuu pärast.

Sõna pool kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu.

nt. Poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode.

Määrsõna pool, “pooleldi” kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku.

nt. Poolametlik, pooltoores, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes.

Samuti kirjutatakse ka sõna veerand ja kolmveerand.

nt. Veerand aastat, kolmveerand tundi.
Erand : veerandaasta.
Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Üldreegel: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku.
nt. Puu on vette kukkunud, metsas kasvavad taimed, lauldes tehtud töö.

Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel.

nt. Abielluma, alahindama, autasustama, ebaõnnestuma, nurisünnitama.

Ühend-ja väljendtegusõnad on teatud määrsõna või käändsõnavormi ja tegusõna ühendid, mille osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada.

nt. Alla tulema , ette võtma, juurde astuma, juures seisma, kokku puutuma.

Ühend- ja väljendtegusõnade osad kirjutatakse harilikult lahku.

nt. Kui ma alla tulen, et sa üle vaataksid, olen andeks andnud.

Kui ühend- ja väljendtegusõnade oleviku kesksõnad esinevad lauses täiendina või öeldistäiendina ja mineviku kesksõnad ning mata-vorm täiendina, siis võib neid osi kas kokku või lahku kirjutada.

nt. Äraminev külaline = ära minev külaline.

Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist.

nt. Trepist alla jooksev koer, piletist ilma jääv poiss.

Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad.

nt. Väljaütlemine, allakirjutamine, arusaam, juuresolek, tähelepanu.

Ühend- ja väljendtegusõnade hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid kirjutatakse kokku ainult siis, kui nad moodustavad iseseisva omadussõna.

nt. Paljutõotav algus, põhjapanev uuendus, väheminev kaup.

Kahtluse korral tuleb eelistada lahkukirjutamist!

nt. Ammu tuntud lood, palju loetud raamatud, vast alanud meistrivõistlused.
Muututmatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Määrsõnade üldreegel: Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku.
nt. Väga hea, liiga palju, eile hommikul , ammu möödunud, lähedale tulek.
Liitmäärsõnade üldreegel: Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku.
nt. Aegamööda, aegapidi, mõnikord, kõigepealt, niisiis , pealtnäha, siinpool.
Kaassõnade üldreegel: Kaassõna kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub lahku.
nt. Mööda teed, ümber maja, vastu seina, jõe ääres, rehe all.
NB! Ainult sel juhil, kui kaassõna moodustab tema juuurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku, kirjutatakse ta liitmäärsõnade reegli põhjal kokku.
nt. Aegamööda, pealekauba, tagaselja, altkulmu, otsakorral, ümberringi.
Näpunäiteid sõnuti
Pool, poole, poolt – käändsõnast lahku: metsa pool, kummale poole, seina poolt.
määrsõnaga kokku: sealpool , kuspool, kuhupoole, eespool .
Kombel – käändsõnast lahku: inimese kombel, vasika kombel, sinu kombel.
Moodi ja viisi – käändsõna omastavast lahku: varblase moodi, vaenlase viisi
käändsõna osastava puhul vaba: vanamood = vana moodi
eritähenduslikud väljendid kokku: mehemoodi, omamoodi
määrsõnaga kokku: niimoodi , nõndamoodi, misviisi
Pidi – käändsõnast harilikult lahku: teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi
Kaheti võib kirjutada tähenduses moodi, viisi: kahte pidi = kahtepidi
Eritähenduslikud väljendid kokku: ninapidi, nägupidi, kättpidi
Vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi
Teel – käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel
Jõul – käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul
Väel – käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel
Erandid: imeväel, võluväel
Jooksul ja kestel – käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel.
Korral ja puhul – käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul
Erandid: mispuhul , seepuhul, otsakorral
Kaupa ja viis – ainsuse omastava puhul on vaba: nädalakaupa = nädala kaupa
Mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate kaupa
Pealt, peale, pärast – käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, viguri pärast
Eritähenduslikud väljendid kokku: kõigepealt, päepärast
Vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, seepeale, mispeale
Mööda – käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva mööda.
Eritähenduslikud väljendid kokku: aegamööda, kordamööda, pikkamööda
Kaheti võib kirjutada: meelt mööda = meeltmööda, jõudu mööda = jõudumööda, konti mööda = kontimööda

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 145 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

145 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janosh112 Õppematerjali autor

Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid koos näidete ja eranditega

nimisõna+nimisõna omadus- arv- asesõna või muutumatu sõna+nimisõna kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine käänd- või määrsõna+ omadussõna arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine näpunäiteid sõnuti

Sarnased õppematerjalid

docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tikutoos, teatri

Eesti keel

pdf

Kokku-lahku kirjutamine

on liitsõna, siis kirjutatakse lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild  c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem  d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik  Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest:  Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit:  märja turba hunnikud märjad turbahunnikud  tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud  meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk

Eesti keel

xls

Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnali

Eesti keel

docx

Kokku-lahku kirjutamine

(omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:

Eesti keel

docx

Eesti keele reeglid

panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga- sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline. Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus Määrsõna (ka määrsõna tähenduses tarvitatav sõna) kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku Nt väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud, kaugemale sõitmine, lähedale tulek, kaugemalt vaatajad. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks

Eesti keel

doc

Kokkukirjutamine ja lahkukirjutamine

Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A

Eesti keel

doc

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

karva ja -värvi lahku ■ määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu suur, omadussõnad ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,

Kirjandus

doc

12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine

karva ja -värvi lahku ■ määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,

10. - 12. klassi kirjandus

Rohkem sarnaseid