Inglisild Tartus Tarbekunst Keraamika Klaasikunst Metallehistöö Nahkehistöö Puitehistöö Sepis Tarbegraafika Tekstiilikunst Vaibakunst Tarbekunst Keraamika Merike Christensen Merike Christenseni iseloomustab väga äratuntav ja isikupärane stiilitunnetus. Maastikul ja loodusel on tema teostes väga oluline koht. Merike Christenseni looming Tarbekunst Tekstiilikunst Mari Aakre Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias vormiõpetust. Ta kujundas koos Peeter Kuutmaga rühmituse Vaba Tahe näituse, mida eksponeeriti Valgas septembris 2002. Mari Aakre looming Aitäh vaatamast!
Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee. 3) Nimetuumaks on käänduv omadussõna : vaikne ookean, punane meri, kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4) Tegemis on selge sekundaarnimega, s.o teistest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Jaapani meri, Narva värav Märkus 1
....................................................................................................10 Rõngu kirik......................................................................................................................10 Kõver kõrts ja Vabadussammas......................................................................................10 Rõngu lossimägi..............................................................................................................11 Aakre mõis.......................................................................................................................11 Puka.................................................................................................................................11 Pikasilla...........................................................................................................................11 Maardina talu.............................................................................
Aleksander Läte Koostas: Anni Saharov ELULUGU Sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Tartumaal Aakre vallas Pikasilla külas. Helilooja ja pedagoog. Professionaalne muusikakriitik. Taimetoitlane. Dirigent. Suri Tartus 8. septembril 1948. aastal. Sündis kõrtsmiku peres. Lapsena kuulas rohkesti kõrtsipillimeeste rahvalikke lugusid ja nautis nende laule. 8-aastaselt kingiti talle kohaliku mehe tehtud pill. Haridustee ning töökohad 1873 astus Rõngu kihelkonnakooli. 1876 astus Valga J.Cimze Õpetajate Seminari. 1879-1883 töötas kooliõpetajana Puhja kihelkonnakoolis.
Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent. Aleksander Läte sündis kõrtsmiku peres ja sai tänu sellele lapsepõlves rohkesti kuulda rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ta ka ise pilli mängima, alustades viiulist. Rõngu kihelkonnakoolis, kus ta õppis, tegutses koolmeistritest keelpillikvartett ja selle sagedased esinemised avaldasid Lätele sügavat muljet. Ta otsustas muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda ja astus Valga seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes ...
kuumaveeallikas, mustsõstramoos, neljasilmajutt, üheinimesevoodi. Kui omaette tähendust pole, kirjutatakse lahku: puhta vee juurdevool, kahe silla jooks KOHANIMEDE KLK: • Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Vahemeri, Pelgurand, Supilinn, Punaoja • Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku: - Kohanimi võib sama tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma: Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Peipsi järv=Peipsi - Tegemist on aadressikoha (s.o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats - Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Kollane jõgi, Suur väin - Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Wrangeli mäed
III. KOHANIMEDE KOLAKI Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku Emajõgi, Põhjalaht, Supilinn, Hirvepark, Rannavärav, Suursaar, Kõrgelaid, Vanaküla, Punaoja, Teravmäed Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku jrg juhtudel: · Kohanimi võib samas tähenduses esineda nii koos liigisõnaga kui ka ilma Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Bosporuse väin=Bosporus, Surju mõis=Surju · Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega Allika tänav, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Vana turg, Roheline aas, Börsi käik · Nimetuumaks on käänduv omadussõna Vaikne ookean, Kollane jõgi, Suur väin (Suurele väinale jne), Vaikne järv · Tegemist on selge sekundaarnimega, s
Nii oli mul parem saada huvitavat ja põhjalikku infot helilooja elust. Ma ei tahtnud valida kedagi, keda ma tavaliselt valiksin, vaid selle isiksuse, kes tundub mulle sümpaatne ja huvitav. Aleksander Läte elas aastatel 1860-1948. Tema elus kõige huvitavam periood oligi tema elu I periood ja õpinguaastad. 1 I Eluperiood Aleksander Läte sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Pikasilla külas, Aakre vallas kõrtsmiku peres. Kõrtsis pidevalt viibides kuulis ta ka palju rahvalikku pillimängu ja laulu. Tönu sellele hakkas ta ka ise pilli mängima. Tema valik pilli osas, oli ka mõjutatud kõrtsi poolt, kus mängiti peamiselt lõõtspilli ja viiulit. Ka väike Aleksander hakkas mängima viiulit (“Aleksander L�te - elulugu,” n.d.)1. Aleksander Läte sai oma esimese hariduse Rõngu kihelkonnakoolis. Seal tegutses ka keelpillikvartett, mis koosnes koolmeistritest
+ nim.). mitmeparteisüsteem (asesõna +nim. +nim.). allveelaev, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nim.). Kohanimede KOLAKI 1.Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. Nt: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Metsakalmistu, Rannavärav, Hirepark, Kivisild, Suursaar, Pühajärv. 2.Kohanimed kirj. liigisõna tuumast lahku, kui seda esineb nii kui ka ilma liigisõnata. Nt: Tartu linn - Tartu; Aakre küla - Aakre; Peipsi järv - Peipsi; Surju mõis - Surju; Alpi mäed - Alpid; Balkani poolsaar - Balkan. 3.Kohanimed kirjutatakse liigisõna tuumast lahku, kui tegemist on aadressikohaga(tänav, maantee, puiestee, väljak...) 3.1.Omadussõna tüvi kirjutatakse ikka kokku. Nt: Allika tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Suitsu põik, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik
Nende reeglite alla käivad ka sõnad laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: a) Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu. b) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt. Alliku tänav, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Pikk jalg, Börsi käik. Erandid, omadussõnatüvi kirjutatakse kokku: Kesktänav, Keskväljak. c) Nimetuumaks on käänduv omadussõna: nt. Vaikne ookean, Must meri, Kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv. d) Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest
kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve kursustel ja seminaridel, kirjastus tegevus, konkursid jpm. 2 Aleksander Läte ( 1860 Aakre v. -1948 Tartu ) Esimesi eesti muusikuid, kelle tähtsaim tegevus oli sümfoonia orkestriga. Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina. Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu
Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus; tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik
organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. Kappel suri 1907. aastal Saksamaal, kuhu oli sõitnud tervist parandama. Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent. Aleksander Läte sündis kõrtsmiku peres ja sai tänu sellele lapsepõlves rohkesti kuulda rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ta ka ise pilli mängima, alustades viiulist. Rõngu kihelkonnakoolis, kus ta õppis, tegutses koolmeistritest
Kahtlemata esindab Alveri looming sellisel korrelatsioonil põhinevat luulet üpris ilmekalt ja samas täiesti isikupäraselt, pannes kõigile muundavaile objektiveerinuile vaatamata maksma luuletaja inimlikud tõekspidamised ja ainuomase temperamendi. ( 4, 264) Pärast lüürika esikkogu ,,Tolm ja tuli" (1936) uude arengujärku astunud, kirjutas Betti Alver luulet vahelduva intensiivsusega. Oma sõnavara täiustas ta vanu kirjakeeleallikaid uurides, aastail 1941-1944 elas venna juures Aakre Pühastel, kus huvitus elava rahvakeele rikkusest. Debüütkogu järel loodud teostest koostas kirjanik 1943. aastal luuletuskogu ,,Elupuu" käsikirja, mis takerdus Saksa okupatsiooni aegseis kirjastusoludes ega ilmunud. ( 2, 402) Kaks sõjajärgset aastakümmet tegutses Betti tõlkijana. Juba 1930-ndail aastail oli ta silmapaistva eduga eestindanud A. Puskinit. Selle töö jätkudes ilmusid poeemid 5
60 koorilaulu, peamiselt meeskoorile, tuntumad neist on ,,Kyrie", ,,Priiuse hommikul", ,,Meil aiaäärne tänavas" jt), lisaks on ta kirjutanud ka soololaule. Varasemale loomingule, mis on kirjutatud 19. sajandil, on iseloomulikud lüürilisus ja saksa hilisromantismi mõjutused. Hilisemad, küpsemad koorilaulud, on peamiselt isamaa- ja loodusainelised. ALEKSANDER LÄTE(1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. Läte sündis 12.jaanuaril 1860. aastal Aakre vallas. Muusikalise alghariduse sai ta Cimze seminaris ja,töötanud aastaid kooliõpetajana Puhjas ja Nõos. Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes täiendada ning hakkas käima Tartus eratunde võtmas. IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". 1895
Proovitükk nr 613. Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Kodune töö nr. 5 õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused II Juhendaja Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kas proovitükil mõõdetud diameetri jaotus on lähendatav mõne klassikalise teoreetilise jaotusega. Töös on kasutatud Aakre metskonna proovitükki nr. 613 andmeid, mis on saadud EMÜ Metsanduse ja maakorralduse serveris võrgukaustast public:/Metsandusliku andmetöötluse alused 2011/2011]. Samuti on kasutatud K.Kiviste kodulehte [http://www.eau.ee/~kkiviste] kust oli võimalik saada väga täpseid juhiseid, lühendeid ja valemeid ülesande sooritamiseks. . Töö eesmärk on tundma õppida hinnangute, hüpoteeside ja regressiooni koostamist MS Exceli keskkonnas ning neid uurida proovitüki nr. 613 andmete põhjal
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
Jõeforelli leidub Eestis peamiselt idapoolsetes jõgedes ja ojades. Ta elab paljudes Eesti jõgedes: Pirita-Kuivajões, Jänijões, kõigis jõgedes Pudisoo jõest kuni Pada jõeni, Pärnu jõe ülemjooksul, Vodja, Põhjaka ja Prandi jões, Põltsamaa jõe ülemjooksul, Varangul, Preedi, Ostriku ja Võllingu jões, Umbusi jões, Avi jões, Kärbse jões, Välgi ojas, Elva jões lisajõgedega, Mõra ojas, Ahja jõestikus, Võhandu ülemjooksul, Meeksi ojas, Piusa jões, Mustjões, Aakre ojas ja Õhne jões (Mikelsaar, 1984). Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab ta rohkem mudapõhja, kudemiseks, aga vajab ta kruusa ja kividega kaetud põhja. Samuti on talle oluline varjepaikade olemas olu, olgu selleks vette langenud puutüved või kaldauurded (Jõeforell, 28.03.2012). 1.4. Sigimine Eestis on enamik isaseid jõeforelle sigimisvõimelised oma 3. eluaastal ning enamik emaseid
üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates). Kohanimede kokku ja lahkukirjutamine KOKKU LAHKU Kohanimedes kirjutatakse liigisõna kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nimetuumaga kokku Nt. Emajõgi, nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta Nt. Põhjalaht, Supilinn (Tartus), Rannavärav, Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Volga jõgi = Volga,Kihnu saar = Kihnu, Alpi Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, mäed = Alpid Punaoja, Teravmäed. liigisõna maa Nt. Novgorodimaa, Donimaa, Aadresskoht Nt. Allika tänav, Vabaduse Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu Tartumaa, Frangimaa põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas,
Täiendas end 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal. Oli a-st 1892 Tallinnas Niguliste kiriku organist ja saksa gümnaasiumi, 1894-1895 ja 1904-1909 ka Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetaja, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. Oli aastast 1916 Tallinna Meestelaulu seltsi dirigent. Osales 1921 Eesti Lauljate Liidu asutamises, oli 19251926 selle juhatuse esimees, V ja VI üldlaulupeo üldjuhte. Aleksander Läte (12. I 1860 Pikasilla Aakre vald - 8. IX 1948 Tartu), helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Valga seminari. Oli 1879--1983 kooliõpetaja Puhjas, 1883--1995 ja 1897--1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal (F. A. Draeseke kl.). Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja
Betti Alver ja Heiti Talvik abiellusid 1937. aastal. Mitmetest Alveri ja eriti Talviku luuletustest aimdus kõue-eelne meeleolu, mida kogu me maa tundis raskete sündmuste ootel. Algas Teine maailmasõda. Peaaegu kogu Tartu Peetri kiriku ümbrus, kus Alver ja Talvik elasid oma väikeses kahetoalises korteris, varises rusudeks. Imekombel pääses nende vana Narva maantee 122 puumaja. Saksa okupatsiooni ajal, juulist 1941 kuni septembrini 1944, elasid Alver ja Talvik vaikses maakülas Aakre Pühastel, Võrtsjärve lõunatipul. Sinna oli Betti isa 1930-ndate aastate lõpul ostnud väikse maja koos põllulapiga. Talviti viibiti siiski Tartus Narva maantee korteris. Iseseisvusaja lõpul hakkas Alverit tõsiselt huvitama rahvaluule ja rahvapärane sõnavara. Ta uuris vanu kirjakeele allikaid, näiteks on säilinud 315 lehte väljakirjutusi Wiedemanni sõnaraamatust. Sõnad märkmelehtedelt jõudsid luuletuste tekstidesse. Pühaste arhailine olustik, loodus ja
· Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) . Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. 7. Peterburi konservatooriumi tähtsus Eesti muusikaelus on suur, sest meie profesionaalsed heliloojad, koorijuhid ja pillimängijad on õppinud just seal. Sealt on saanud nad väga hea hariduse. Nt. Peeter Süda, Miina Härma, Artur Lemba..... 8.Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent .IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika
Aleksander Läte( 1860 -1948 ) Esimesi eesti muusikuid, kelle tähtsaim tegevus oli sümfoonia orkestriga. Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina. Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett. 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana. 1895 a. läks ta Bresteni konservatooriumi ning õppis seal 1897 a. erialaks oli loori kompositsioon. Ta kirjutas koorilaule koos instrumentaalsaatega. 1900 a. tegutses Tartus koori ja orkestrijuhatajana. Oli ajalehe Postimehe muusika arvustaja, lisaks klaverisolist ja pedagoog. Sakslaste laulu ja mängu selts Bürgermusse
Tartu Tartu NS 88 19 172 49 1431 4455 5736 Tartu Vambola 88 13 121 44 420 3570 1050 Tartu Vnnu Ülenurme 88 9 14 107 162 33 71 867 1469 3740 4582 2035 3774 Valga Aakre 84 22 196 261 691 3703 1574 Valga Esimene Mai 84 24 190 231 368 4194 1817 Valga Hellenurme 84 22 195 212 908 3195 2852 Valga Hummuli NS 84 19 172 220 933 3236 3311 Valga Kaagjärve 84 20 172 144 506 3067 1483 Valga Karula 84 15 167 217 635 3183 1131 Valga Keeni 84 21 140 191 664 3479 1476 Valga Kommunist 84 20 163 242 607 3416 1336
Tartu Tartu NS 88 19 172 49 1431 4455 5736 Tartu Vambola 88 13 121 44 420 3570 1050 Tartu Vōnnu Ülenurme 88 9 14 107 162 33 71 867 1469 3740 4582 2035 3774 Valga Aakre 84 22 196 261 691 3703 1574 Valga Esimene Mai 84 24 190 231 368 4194 1817 Valga Hellenurme 84 22 195 212 908 3195 2852 Valga Hummuli NS 84 19 172 220 933 3236 3311 Valga Kaagjärve 84 20 172 144 506 3067 1483 Valga Karula 84 15 167 217 635 3183 1131 Valga Keeni 84 21 140 191 664 3479 1476 Valga Kommunist 84 20 163 242 607 3416 1336
10 Edela Paanikse 16 041 11 Edela Surju 13 502 12 Edela Taali 22 236 13 Edela Varbla 19 075 14 Edela Vändra 19 077 15 Edela Õisu 11 843 16 Kagu Aakre 13 169 17 Kagu Alatskivi 12 748 18 Kagu Antsla 12 040 19 Kagu Elva 9 486 20 Kagu Erastvere 11 787 21 Kagu Halliku 13 085 22 Kagu Ilumetsa 12 982
Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: 1. kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus; 2. tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik (pelgalt
102 85 Vähi Jaagup Tartu 03:02:00 M21 2356 2911 Väli Gert Harju 05:43:40 M21 1986 409 Välling Esko Tallinn 04:52:04 M21 1541 1226 Õruste Arno Harju 04:22:36 M21 276 173 Õun Valdur Tallinn 03:17:07 M21 2099 1684 Ääremaa Erkki Tallinn 05:00:50 M21 2267 2571 Übner Toomas Jõgeva 05:23:29 M21 1145 785 Aakre Priit Tallinn 04:03:15 M35 952 944 Aas Innar Tallinn 03:54:03 M35 1392 1482 Aasmäe Arris Tallinn 04:14:27 M35 1424 2842 Aav Priit Tartu 04:16:20 M35 692 645 Aavaste Tarmo Tallinn 03:40:40 M35 1876 1201 Adamson Urmas Tallinn 04:43:01 M35 319 485 Aibast Erik Tallinn 03:19:44 M35 2050 1947 Aksalu Andres Tartu 04:56:20 M35
Kui Eesti Vabariigis ilmus ligi paarsada ajakirja, siis nõukogude pöörde järel jäi pisut üle 30 nimetuse ajakirju. Muide, kevadel 1941, kui trükitoodete kontroll oli üsna täiuslik ja täpne, saabus hariduse rahvakomissariaati ja kirjastusasjade peavalitsusse järsku kummaline trükiteos pealkirjaga "Hääl Kunsti, teaduse ja belletristika kuukiri", mille väljaandmiseks polnud keegi luba andnud. Selle väljaandjaks oli üldtuntud erak Aakre metsast Kusta Toom, kes oli omariikluse ajalgi "Häält" toimetanud. Teinekord, kui tal oli tuju, pani ta oma "trükikoja" seljakotti ja läks matkama. Vahepeale tuli sõda, võib arvata, et Kusta Toom jäi oma Hääle väljaandmise pärast karistamata. Mis puudutab ajalehtede levitamist, siis korraldasid komnoored nn hoogtöönädalaid, kusjuures kirja pandi ka mittetellijaid. Kiired elumuutused Eestis 1940ndatel Saksa okupatsioon 1941. a suvel algas Saksa okupatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
