Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust algab süntees ja kus see lõppeb?
  • Mitu aminohapet kodeeritakse?
  • Milline on RNA vastavus sellele harule?
  • Milline alleel on dominantne?
  • Keskkonnaga Mis mõjutab liigi eksisteerimist konkreetses kohas?
  • Milliseid ressursse kasutatakse?
  • Mida tähendab ekstreemne karmsoodne keskkond?
  • Mis ohud sellega kaasnevad?
  • Mis roll on mõju kestusel?
  • Mis roll on mõju toimumise ajal?
  • Milliseid muutused esinevad taimedel millised loomadel?
  • Milliseid ebasoodsaid tingimusi on vaja üle elada?
  • Milliseid strateegiaid kasutavad taimed?
  • Millest sõltub?
  • Millest sõltub fotosünteesi intensiivsus?
  • Mis mõjutab toitainete kättesaadavust?
  • Millises pinnases haruneb juurestik rohkem?
  • Miks on liigil just selline leviku areaal?
  • Mis tegurid takistavad liigil mujale levimist ?
  • Miks on ühes piirkonnas rohkem endeemseid liike kui teises?
  • Kus neid leidub?
  • Kui palju ühe liigi isendeid saab piiratud territooriumil koos eksisteerida?
  • Miks pole mõistlik kogu riigi pindala kasutada?
  • Mis on selle plaani probleemid?
  • Mis on selle plaani probleemid?
  • Mida tarbida kas mujal on parem?
  • Kuidas aru saada millises suktsessioonilises staadiumis on jälgitav kooslus?
  • Milline on koosluse üldmulje?
  • Milline taimede kasvustrateegia on valdav?

Lõik failist

Ökoloogia õppematerjal
Mõisted
Ökoloogia: Teadus, mis uurib
organismide ja keskkonna vahelisi suhteid.
Biosfäär : globaalne kõigi
ökosüsteemide kogum,
Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem.
Ökosüsteem : Biosfääri
elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele
omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil
piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi.
Bioom : struktuuri ja funktsiooni
poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5,
veebioome 2. Biotsönoos ( kooslus ): Mingit elu- või kasvupaika
asustavate populatsioonide kogum. Floora ( taimestik ): mingil alal
kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul.
Fauna ( loomastik ): mingil alal
kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud
mingil paleontoloogilisel ajajärgul.
Biodiversiteet ( elurikkus ): mingi
ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus (geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide mitmekesisus), mis on Maal ebaühtlaselt
jaotunud ning koguneb „tulipunktideks“ (biodiversity hot-spot).
Ökoloogiline nišš: piirkond, kus
organism saab edukalt paljuneda n-mõõtmelises hüperruumis, mille
dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid (G.E.
Hutchinson).
Populatsioon : sama liigi isendite
kogum, kes elavad ja interakteeruvad samas elupaigas ja nišis.
Metapopulatsioon koosneb rändavate või levivate isendite
populatsioonidest, mille kaudu need populatsioonid on seotud ja
moodustavad süsteemi.
Ökoloogia
harud

Autökoloogia on ökoloogia haru, mis
tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise
ja kirjeldamisega.
Demökoloogia ehk
populatsiooniökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.
Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis
Vasakule Paremale
Ökoloogia konspekt #1 Ökoloogia konspekt #2 Ökoloogia konspekt #3 Ökoloogia konspekt #4 Ökoloogia konspekt #5 Ökoloogia konspekt #6 Ökoloogia konspekt #7 Ökoloogia konspekt #8 Ökoloogia konspekt #9 Ökoloogia konspekt #10 Ökoloogia konspekt #11 Ökoloogia konspekt #12 Ökoloogia konspekt #13 Ökoloogia konspekt #14 Ökoloogia konspekt #15 Ökoloogia konspekt #16 Ökoloogia konspekt #17 Ökoloogia konspekt #18 Ökoloogia konspekt #19 Ökoloogia konspekt #20 Ökoloogia konspekt #21 Ökoloogia konspekt #22 Ökoloogia konspekt #23 Ökoloogia konspekt #24 Ökoloogia konspekt #25 Ökoloogia konspekt #26 Ökoloogia konspekt #27 Ökoloogia konspekt #28 Ökoloogia konspekt #29 Ökoloogia konspekt #30 Ökoloogia konspekt #31 Ökoloogia konspekt #32 Ökoloogia konspekt #33 Ökoloogia konspekt #34 Ökoloogia konspekt #35 Ökoloogia konspekt #36 Ökoloogia konspekt #37
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MrsAnni Õppematerjali autor
Kokkuvõttev konspekt üldiselt ökoloogiast.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism

Aiandus
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon ­ sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus ­ kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks ­ parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad ­tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku turgor) 3

Põllumajandus taimed
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigi

Bioloogia
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

inglise teaduskeel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun