Biokeemia II test, variant 1 1. Kirjutage mõni C6 aldoosi molekusi struktuur a) lineaarses vormis (Fisheri proj) b) tsüklilises püranoosi vormis (Haworthi projektsioon)Selgitage, kuidas tsükliline struktuur formeerubja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Loetlege tähtsamas monosahhariidide derivaatide rühmad, iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust. 3. Skitseerige alfa(1,6)-glükosiidsidet sisaldava disahhariidi molekuli põhimõtteline struktuur. Selgitage a)glükosiidsidet iseloomustavate parameetritetähendust, b) põhjendage, kas tegemist on redusteeriva või mitteredutseeriva suhkruga. 4. Joonistage fragment Gram-positiivse bakteri rakuseinast. Kirjeldage selel ehitust ja koostiskomponente. 5. Milliseid rasvhapeid loetakse inimese jaoks asendamatuteks? Miks? Kirjutage ninde struktuurivalemid. 6. Kirjutage vabalt valitud rasvhappelise koostise...
käskjalg RNA-d • rRNA-d - ribosomaalsed RNA-d • tRNA - transport RNA-d • snRNA-d - väiksed tuuma RNA-d • snoRNA-d - väikesed tuumakese RNA-d • Erinevad mittekodeerivad RNA-d: mikroRNA-d e. miRNA-d (üheahelalised) siRNA-d - väiksed segavad RNA-d (kaheahelalised) piRNA-d - Piwi segavad RNA-d (tansposoonide vaigistajad sugurakkudes) Tsütoplasma võrgustik (TV) Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikust ja on barjääriks luumeni ja tsütosooli vahel, ta vahendab teatud kindlate molekulide liikumist ühest kompartmendist teise. ER-i membraanis paiknevad ensüümid, mis sünteesivad kõikide teiste rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees,
vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on organismi esmane energiaallikas. Rakk vajab suhkruid, et sünteesida nukleiinhappeid ja teisi ühendeid. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). 28. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus - Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikus. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. Eristatakse kareda- ja siledapinnalisi. Karedapinnalised on seotud ribosoomide ja valkude sünteesiga, ja siledapinnalises lipiidide ja süsivesikute süntees, tema ülesandeks on ka ainete transport. 29. Lüsosoomide funktsioon lagundavad oma otstarbe kaotanud makromolekule, rakustruktuure. 30
kromosoomis, kust algab DNA replikatsioon. Replikatsiooni alguspunkte on võimalik nähtavaks muuta. Sellisel moel on näha, et ühel kromosoomil liigub palju replikatsiooni kahvleid. Peale selle on näha, et osa replik. alguspunkte paikneb tihedasti koos, klastritena, teatud piirkondades DNA molekulis, kromosoomi teistes osades nad aga puuduvad. 5. Tsütoplasma võrgustik (TV). Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikust. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. ER-i membraanis paiknevad ensüümid, mis sünteesivad kõikide teiste rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. ER-i membraan ja valkude süntees on omavahel
Replikatsiooni alguspunkte on võimalik nähtavaks muuta. Sellisel moel on näha, et ühel kromosoomil liigub palju replikatsiooni kahvleid. Peale selle on näha, et osa replik. alguspunkte paikneb tihedasti koos, klastritena, teatud piirkondades DNA molekulis, kromosoomi teistes osades nad aga puuduvad. 5. Tsütoplasma võrgustik (TV). Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikust. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. ER-i membraanis paiknevad ensüümid, mis sünteesivad kõikide teiste rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke
mittesuguliselt mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. Esineb suguline paljunemine paljunemise ja kasvu Kiirem Aeglasem kiirus Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus - Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment, mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikus. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. Eristatakse kareda- ja siledapinnalisi. Karedapinnalised on seotud ribosoomide ja valkude sünteesiga, ja siledapinnalises lipiidide ja süsivesikute süntees, tema ülesandeks on ka ainete transport. Lüsosoomide funktsioon lagundavad oma otstarbe kaotanud makromolekule, rakustruktuure.
geeniekspressiooniks, mRNA splaissinguks ja transpordiks mida nim interkromatiini kompartmendiks (IC). 10 nm fiiber ebakorrapärases olekus, mis on dünaamilise liikumisega või klasterdunud CT-tes avatud ja suletud kompartmentite gloobulites. Mudeli kohaselt asuvad aktiivsed geenid territooriumite pindadel ning mRNA transkriptid vabanevad IC ruumi. Kromatiini domeenid on kromosoomide territooriumite komponendid. Interkromatiinne kompartment esineb kromatiini domeenide vahel, see on DNA-vaba piirkond ning sisaldab splaissimise spekleid. Perikromatiinses ruumis toimub perikromatiini fibrillide tootmine. Iga fibrill kannab vastset transkripti erinevatelt geenidelt. Splaissimise speklid varustavad fibrille splaissimise faktoritega. 4 • CT-de ruumiline paigutus tuumas – üldised tendentsid Iga kromosoom hõivad kindla territooriumi interfaasi tuumas ning need
) transformatsiooni radu anaeroobses keskkonnas ( millistes rakkudes toimuvad, millised on lõpp-produktid.) Otsustage ja põhjendage, kas neis protsesside püruvaat oksüdeerub või redutseerub. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks. Toimub lihaskoe rakkudes. Püruvaat redutseerub. 7. TCA tsükkel on aeroobne/anaeroobne (?) reaktsiooniahel, mis leiab aset raku (organell? kompartment?) mitokondri maatriksis ja mille ülesandeks rakus on vabastada suur osa eluks vajalikku energiat ja on mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks. 8. Selgitage: a) milliseid protsesse tähistab termin oksüdatiivne fosforüleerimine üks olulisimaid biokeemilisi protsesse, mis võimaldab enamikul biosfääri organismidel biosünteesida orgaanilistest ainetest vabanenud vaba energia arvelt ADP-st ja ortofosforhappest ATP. b) kus need protsessid aset leiavad
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...
Olemas kõigis eukarüootsetes rakkudes Kuju varieerub niitjast ellipsioidini, väga plastilised ja kiire liikumisega Topeltmembraaniga: ◦ sisemine membraan moodustab kristad ehk harjakesed ◦ Välimine membraan sisaldab palju transportvalku Paljunevad jagunemise teel, mis toimub tuuma jagunemisest sõltumatult Muundavad energia rakus kasutatavasse vormi, energia allikaks suhkrud, põhimõttelised lõppproduktid on CO2 ja NADH Vakuool Enamike taimerakkude suurim kompartment. Ühes rakus võib olla ka mitu vakuooli; Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel; Vakuoolil on palju funktsioone: ◦ säilitusorganell (nii toitainete kui jääkproduktide jaoks) ◦ sisaldab rakumahla – orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete vesilahus ◦ lüsosoom, s.t. lagundav kompartment ◦ turgori reguleerimine ◦ vakuooli arvelt võib taimerakk oma mõõtmeid suurendada. Sellele eelneb rakukesta nõrgenemine teatud kohtadest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
