Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"juurestiku" - 138 õppematerjali

thumbnail
8
docx

Juur

tekkinud, seestpoolt pärinev, sisemistest põhjustest tingitud). Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri e adventiivjuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest ­ need kasvavad vartest või lehtedest. Lisajuured arenevad samuti peritsüklist või vanematel taimedel teisniinest. Lisajuurtel on taime elus suur tähtsus. Nad suurendavad juurestiku pidala kindlustades seega parema toitainete ja veega varustamise. Lisajuurte tõttu on võimalik paljude taimede vegetatiivne paljundamine pistikute, võsundite , sibulate, mugulate, lehtede jne abil. Juure vöötmed: *Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga ehk kalüptraga. See kooseneb elusatest parenhüümirakkudest . Juurekübar kaitseb õrnu kasvukuhiku algkoe rakke, eriti kiird-ja inisiaalrakke, et need ei hõõrduks vastu mulda...

16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

õistaimed

Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku . Eristatakse sammas- ja narmasjuurestikku. Seemne idanemisel areneb esmalt idujuur, millest hiljem kujuneb peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest ­ need kasvavad vartest või lehtedest. Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga....

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisküsimustele vastused

Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1.Mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv. *Raskustung-juured alati allapoole. Õhurõhk, kahjurid, reostumine. See pole inimese poolt mõjutatav. 2.Mullapealne keskkond. Nt globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. *Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. 3. Juurestiku keskkond - Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mullatoitained. Inimene saab mõjutada. 14. Kaera õisiku ehitus. Joonis. 15. Külvisenorm, selle avaldumise viisid. Kasvutiheduse muutmine avaldub ka saagi teiste struktuurielementide muutumises. Teraviljade optimaalne külvisenorm oleneb peale sordi iseärasuste veel mullaviljakusest ja kasvuaegsest ilmastikust (soodsates tingimustes on osutunud sobivaks keskmisest väiksem külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik)....

Taimekasvatus
317 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Keraamika

EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE Üldjuhul savist või savi sisaldavatest segudest põletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O·Al2O·6SiO2+CO2+2H2O materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid - algmaterjalideks on looduslik või mehaaniliselt peenestatud mitteplastsest osast kvartsliiv ja tolm - tavalistes pulber ja võimalikud sideained. Kuumutamisel kasvavad pulbri Mitteplastsed koostisosad - tolm, tellise-savides ca 50...60%, osakesed ühtseks massiks. Mida kõrgem on liiv, lubjakivi, raua...

56 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale ja nõrgad juured võivad katkeda. Külmakorhutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1...2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all enam kuusk. Õhukestel muldadel esineb külmakohrutust peaaegu kõikidel puuliikidel. Kahjustus on väiksem, kui maapind on kaetud rohttaimedega. Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi võib ette tulla kuumadel suvepäevadel, mil temperatuur maapinnal kuivadel liivmuldadel ja loomuldadel võib tõusta üle 50º C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete kuumapõletikku,...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Mida paksem see on, seda vähem pinnas külmub. Kui paks lumikate tuleb sulale maale, võib jääda pinnas kogu talveks lume alla külmumata. Mäe ahrjadel külmub pinnas sügavamalt kui orgudes. See seletub lumikatte mõjuga ­ orus on lumekiht paksem kui mäe harjal ja takistab seega pinnase külmumist. 16) Mullatemperatuuri mõju taimestiku arengule ­ Mullatemperatuur mõjutab taimede idanemist ja idanemise kiirust, juurestiku arengut Kevadel, mil pinnas on veel võrdlemisi niiske, on savimullad märgatavalt külmemad kui liivmullad. Järelikult saab soojanõudlikumate kultuuride külvi kevadel varem alustada liivastel, nö kergetel muldadel. Sügisel on savimullad üldisemalt soojemad kui liivmullad. Loomulikult idanevad seemned kõrgematel temperatuuridel kiiremini, kuid liiga kõrged temperatuurid võivad osutuda siiski ebasoodsaks. Kui aga mullatemperatuur on pikemat aega liiga madal, siis võivad...

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
6
doc

11. klassi bioloogia

Vananemisega kaasnevad muutused in.org-vigade teke DNA-s, jääkainete ladestumine org, kaitsesüs nõrgenemine, elutähtsate rakkude hukkumine, väheneb veehulk. Katteseemnetaimede lootejärgse arengu etapid-algab seemne idanemisega, jaguneb vegetatiivseks/generatiivseks arenguks.vegetatiivne:1)idand-kujun.taime veget.organid (juur, vars, lehed)2)juveniilne-taime juurestiku arenemine, varre pikkus-jämeduskasv, mood. lehed. 3)kasvuperiood(õisi veel ei mood). Generatiivne-tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood-rakkude ja kogu taime ainevahetuse aeglust, järk-järguline hävimine. Org surma tingivad ­ mürgid, toitainete puudus, vigade teke DNA-s, haigused, parasiidid, rakkude hävimine. Kliinilise ja biol surma erinevus:kliiniline-südame-ja hingamistegevus ning...

Bioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

Mulla bioloogiline aktiivsus aitab kaasa ainete lagunemisele ja muudab lämmastiku taimedele kultuurkarjamaal, niidul, põldheinas ja murude rajamisel. Kestvus on 5-6 aastat. kättesaadavaks. H kerahein: on 40-130 cm pikkuste püstiste kõrtega hõredapuhmikuiine pealishein. Kasut. karjamaal ja P- mõjutab taimede arengut, suurendab seemnesaaki, parandab talvekindlust,stimuleerib juurestiku arengut, niidul ning kestvus 10-13 aastat. soodustab valmimist. Fosfori muutumine taimedele kättesaadavaks sõltub mulla bioloogiliest aktiivsusest, Karjamaa raihein: On hõredapuhmikuiine 30-70 cm kõrge. Kasut. karjamaal ja murudes Kestvusjpn üle eriti bakteritest ja mükoriisa seentest. Mida suurem on mükoriisa bioloogiline aktiivsus ja huumusesisaldus, 10 aasta...

Taimekasvatus
137 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

KASV: N puudused ja ületunnused kergest äratuntavad. N ­ puudus: taime kasv pidurdub, lehed peened, taim kahvatu, väheneb õite arv ja seemne saak. Üleväetamise puhul on taime kasv lopsakas, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi, teraviljad lamanduvad. Taimedes N 0,5-4%. ARENG: Taimedes P tunduvalt vähem 0,1-0,3%. P on paljude keerukate valkainete, fermentide, vitamiinide koosseisus. Soodustab taimede juurestiku arengut. P puudus: pikeneb kasvuperiood, viljad ei valmi, taime kasv pidurdunud või lakkab. P küllus: kasvuperiood lüheneb, teraviljadel seisukindlus parem. P üleküllus: saak valmib varem. SAAGI KVALITEET: K 0,4-1,6% taimedes. Soodustab sahhariidide sünteesi, H 2O tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni ­ taime põuakindlus. K antagonist ­ Ca ja Mg 10-20 x rohkem (13...17) Ca...

Taimekasvatus
103 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. 2.Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. 3.Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu suureneb mulla niiskusesisaldus. 4.Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Puisniidud Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Puisniitude uurimise ja kaitsmise peamised põhjused: a) puisniidu koosluste erakordselt kõrge väikeseskaalaline liigirikkus ja rohkete kaitstavate liikide leidumine b) kõrge vanus ­ inimtekkeliste...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

[email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi...

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Taimekasvatuseksam

Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed:...

Taimekasvatus
228 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Õied: pikkades rippuvates kobarates, kollakasrohelised, healõhnalised, õitseb pärast lehtimist, V- VI. Viljad: kaksiktiibviljad kuni 5 cm pikad, paiknevad 45 º nurga all, paljad, 1000 seemne kaal 85....90 gr., X. Mägivahtra puit on, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tulirelvade pärasid, nikerdusi jne. Puud on nõudlikud mulla suhtes ja meil veidi külmahellad. Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku , on aga samas põuatundlikud. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 20. Ginnala ja tatari vaher Tatari vaher (Acer tataricum L.) [tatárikum] Tataricus ­ Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna-Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias,...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökoloogilised globaalprobleemid, happesademed ja kasvuhooneefekt.

Aju kahjustused, neeru probleemid ja Alzheimeri tõbi ­ need kõik on seotud toksiliste loomade ja taimede söömisega. Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid...

Bioloogia
130 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Liigitatakse: pea, külg, lisa- ja idujuur. Idujuur ­ idandil esinev esmane juur, tekib diferentseerumata idukoest. Peajuur ­ juurestiku keskne, idujuurest tekkiv juur, tavaliselt kasvab vertikaalselt maasse. Külgjuur ­ peajuurest lähtuvad harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik ­ seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde ­ pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde ­ algab püsikudede kujunemine...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Üldmetsakasvatus

Männi ja kuuse vaheldumise põhjuseks on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd on valgusenõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, noores eas vastupidav päikesepõletuse ja hiliskülma suhtes, sügava juurestikuga ja paksu korba tõttu tulekahju korral vastupidav. Kuusk kannatab küllalt varju, kuid on nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, kannatab enam tormikahjustuse läbi, on õhukese koore ja pinnaselähedase juurestiku tõttu tulekartlikum ning noores eas hiliskülmade ja päikesepõletuse suhtes tundlikum. Kuivadel nõmmemuldadel ja liigniisketel rabadel ei suuda kuusk oma varjutaluvusele vaatamata männi aladele tungida. Kohati võib ta küll anda uuendust, kuid alusmetsast kaugemale ei suuda areneda. Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakatel kasvukohtadel on ülekaalus kuusk, kehvematel mänd...

Dendroloogia
77 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

, hüdrol., floristiline, mükoloogiline ja zooloogil. koosseis nii kvalitatiivselt (nimetuste poolest) kui ka kvantitatiivselt (hulgaliselt), mis on omavahel tihedas vastastikuses seoses ning mõjutavad üksteist. Muutuvad taimkate, mullastik, veereziim, loomastik jne.). Võrreldes lagedal ja metsas kasvanud puid, eksisteerib nende vahel ilmne erinevus kõrguses, võra kujus, võra pikkuses, tüve kujus, viljakandvuses, juurestiku iseloomus jne. Need erinevused on tingitud keskkonnatingimuste erinevusest metsas ja lagedal alal. - Vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, püramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt 1/2...3/4 tüve kõrguselt, puude tiheda asetuse korral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad....

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Happesademete tagajärjed

Kuidas happesademed mõjutavad keskonda Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni...

Loodusõpetus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun