Otsingule "juurestiku" leiti 138 faili

8
docx

Juur

Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on t├╝├╝pilistel juhtudel radiaals├╝mmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , k├╝ll aga v├Áivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed v├Ásud. Juure ├╝lesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuv├Átmine ning edasijuht...

-
9 allalaadimist
6
doc

├Áistaimed

Kadrina Keskkool H├ĽIMKOND: ├ĽISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ├ĽISTAIMEDE ├ťLDISELOOMUSTUS Millised on ├Áistaimed? ├Ľis- ehk katteseemnetaimede k├Áige iseloomulikumateks tunnusteks on ├Áis ja sellest arenev vili. Need on organid...

Bioloogia - P├Áhikool
42 allalaadimist
6
doc

Kordamisk├╝simustele vastused

Kultuurtaimede saagi organid: K├Árrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), k├Árs (koosneb l├╝hikestest j├Ąikadest paksenenud k├Árres├Álmedest ja 5-7 pikast ├Á├Ánsast torujast s├Álmevahest), ├Áied (koondunud v├Ąhe├Áelisteks p├Ąhikuteks), leht (kinnitub igale k├Árres├Álmele, lehetupp ├╝mbritseb k├Árt ja toetab seda). Kartu...

Taimekasvatus - Eesti Maa├╝likool
305 allalaadimist
7
pdf

Keraamika

EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE ├ťldjuhul savist v├Ái savi sisaldavatest segudest p├Áletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O┬ĚAl2O┬Ě6SiO2+CO2+2H2O...

- Kutsekool
44 allalaadimist
82
doc

Eksami kordamisk├╝simuste vastused

Eesti metsade ├╝ldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on v├Ąga lai m├Áiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad k├Áigi metsa kasutusviisidega (t├Ąhtsal kohal on puidu raiumine ja t├Â├Âtlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja ├Ápetab k├Áike metsaga seonduvat ja sisaldab endas...

Eesti metsad - Eesti Maa├╝likool
286 allalaadimist
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosf├Ą├Ąr ┬ş maad ├╝mbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ├╝lemine on kokkuleppe k├╝simus. Meteoroloogias on atmosf├Ą├Ąr seal, kus mingi n├Ąhtus aset leiab. ├Ľhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, h├Áljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% l├Ąmmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% s├╝sihappegaasi. ├Ľhus leidu...

F├╝├╝sika - Eesti Maa├╝likool
89 allalaadimist
6
doc

11. klassi bioloogia

kahekordne kromosoomistik, milles k├Áik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org p├Ąrineb ├╝he vanema mi...

Bioloogia - Keskkool
410 allalaadimist
2
doc

Rohumaaviljeluse kordamisk├╝simuste vastused

1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline t├Ąhtsus Eeslis v├Áivad olla m├╝rgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvus...

Taimekasvatus - Eesti Maa├╝likool
124 allalaadimist
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

Agros ┬ş (kreeka.k) p├Áld ┬ş p├Állukeemia ┬ş jaguneb taimekaitseks ja v├Ąetus├Ápetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja v├Ąetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk....

Taimekasvatus - Eesti Maa├╝likool
87 allalaadimist
11
docx

P├Ąrandkoosluste eksamiks

├ťldm├Áisted P├Ąrandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ├╝mberkujundatud looduslikud kooslused eelk├Áige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena p├╝sivad m├Á├Áduka inimm├Áju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulup├Áletus on koosluse muutmise loodusl├Ąhedased viisid, mis ei vii valdava osa li...

P├Ąrandkooslused - Eesti Maa├╝likool
134 allalaadimist
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid K├Âik nuivibraatorid t├Â├Âtavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor k├Ąepideme k├╝ljes. Keskmist t├╝├╝pi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab t├Â├Âvoolu bensiinimootori k├Ârgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasim├╝├╝ja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuiv...

Ehitusmasinad - Eesti Maa├╝likool
184 allalaadimist
67
txt

Konspekt aastast 2005

Kuni 40% taimede primaarproduktsioonist maismaal arvatakse suunduvat risosfriprotsessidesse. Samas juuri mbritsevat mulda asustavad mikroorganismid eritavad keskkonda eksoensme ja taimekasvufaktoreid, muutes nii ise aktiivselt oma elukeskkonda. Juureeritiste kogus ja koostis erineb nii piki juurt kui ka juurest kaugenedes, mistttu ka risosfri mikroorganismid on juurestiku eri piirkondades erineva mju all. Enamasti kasutatakse risosfri mikroorganismide uurimisel mikroorganismide arvukuse ja ensmaatilise aktiivsuse nitajaid. Tihti rakendatakse juurestiku mju hindamisel juurestikumulla mikroorganismide suhet, mis vrdleb juurestiku mikroorganismide arvu juurtest vabas mullas olevate mikroorganismide arvuga. See suhe sltub nii taime liigist kui ka juure ruumilisest paiknemisest ja on vahemikus 5-100, kuid enam...

Mikrobioloogia - Tartu ├ťlikool
38 allalaadimist
19
doc

Taimekasvatuseksam

Taimede t├Ąhtsus inimese elus. Taimekasvatus on p├Állumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on v├Áime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja p├Ąikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal s├Áltub taimedest. Taim on s├Â├Ât loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt v├Ái inimese t├Â├Âtatud kujul. Taim on t├Â├Âs-tu...

Taimekasvatus - Eesti Maa├╝likool
216 allalaadimist
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk ├╝ldiseloomustus ning perekondade t├Ąhtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (├übies Mill.) Nulud on igihaljad suured ├╝hekojalised puud. V├Ára on koonusjas, oksad asetsevad m├Ąnnasjalt, ulatudes sageli maani. T├╝ve koor noores eas sile, tihti l├Ą├Ątsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude t├╝vele korp. Korp - puut├╝vedel esinev v├Ąlimine sur...

Dendroloogia - Eesti Maa├╝likool
221 allalaadimist
9
doc

├ľkoloogilised globaalprobleemid, happesademed ja kasvuhooneefekt.

Kui XX sajandi alguses oli see ligikaudu 1,5 miljardit, siis k├Ąesoleva sajandi alguses juba 6,1 miljardit ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ├Âkoloogilisi globaalprobleeme.├ťheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata n├╝├╝disaja meditsiini k├Árgele arengutas...

Bioloogia - Kutsekool
127 allalaadimist
29
doc

M├Áistete seletav s├Ánastik (pikk)

M├Áistete seletav s├Ánastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ┬ş organisme ├╝mbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ├Âkoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ┬ş organismide v├Ái nende osade ehituse v├Ái talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi v├Ái liigi s├Ąilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagaj├Ąrjel suu...

Bioloogia - Keskkool
72 allalaadimist
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ├Ąra andmine. 2. Taime ja looma p├Áhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Var...

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maa├╝likool
113 allalaadimist
15
doc

├ťldmetsakasvatus

├╝ks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib m├Ąnnik, m├Ąnniku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid p├Áhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (m├Áned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusn├Áudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loo...

Dendroloogia - Eesti Maa├╝likool
68 allalaadimist
67
doc

Loengukonspekt metsanduse ├╝ldkursuse ├Áppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on v├Ąga lai m├Áiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad k├Áigi metsa kasutusviisidega (t├Ąhtsal kohal on puidu raiumine ja t├Â├Âtlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja ├Ápetab k├Áike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke...

Eesti metsad - Eesti Maa├╝likool
147 allalaadimist
3
odt

Happesademete tagaj├Ąrjed

Happesademete tagaj├Ąrjed Happesademete m├Áju inimestele FAKT: L├Ąmmastikoksiidid v├Áivad n├Árgendada kopse ja p├Áhjustada haigusi nagu kopsup├Áletik ja bronhiit. Happevihmade m├Áju v├Áivad teha inimese v├Ąga haigeks v├Ái isegi tappa. K├Áige suurem probleem mida happevihmad inimesele p├Áhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib h...

Loodus├Ápetus - P├Áhikool
39 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !