KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 1/3 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetakse tangaineid, makaronitooteid, liha jne.
Hautamine- on esmalt toiduaine praadimine pruuni kooriku tekkimiseni ja siis keedetakse väheses vedelikus. Praadimine- on väheses või rohkes rasvas kuumtöötlemine. Väheses rasvas praetakse liha, pannkooke, kotlette, keedetud kartuleid. Pruunistatakse alguses ühelt poolt ja pärast teiselt poolt. Rohkes rasvas praetakse linnuliha ja tooreid kartuleid. Grillimine on toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardal. Grillitakse loomade, lindude liha ning kala. Grillitakse 200- 300 kraadi juures. Grillimisel toiduaine muutub krõbedaks, seest jääb mahlaseks, omandab meeldiva maitse ja lõhna. Röstimine- toimub kuival pannil, küpsetuspaberil või selleks mõeldud seadmes- rösteris. Toiduaine puutub kokku kuuma pinnaga.
Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõusta 101 °C juurde Ning rõhu tõstmisel 1atm. 119 °C juurde Enamike toiduainete keetmisel peab keedunõu olema keetmise ajal kaanega kaetud Toiduainete keetmise võtted Keetmine rohkes vedelikus väheses vedelikus Veeaurus Omas mahlas Vesivannil Rõhu all Praadimine Rissolement Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt,selle välispind kuivab ja tekkib pruun koorik Praadimisel rasvaine kuumutatakse 160-180 °C Praadida võib kas väheses või rohkes rasvas Toiduaine praadimis võted Paneerimine (pr. Panage) Friipraadimine (pr. Friture) Röstimine Grillimine (pr
Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Pott.,pliit,vesi, Siin kaetakse toidu aine Riisi keetmine,spaketide vedelikus üleni veega või koguni keetmine. Selleks et ei keeks toiduaine võetakse vett mitu korda kokku. rohkem. 2
Nimi 1.Sisukord 2.Toiduainete eeltöötlemine 3.Toiduainete kulinaarse töötlemise võtted 4.Külmtöötlemise võtted 5.Kuumtöötlemine: Keetmine 6.Keetmise võtted 7.Kuumtöötlemine: Praadimine 8.Praadimise võtted 9.Kasutatud materjalid 10.Kasutatud materjalid vol2 Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat k...
20.Mitut kuumtöötlemise võtet kasutatakse hautamise juures? Kahte, algul praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 21.Kuna lisatakse puljongile maitseained? Valmimise lõpus, peale maitsestamist keedetakse puljongit veel 30-35 min vahtu koorides. 22. Millise veega pannakse keema liha või kondid supile või puljongile? Külma vette ning kuumutatakse kiirelt keemiseni. 23.Kui suur on rasva kogus väheses rasvas praadimisel, rohkes rasvas praadimisel? Praadimine väheses rasvas rasva võetakse 5-10% praetava toiduaine kogusest. Praadimine rohkes rasvas- rasva kogus peab olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 24.Milliseid putrusid serveeritakse liharoogade lisandina? Liharoogadele sobivad enm sõmarad pudrud. 25. Millised on liha praadimise kuldreeglid? 2/3 max on pannil kaetud lihaga, praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni. Praetakse vastaval kuumusel. Tuleb teada kas
Ülesanne : Täiendada tabelit kuumtöötlemise võtete kohta. Kuumtöötlemise võtted Kuumtöötlemise võtte Töövahendid Töövõtte lühikirjeldus Näited töövõtte eesmärk/eesmärgid kuumtöötlemise kasutamise kohta (1-3) (miks seda tehakse ?) võtte läbiviimiseks 1. Keetmine rohkes Toote valmistamiseks · Pott Katad toiuduaine veega · Tangaineid vedelikus (keetmiseks) · Vesi üleni või võetakse vett · Pasta · Pliit kordades rohkem, ning · Liha
keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine On kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained esmalt praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 4. Rohkes vedelikus keetmine Keedetakse tangaineid, makaronitooteid, kuivatatud herneid ja ube, liha. Kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku. 5. Väheses vedelikus keetmine Keedetakse kala, liha, aedvilja jne. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 - 1/2 toiduaine kõrgusest. 6. Veeaurus keetmine
5 3. Kuumtöötlus Praadi mine vähes es rasvas Praadi Küpset mine amine rohkes rasvas Praadim ine Grillim Frittim ine ine Röstim ine Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel tekib toiduaine pinnale pruun koorik.
Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Vedeliku temperatuur võib keskmiselt ulatuda 100kraadini. Rohkes vedelikus keetmine Väheses vedelikus keetmine Veeaurus keetmine Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. Vesivannil- keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Rõhu all- Nõud on suletud nii tihedalt, et keetmisel tekkiv veeaur ei pääse välja ning tekitab ülerõhu. Kupatamine- toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse vähendamine.
porrulaugust, sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. 2. Blanseerima - Toiduaineid kiiresti aurutama või keetma. 3. en cocotte (pr k) toiduvalmistamismeetod, mil roog valmib tihedalt kaanega kaetud kõrgete servadega hautamisnõus. 4. frittima rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama. 5. flambeerimine meetod, mil toidu valmistamisel lisatakse toidule kanget alkoholi, mis süüdatakse ettevaatlikult põlema, nii et alkohol põleb ära, jättes roale karamelliseerunud maitsenüansi. Mõned toidud flambeeritakse serveerimisel. Järgida tuleb ohutusnõudeid. 6. Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus
Põlevkivi kui kaubaartikli varu kirjeldab mõiste "kaubapõlevkivi", mis sätestab kasutatava põlevkivi kvaliteeditunnuse normid ning kvaliteedigrupid kaevandatud põlevkivile kui kaubale. Lihtsustatult saab ühest geoloogilise varu tonnist 1,2 tonni kaubapõlevkivi. Seega võib lihtsustatult väita, et kasutatava kaubapõlevkivi maht on ~1 200 000 000 tonni. Probleemid seoses põlevkiviga Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10–15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste
1.Mis on pasta ja millest valmistatakse? Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus,mis valmistatakse veest ja jahust. 2. Mis on makaron? Pasta on üks arvukatest pastaliikidest. 3. Kui palju võetakse pasta keetmisel 100 g kuivaine kohta vett? 1L 4. Pasta keetmise põhimõtted ja erisused (+ohud): Pasta keedetakse suures potis ja rohkes vees. Arvestatakse 100 g pasta kohta 1 l vett. Vesi peab olema suhteliselt soolane, et pasta kastmest maitseid endasse imades ei muudaks kogu toitu maitsetuks. Kvaliteetsele pasta, rohkes vees keetmisel. ei ole vaja õli lisada. Küll lisatakse õli, kokkukleepumise vältimiseks, värske pasta keetmisel. Pastat keedetakse valmidusastmeni al dente. See tähendab, et pasta peab hamba all pisut naksuma. Väga hea säilivus,pole vaja pesta,maitseb ka külmalt,kuulub
kohujahu(sõeludes). Ja klopitakse tugevalt vispliga, kuni taigen moodustab ühtlase massi ja lööb nõu küljest lahti. Lase taignal jahtuda 60-70 C-ni ja segatakse siis ükshaaval juurde lahti klopitud munad. 12. Kuumtöötlemise meetodid. · Keetmine · Blanseerimine-rohkes vedelikus lühiajaline keetmine. · Keetmine omas mahlas. · Keetmine vesivannil. · Keetmine rõhu all. · Kupatamine-keetmine rohkes vees soolase, hapu, kibeda maitse eemaldamiseks, tooraine puhastamine. · Passeerimine e. Rasvas kuumutamine. · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkes rasvas e. Friteerimine. · Röstimine e. Ilma rasvata praadimine. · Grillimine- soojusandjaks on kuum õhk. · Küpsetamine- ahjus. · Hautamine. · Gratineerimine e. Ülekupsetamine. · Flambeerimine e. Alkoholiga põletamine. · Glaseerimine e
Külmutatud köögivili ei sulatata, keetmiseaeg lühem, kuna eelnevalt blanseeritud Konserveeritud köögivili kuumutatakse keeduvedelikus, kurnatud keeduvedelik kasutada suppide ja kastmete valmistamisel. Mitut liiki köögiviljade keetmine valmimise järjekorras, pikema valmimisajaga pannakse keema varem, teised hiljem, arvestusega, et nad korraga valmis saavad Köögiviljadest keedetakse putrusid, püreesid, neis võib keeta piimaga ja piimakastmega. Rohkes vedelikus 1 kg kv 0,6-0,7 l vett 1 l vee kohta 10 g soola. NB! Peedi ja herneste keetmine soolata, takistab valmimist Rohelise värvusega kv keeta suurema koguse veega 1 kg kv kohta 3-4 l vett Väheses vedelikus Vedelik vaevalt katab köögivilja, sool 1l vee 10 g Veeauruga aurukapis, tavalises potis restil kv keema valmimise järjekorras, sool raputatakse nende peale keetmiseaeg veidi pikem Piimakastmes keetmine
materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku kohta). NB:Peeti ja herneid keedetakse soolata, see takistab valmimist. Veeauruga keedetakse aurukapis või kombiahjus, selleks mõeldud keedunõus või tavalises keedunõus restil
Tuumaenergia miinused ● Tuumajaamade ehitamine on kõige kallim valdkond. ● Tuumajaamadest tekkinud jäätmed on ohtlikud ja neid pole veel võimalik kiiresti hävitada, vaid peab hoiustama pikalt. ● .On olnud eelnevaid katastroofe(Chernobyl,Fukušiima) Põlekivi energia miinused ● Eestis hakkavad põlevkivi varud otsa saama. ● Ei anna niipalju energiat kui teised energia allikad. ● Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte. ● .Põlevkivi kaevandamisel saastatakse palju vett.Samuti saavad põlevkivi kaevanduste kuivendamisel ka reostatud ülemised ja alumised põhjaveekihid. Täname kuulamast!
maitse tortillade ja tacode lihatäidistes (hakkliha, veiseliha ja kana). TORTILLA - Nisu- või maisijahust valmistatud pehme, õhuke mehhiko leib. TORTILLA CHIPS - Kolmnurksed maisikrõpsud. Saadaval juustu- või tsillimaitselised. SALSA ,,Suurte tükkidega kaste". Lisand mehhiko köögis, mis annab maitset ja lõhna ning sobib dippimiseks. CHIMICHANGA - Täidetud, ümbrikuks kokku volditud ning fritüüris või rohkes rasvas praetud nisutortilla KOLLANE TSILLI Magus tsilli, mis oma suuruse, välimuse ja värvi poolest meenutab banaani. Sobib igasugustele mehhiko toitudele. ROHELINE TSILLI Mahedam kui jalopeno. Üks tähtsaimatest maitseainetest mehhiko köögis. Kasutatakse pajaroogades ja tacode täidistes. JALOPENO Terav tsillipipar. Saadaval nii roheline kui punane jalopeno. HOT PEPPER SAUCE Väga terav tsillimaitseline kaste. CHEDDAR-JUUSTU KASTE Cheddar juustust valmistatud dipikaste
Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivide põletamisel saame lisaks soojusele ka suure koguse jääkaineid. 1000 tonnist põlevkivist moodustab põlev osa umbes 350 tonni, tuhka saame ligikaudu 550 tonni ja niiskust (vett) on selles 100 tonni ringis. Kukersiidist eraldatud kerogeeni kütteväärtus ulatub 8900 kcal/k g, aga põlevkivi keskmine kütteväärtus on 3600 kcal/k g. Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja
(1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus. Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Probleemid Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee reostamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ja suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Tänan kuulamast!!!
Erinevaid kasutegureid on veel mitmeid, mootori karterise tekitatakse ka väike alarõhk ning see isegi aitab rõngastel paremini tiheneda ja väntvõllil on kergem töö kui pole "segavat" õli tema all. Õli rõhku õlitust saab vastavalt tahtele ise korigeerida välise pumba/te abil. Õli jahutus on parem asudes välises paagis mille suuruse võib ka ise vabalt valida. Mootori õlitus töötab perfektselt igas mootori asendis ja ükskõik kui stressi rohkes tööpiirkonnas. See on õlitus süsteemi maksimaalne tase.
paksemad fileeritakse enne tükeldamist. Siis piserdatakse kalad sidrunimahla või lahjendatud äädikaga, puistatakse peale soola ja lastakse 2030 minutit seista. Sidrunimahla või äädikaga piserdamine on eriti tarvilik merekalade spetsiifilise maitse kõrvaldamiseks. Enne praadimist kalad enamasti paneeritakse, siis pruunistuvad nad paremini, jäävad mahlasemad ega lagune praadimisel.Kalu praetakse väheses või rohkes rasvas. Väheses rasvas praadimisel kuumutatakse rasv pannil, sellesse laotakse ettevalmistatud kalad üksteise kõrvale ja praetakse mõlemalt poolt parajalt pruuniks. Paksemad kalad või kalatükid pannakse pärast pruunikspraadimist väheks ajaks ahju või pliidile nõrgemasse kuumusesse küpsema. Rohkes rasvas praetakse enamasti kahekordselt paneeritud või taignasse kastetud kalafileetükke. Seejuures olgu rasva nii palju, et kala oleks üleni kaetud või vähemalt poolest saadik rasvas
KUIDAS KAALIUMI TARBIMIST PIIRATA? * Kaalium on väiksemolekuline algaine, mis lahustub kergesti vedelikus ja leotusvees, keeduvees ja marinaadides. Lahustumist mõjutab: pindala: mida väiksemaks tükkideks juurvilja lõikad, seda paremini kaalium lahustub. käsitsemise aeg: mida kauem leotad, seda enam kaaliumi eritub. temperatuur: kasutades kuuma vett või keetmist, eritub kaalium paremini. vedeliku hulk: kui keedad või leotad juurvilju/puuvilju rohkes vees, eraldub enam kaaliumi. * Köögivilja ja puuviljade kaaliumisisaldus väheneb: - koorides - lõigates viiludeks või väikesteks tükkideks - leotades - keetes rohkes vees Näiteid kaaliumi sisaldusest Toiduaine 100g Kaalium mg Kohvipulber 2020 mg Kuivatatud puuviljad 650 -1800mg Ürdisool 2040mg Pähklid,seemned 350 – 1090 mg Kartulikrõpsud 1060mg Puuviljad,marjad 110- 450mg
Profipannid Sandra Taniel 21.01.2010 Tööplaan (kasutus, ehitus) Pann on köögiriist, mida kasutatakse toiduainete kuumtöötlemiseks- praadimiseks. Tavaline pann kujutab enesest madala servaga ümmargust metallanumat, mille külge on käepidemena kinnitatud vars, kuid pann võib olla ka varreta. Varreta panni tõstmiseks kasutatakse eemaldavat vart ehk panninäpitsat. Milliseid panne valmistatakse? Valmistatakse palju erinevaid panne: Praepannid Bliinipannid (pannil on 4- kordne profiteflon sisekate, see sobib ka munapanniks) Flambeerimispannid Ahjupannid Wok- pannid (terasest käepidemega) Crepespann (pannkoogipann, millel on 4- kordne profiteflon sisekate) Hea ja halb töövahend Alumiiniumist teflonpann on küll hea töövahend, kuna sellega valmistatud toit on tervislik, kuid see pole sageli nii maitsev, kui tavalisel pannil tehtu. Profi teflonpannid on väga head...
Põlevkivi tootmine maailmas läbi aegade. Probleemid Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10 15 tonni vett. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Probleemid Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa Õhusaaste Kirde-Eesti põlevkivi elektrijaamadest
Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida- Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamade lähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas. Põlevkivitööstusega seotud jäätmed moodustavad umbes 70 protsenti kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Põlevkivituha keskkonnamõjud on aastakümnetega suurenenud. Poolkoksimäed Kohtla-Järvel ja Kiviõlis ohustavad keskkonda mitmel eri moel. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Kõige olulisem on veereostus, eriti Kohtla-Järvel, kus ladestute nõrgvesi seguneb linna ja tööstusterritooriumi sademeveega, mis reostatud vee koguse suureks paisutab. Vaid osa sellest käideldakse ja suunatakse puhastamisele. Põlevkivituha kasutamine:
saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siidi hooldamine Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Pestakse kohe, ei jäeta mustana seisma. Siidi hooldamine: soovitavalt vedel siidile mõeldud pesuaine või -pesupulber Kui soovitakse kasutada masinpesu, siis valitakse õrn madala temperatuuriga pesuprogramm, mis lõpeb vee nõrutamisega. Soovitav kasutada loputusainet. Siidi ei leotata, pestakse kohe puhtaks. Pestakse rohkes vees, kus on eelnevalt lahustatud pesuaine. Väänamist ei talu, vesi eemaldatakse muljudes. Siidi kuivatatakse alusel või nööril varjulises tuuletus kohas. Triigitakse pehmel alusel niiskena ja pahemalt poolt. Siidi masinkuivatuseks valitakse madala temperatuuriga lühiajaline kuivatusprogramm.Kui veepesu on keelatud, tuleb esemed viia keemilisse puhastusse. Eriti kallihinnalisi esemeid peaks alati puhastama keemiliselt. Siidist esemeid tuleb aeg-ajalt tuulutada, et eemaldada neilt
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut
KARTULIKROKETID 600 g keedetud kartuleid soola 1/2 tl riivitud muskaatpähklit 50 g sulatatud võid 3-4 muna u 1/2 klaasi riivsaia õli praadimiseks paneerimiseks riivsaia 1 munavalge Kartulid peenestada riivides või läbi pressi surudes, lisada või, munad, maitseained ja umbes 1/2 klaasi riivsaia. Reguleerida tainast riivsaiaga, see peab olema pehme, kuid vormitav. Vormida pöidlapikkused silindrid, veeretada riivsaias või enne klopitud munavalges ja seejärel riivsaias. Praadida rohkes tulises õlis kuldkollaseks Sobib väga hästi praeliha kõrvale! Marleen Alle K-12A .11.2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomati kurgisalat Klassikaline eestipärane salat, mis sobib mitmesuguste roogade lisandiks. Hapukoorekastme kogus sõltub sellest, kui hapukoorene salat Sulle meeldib. Kogus : neljale Koostis: 200 g tomatit g värsket kurki g sibulapealseid värsket tilli Hapukoorekaste: - 2 dl hapukoort soola
koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3
"3 1 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 52 2 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 106 3 vaba entsüklopeedia ,,Wikipedia" -1- Poeedi kuulsust, realismi tasanditel tõestab luule kogumik «Kauge ring», 1935, parimad teosed 30-ndatest aastatest. Romaan «Kirves ja kuu», 1935, on kujutatud peene irooniaga kunstniku- idealisti poolt. Romaanis «Turg», 1937. valjendub rohkes osas juba tanapaevast kultuuri. 1940. a. Raud enda luutestustes tervitas rahva võimu ja tänapaeva kuju. 1941. a. ta kirjutas näitemangu «Mook väravas». Sõja ajal kasvas poeedi meisterlikus, «Sõjasõna», 1943, «Uued sillad», 1945. Ballaadide kogumikud, «Kaks astjat», 1946, «Joud ja valgus», 1948 «Kõik teed», 1953, jt, tostsid poeedi eesti tänapaeva poeetidete esimestesse ridadesse. Kõige kuulsam luuletuste kogumik on «Laulud ei lõppe», 1961, «Kuldne sügis», 1966. 1969
Aga selline kiirus viib ka kiire lõpuni ja siis me avastame , kiirest ja effektiivsest elust ei ole midagi edasi anda võsukestele. Tuleb nooruke juurde ja küsib,"Taat kuidas elada?" ning me kehitame õlgu. Anda näpunäiteid oma elust ei tundu enam siis õige, sest vanaduses meenutades tagasi ei tulegi ju muud meelde , et aega ei olnud ja kiire oli kõik aeg. Niisiis, mõtelgem kuhu meil kiire on? Tuleb leida aega, et olla iseendaga. Selles stressi rohkes ilmas, kus me elame peab vahest aja maha võtama, et olla üksida iseenda ja enda mõttetega. Päevast päeva oleme me sunnitud suhtlema, kontakteeruma inimestega, kas siis tõõl, koolis või mujal. Osadega neist sunniviisiliselt, teistega vabatahtlikult. Päeva lõpuks koguneb meie aju terve suur hulk andmeid, sündmusi jms, aga meil ei ole aega, et neid sorteerida endas, ära visata ebatarvilik ning alles jätta vajalik. Töölt jõudes liiga väsinud, koolist tulles liiga palju õppida
KÜÜSLAUGUPETERSELLISEGUGA Koostisained: 500 g Tagliatelle pastat Paarkümmend Burgundia tigu omas mahlas 2 küüslauguküünt 50 g võid 100g rõõskkoor 1 punt värsket peterselli 2 sl oliiviõli soola, pipart Segage köögikombainis väikesteks kuubikuteks lõigatud või, petersell ja küüslauk. Pruunistage pannil teod koos poole koguse eelnevalt valmistatud petersellivõiga, lisada 100g koort .Laske 5 minutit haududa, maitsestage soola ja pipraga. Samal ajal keetke pasta rohkes soolaga maitsestatud vees al dente. Kurnake pasta ning kallake see serveerimisnõusse. Segage pasta ülejäänud petersellivõiga, asetage peale teod ning serveerige kuumalt. Kasutatud allikad. Wikipeedia Google otsingumootor Maitse lõhna ja ravimtaimed (Peter McHoy, Pamela Westland ;Varrak 2008 ) Algne Retsept ja fot http://www.panzani.ee/eeuk/tipsrecipes/tagliatellewithsnailsparsleyandgarlicbutter,200.html mille muutsin enda maitse eelistuse järgi.
Eelnevalt kirjeldatud rollidest tundus mulle kõige huvitavam Sami tegelaskuju, sest tunnen, et ka minu elus on palju kiirustamist. Taavi Teplenkov oli selles rollis väga tõetruu. Etenduse ,,Kõik on täis" kunstnik oli Riina Degtjarenko. Lava kunstiline kujundus oli hästi lahendatud mitmete iseloomulike kujundusobjektide näol. Tegemist oli laguneva ruumiga keldrikorrusel, mille kohal asus glamuurne menurestoran. Laval olid laud, toolid, telefonid ning teadetetahvel rohkes koguses märkmekleepsudega. Sellise lavastuse puhul oleks piisanud vaid telefonist ning toolist, kuid eks kõik need asjad andsid etendusele midagi juurde. Suur paberihunnik, mis laual asetses, sobis väga hästi kokku teose süzeega. Kogu ruumis valitses täielik kaos, millele viitasid juhuslikult asetatud mööblitükid. Valgustuseks oli tavaline tuli ning see sobis lavale kõige paremini. Arvan, et igasugune
ENERGIA KORDAMINE Energiamajandus-tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega ja energia kättetoimetamine tarbijale. Taastuvad energialiigid-tuuleenergia, vee-energia, bioenergia, loodete energia, maa sisene soojus Taastumatud energiad-nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, turvas, uraanimaak Mittetaastuvate energialiikidega kaasnevad probleemid-varud, efektiivsus, keskkonnaohud. Nafta-puuraukude rajamine meresügavustesse on keeruline, selle käigus on suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, maagaas transporditakse torujuhtmeid pidi, mis on kallis ja ohtlik, tahked kütused- põhjustab kasvuhoonegaase, karjäärid rikuvad maastikku, transport on mahukas ja kallis. Tuumaenergia- tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutuks tegemise tehnoloogia puudub, tekitavad soojusreostust veekogudes Fossiilsed kütused-kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi Kivisüsi-kasutatakse kütusena, elekter, keem...
ülejäänud hakitud petersell ja basiilik hapukoore ja piimaga, maitsesta soola-pipraga. Vala kaste lihapallidele ning lase läbi kuumeneda. Soe pasta ja fetajuustusalat ürtidega Võrratu kerge salat. Fetajuustust moodustub kuumale pastale meeldiv juustune kaste 4 portsjonit: Kogus Koostis- ja maitseained 300 g Fusilli 300 g Kirsstomatid 200 g suitsusink 2 suurt peotäit meelepärast salatit (rukola, värske spinat vms) 300 g Feta juust 0.5 dl rebitud basiilik või muid ürte Keeda pasta rohkes soolaga maitsestatud vees. Poolita kirsstomatid ja lõika sink kuubikuteks. Rebi pestud salat väiksemateks tükkideks lõika fetajuust kuubikuteks. Nõruta pasta ning sega tomatite, salati, ürtide, singi ja fetajuustuga. Serveeri kohe. Täname kuulamast!
Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke. Siidi hooldus · Siidi hooldamisel tuleb arvestada kiu tundlikkusega mustuse ja higi suhtes. Siidi hooldamine: soovitavalt vedel siidile mõeldud pesuaine või pesupulber. · Kui soovitakse kasutada masinpesu, siis valitakse õrn madala temperatuuriga pesuprogramm, mis lõpeb vee nõrutamisega. Soovitav kasutada loputusainet. · Siidi ei leotata, pestakse kohe puhtaks. Pestakse rohkes veel, kus on eelnevalt lahustatud pesuaine. Väänamist ei talu, vesi eemaldatakse muljudes. · Siidi kuivatatakse alusel või nööril varjulises tuuletus kohas. Triigitakse pehmel alusel niiskena ja pahemalt poolt. Siidi masinkuivatuseks valitakse madala temperatuuriga lühiajaline kuivatusprogramm. Kui veepesu on keelatud, tuleb esemed viia keemilisse puhastusse. Eriti kallihinnalisi esemeid peaks alati puhastama keemiliselt
Mis siis ikkagi paneb inimest üle sööma? Floridas Jupiteris olevas Scrippsi uurimisinstituudi professor P. F. Kenney serveeris oma töörühmaga rottidele rohkes koguses nende tavatoitu ja peale selle veel pääsu kääbuskohvikusse, mis oli täis isuäratavaid kaloririkkaid toite. Vorstikesi, juustuküpsiseid sokolaadi. Rotid jätsid oma tervisliku tavatoidu pikalt mõtlemata kõrvale ning rühtisid kartmatult äsja avatud kohvikusse. Ja nagu võis ka arvata võtsi nad kaalus juurde. Seejärel hoiatasid teadusgruppi liikmed rotte erksalt vilkuva (ohu)tulega, et anda neile märku toidu ohtlikkusest
Pimeduses oli see kalale palju kardetavam kui valges. Pimeduses võis kala end kergesti mõne kivi, veealuse kännu või roo vastu ära lüüa, võis sattuda madalasse kohta, võis eksida kasvõi kaldaliiva nagu kuivale jooksnud lootsik. Udras nägi aga paremini kui kala, pealegi on ju jälgimine kergem ka sel põhjusel, et Udras väga hästi teadis: kust kala läbi pääses, sealt pääses tema ka, seda enam, et kui tarvis, võis ta käia ka jalgadel; kuna kala sai liikuda ainult nii rohkes vees, et see ujumist võimaldas, võis Udras joosta madalas vees nagu koer ja see oli talle suureks soodustuseks. ,,Võrukael'' Võrukael istus oma lossi peasissekäigu ees üpris pahas tujus. Oli juba keskpäev, kuid Võrukael polnud veel einet saanud- ei ivagi hamba alla.Ent ta kõht oli väga tühi, sest ka eelmine päev oli tal olnud saagi poolest kehv. Eelmisel päeval oli ta murdnud vaid ühe hiire ja paar heinaritsikat- ja see oli lausa pahandav ninh haavav vanale maiasmokale.
vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikoksiidi, vääveloksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Eesti põlevkiviressursid 1. Eesti põlevkivivarud katavad umbes 3000 km2. 2. 425 km2 on juba kaevandatud. 3. Kasutuskõlbliku põlevkivi varu on umbes 12 miljardit tonni (hinnangud erinevad). 4. Põlevkivi on kaevandatud kokku üks miljard tonni. 5
muutumine ja vee saastamine. Eestis tuleb iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandusest ja karjääridest välja pumbata 10-15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5-7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastast, millest taaskasutatakse ainult väga väike osa.“[7] Kasutatud kirjandus 1. http://inhabitat.com/the-worlds-most-powerful-wind-turbine-by-vestas-has-blades- that-are-over-24-stories-tall/vestas-wind-turbine-worlds-largest-v164-7/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa 3. http://statistikaamet.wordpress
Pesta ja kuivatada kohe peale kasutamist. Valmis toitu pannil hoida ei tohi, muidu läheb pann rooste ja rikub toidu ka ära. Pann tuleb määrida searasvaga kokku ja siis kärsatada pliidil või ahjus. Kuivale lapile tuleb raputada veidi jämesoola ja hõõruda sellega pann üle , ka siis ei lähe malmpann roostesse. Profipannid Profipanne kasutatakse enamjaolt toiduainete kuumtöötlemiseks , röstimiseks , praadimiseks ( nii rohkes kui ka väheses rasvas) ja rasvaine sulatamiseks. Traditsiooniline profipann on valmistatud raud- või plastplekist ning roostevabast terasest. Palju profipanne on valmistatud ka alumiiniumist ja kaetud kunstmaterjalist kleepumisvastase kihiga (teflon), ja see võimaldab praadida vähese rasvaga või siis täiesti ilma rasvaineta. Profi teflonpannid on väga head töövahendid, kuna pannil on 4- kordne profiteflon sisekate,
7. Raputa üle hakitud peterselliga ja serveeri. Tomati-tortillasupp(Mehhiko) Valmistusained 2 tk Tortilla(Santa Maria Tex Mex) 1 tk Sibul 2 küünt Küüslauku 5 sl Õli 1 purk Santa Maria Tex Mex küüslaugusalsa 4 klaasi Vesi 3 tl Santa Maria puljongimaitseaine köögiviljadega Sool Santa Maria Tellicherry must pipar Koriander Valmistusviis Haki sibul ja küüslauk. Lõika tortillad 1x7 cm suurusteks ribadeks, küpseta tulisel pannil rohkes õlis kerge pruunistamiseni ja tõsta majapidamispaberile nõrguma. Kuumuta 1 sl õli kastrulis ning küpseta sibul ja küüslauk parajalt läbipaistvaks(mitte pruuniks). Lisa küüslaugusalsa ja puljong, lase keema ning kuumuta kergel tulel umbes 10 min. Serveerimisel pane kaussi esmalt küpsetatud ja tükkideks murtud tortillaribad, kalla peale leem ja kaunista värske koriandriga. Külm aedviljasupp(Hispaania) Valmistusained 5 dl külma tomatimahla 4 dl külma- või aedviljapuljongit
Kordamisküsimused1 1. Laktoositalumatus- Laktoos ehk piimasuhkur. Mida osad inimesed ei talu. 2. kirjelda maksapasteedi valmistamist?- Maks tuleb puhastada soontest ja kelmetest. Seejärel tuleb seapekk tükeldada ja pruunistada ja siis tuleb hautada, lisada maitseained ja püreestada. 3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroog...
Füüsal - füüsali vili on paljuseemneline mari, kasutatakse kaunistuseks, kompottide valmistamiseks. Fedelini pastasort peenikestes spagettidest. Falukorv - (Rootsi) ehk maakeeli Faluni vorst on üks rootslaste püsivaid vorstilemmikuid, mis pakitakse alati punasesse ümbrisesse. Filee pehmeim osa lihast: loomade roietealune ja mõlemal pool nimmelülisid olev õrn liha, lindude rinnaliha, kalade luult eraldatud küljed. Frittima rohkes oils küpsetama Fond konsentreeritud puljong Fondant - pumatimass G Granaatõun lõunamaine puuvili, söömiseks ja mahlade valmistamiseks Greip tsitruseline lõunamaine puuvili Gnocchetti - alguse sai kartulipastast, nüüd tehakse ka nisupastat. Garam masala - india päritolu laialdaselt kasutatav üldmaitseaine. Garam masala sisaldab tavaliselt jahvatatud kardemoni, muskaatpähklit, musta pipart, ingverit, Cayenne'i pipart,
pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Probleemid Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte
struktuur Q: Mille poolest erineb inimene teistest loomadest? A: Kõndimine kahel jalal, suur aju, aeglane areng, mittesesoonne sigimine, kõigesööja, enne söömist toitu töödeldakse, keerukas olend Inimese koed Joonis - vaadake, kui osav ma Paint'is olen! 1) Miks veri ja lümfoidkude nii veidralt on märgitud? Sest ehituse poolest on tal märgatav sarnasus tugikoega: üksikud suured rakud rohkes rakuvaheaines 2) Side-, luu- ning kõhrkude saavad alguse embrüonaalsest sidekoest. 3) Igal elundkonnal on üks peamine kude, mis täidab ära selle elundkonna peamise ülesande. 4) Sidekude jaguneb veel: · Kohev sidekude · Fibrillaarne sidekude · Rasvkude Epiteelkude NB! Ei võrdu nahaga! Iseloomustus: · Rakkude tihe paiknemine, seega väga vähe rakuvaheainet.
Igapäevane portsjon (80- 100 grammi) puu- või köögivilju vähendab suuvähi riski umbes 20% ja maovähki riski 30% võrra. Piisavalt kiudaineid ehk 27 grammi päevas vähendab 20% soolevähi riski, samal ajal kui punase liha tarbimine seda suurendab. Kõhuvähi riski suurendab aga soola ja soolarikaste toiduainete tarbimine. Ütlus, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, on tõesti tõsi. Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite. Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena. Lähemalt saad lugeda veel siit. 5. Vahel on vähem rohkem Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha-, neeru-, söögitoru-, mao-, käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski. Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba 5-10-protsendiline kaalukaotus teeb tervisele head. 6. Hoia oma nahka
Soojenda pool · 2 dl Tatrajahu piimast käesoojaks. Lisa piimale pärm, jahud, munakollased, sool ja sulavõi. Jäta taigen ööseks · 5 dl Piim või vähemalt kuueks tunniks kerkima. Vahetult · 2 tk Muna enne küpsetamist lisa kuumana ülejäänud piim ja · 20 g pärm vahustatud munavalged. · 1 sl Või (sulatatud) Küpseta pliine rohkes võis. Õige aeg pliinide · võid praadimiseks keeramiseks on siis, kui pealispinnale tekkinud mullid avanevad. Keerates peab alumine pool olema pruunikas. Vene pliinid valatakse üle sulavõiga ning serveeritakse kalamarja, soolalõhe või heeringa ja hapukoorega. Kõrvale rüübatakse pits viina.
muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 57 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
