Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vahelduvad lihtlehed Vahelduvad lihtlehed Ovaalsed või äraspidimunajad, laikiilja alusega, Ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kaheli teravsaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt kahelisaagja servaga, sageli lehepooled heledamad, karekarvased. Külgrood hargnevad ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, enne leheserva jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust cm pikkune. Sulgroodne. kolmehõlmised. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed peened, rippuvad, algul karvased, hiljem läikivad, helepruunid.
määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat. Puu kasvab 910 m kõrgusel merepinnast, tema kõrgus on ligi 4 m ning selle maapealse osa vanuseks loetakse umbes 600 aastat. Juurestiku pikaealisuse tagab võime endale ikka ja jälle uus tüvi kasvatada Hall Lepp Foto 5 Hall lepp ehk valge lepp (Alnus incana) on kaseliste sugukonda lepa perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik Kirjeldus Puu lehed on hallikasrohelised ja läiketa, leheserva tipp on teritunud. Puu tüve koor on hallikat värvi ja sile. Hall lepp kasvab kuni 15 meetri kõrgusek. Eesti kõrgeim hall lepp (31m, diameeter 32 cm) kasvab Järvseljal Levila ja kasvukoht Page 8 of 14 Tallinna Ehituskool Kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel. Halli leppa võib leida näiteks segametsadest, veekogudekallastelt
munajaskoonilised. Lehe kuju vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, 8- (joonista või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, 16 cm pikad, laikiilja alusega, kaheli teravsaagja kleebi) lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt karekarvased. Külgrood hargnevad enne leheserva heledamad, roodudel pruunikad karvad. jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm pikk, karvane. Noortel Keskmised lehekesed äärmistest võrsetel vahel lehed tipust kolmehõlmised. suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. Õitseaeg ja õite õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied õitseb enne lehtede puhkemist aprillis. Õied kimbuna
üheseemneline pähklike. Õitseb mais. Puit väga kõva, raske, valkjashall. Puidust tehakse muusikariistu, mööblitööstuses, parketi valmistamiseks. Kasutatakse ka haljastuses. Harilik pöök: Fagus sylvatica Pärit Lääne- ja Kesk-Euroopast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 30-40m. Mullastiku suhtes nõudlik, ei talu põuda ega liigniiskust, peaaegu külmakindel, varjutaluv. Lehed rohelised, ovaalsed, terve või lainelise servaga, terava tipuga, 5-10 cm pikad, külgrood pööravad enne leheserva üles. Isasõied urbades, emasõied väikesed, 2-4 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb mais. Vili väike pähkel, mis paikneb vilikonnana ogalises kuupulas, tavaliselt 4 kaupa. Viljad valmivad oktoobris. Puitu kasutatakse vineeriks, mööblitööstuses. Samuti kasutatakse haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, lehed, puit 32. Perekond sarapuu ja harilik sarapuu Perekond sarapuu: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised kõrged põõsad ja keskmise kõrgusega puud
Tüvi, võrsed, oksad: Võra tihe, lai, silinderjas või laiuv. Noorelt kooniline. Tüvekoor hallikasmust, sügavarõmelise korbaga. Noored võrsed jämedad, looklevad, mustjaspruunid, tihedalt tumekarvased. 4. Lehed ja pungad: Pungad mustjaspruunid, tömbi tipuga, roostevärvi karvadega. Lehed vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, 8-16 cm pikad, laikiilja alusega, kaheli teravsaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, karekarvased. Külgrood hargnevad enne leheserva jõudmist. Leheroots kuni 0,6 cm pikk, karvane. Noortel võrsetel vahel lehed tipust kolmehõlmised. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist aprillis. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied pruunikad, karvase servaga. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib umbes 2,5 cm läbimõõdus. Viljad valmivad juunis. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel. Juurestik hästi arenenud
MÜRGINE! HARILIK PAAKSPUU Päritolu Euroopa, Siber, Kesk-Aasia, Väike-Aasia Kõrgus 7-8 m Kasvukuju Võrsed noored võrsed hallikaspruunid, heledate lõvedega Pungad pungad pruunid, kaetud siidkarvadega, pungasoomused puuduvad vahelduvad lihtlehed. Äraspidimunajad või elliptilised, terveservalised, 3-8 cm pikad, pealt läikivad, tumerohelised, alt kollakasrohelised. Külgrood pöörduvad enne leheserva jõudmist tipu suunas. Lehed Leheroots kuni 1,5 cm pikk. Õied õied väikesed, valkjad, 3-6 kaupa lehtede kaenlas Viljad vili on marjataoline luuvili, algul rohekas, valminult must, lihakas, kahe luuseemnega Õitsemisaeg mais-juunis Kasvukoht: valgus varjutaluv niiskus niiskem muld muld mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid muldi Kasutamine Sordid
Vabalt kasvades võra laiuv. Oksad tugevad, pikad. KOOR, VÕRSED Sile, hall, vanemas eas ribiline. Noored võrsed punakaspruunid, peenikesed, algul siidkarvased. Pungad kuni1,5 cm pikad, värtnakujulised, teravatipulised, võrsest eemalehoiduvad. LEHED Vahelduvad lihtlehed, 5-10 cm pikad, ovaalsed, terve või lainelise servaga, leheservas valged ripsmekarvad. Külgrood pöörduvad enne leheserva järsult tipu suunas. Leheroots kuni 1 cm pikk, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb lehtede puhkemise ajal. Isasõied lühikestes rippuvates kerajates kahvatukollastes urbades. Emasõied väikesed, 2-4 kaupa lehtede kaenlas. Vili on kolmekandiline pähkel, mis paikneb vilikonnana ogalises kuupulas, tavaliselt 4 kaupa. Valminult kuupula avaneb ja pähklid varisevad. Viljad valmivad oktoobris.
Plankteri põrkumisel vastu klappi avaneb see kohe ja sulgub jälle elastelt. Sissesattunud organism jääb ,,vangi", kuni sureb. Saagi keemiline omastamine toimub läbi põiekeste siseseina. * Loomtoitumine perek võipätakas (sootaimed): lehed on pealmiselt pinnalt näärmelised ja kleepuvalt limased. Limast nõret eritavad ,,varrelised" näärmerakud; limaeritust stimuleerib lehele sattunud putuka rabelemine. Putukas lämbub limas ja surutakse sisserulluva leheserva poolt tihedalt vastu laba, millel teised, madalad näärmed, mis eritvad lagundavaid fermente. 28. SUGUKOND MADARALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi madaralaadsed. * Liike umbes arv puudus! * Valdavalt puittaimed, eriti troopikas. * Neljatised-viietised õied kahe viljalehega alumise sigimikuga. * Kaheosaline jaguvili (kaksikseemis) ja nelja kuni 8 süstja lehega männas. * Lõhnav-varjulill viljakates salumetsades, värv-varjulill loopealsetel
rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed – koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena – algul lehekesed, hiljem roots. Lihtlehed – terved lehed Lehelaba kuju järgi: munajad, ümmargused, süstjad, elliptilised, talbjad, piklikud, lineaalsed Lehetipu kuju järgi: tömbid, teravad, teritunud, ogatipuga, pügaldunud Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni Väljalõigete asetuse järgi: ◦ Kolmetised ◦ Sõrmjad ◦ Sulgjad Liitlehed
rühma: paaritusulgjad ja paarissulgjad. Paaritusulgjad liitlehed on näiteks harilikul saarel, mille ühisele rootsule kinnituvad vastakute paaridena lehekesed ja leherootsu tipus on üksik leheke. Paarissulgjate liitlehtede puhul on lehekesi paarisarv, nagu näiteks suurel läätspuul. Kahelisulgjal (liitsulgjal) liitlehel kinnituvad pearootsu sulgjatele külgharudele omakorda enamasti paaritusulgjad lehekesed (nt. kuradipuu). Lehelaba kirjeldatakse ka lehelaba alust, tippu, leheserva, roodumist, lõhestatust, karvasust jm iseloomustades. Lehelaba alus võib olla ümardunud (sookask), südajas (harilik pärn) vm. Lehetipp on tavaliselt teritunud, terav, tömp, ümardunud, põgaldunud vm kujuga. Lehe serv võib olla terve, laineline, peen- kuni jämesaagjas, jämesaagjas, tihti kahelisaagjas, peenogalt saagja servaga, ripsmeline, täkiline vm. Mõnel liigil võib lehelaba tipuosas serv olla saagjas, allosas aga terve. Lehelabal võib olla eri sügavusega väljalõikeid
tema lehtedelt võib hommikuti kastetilku koguda ka siis, kui öösel kastet pole maas olnud. spp. tähendab, et kortslehe perekonnas on palju pisiliike ja siinkohal käsitletakse neid kõiki ühe kollektiivliigina. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: parasniisked niidud. Kortslehed on kodarpüsikud, nende lehed on sõrm- roodsed, servast 7-11 madala ümara hõlmaga. Lehepind on voldiline (nimi!), kaetud vahakihiga, mille tõttu kõrge õhuniiskuse puhul veerevad leheserva veelõhedest eritatavad veetilgad lehe keskele, jättes mulje, et tegemist on kastevee tilkadega. Õied 13 on väikesed kollkasrohelised, ilma kroonlehtedeta, lahtise nektariga. Õied koonduvad kännasjasse pöörisesse. Õitseb juunis, juulis. Seemned arenevad viljastamata, apogaamselt ja valmivad juulist-septembrini. Vilju, tupplehtedesse mähkunud pähklikesi,
annaabi.ee 
