2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi inimeste toiduna võiks teravilja efektiivsemalt kasutada.
Mullastike hävimine ja kaitse. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Muldade hävimise peamised põhjused. · Vee erosioon (56%) · Tuule erosioon (28%) · Keemiline degradeerumine (12%) · Füüsikaline degradeerumine (4%) Veeerosioon § Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid ära. § Erosiooniprotsessi intensiivsuse järgi eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. § Põhjuseks on eelkõige mullapinda kaitsva taimkatte hävitamine. § Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu terrassistada. Tuuleerosioon ehk deflatsioon § Tugevate ja intensiivsete tuulte tagajärjel kantakse ära mullaosakesi.
Rohtlate mustm-aurumine=sademed, org aine laguneb aeglaselt, taimedel enamus a-st puhkeper-mulda kuhjub org ainet, mida taimed ei kasut(ABCD) 5.poolkõrbe ja kõrbe hallmullad-aurumine ületab sademed, palju sooli, aluseline reakts, mullateke võimalik kõrgema põhjaveetasemega alal(ABCD) 6.Troopilised puna-ja kollam e ferraliitmullad-1-2mln a, 6-7m, soojas/niiskes kl keem murenemine, huumust ei ladestu mulda, kuhjub Fe ja Al oksiidid, mullal happeline reakts. Muldade degradeerumine-*sooldumine-ariidse kl alal. seda soodustab muldade kastmine. vesi maapinna sisse, lahustab soolasid, aurub maapinna peale, aurab, soolad jäävad järele. Toimub ka looduslikult *erosioon-toimub tänu põllumaj-le, metsandusele. Suurimad pk-vahemere rannik, vihmametsade alad, rohtlad *deflatsioon-ariidse kl alal, kus taimestikku pole. muldade füüs degradeerumine-tallumine. muld vaesub õhust/veest Keem degradeerumine-happevihmad muudavad mullad happeliseks
Mulla tähtsus: · Mulla abil toodetakse toitu · Muld filtreerib sademete vett · Muld on elupaik paljudele organismidele · Muld on kasvukoht taimedele · Sümboolne tähendus Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Kivim peenestub eri suurustega osakesteks, Kivimi keemiline koostis muutub, osa kivimi koostis ei muutu. lahustuvaid aineid eraldub. Toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe Toimub intensiivselt palavas kliimas, sademeid, kuid kus temp. kõikumise ulatus hädavajalik on ka piisav kogus sademeid. ja sagedus on suur. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine m...
rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud? Kõrbetaimed, nt datlipalm, harjashein, kaktus, saksauul jne 11. Mida tähendab muldade degradeerumine Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel
· Lähtekivim · Kliimatingimused a) sademete hulk b) temperatuur · Reljeef Mulla kujunemine · Kivimkeha mureneb ilmastiku mõjul · Murendile asuvad taimed · Orgaanilise aine ladestumine, lagunemine ja mullakihi paksenemine · Mullahorisontide kujunemine Mulla koostis · Õhk · Vesi · Orgaaniline aine · Mineraalained · Huumus- mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele. Muldade degradeerumine · Inimtegevuse poolt põhjustatud muldade kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Muldade hävimise peamised põhjused: · Vee-erosioon 56% · Tuuleerosioon 28% · Keemiline degradeerumine 12% · Füüsikaline degradeerumine 4% Muldade kaitse: · Mulla parim kaitse on tema õige kasutamine · 1994.a Rio de Janeros võeti vastu ÜRO kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas.
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad:
Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Muldade erosioon on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. Sooldumine ja degradeerumine - Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1]
Murenemise tähtsus: Murenemine on eelduseks mulla tekkele Murenemine on oluline lüli kivimite ringes, eeldus settekivimite tekkele Murenemine kujundab reljeefi, mäestikud madalduvad, tekivad tasandikud (eeldus taimekasvatusele ja inimeste elukohale) Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter Muldade hävimise peamised põhjused: vee-erosioon 56% tuuleerosioon 28% keemiline degradeerumine 12% Füüsikaline degradeerumine 4% Erosioon- Tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne taimkatteta aladel Kõrbestumine- Esimene samm on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine Sooldumine- Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad
mineraalväetistest (Pb, Cd) Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine Kahjurite tõrje Inimtegevus Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa Egiptuses näiteks 2002.a. seisuga oli ehituse ja teede all 32% põllumaast Maavarade kaevandamine Raskete põllumajandusmasinate kasutamine- mullad tihenevad Muldade hävimise peamised põhjused 56% veeerosioon 28% tuuleerosioon 12% keemiline degradeerumine 4% füüsikaline degradeerumine Kordamisküsimused Mullatekketegurid, nende mõju mullale Mullas toimuvad peamised protsessid (leetumine, leostumine, kamardumine, gleistumine, soostumine, sooldumine) Erinevate kliimavöötmete mullad Muldade degradatsioon, erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine Mullaprofiil, mullahorisondid Tunneb joonisel ära must-, leet-, soostunud ja punamulla, oskab teha mullaprofiili joonist
c) Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks. 12) Muldade hävimise peamised põhjused: a) Veeerosioon - 56% c) Keemiline degradeerumine - 12% b) Tuuleerosioon - 28% d) Füüsikaline degradeerumine - 4% Muldade hävimise peamised põhjused: · Muldade erosioon - tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne taimekatteta aladel. · Kõrbestumine - viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine. · Muldade sooldumine - kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel
soodsad tingimused paremini ära kasutada. Võidakse niisutada õhust(vihmutamine), maapinnalt või maa alt(põhjavee taseme tõstmisega). Liigne niisutamine põhjustab mulla sooldumist. • Sõda vee pärast on olnud 1967. aastal Iisraeli ja naabermaade vahel. 1964 valmis Iisraelis veeprojekt, mille käigus tekkis konflikt Araabia Liigaga, mis lõppes 1967. aastal õhurünnakutega Süüria aladel. • Mulla degradeerumine- mulla kahjustumine ja hävimine. Põhjustab vee ja tuuleerosioon, tööstus ja põllumajandusresostus, valed põllumajandusvõtted • Mulla erosioon- pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel • Mulla sooldumine-vees lahustuvate soolade kogunemine mulla pealmistesse kihtidesse ja pinnale • Vesiviljelus- inimestele vajalike veeorganismide kasvamine looduslikes või tehislikes veekogudes
Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess...
Sialliitseks murenemiseks. Kui kõik taimedele vajalikud elemendid kasutatakse ära ja järele jääb vaid alumiiniumirohke boksiit allitseks murenemiseks. 2. Organismid. Taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. 3. Inimtegevus. · puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele. · Degradeerumine mullaviljakuse taandareng A huumushorisont, kuis toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont. Sisseuhtehorisont. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste kogunemine.Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Mullatekke protsese ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne.
kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine; valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti juurest lahkumata; emotsionaalsuse suurenemine arvutiga töötades; huvi kaotamine kõige vastu (põhiline tasu kirgliku arvutikiindumuse eest); hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine; primitiivsed emotsioonid ja isiksuse degradeerumine; läbinähtav valetamine selle kohta, kui palju aega ja raha kulub arvutile. Arvutisõltuvuse tekkimine Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik kõigi sõltuvusliikide puhul. Esimeses staadiumis on see enam- vähem kergekujuline häire. Algab "uue mänguasjaga" tegelemine õppetöö ja koduste tegevuste arvelt
TAIMKATE – ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD VIHMAMETSADE KÕRBE PUNAMULD HALLMULD LEHTMETSA OKASMETSA ROHTLA PRUUNMULD LEETMULD MUSTMULD INIMTEGEVUS MULDADE HÄVIMINE VEE-EROSIOON – 56% TUULE-EROSIOON – 28% KEEMILINE REOSTUS – 12% FÜÜSIKALINE DEGRADEERUMINE – 4% EROSIOON MILLISTES PIIRKONDADES ON MULLAD KÕIGE ROHKEM HÄVIMISOHUS? VEE-EROSIOON VEE-EROSIOONI TEGURID EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS SADEMED, LUMESULAMISVEED ABINÕUD MÄENÕLVAD MUUTA ASTMELISEKS, RAJADA TERRASSID JA KINNISTADA PINNAS TAIMESTIKUGA TUULE-EROSIOON SAHEL SAHEL PIIRKOND SAHARA LÕUNAOSAS, KÕRBE JA
Häirimine pesapaikades. Peetakse väga tundlikuks inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses Lätis nt on inimtegevuse häirimise tagajärjeks olnud 1020% poegade või munade hukkumine. Üheks põhjuseks, miks toimub häirimine on asjaolu, et häirimisjuhte on raske kindlaks teha. Häirimine toitumispaikadel Mõjutab sigimisedukust. Eestis pole häirimise mõju toitumispaikadel uuritud. Häirimise intensiivsust vähendab toitumispaika varjav taimestik. Toitumisalade degradeerumine: Looduslike toitumisalade kuivendamine Tihe melioratsioonivõrk juhib kiiresti vee ära ja poegade toitmise ajaks kahaneb toidubaas looduslikult mitmekesise maastikuga võrreldes tunduvalt. Musta- toonekure langus 1980-ndatel võis olla seotud just 10-20 aastat varem toimunud metsakuivendusega. Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Populatsiooni arvukuse madalseisus jäävad reeglina asustatuks kõige kvaliteetsemad elupaigad.
arvutis; kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine; valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti juurest lahkumata; emotsionaalsuse tõusu tundmine arvutiga töötades; huvi kaotamine kõige vastu, midagi muud ei taha = põhiline tasu kirgliku kiindumuse eest arvutisse; hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine; primitiivsed emotsioonid ja isiksuse degradeerumine; nähtav vale aja ja raha kulutamise kohta arvutile. 6 3. Sõltuvuse tekkimine Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik ükskõik millise sõltuvusliigi puhul. Esimeses staadiumis on see enam-vähem kergekujuline häire. Algab "uue mänguasjaga" tegelemine õppetöö ja koduste tegevuste arvelt
kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamist; Varustusteenused (provisioning services) inimene saab ÖS-lt nt toiduna, veena, puidu jm materjalina Kultuuriteenused (cultural services) loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teadmiste (n teaduse) allikaks KLIIMASOOJENEMINE Milliseid teisi globaalseid keskkonnaprobleeme kliimamuutused mõjutavad? Erosioon, kõrbestumine, degradeerumine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine (biosfääri terviklikkus) Ookeanide hapestumine Biogeokeemilised aineringed Maa-süsteemi muutused (maakasutus)
maailmamere kaitse vajalikkus. Põhimõisted: vegetatsiooniperiood kasvuperiood põllumajanduse spetsialiseerumine omatarbeline ja kaubanduslik põllumajandus ekstensiivne maad palju, kulutusi vähe, toodang väike ühe maaühiku kohta intensiivne maad vähe, kulutusi palju, toodang suur öko ehk mahepõllumajandus niisutuspõllundus alanduslehter mullaviljakus muldade erosioon sooldumine degradeerumine väärtuste kahanemine, omaduste halvenemine vesiviljelus akvakultuur territoriaalvöönd kuni 12 meremiili majandusvöönd kuni 200 meremiili
tekib huumus KAMARDUMINE- protsess, kus maapinna lähedale tekib huumusehorisont, toimub keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel ja piirkondades, kus kasvavad rohttaimed 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest; MULDADE HÄVIMISE PEAMISED PÕHJUSED: 1. vee- erosioon ( 56%) 2. tuule- erosioon ( 28%) 3. keemiline degradeerumine ( 12 %) 4. füüsikaline degradeerumine ( 4 %) Erosioon e uuristus on on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad
• Jätkusuutliku lahenduste otsimine • Kogemustest õppimine • Pöörata tähelepanu ligipääsule. Kas inimesed saavad tööle jala/rattaga? Kui paljudel on vaja autot, et liigelda punktist A punkti B? Millised on teeolud – kas esikohal on jalakäija või autojuht? Jne 16. Kas ja kuidas on omavahel seotud keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, erosioon, muldade degradeerumine, metsade raie, maakasutuse muutused, kliimamuutused, ookeanide hapestumine, eutrofeerumine, magevee vähenemine, vee, õhu ja mulla(pinnase)reostus, aineringete häringud. Pildi leiab materjal “127” slaid 34. Kõrbestumise korral muutub piirkond paljudele taime ja loomaliikudele ebasoodsaks, seega toimub bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Talimede puudumisel kiireneb erosioon ning
Äärmuslik näide on loomafarmid, kus loomadel on vähe ruumi. 8. Niisutuspõllumajandus. Kasutatakse peamiselt rohke päikesepaistega kuivades piirkondades. Põldu võidakse niisutada õhust, maapinnalt ja maa-alt. Liigne niisutamine võib suurendada muldade sooldumist. Tammid ja kanalid, mis juhivad jõevee kõrvale, hävitavad põliselanike elukeskkonda, kaovad loomade jootmiskohad ja loomad tõrjutakse aina kuivematele aladele. 9. Põllumajandusega kaasnevad keskkonna probleemid. Mulla degradeerumine ehk mulla kahjustumine ja hävimine; seda põhjustavad pemiselt vee- ja tuuleerosioon, tööstus- ja põllumajandusreostus, valed põllumajandusvõtted (ülekarjatamine, üleniisutamine ja muldade kinnitallamine). Mulla erosioon ehk mulla pealmiste viljakate kihtide ärakanne ajutise vooluvee või tuule toimel. Mulla sooldumine ehk vees lahustuvate soolade kogunemine eelkõige mulla peamistesse kihtidesse ja pinnale. Alanduslehter ehk põhjavee
repressioonide tugevnemine varimajanduse osakaalu suurenemine Helsingi grupid armee kasv korteriprobleemi teravnemine kontseptsioon ühtsest nõukogude rahvast defitsiit ja "tutvused" ja kahest emakeelest võimu degradeerumine gerontokraatia eripoed "arenenud sotsialismi" kontseptsioon, ideoloogiline surutis samizdat 1979 NSVL Afganistanis 1980-1989
Gleistumine- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest, peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud mullad, mis on keemiliselt murenenud lähtekivimile. 8. Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel. 9. Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 10.Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Nt: tundra ja
tervist. Mõju eluslooduse mitmekesisusele Turism võib eluslooduse mitmekesisust vähendada mitmel moel, nt konkureerides temaga elupaikade ja loodusvarade pärast. Konkreetsemalt võib elusloodust kahjustada. Näide: Kreekas, Zakynthoses , mis on merikilpkonna tähtsaim paljunemisala, on liivarandadel asuvad munemispaigad häiritud, turismiarenduse ja turistide käitumisega hävitatud. Kahjuks kattub turismi kõrghooaeg ohualti merikilpkonna paljunemisperioodiga. Maa degradeerumine Nii uuenevaid kui uuenematuid loodusvarasid võib otseselt mõjutada turismirajatiste, teede ja lennuväljade ehitamine, maa kasutamine majutusasutuste ja teiste infrastruktuurirajatiste jaoks ning ehitusmaterjalide kasutamine (liivakaevandamine). Metsad kannatavad sageli turismi kahjuliku mõju all, sest metsa võetakse maha küttepuude saamiseks ja ehitistele maa vabastamiseks. Näide: Türgi Kusadasi-Davutlari piirkond, mis kujutab endast 30 km pikkust ja 750 m laiust
-keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta -kogu toodang läheb müügiks -Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades Istandustes saagikus oleneb kasvatatavast kultuurtaimest. muldade erosioon- on üheks oluliseks muldade omadusi halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks, mille tulemuseks on ühelt poolt põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. sooldumine ja degradeerumine-Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Kalandus Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja kalarikkuse põhjused neis piirkondades: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, asuvad mereääres, sobivad tingimused ja võimalused kalastuseks.
Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · Isikukultus · Kosmose programm · Sõjalise kompleksi tugevdamine · Neostalinism teisitimõtlejatele · Nomeklatuur, eripoed · Gigantomaania suurettevõtete küllustus, koolkombinaadid · Defitsiit kaupade puudus · Reziimivastase vastupanu kujunemine dissidentlus · Repressioonide tugevnemine · Uue konstitutsiooni vastuvõtmine · Võimu degradeerumine gerontokraatia vanurite võim Majandus: · Kossõgini majandusreform · Teadus-tehniline progress · Sõjatööstuskompleksi edasine tugevnemine · Majandusliku mahajäämuse süvenemine · Andropovlik distsipliini juurutamine ja võitlus korruptsiooniga Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · Aktiivsed suhted lääneriikidega · Gorbatsov sai Nobeli rahupreemia · Relvastuse vähendamise leping
Sademed, temperatuur, mõjutab taimestiku teket ja ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid Taimkate, toodavad mulda orgaanilist ainet, tarbivad sealt toitaineid ja vett. Soodustab keemilist murenemist, mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus Niisutus, kuivendus, maaharimine, väetamine jne nim mulla kultuuristamiseks . Inimene tõstab mulla viljakust, kuid teeb tihti ka kahju. Mullaviljakuse taandareng degradeerumine kõrbestumine. Mullahorisondid Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine
arvutis; kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine; valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti juurest lahkumata; emotsionaalsuse tõusu tundmine arvutiga töötades; huvi kaotamine kõige vastu, midagi muud ei taha = põhiline tasu kirgliku kiindumuse eest arvutisse; hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine; primitiivsed emotsioonid ja isiksuse degradeerumine; nähtav vale aja ja raha kulutamise kohta arvutile. 6 4. Kuidas arvutisõltuvus tekib? Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik ükskõik millise sõltuvusliigi puhul. Esimeses staadiumis on see enam-vähem kergekujuline häire. Algab "uue mänguasjaga" tegelemine õppetöö ja koduste tegevuste arvelt
Eestis on tõendeid pesitsusaegse häirimise kohta vähe, kuid selle põhjuseks on asjaolu, et häirimisjuhte on raske kindlaks teha. Häirimine toitumispaikades mõjutab lindude sigimisedukust. Eestis pole häirimise mõju toitumispaikades uuritud, kuid arvatakse, et toitumispaikades olev varjav taimestik vähendab häirimist ning pikema päevaga pesitsusaldel (nagu Eestis) on häirimine väiksem kui lõuna pool, kuna häirimatut valget aega, millal inimesed magavad, on kauem. Toitumisalade degradeerumine on Eestis tõenäoliselt suure tähtsusega ohutegur. Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Heas toitumises 6 noorlindudel on suurem tõenäosus ka pärast lennuvõimestumist ellu jääda ja pesitsusealiseks elada. Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega on väikese tähtsusega ohutegur. Sellist tegevust pole Eestis viimase 20 aasta jooksul tuvastatud. Potentsiaalse tahtliku tapmise oht võib kerkida asustusmaterjali tootvates kalakasvatustes.
ekvaatoril on NPP e puhastoodang madalam kui 90 laiuskraadidel 52. NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides. 53. Liebigi miinimumireegel. 54. Energiavoog põllumajanduses. · Maa harimine (kündmine, äestamine) · Väetamine · Niisutamine/kuivendamine · Sordiaretustöö · Kahjurite tõrje kõrge en kulu (peamiselt fossiilsete kütuste en) · ¤ mulla ja ümbritseva kk degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid, ületallamine mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine mürkkemikaalidega, vete eutrofeerumine, ümbruse elustiku vaesustumine) 55. Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. 56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk
Mida vanemad on mullad seda paksemad nad on ja sõltuvad vähem lähtekivimist N. eetsi mullad on keskmiselt 10 000a 5. Loomad Vihmauss, putukate vastsed, mutt 6. Mikroorganismid Seened, bakterid- lagundajad (lagundavad keemilised orgaanilised ühendid lihtsamateks) 7. Taimed On tähtsaim mullatekke tegur. Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele. 8. Inimene Muldade degradeerumine ja mullakaitse. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Mulla puhverduvõime on mulla vastupanuvõime välismõjutustele. Kui puhverdusvõime ületatakse, viib see mulla viljakuse taandarenguni. Kultuurmuldade puhverdusvõime on väga väike. MULDADE DEGRADATSIOONI PÕHJUSED I. Kiirendatud erosioon Erosioon on vooluvete poolt põhjustatud mulla ärakanne.
lubjarikkas keskkonnas. 69. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 70. Eutroofne rohketoiteline ( veekogu ). Eutroofsed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. 71. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastavaid toiteaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 72. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). 73. Energeetiline efektiivsus on bioloogilisest toorainest valmistatud energiaprodukti energiasisalduse suhe kogu olelustsükli jooksul kasutatud energiasse (sisendisse9, võttes
analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega. Emigratsioon - ehk väljaränne on ränne teise riiki. Endeem - on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Sellist piiratud levikut kui nähtust nimetatakse endemismiks. Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Erosioon - ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub Eurütoop - mittenõudlik organism elupaiga suhtes. Eutroofne - ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund,
Energiavoog. Albeedo Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). ALBEEDO- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.j 16. Termodünaamika seadused, entroopia 1. Termodünaamika I printsiip (energia jäävuse seadus) energia võib minna ühest
adrenergilise retseptoriga); teised glükoproteiinid (EGF-retseptor (54 kDa), 47 kDa glükoproteiin) on madalama afiinsusega. Reoviiruse sisenemine rakku toimub clathrin'ist sõltuva retseptor-vahendatud endotsütoosi teel (ca. 20-30 min. peale infitseerimist). Viirus sattub moodustuvatesse endo- ja lüsosoomidesse, milles toimub pH taseme langus. pH langusega endosoomis kaasneb reoviiruse virioni valkude proteolüüs raku happeliste proteaaside poolt: 1) 3 valgu degradeerumine; 2) valk 1 eraldub partiklist; 3) µ1C valgu protsessing -produktiks. Proteolüüsi tulemusena moodustuvad virionist partiklid, mis on väga sarnased ISVP-dele. Proteolüüs on vajalik (selle puudumisel on infektsioon blokeeritud), kuna selle käigus toimub virionide aktiveerumine, mis on omakorda tarvilik interaktsiooniks endosoomi membraanidega ja viiruse sisenemiseks tsütoplasmasse. Mõningatel juhtudel võib vastav proteolüüs toimuda ka väljaspool rakku (selle võib kunstlikult
31. Energia Ökosüsteemis. Energiavoog Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine ) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). 32. ALBEEDO- Maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. KINEETILINE ENERGIA- väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja
Bioloogilised organismid: taimed annavad mullale orgaanilise aine, Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. mikroorganismid, mesofauna Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus: muldade kultuuristamine, degradeerumine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Loe http://ael.physic.ut.ee/globe/Kasiraamat/ mulla peatükk Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani
sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. Inimene Loom Masin TAIM Agro- keemia MULD VÄETIS Kogu maailmas, kaasa arvatud Euroopas on teravalt üles kerkinud mullatalitlusvõime hoidmise vajadus. Põllumuldade degradeerumine: 1. taime toiteelementide sisalduse langus. 2. mulla huumusseisundi halvenemine (huumuse sisalduse langus). 3. umbrohtuvus. 4. huumuskatte lahjenemine (sügavkünd). 5. muldade liigtihenemine (rasked masinad). 6. muldade taashapestumine. 7. liigniiskus (kuivendussüsteemide amortiseerumine). 8. vajalike toiteelementide tasakaalustamatus. 9. mikroelementide puudus. AJALUGU - kuni 13saj. väetamise eelajalooline periood kogemuslik lähenemine (väljaheided põllule, alepõllundus
.. 26) 27)Energia ökosüsteemis-energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. A)maale langev päikese kiirgusenergia loob otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima.B)orgaanilsie aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid päikesevalguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog-päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine(degradeerumine) ökosüteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (bioöksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid) Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel isel. Produktsioooni energia ja toiduenergia suhe, mida nim.troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Taimede esmane produktisooni efektiivsus on 75-85%
sooldumine, taimestik saab tekkida vaid põhjavee- ja jõe vee läheduses. · Vihmamets: ekvatoriaalne, palju sademeid, soe, niiskuse tõttu murenemine suureneb, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 6-10m, horisondid A, E; B; C(E ja B on segunenud), ferraliitmullad, ferralisatsioon, toiteelementide varu väike, puna- või kollamullad MULD KUI RESSURSS MULDADE HÄVIMISE PÕHJUS · Vee erosioon, tuuleerosioon, keemiline ja füüsikaline degradeerumine. Mulla degradatsioon- mulla hävimine või viljakuse väga suur langemine. Eriti inimtegevuse tagajärjel. · Kõrbestumine: Looduslik: taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese siduvusega ja huumusevaene, maapind tuultele avatud, tuuleerosioon, sademetevaegus. Inimtegevuslik: ülekarjatamine, lageraie, liigniisutamine. · Muldade hapestumine- mulla reaktsiooni muutus, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6
kontsentratsioon), ülekarjatamine, biojäätmetega tegelemine. Elupaikade vähenemine seda põhjustavad metsade maharaiumine, liigniisutamine, ülemäärane pestitsiidide kasutamine, valed maaharimisvõtted. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine seda põhjustavad samad asjad, mis elupaikade vähenemist, peamiselt uute looduslike rohumaade kasutuselevõtt ja metsade maharaiumine, ka biojäätmetega tegelemine (nt biojäätmed vette veeloomastik hävineb). [muldade degradeerumine ülekarjatamine, metsade mahavõtmine, põllumajanduslikud tegevused; erosioon; sooldumine; kõrbestumine.] 11. Kalanduse trendid maailmas, kalanduse vormid. Mis on vesiviljelus, majandusvööndid. Kalanduse keskkonnamõjud. Aastatel 1950-2012 suurenes kalapüük (k.a vähid, molluskid) maailmas peaaegu 9 korda, kalakasvandustes kuni 133 korda. Samal ajal kasvas hoogsalt ka maakera rahvaarv, kuid kalapüügist tunduvalt aeglasemalt. Kalapüügi maht avaveekogudest on alates 1990
• Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine 35. Too (nt T. Särje artikli põhjal) esile, kuidas on rahvalaulu ja –muusika mõisted Eestis aja jooksul muutunud. – nt et esmalt määratleti rahvalauluna talurahva või hariduseta inimeste laule, mis olid kadumas; – hiljem käsitleti rahvalauluna kõiki mingi rühma poolt lauldavaid laule sõltumata nende päritolust; – rahvamuusika mõiste “degradeerumine” taidluseks ja pärimusmuusika kasutuselevõtt; ok, kui on osatud esile tuua eri ajajärkudel rahvamuusikaga seostatud märksõnu nagu rahvalaul, ehedus ja vägi. 36. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? rahvapärane arusaam – vrd tavaväljend „Tuhkatriinu“-lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse.
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud
Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Energeetiline efektiivsus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks Energia - on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiavoog - Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. Lahtises süsteemis võib pöördumatute protsesside e
sõidukitest ◦ Kunstlike materjalide soojusmahutavus suurem ◦ Kõrghoonete tekitatud “kanjoni- struktuur” Esteetika ja rekreatsioon,Pargid,Parkmetsad,Peenrad,“rippuv haljastus”/konteinerhaljastus,Terviserajad Guerilla gardening Põllumajandus Järjest suurenevad põllumajandusalad ◦ Karjamaad ◦ Põllud ◦ Majandusmetsad Monokultuurid ◦ Muldade vaesumine ◦ Vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele ◦ Liigivaesus Keskkonna degradeerumine ◦ Reostus ◦ Erosioon ◦ Veesüsteemid „Kuldne org“ Kalifornias Viljakate muldade tõttu võetud kasutusele põllumajanduses Loodusliku taimkattega 1% orust, 99% põllukultuurid Pinnavee tööstuslikul kasutamisel tekkinud veepuudus – kõrbestumine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, pestitsiidid Muldade vaesumine – sõltuvus väetamisest Ligitõmbav kahjuritele ja umbrohtudele Suur osa kasvatavatest taimedest obligatoorsed mesilastolmlejad ◦ Tolmendamata mandli saagikus
· Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. · Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid · Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. · Mesotroofne- taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld · Energiavoog- Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). · Energeetiline efektiivsus- · Produktsiooniefektiivsus- taimtoidulised on vähem efektiivsemad kui loomtoidulised · Assimilatsiooniefektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust
Atsidofiil- Happelembelised taimed Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E- sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne- taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Energiavoog- Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia ajutiselt väärinduda (tekivad energiarohked ühendid) Produktsiooniefektiivsus- taimtoidulised on vähem efektiivsemad kui loomtoidulised Assimilatsiooniefektiivsus- See on see protsent (osa) toidust, mida hangitud toidust õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia - väljutatud materjali energia)
annaabi.ee 
