Kuusepuit. Küpspuiduline. Puit võrdlemisi kerge (tihedus 0,45) ja pehme Lehisepuit. Lülipuiduline. Puit võrdlemisi tihe (tihedus 0,61) ja kõva. 8. Mille poolest erineb vaigukäik ja vaigupesa? Vaigukäik - vaiguga täidetud vertikaalsete ja horisontaalsete kanalite süsteem puu kehas. Vaigupesa vaiguga täidetud läätsekujuline pesa aastarõngaste vahel. Väidetavalt tekib nn märtsipäikese mõjul, mis soojendab enneaegselt üles mingid tüve osad ja vastavalt ka koorealuse kambiumi. Kambiumi liiga varajase tegevusseäratamise tulemus on vaigupesa teke. 9. Mille poolest erineb säsikiir ja säsikordus? Säsikiired. Säsikiired koosnevad õhukeseseinalistest rakkudest, mis on orienteeritud radiaalselt. Ristlõigel nähtav nagu heledat läiget jooned. Säsikiired leiduvad kõikides puittaimedes. Säsikordus Mitmetel lehtpuuliikidel esineb pikilõigetel pruuni või kollase rakumassiga täidetud mitmesuunalisi kanaleid. Tegemist on levinud puidurikkega
PUIT Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva küdet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE
Säsikiire rakud säilitavad varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse vahel ka perimedullaartsooniks. Kui varre keskosas säsirakud surevad (rohttaimede puhul tavaline nähtus), tekib sinna õõnsus. Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumi loetakse primaarsete algkudede hulka, sest see on tekkinud otseselt kasvukuhiku algkoe rakkudest. Kambiumi abil toimub varre paksenemine. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Enamikul taimedel võib juhtkimbus eraldada kaht osa:
• Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne: • Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. • Üheidulehelised õistaimed - juure steeli ossa ei teki kambiumi rakke Sekundaarne: • Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures • Tekitajaks – kambium • Põhjustab juurte jämenemist 8) Juuremügarad - Iseloomulikud liblikõielistele - Moodustub mügar, mille sees on bakteroidkude - Toimub õhulämmastiku tootmine bioloogilisse aineringesse 9) Mükoriisa • Endotroofne – juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei
Kaheiduleheliste taimede teiskasv on põhjustatud lateraalse meristeemi -- kambiumi talitlusest. Kambium koosneb kahesugustest rakkudest: prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ning peaaegu isodiameetrilistest säsikiire initsiaalrakkudest. Säsikiire initsiaalrakud loovad säsielemente, prismaatilised aga floeemi ja ksüleemi. Teistest meristeemidest eristab kambiumi rohkete vakuoolide esinemine.
SISSEJUHATUS Antud referaat1 on puidust ja puitmaterjali kasutamisest. Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutus võimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka.
..5 oC. Tõusmed on öökülmadele vastupidavad, taludes -3...-4 oC külma. Pärislehed taluvad veelgi külmemat temperatuuri. Juurvilja mullast väljaulatuvat osa aga kahjustab juba -2 oC. Sellised porgandid võivad säilitamisel kergesti mädanema minna. Porgandi kasvuks vajalik paras temperatuur on 18...22 oC. Millest koosneb porgandi juurvili? Porgandi juurvili koosneb südamikust ja paksenenud osast, mis on kaetud koorega. Südamiku ja paksenenud osa vahel on kambiumi ring, milles toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, lõheneb porgand sagedasti ebaühtlaste sademete tõttu. Porgandi südamik on tavaliselt heledama värvusega, puisem ja sisaldab vähem vitamiine. Põhjapoolkeral on porgand üks tähtsamaid ja maitsvamaid köögivilju. Ajalugu Jäljed porgandi kasutamisest tarbetaimena ulatuvad eelajaloolisse aega. Kesk- Euroopa vaiehitiste arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud
4. Puidu kokkuveol tuleks kasutada metsasõbralikku väiketehnikat. Külmaseen Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, kambium selle ümber hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Toimivat tõrjet pole, haiged puud raiutakse. Haavataelik Viljakehad on lühikesed, sageli peaaegu liibunud. Eestis esineb väga ulatuslikult. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Raieküpsetest puudest on sageli kuni 90-95% nakatunud. Nooremates puudes levib
(Eriksson, Budd, 2000) Teisest küljest on aga suu mõlemal hõimkonnal kõhtmine, aga lülijalgsete eellast fossiilidel on see olnud eespoolne. Erikssoni ja Buddi (2000) uuring näitab, et pea struktuuride närvidega varustamine eestpoolt tahapoole toimub järgnevas järjestuses: tundlad, silmad, suuõõne-mao süsteem, lõuad, limanäsad Kuigi küüsikloomadel on tuletatud tunnuseid nagu limanäsad ning maismaaline eluviis, on nad siiski väga sarnased mõningate kambiumi eluvormidega, mida on pakutud lülijalgsete esivanemaiks. (Eriksson, Budd, 2000) Kõige rohkem vaidlusi tekitav lülijalgsete pea piirkond on ülahuul labrum. See on olemas kõigil tänapäeval säilinud lülijalgsetel, välja arvatud meriämblikud, kellel on selle asemel lont. Kuna selle struktuur on paariline ja selle rudimentides avalduvad mitmete jätkete geenid, on avaldatud arvamust, et tegu on hoopis kokkukasvanud jäsemetega ja et
(begoonia). 10.Mis on mükoriisa (selgitage lähemalt). Mükoriisa e seenjuur on juure tippudega sümbioosis elavad seenhüüfid. Seen, mis elab taime juurel, toitub selle rakkudest saadavatest orgaanilistest ainetest ja samal ajal varustab taime mullast võetud vee ja selles lahustunud mineraalainetega. 11.Mille tagajärjel tekivad mitmeaastase puittaime varres (tüves, okstes) aastarõngad? Aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel. 12.Kuidas ühe- ja kaheidulehelisd taimed üksteisest erinevad juhtkimpude ehituse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 13.Mis on varre ülesanded? 1) kannab lehti ja pungi 2) ühendab lehti ja juuri 3) võimaldab lehtede tohutu assimilatsioonipinna moodustamist ja nende parimat
kasekedriku munakogumikud kase istanduses puudelt eemaldada ja hävitada. Viimaste aastate kuumadel suvedel on Eestimaal nii Vapsikud aru- kui ka maarjakaasikuid kahjustanud vapsikud. Kui vapsikuid on hulgi, söövad nad kasenoorendikes võra ülaosas tüvel mahlakat koort ja kambiumi. Putukad närivad koort ringjalt (või poolringjalt) ümber tüve kuni puiduni. Niisuguse kahjustuse tagajärjel kuivab puu latv näritud kohast ülevalpool ning hiljem sügistuultes murdub. Haudepuuks on neil Lehtpuu- peamiselt arukask,kuid puiduürask ka valge ja sanglepp. Ürask asustab eeskätt
Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised. Juhtkimpudes esineb kimbu- ehk fastsikulaarkambium, juhtkimpude vahel, säsikiirtes võib tekkida kimbuvahe- ehk interfastsikulaarne kambium. Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Kambiumirakud poolduvad nii tangentsiaalselt, andes uusi floeemi ja ksüleemirakke, kui ka radiaalselt, vältimaks kambiumirõnga katkemist varre jämenemisel. Puhkeperioodide ajal on kambium enamasti ühekihiline. Ksüleem sisaldab trahheiide ja trahheesid.
hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. Puidu teke: Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeerimist.Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes.Taime osa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumirakk jaguneb kaheks identseks rakuks, millest aga ainult üks jääb kambiumi rakuks, teine muutub kas tüve või puukoore rakuks. Sellest saab püsirakk, mis võib veel ühe või ka rohkem kordi poolduda. Selliselt tekivad sõltuvalt olukorrast niinerakud, millest seejärel tekib sisemine tüvi ja välimine korp. Raku jagunemine toimub sagedamini sissepoole ja seetõttu leiab palju tihedamini aset puidurakkude teke. Koore osakaal tervel puutüvel on
2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. 5. Algkoed e. meristeemid: a) mis on nende ülesanne b) missugused talitluslikud
kaudu transpiratsiooni teel, mis on seega veevoolu liikumapanev jõud. • Rakud säilitavad endas vett kohesioonijõuga, mis ei lase vertikaalsetel veesammastel katkeda. • Juurte kaudu mullast võetud vee juhtimine võrasse, lehtedesse või okastesse toimub piki maltspuidu välispoolset osa. • Süsihappegaasi assimilatsiooni tagajärjel lehtedes ja okastes tekkinud toitained juhitakse niine kaudu allapoole teistesse puu osadesse. • Niin asetseb korba ja kambiumi vahel. Sealt jaotatakse mahlad edasi risti tüve kulgevate radiaalsete kanalite – säsikiirte kaudu. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid (sügis-, kevadpuit, säsikiired, sooned jne.) ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Kuusk – üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav. Välispuit lai, ei
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...
2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades
Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli (sõlmevahe) alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine iga lüli alumisest osast. Kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. 2. teiskasv e. sekundaarne– jämenemine toimub vartel ja juurtel puitunud keskosa ning koore vahel asetseva kambiumi (algkude, külgmine e. lateraalne meristeem) rakkude jagunemise tulemusel. Kambiumi kude toodab uusi rakke mõlemale poole, sealjuures nii uusi ksüleemi, kui ka floeemi rakkusid. Teiskasv seisnebki eelkõige juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv on iseloomulik paljasseemnetaimedele ja puitunud õistaimedele, harvem rohtsetele kaheidulehelistele. d
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz JALAKAPÄSSIK Referaat Tartu 2008 Sisukord. Sissejuhatus......................................................................................3 1. Välimus...................................................................................... 4 2. Jalakapässik versus must pässik.............................................................. 5 3. Levik......................................................................................... 5 4. Ohtlikus......................................................................................6 5. Mida teha; ravi.............................................................................. 7 Kasutatud kirjandus........................................................................... 9 2 Sissejuhatus. Meil ja naabermaades on l...
· Lahused liiguvad takistamatult nn torudes, ühest rakust teise pääseb vedelik läbi pooride Floeem koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest · Ksüleemi funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine · Ksüleemis võivad esineda trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud · Floeem ja ksüleem ühes tugikoe, kambiumi ja põhikoe elementidega moodustavad juhtkimbu. üheidulehelistel ja osadel kaheidulehelistel taimedel puudub juhtkimbus kambium ning juhtkimp säilitab kogu taime eluea jooksul algse ehituse. Sellist ehitustüüpi nimetatakse kinniseks juhtkimbuks · Kaheidulehelistel ja enamikul paljasseemnetaimedel esineb kambium, seega ka teiskasv, ning juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb kas ainult floeemist või ksüleemist, räägitakse mittetäielikust juhtkimbust.
rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavara. Säsi läbimõõt on 2...5 mm ja tema läbilõike kuju võib olla puuliigiti erinev. See võib olla ümmargune või hulknurkne. Tamme säsi on näiteks viisnurkne, lepal pikerguselt kolmnurkne, vahtral ja jalakal on ümmargune. 5.7. Kambium. Kambium ehk mähk ehk meristeemi riba ehk juudekasvukiht on jagunemisvõimelistest rakkudest koosnev kiht, mis asub seespool niint ja väljaspool puidukude. Kambiumi elutegevuse arvel toimub puutüve jämeduskasv. Analoogselt jämenevad ka oksad ja juured. 5.8. Puukoor. Puukoor on kasvava puu kõige välimine kiht. Koore ülesandeks on kaitsta puud välismõjutuste eest ja hoida ära puu kuivamine. Koor koosneb kahest kihist : sisemine kiht ehk niin elusate rakkude kiht Niine ülesanne on puidumahlade juhtimine, niinest saavad alguse säsikiired. välimine kiht ehk korp koosneb surnud Muud näitajad mida kasutatakse
2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus abiootilistestbiootilistest teguritest. 4. Õistaimede mitmekesistumine on põhjustanud putukate adaptiivse radiatsiooni. 5. Kõige mitmekesisemad taimed on õistaimed. 6. Linné lõi organismide loomuliku süsteemi. 7. Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsioonilinemikroevolutsiooniline protsess. 8. Kambiumi plahvatus seisnes hiidmeteoriidikomeedi kokkupõrkes Maaga. Õige vastusevariant. 9. Kohastumuse kujundab: a) geneetiline triiv, b) genoommutatsioon, c) looduslik valik, d) harjumine elupaiga tingimustega. 10. Makroevolutsioon tähendab: a) hiidsisalikke, b) uue liigi, c) suure fenotüübilise efektiga mutatsiooni, d) liigist kõrgema taksoni teket. 11. Evolutsiooniline regress tuleneb: a) kahjulikust mutatsioonist, b) ebasoodsatest elutingimustest, c)
mis jaguneb mono- ja dioksügenaasiks. 9. Juuresüsteemid. Mükoriisa. Juurestik erineb liigiti. Üheidulehelise taime juure arenemine algab kolme kuni kuue esmase juure pinnale kerkimisega idanevast seemnest. Edasise kasvuga kaasneb kõrvalt tulev juur, mida kutsutakse tugijuureks. Aja jooksul pea- ja tugijuure telgjooned kasvavad ning moodustavad kiulise juurestiku.Kaheiduleheliste taimede juurestik koosneb ühest juureteljest, mis võib pakseneda kambiumi aktiivsuse arvelt. Külgmine juur moodustab laialt hargneva juurestiku. Meristeemitsoonis rakud jagunevad mõlemas suunas moodustamaks rakke, mis eristuvad juurte kudedeks ja juure tippude suunas, et moodustada juurekübar. Juurekübar kaitseb õrna meristeemi rakku, kui juur läbib pinnast. Juurekübar on nagu keskus, mis juhendab juure kasvu allapoole. Raku jagunemine juure tipu kohas on aeglane ning seda piirkonda nimetatakse juurde kasvukuhikuks.
· Kloroplastid koosnevad: välismembraan, sisemembraan, tülakoid e. lamellid · Endoplasmaatiline retiikulum- valkude ja lipiidide süntees. Ribosoomid · Kallus e. haavakude · Turgor e. siserõhk · Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine · Algkude e. meristeem: kallus, hajus meristeem, vahemeristeem, kambium, tipmine meristeem. · Aastarõngaste teke: kaheidulehelistel puittaimedel kambium varre ümber ringina. Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm) · Püsikoed: kattekoed (epiderm, korkkude), põhikude e. parenhüüm (sammaskude, kobekude), tugikude (puidukiud, niinekiud), juhtkoed (ksüleem, floeem), erituskoed. · DNA tähtsus: päriliku info säilitamine, päriliku aine täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele · James Watson ja Francis Crick- avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise struktuuri
Sellest räägitakse palju. Just selle pärast ma valisin selle teema, et arvasin, et sellest on palju ja huvitavat rääkida. Aga ega ma ei eksinudki palju. Materjali on täitsa parasjagu. Mis on puit ja kuidas seda kasutatakse ? Puidu all mõeldakse üldiselt puude ja põõsaste tüve ja ka okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekude. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada
võime eritada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäiku kahjustatakse, siis sealt eritub vaiku, tardub ja katab haava. Kabium tüve perifeerses osas. Seespoolt niint ja väljaspool puidukude, asub puidujuurdekasvu kiht ehk kambium (mähk). Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljaspool tekitab kambium koorerakke. Kuna kasvade puu mõõdud suurenevad peab ka kambium moodustama uusi kambiumi rakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired ühendavad niine puiduga, millest toitained liiguvad lehtedest või okastest allapoole. Teisejärgulised säsikiired ei ulati säsini. Säsikiired koosnevad parenhüümrakkudest. Ülesanne juhtida toitained ja vesi säsisse ja need seal säilitada. Lülipuidu tekkmisel säsikiired ummistuvad ja surevad. Pikki säsikiirt raiudes puit lõheneb paremini, sammuti ka aurustub.
Puukoor koos niineosaga moodustab tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust. 3. Järgmiseks tüve kihiks on alg- e meristeemkoe aktiivsetest rakkudest koosnev ühe, harva mitme rakukihiga kambiumikiht, tänu mille tegevusele toimub puutüvede jämeduskasv e teiskasv. Kambiumirakud on õhukeseseinalised, suuretuumalised, protoplasmaga täidetud rakud, mis vegetatsiooniperioodil korduvalt pooldudes toodavad endast sissepoole puiduosa rakke ja väljapoole niineosa rakke. Kambiumi ühtlase tegevuse tõttu pakseneb puutüvi ja oksad ühtlaselt. Kambiumirakud peavad ka endid juurde tootma puutüve jämenemisest ja pikkuskasvust tuleneva puutüve ja okste külgpindala suurenemise tõttu. 4. Kambiumirakkudest sissepoole jääb puiduosa e ksüleem, mis tekib kambiumi rakkude pooldumise tulemusel. Okaspuude ja lehtpuude puit on erineva ehitusega. Okaspuudel koosneb puit peamiselt pikliku kujuga rakkudest – trahheiididest (kuni 90%).
Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks. Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1. Algkoed e meristeemid koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest. Jagunevad: a) tipmine meristeem b) vahemeristeem c) hajus meristeem Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu. Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud. Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all
paljasseemnetaimedel, korvõielistel , ristõielistel, sarikalistel, jt. õistaimede sugukondadel),triarhne -3 kiirt, tetrarhne-4 kiirt,pentarhne -5 kiirt, heksarhne -6 kiirt või polüarhne -ksüleemikimpe üle kuue (üheidulehelistel taimedel). Juure sekundaarne ehitus: *Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures *Põhjustab juurte jämenemist Sekundaarse ehitusega juures on kambiumi tegevuse tulemusena moodustunud teisksüleem ja -floeem. Kaheidulehelistel taimedel tekib kambium floeemi ja ksüleemi vahele. Niinekimpudest seespool asuv kambium funktsioneerib alguses aktiivsemalt ning seeläbi muutub laineline kambiumikiht peagi ümaraks ja juure teiskasv toimub edaspidi ühtlaselt (joonis). Peritsüklist kujuneb fellogeen, mis väljapoole moodustab felleemi. Peridermi tekkimise tõttu katkeb ainevahetus esikoore ja kesksilindri vahel; esikoor sureb ning irdub
lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. HAAVATAELIK põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, raieküpsetest puudest sageli 90-95% nakatunud. Haavikute kasvatamisel üks olulisim probleem. MÄNNI-KOOREPÕLETIK noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. 2.2 Putukkahjurid Kahjustuste järgi võib kahjurid jaotada: 1) primaarsed kahjurid; 2) sekundaarsed kahjurid 3) tertsiaalsed kahjurid. Eri putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehe kahjurid 2. Tüvekahjurid 3. Juurekahjurid. Üraskid ühed olulisemad metsakahjurid. Kõige ohtlikum neist kuuse-kooreürask. Puu koore
IAA konjugaadid esinevad ainult tsütosoolis. Seega IAA kontsentratsioon rakkudes on sõltuv sünteesi, lagunemise ja seostumise omavahelistest proportsioonidest. Auksiini transport taimes (mõju koht teine kui sünteesikoht) Auksiini liikumine taimes toimub peamiselt kahel viisil: 1) passiivne liikumine floeemis (~1m/h), IAA liigub seotult suhkrute ja aminohapetega. Selliselt toimub näiteks IAA kaugtransport - liikumine pealmaaosadest juurtesse mis on oluline kevadise kambiumi aktiveerumise ja külgjuurte tekkimise korral 2) energiat tarbiv polaarne liikumine juhtkimpe ümbritsevates parenhüümi rakkudes (2-15cm/h), IAA liigub seostumata kujul. Polaarse liikumise mehhanism. IAA apoplastis on dissotsieerumata (karboksüülrühm protoneeritud) kujul, sest karboksüülrühma pK ~4,75, järelikult apoplasti pH juures (~6) enamik karboksüülrühmi on dissotsieerumata. Sellisel kujul on IAA suhteliselt hüdrofoobne ja läbib rakumembraane
kuivi oksi. Seegi protsess kordab ennast kasvavas ma- juurteni välja. hus. Võra mahu vähenemist põhjustavad liiga tugev ja • Kambium ehk mähk paikneb koore ja puidu järsk lõikus, pargipuistu liigse tiheduse tõttu toimuv vahel ning seda on vaid imeõhuke kiht, mis iseeneslik võra lühenemine (laasumine), tormikah- on paljale silmale nähtamatu. Kambiumi pea- justused, võra halb ehitus ning ka mittekvaliteetne ülesandeks on hoolitseda puu jämeduse juur- juurestik. Juurestikuprobleeme põhjustavad seenmä- dekasvu eest; selleks toodab kambium endast danikud, veerežiimi muutustest tulenev õhupuudus, väljapoole koort ning sissepoole puitu. Kui aga inimese tekitatud mehaanilised vigastused ning rohe- puutüve või oksa välispinnale on tekkinud me-
Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud ...
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa vegetatiivsed taimeorganid LEHT Lehte võib iseloomustada kui taime vegetatiivset organit, mille kasv on piiratud(meristeem talitleb teatud aja vältel) ning mis harilikult ei kanna endal teisi taime organeid. Lehe ülesanded: *peamiseks fotosünteesi(süsiniku assimilatsoon) ja transpiratsiooni(ehk taimauramine on vee aurumine aimedest) organiks *taimede säilituselund *kaitsevahend *putukate püüdmise organ (putukoidulisetele) *kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades ...
Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel. Mädanevate juurte tõttu nõrgenenud puud ründavad kahjurputukad, põhjustades puu hukkumist. Külmaseened levivad sageli keskealistes ja vanemates kuusikutes. Epideemiliste puhangutena esinev võrsevähk, mida tekitavad seened Gremmeniella abietina ja Ascocalyx abietina, kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid kudesid, mille tagajärjel võrse kuivab koos pungadega. Juureüraskid kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure kambiumi ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt kuuse-kooreürask, harkkidane kooreürask, väike-kooreürask, harilik võraürask, niineüraskid jt. Eesti kuusikutes on nendest kõige sagedasem ja tavalisem kuuse-kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades.
mõndadel on see kadunud, jäljed mitokondri olemasolust on olemas. (1) Endosümbioos. (2) Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus à erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = Mandriline maakoor kergem ja muutus selleks mandilise triiviga. O2 hulga kiire tõus Proterosoikum hapnikuga aeg, palju pole järgi. h) Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambiumi plahvatus Kujunesid välja enamus looma hõimkondi, settesse jäänud mineraalained pääsesid tagasi ringlusesse (eöi meres (Proterosoikumi lumepallimaa- teadaolevalt kõige külmem periood maakera ajaloos) 2) Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. Jaotatud kolmeks. Peaks teadma. a) Kambrium Põhja-Eesti sinisavi on kambriumi savi. b) Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed. Põhja- Eesti peakivi. c) Silur: maismaaselgroogsed Kesk-Eesti, Saaremaa, Paide paekivi
Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks
ja lõpuks puu surma. Tunnused: okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Haiged puud tuleb raiuda. Haavataelik põhjustab haava, harvem ka paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuse ja oksaaukude kaudu. Mädanik võib esineda ka 20-30 a vanustel puudel. Männi-koorepõletik noortel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Seetõttu lakkab haigestunud külejel kasv ning vastaskülje jämedus suureneb. Koore pealispind muutub rohke vaigu tõttu mustaks. Haigestunud puud tuleb raiuda. 24. Putukkahjurid. Putukkahjurid jagatakse kahjustuse astme järgi rühmadesse: 1) primaarsed kahjurid kahjustavad terveid puid 2) sekundaarsed kahjurid kahjustavad juba eelnevalt nõrgestatud puid 3) tertsiaalsed kahjurid kahjustavad surnud puid
Totipotentsus. Totipotentsus algkoe raku võime anda kõiki teisi rakutüüpe. Diferentseerumine eristumata rakud/koed muutuvad kindla morfoloogia või funktsiooniga rakuks/koeks 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad: auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid Pärssivad: abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid venimiskasv, kambiumi tegevus, tipupunga domineerimine, takistab lehtede ja viljade langemist, partenokarpsus, ensüümiaktiivsus Giberelliinid jagunemis- ja venimiskasv, kambiumi tegevus, pungade puhkusest väljumine, seemnepuhkuse katkemine, geeniaktiveerimine, partenokarpsus Tsütokiinid rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemipuhkuse katkestamine, tipupunda domineerivus, vananemise vältimine, ensüümide indutseerimine, tRNA koostisosad.
Paljas- ja katteseemnetaimedel initsiaalrakkude grupp Apikaalne meristeem tagab elundite pikkuskasvu moodustades elundite tippudes uusi struktuure, mis omakorda kasvama saavad hakata. Lateraalne meristeem Külgmine algkude ehk kambium. Elundite teiskasv, jämenemine. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse silindrilise kihina floeemi ja ksüleemi vahel Kambiumi kasvusuund Kambium tekitab uusi rakke nii ksüleemi kui floeemi poole. Puittaimedel tekitab kambiumi perioodiline kasv aastarõngaid. Juurikatel võib esineda korraga mitu kambiumi kihti – polükambiaalsed. Vahemeristeem Asub lehtede alusel ning sõlmekohtade alusel. Võimaldab varrel kiiresti pikkusesse kasvada – sõlmevahed pikenevad. Kõrrelistel vastutab lehelaba kasvu eest: lehe tipu niitmisel/söömisel kasvab see aluselt ikka edasi. Bambus on kiireima kasvuga taim, vahekasvu abil kasvab ööpäevas kuni 90cm. Vahemeristeem Põhikoed
tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist niinest ja surnud rakkudega väliskihist korbast. · Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesande niinest väljuvad säsikiired.
Ehk kui me lõikame mingi taime osa ja paneme seda vette, pärast näitame, et sellest tulevad juured ja kasvab uus taim. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid. Tsütokiniinid. Abtsiishape. Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad : auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinins Pärssivad : abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid – venimiskasv, kambiumi tegevus, takistab lehtede ja viljade langemist, emasõie teke. Giberelliinid – jagunemis ja venimiskasv, kambiumi tegevus, õite moodustumine, külma ja valguse asend. Tsütokiniinid – vananemise vältimine, rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemispuhkus. Abtsiishape – venimiskasvu ja rakujag pidurdumine, vananemise kiirendamine. Etüleen – lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirend, venimiskasvu pidurdumine.
ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid (nn. seenenöör) ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seeneniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. On juurepessu järel üks ohtlikumaid metsapuude seenhaigusi. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud
Siiski, mida kauem tehakse järelhooldust, seda paremad eeldused on vastu panna kahanemise põhjustatud pingetele. Järelhooldusega tagatakse eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine. Hästi järelhooldatud konstruktsioonil on paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus. (Otsman, 1976: 26). 1.2. Puit Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). 1.2.1
tardkivmid, on pärit Mesoprotesoikumi aegkonnast. Need kuuluva fennoskandia Loode gneissi provintsi. (Per Andersson, 2009) Kõige nooremad kivimid asuvad Skandinaavia kurdmäestikul. Enamik sealseid kvimeid on pärit Ataldi ookeani eelase, Iapetuse ookeani põhjast, mis Põhja-Ameerika ja Euraasia mandri kokkupõrkel kurrutusena ooekani põhjast üles suruti. Sündmus leidis aset 700-400 miljonit aastat tagasi. Seal on segu nii tarnd, moonde kui settekivimitest. Leidub ka Kambiumi ajastule eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009) Pealiskord koosneb enamasti vähestest settekivimitest, mida jääliustikud on oma soodu ümber paigutanud. Settekivimitest domineerivad liiva- ja kvartskivimid ja savisettelised kivimid. Setetest liiva, savi ja moreeni. (Ratcliffe, 2006) 4. MULLASTIK Muldade iseloom on tugevalt seotud aluskorra ja pealiskorra kivimitest ning leiduvatest setetest. Lapima aluskorras on happelised kivimid graniit ja gneiss ning kaltsiumi ja
õhuliikumisega või kalifreerimisega- sundventilatsiooniga. Aurud vajalikud, et pealmised kihid ei kuivaks sisemistest kiiremini ning kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada. Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada. Looduslikult kuivatamine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast. Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine kambiumi kihis ja puit hakab kuivama. Maha langenud puu puhul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- jälgida aga, et vahepealsel ajal ei tekiks putukkahjustusi. Virnades kuivatamine- 2.Puitu kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm.
tehes küljele pikilõike. Sellele sobitatakse 3-4 pungaga pookoks, asetades alusele kambiumikihid vastakuti. Seejärel seotakse ja istutatakse potti Pistikud • Sügisesed puitunud pistikud • Parim aeg selleks on siis, kui lehed hakkavad varisema. Lõigata umbes 15 cm pikkused oksad, ülemine viltuselt pisut ülalpool punga, alumine vahetult alumise punga alt. Alumise punga võib ka ära lõigata, et paljastada pisut kambiumi, millest hakkavad arenema juured. Oksad võtame aastavanustelt võrsetelt ja umbes pliiatsi jämedused. Pistikud • Pistiku alumine ots kasta kasvuhormooni lahusesse, soodustab juurdumist. Asetada aiamulla ja liiva segusse (1:1) poole pistoksa ulatuses. Võiks katsetada külmkasvuhoones? • Suvised rohtsed pistikud. Selleks kasutada peenemaid 1-2 lehega võrseid, mis asetatakse potti liiva ja turba segusse. Pott katta kilega ja asetada sooja kohta 20-22⁰
maha (nt rooside pookimisel). Aluse kõrgemalt küljelt lõigatakse koor umbes 2 – 3 cm pikkuselt pikisuunas lõhki ja kooreservad eemaldatakse puiduosast. Pookoksa alumise punga kohal tehakse vastasküljele 2 … 4 cm pikkune kaldlõige. Poogend lükatakse aluse lahtiste kooreservade vahele ja seotakse kinni (vt kõrvalolev joonis). Lõikepinnad kaetakse pookevahaga. Oluline on, et pookoksa ei lükataks liialt sügavale koorehõlmade vahele, pookoksa kambiumi serv peab jääma veidi üle aluse serva. Koore alla poogitakse sageli ka vanemaid puid, kusjuures mahalõigatud tüve või oksa tüükale poogitakse mitu oksa. Allpool oleval pildil näha, kuidas umbes paari meetri kõrgusele hariliku pärna alusele on poogitud (koore alla) 2 lõhislehise pärna oksa. Nii nagu jätkamine, on ka koore alla pookimine väga laialdaselt kasutatav pookimisviis. Meetodi valib üldjuhul pookija töö käigus, hinnates eelnevalt iga aluse ja pookoksa
Vastupidavus liigniiskusele oleneb põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab võib tõusta üle 50º puuliigist, vastupidavamad on mänd ja sookask ja mets tunduvalt põhjaveetaset, kusjuures määrav on C. Nii kõrge temperatuur põhjustab tõusmete sanglepp, kuid viimane üksnes kohtades, kus vesi metsa transpiratsioonivõime (ühe tonni kuivaine kuumapõletikku, kambiumi rakud surevad ja on liikuv ja hapnikurikas. moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale Sademed võivad teatud juhtudel metsale vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur mõjuda ka negatiivselt: kuni ca 1000t vett). Valdav osa veest
külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) · Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. · Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. · Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. · Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. · Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas Suletud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel puudub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
