Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks (9)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
I osa
Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid , Taimerakk rakutuum , plastiidid , vakuool . Rakukest , sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos , hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid , perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid , alkaloidid , glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus – kristallid . Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.)
Taimerakkude kuju ja suurus:
  • Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks – parenhüümsed ja prosenhüümsed
  • Rakkude läbimõõt enamasti 10…100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini
  • Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest

Taimeraku omapära:
  • Kestad –tselluloos, hemitselluloos, pektiin
  • Vakuoolid (sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku- turgor )
  • Totipotentsus(bioloogiline kell puudub)
  • Plastiidid
    Taimeraku organellid:
    Makroorganellid: kloroplastid
    Mikroorganellid: mitokonder
    Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa - elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) – on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest.
    Rakumembraan (8) - reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil.
    Plasmodesmid - ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel.
    Endoplasmaatiline retiikulum e. võrgustik (ER või EPV)  - membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalid ja nende laiendid (tsisternid). Eristatakse siledat ja karedat retiikulumi. Kare (7) - seal paiknevad ribosoomid (need muudavadki ER-i “karedaks”), mis osalevad valgusünteesil. Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Sile ER (12) koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil.
    Golgi kompleks (11) - ülesandeks on rakus sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine, osaleb raku kesta ja membraani moodustamisel.
    Lüsosoomid (13) -ülesandeks on lagundada rakus mittevajalikke orgaanilisi aineid
    Mitokondrid (14) ja Ribosoomid (6)
    • Energiamuundumise keskused, kus toimub valgushingamine. Mitokondrite suurus – 0,5 …6 mikromeetrit
    • Ribonukleoprotiidsed kehakesed , valkude biosünteesi organellid. Leidub neid: põhitsütoplasmas, mitokondrites ja kloroplastides. Osa asuvad endoplasmaatilise retiikulumi pinnal
    • ülesandeks on varustada rakku energiaga

    Plastiidid (9)
    • Kloroplastid – pigment klorofüll

    Rakutuum (3)
    • Geneetilise informatsiooni keskus
    • Tüümaümbris – karüolemm
    • Tuuma sees tuumaplasma – karüoplasma
    • Karüoplasmas asuvad tuumakesed ja kromosoomid
    • Tuumade arv rakkudes on varieeruv – 0…n-ni

    Vakuool (2)
    • tekivad tsütoplasmavõrgustiku laienenud osade liitumisel
    • Vakuoolides olev vedelik – rakumahl, mis tekitab raku siserõhu ehk turgori

    Taimeraku kest:
    Rakukest:
    • Mitoosi anafaasis, alguses moodustub kiudjas moodustis – fragmoplast
    • Pektiinaine ladenemise tõttu moodustub vahelamell, mis jääb rakke siduvaks aineks
    • Kummagi tütarraku tsütoplasmad moodustavad primaarse rakukesta
    • Koosneb – pektiin, hemitselluloos, tselluloos ja glükoproteiidid

    Sekundaarne rakukest
    • Rakukest kasvab edasi seestpoolt
    • Täiendavalt ladenevad: ligniin , suberiin, kitiin , pektiin, mineraalained (Ca, Si)
    • Rakukestade modifitseerumisega kaasnevad olulised rakkude talitluse muutused, neist oluliseim – rakkude suremine

    Rakukesta moodustumin:
  • vahelanell-koosneb pektinaainetest, tekib tütarrakkude vahele
  • lisandub hemitselluloos
  • frangoplast tekib
  • tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne)
  • sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid
  • modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud
  • algsed kattekoed korgistuvad

    Taime rakukesta modifitseerumise võimalused:
  • limastumine
  • ränistumise
  • mineraliseerumine
  • puitumine
  • korgistumine
    • Alkaloidid – N sisaldus, heterotsükl. strukt.
    • Tselluloos – mitsellides, ferment tsellulaas
    • Hemitselluloos – rühm polüsahhariide
    • Pektiinaine – taimne polüsahhariid
    • Parkained – fenoolse loomusega, kootav toime
    • Kitiin – looma ja seeneriigile iseloomulik

    Keemilised elemendid taime rakus:
    C-süsinik
    H-vesinik
    O-hapnik
    N-lämmastik
    • Difusioon – nt gaasid
    • Passiivtransport – org. happed , monosahh.
    • Aktiivtransport – vajalik energia, nt K ja Na
    • Taimeraku kestas olevate avade keskmine läbimõõt on 5nm, siit – 20 kDa
    • Plasmodesmides saavad liikuda molekulid, mis pole suuremad kui 800 Da

    Jääkained taimedes:
  • Tärklis-tärklis tekib velgusenergia baasil kloroplastides, ta ei lahustu vees, ta muudetakse suhkruks.
    Tärkliseterad: 1)lihtterad 2)poolliitterad 3)liitterad
  • Valk, rasvad & õlid
    Sojauba on kõige valgurikkam, päevalille õlid on idulehtedel, rapsis on endospermis ehk toitekoes.
    Jääkainete mahutid:
    1.idulehelised-rafiidid
    2.idulehelised-druusid-kristallid
    3. Soolad -lahustuvad vakuoolides.
    TP- toorproteiin
    TK-toorkiud
    TT-Toortuhk
    NEA-lämmastiku vabad ained
    KA-kiudaine
    TR-toorrarvad
    II OSA
    Koed , kudede mõiste. Kudede jaotus. Algkoed (meristeemid), nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes . Kallus . Kattekoed, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Epiderm , epibleem, periderm ja korp. Epibleemi moodustised – papillid, katte, kõrve ja näärekarvad. Õhulõhed.
    Tugikude , nende olemus, ülesanded ja tüübid. Kollenhüüm, sklerenhüüm ja kivisrakud . Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud , nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed.
    Kudede mõiste:
    • Rakkude kogumik
    • Ühesugune ehitus
    • Kindel ülesanne
    • Kindel asukoht taime organis
    • Lihtkoed – ühtetüüpi rakud
    • Liitkoed – erinevad rakud, keerulisema ehitusega, nt. floeem ja ksüleem

    Kudede jaotus:
    • Algkoed e meristeemid – jaotus asukoha järgi taimes: apikaalne, lateraalne , interkalaarne ja marginaalne


    Meristeemide liigitus tekke ajajärgi:
    • Esimeristeemid – viljastatud munarakk , idujuure ja idupunga tipmised meristeemid
    • Püsimeristeemid – kambium , sporogeenne algkude , meristemoidid, peritsükkel
    • Teismeristeemid – korgikambium ehk fellogeen, sekundaarne paksemisrõngas, kallus

    Apikaalne meristeem :
    • Dermatogeen – kattekoed

    • Peribleem – esikoor

    • Pleroom – steel ehk kesksilinder (floeem ja ksüleem koos säsiga)

    Kattekude:
    • Primaarsed kattekoed: epiderm, epibleem, hüpoderm, eksoderm
    • Välised ja sisemised kattekoed

    • Sekundaarsed kattekoed: periderm ehk kork ja korp ehk sekundaarne kork
    • Lõved – kohad kus periderm on katkenud

    Epidermiomadused: primaarne kattekude
    Maapealsed taimeorganid
    Ühe rakukihi paksune
    Tühikud puuduvad
    Valgust läbi laskvad
    Kloroplastid puuduvad
    rakud on tihedalt üksteise vastas
    Epibleemi omadused:
    karvad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #1 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #2 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #3 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #4 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #5 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #6 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #7 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #8 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #9 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #10 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #11 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #12 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #13 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #14 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #15 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #16 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #17 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #18 Põllumajandus taimede kordamine eksamiks #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 289 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor triinkass Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (9)

    recmadis profiilipilt
    Madis Sala: Prkatikumide joonistest tundsin pisut puudust, aga kokkuvõte oli hea :)
    16:26 16-01-2013
    millumellu profiilipilt
    Merit Luik: Kergendab Laidna eksamiks õppimist!!!!!!
    14:56 30-05-2012
    kats_1 profiilipilt
    kats_1: Sisukas konspekt, head joonised.
    17:22 15-11-2010


    Sarnased materjalid

    10
    odt
    Põllumajandustaimed TK
    84
    docx
    Botaanika eksami konspekt 2017
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    50
    doc
    Botaanika Eksam
    50
    doc
    Botaanika Eksam
    33
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
    68
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun