Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele .
Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon ­ sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon ­ lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon ­ on organismis toimuv keerulisemate ainete lagunemine lihtsamateks, mille juures vabaneb neis sisalduv keemiline energia. Taimefusioloogias sageli samastatav hingamisprotsessiga. Protsessi käigus vabaneb energiat.
Taime ja looma põhilised erinevused. Taimed Loomad Raku ehitus rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad Ainevahetus autotroofsed heterotroofsed Varuaine tärklis rasvad Keha pindala suur valispind liigestatud sisepind Kasv piiramatu piiratud Närvisüsteem puudub olemas Hormonaalsed organid puuduvad olemas
Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Taimed, tsüanobakterid, protistid ( vetikad ). Autotroofne toitumine, mille käigus suudab organism lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil sünteesida eluks vajalikud orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed.
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid . Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed (koralljuur, pisikäpp). Heterotroofne toitumine, mille käigus organismid ei ole võimelised endale anorgaanilistest ühenditest ise vajalikke aineid sünteesima. Eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Kõik loomad, enamik baktereid. Leidub ka organisme, kes võivad kasutada mitut toitumistüüpi. Näiteks neid, kes on ühtaegu nii autotroofid kui heterotroofid , s.o. võivad kasutada nii orgaanilist kui anorgaanilist süsinikuallikat, nimetatakse miksotroofideks. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakk Loomarakk esinevad plastiidid ja vakuoolid, plastiidid, vakuoolid ja rakukest mis on ümbritsetud tselluloosse puuduvad. rakukestaga.
Prosenhüümne ja parenhüümne rakk . Prosenhüümne rakk on taimerakk, millel on väga piklik kuju. (esinevad juhtkoes). Prosenhüümse raku pikkus võib küündida 25 sentimeetrini (lumivalge bömeeria). Parenhüümne rakk on ehk isodiameetriline rakk on taimerakk, mis on igas mõõtmes enam-vähem võrdse läbimõõduga. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes).
Mis on kude? Kudede liigitus. Kude ­ ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud , mis koonduvad rühmadeks.
Algkoed e. meristeemid initsiaalrakud - moodustavad algkoe ; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas.
Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed . Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime.
Asukoha järgi eristatakse 4 algkoe rühma: tipmine e. apikaalne meristeem , (kasvukuhikus) Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv. Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e. interkalaarne meristeem (lehe alusel, varres, sõlmevahes) asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu . Haava- ehk kalluse meristeem tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist. Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium)
Püsikoed ­ on taime algkoest diferentseerunud koed.
kattekude juhtkude tugikude põhikude ( imikude , erituskude )
Haavakude e. kallus on sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. · Kasvukuhik : varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed.
Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured.
Algkoe rakud Püsikoe rakud
Intensiivse paljunemisvõimega Ei ole Tekitavad kõigi kudede rakke Tekitavad sama koe rakke Väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga , Erineva suurusega, plasmat suhteliselt õhukese (esmase) kestaga, tihedalt vähe, tuum väike, vakuool suur paiknevad rakud, vakuoolid pisikesed või puuduvad
Mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas: haavakoe teke
Põhikoed moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: · fotosüntees, varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne. Funktsioonist lähtudes eristatakse nelja tüüpi põhikudet: · assimilatsioonipõhikude ehk klorenhüüm ehk mesofüll asub lehes või noorte varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe - ehk tohlkoeks. · säilituspõhikude leidub juures, risoomis, varre keskosas ja seemnetes, viljades, sibulates , mugulates jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained : tärklis- ja valguterad, lahustunud suhkrud , harvem õlitilgakesed. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil, kohvipuul, diospüüril või datlipalmil. · veesäilituspõhikude sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari , soolarohi. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis.
Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes : · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude.
Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine
Kattekude ehk epiderm Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. Epiderm on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on paksude rakukestadega ja võivad sisaldada peale
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #1 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #2 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #3 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #4 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #5 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #6 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #7 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #8 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #9 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #10 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #11 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #12 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #13 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #14 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #15 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #16 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #17 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #18 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #19 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #20 Eeesti taimestik-taimkate ja selle kaitse-1 KT #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor danach Õppematerjali autor

Lisainfo

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse,
1 kontrolltöö kordamisküsimuste vastused.

assimilatsioon , dissimilatsioon , taime ja looma põhilised erinevused , autotroofne ja heterotroofne toitumine , taime- ja loomaraku erinevused , prosenhüümne ja parenhüümne rakk , mis on kude? kudede liigitus , algkudede ülesanded , paiknemine , initsiaalrakk , kiirdrakk , haavakude , kasvukuhik , põhikoe iseloomustus , ülesanded , paiknemine , assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) , säilituspõhikude , kattekoe ehitus , ülesanded , paiknemine , kutiikula , vahad , trihhoomid , emergentsid , õhulõhe ehitus , ülesanded , paiknemine , korkkude , korp , lõved tugikudede ülesanded , paiknemine , kollenhüüm (nurk- , plaat- , kobekollenhüüm) ja sklerenhüüm (niinekiud , puidurakud , kivisrakud) , juhtkudede ülesanded , ehitus ja paiknemine , tõusev ja laskuv vool , juhtkimpude ehitus , tüübid , sõeltorud , saaterakud , trahheed , trahheiidid , erituskoed juure ülesanded , tunnused , liigitamine: pea- , külg- , lisa- , idujuur , juure vööndid , ehitus: epibleem , esikoor , kesksilinder , juhtkimp , juurestik , juure muudendid (risoom , sibulad , säilitusjuured ) , juuremügarad , mükoriisa , parasiidid , poolparasiidid , varre ülesanded , põhitunnused , varre muudendid , ehitus: epiderm , esikoor , steel , kambium , jagunemine (dihhotoomne , monopodiaalne , sümpodiaalne) , pung , esikasv , teiskasv , juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel , avatud ja suletud juhtkimp , aastarõngad , varre tüübid: puitunud ja rohtne , mono- ja polükarpne , lehe tunnused , ülesanded , liit- ja lihtleht , roodumine , lehetipp ja -alus , -serv , vahelduv , vastak ja männaseline leheseis , idu- , esi- , järg- , päris- ala- ja kõrglehed , lehe siseehitus: epiderm , sammas- ja kobekude , õhulõhed , juhtkimp , valgus- ja varjuleht , lehtede varisemine , kserofüütne leht , lehemuudendid , paljunemine: vegetatiivne , eoseline , apomiktne , suguline , viljastamine , sügoot , õis , õieosad , nende paigutus , õiediagramm , õievalem , perigoon , hermafrodiitne õis , diöötsiline ja monoöötsiline taim , õisik , õie muudendid (kinnitumisvahendid , astlad , vivipaaria) õitsemine , sessoonsus , õite liigutused , tolmlemine , ise- ja risttolmlemine , isetolmlemise vältimine , isesteriilsus , isefertiilsus , tolmeldamine , emaka ja tolmuka ehitus , tolmuterade valmimine ja vabanemine , idanemine , viljastamine , vili ja seeme , rüüsvili , paljasvili , partenokarpia , koguvili , vilikond , liitvilikond , viljade tüübid , lihakad viljad: õunvili , mari , luuvili , pomerantsvili , kuivviljad , avaviljad: kukkur , kõder , kõdrake , kaun , kupar , karp , sulgviljad: pählike , pähkel , tõru , seemnis , teris , jaguviljad , viljade ja seemnete levi , seemne idanemine

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

Suggis profiilipilt
Suggis: Tundub olema kasulik.
00:33 15-02-2013


Sarnased materjalid

33
doc
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
68
doc
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
14
doc
Eesti taimestik
19
doc
EESTI TAIMESTIK
18
odt
Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
84
docx
Botaanika eksami konspekt 2017
50
doc
Botaanika Eksam
74
odt
Ökoloogia konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun