Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, siis tuntakse selleaegset poeesiat Aleksandria luule nime all. Poeedid olid erudeeritud, luulelt ei oodatud sügavat sisu, see pidi lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia. Kodanikuvoorustel polnud enam tähtsust, juureldi selle üle, kuidas jõuda saatuse heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni. Tähelepanu pöördus isiklikele hingevajadustele. Teadus. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude süvenev harunemine. Leidus väga mitmekülgseid õpetlasi. Nt matemaatik Eukleides, kes kirjutas põhjapaneva teose ,,Elemendid"; matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes, kes formuleeris hüdrostaatika seaduse; astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. Religioon. Ülelinnaliste usupidustuste asemele kerkisid isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Vanad jumalad jäid küll püsima, kuid nende kõrvale anti koht ka paljudele ida jumalatele
120m pikkune juur on avastatud metsikul viigipuul. Juurtega hangivad taimed mullast eluks vajalikku vett ja vees lahustunud mineraale. Siin moodustuvad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Kasvukuhikule järgneb mõne mm pikkune juureosa kasvuvööde(selle vöötmes kasvavad suuremaks noored juurerakud)vastavalt juure pikenemisele moodustavad juured juurekarvad, vanad aga kärbuvad. Juure tipus paikneb kasvukuhik, mis katab ja kaitseb -juurekübar. Juurte harunemine on tähtis, sest siis saab paremini vett ja toitaineid kätte. Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunuid aineid. Juuremuudendite e. Muundunud juurte peamiseks ül järgi eristatakse tõmbe, roni, õhu ja säilitusjuuri. Säilitusjuured on paljudel kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ül on koguda varuaineid. Tõmbejuured lühenevad vananedes ja tõmbuvad taime talvituva osa(sibula, risoomi)sügavamale mulda. Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest
kasvukuhikut. Kasvuvööde- juure osa, kus kasvavad noored juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksvajalikku vett ja lahutsunud aineid. Osmoos-kui vesi liigub läbi poolläbipaistva kile kangema lahuse poole. Poolläbipaistev kile- juurekarva rakumembraan koos selle vastu liibunud tsütoplasmaga. - Vesi liigub mööda juurerakke edasi ja jõuab juurekeskosas paiknevatesse puidusoontesse. Juurerõhk- Kui juurtekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde ja see surutakse jõuga ülespoole.
aga juba üsna keerulise ehitusega. Sammaltaimede hulka kuulusid ka sõnajalgtaimede eellased, niisiis on ka sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud eostaimedena (nimetus viitab nende paljunemisele eoste abil) (Sporophyta), neile vastandati nö alamad taimed (Thallophyta), mis hõlmas erinevaid vetikatehõimkondi. Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest. Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid. Need tunnused ühendavad neid kõrgemate taimedega soontaimede (Tracheophyta) rühma. Sõnajalgtaimedest arenesid kaks tänapäeval valitsevat taimede rühma - paljasseemnetaimed ja õistaimed ehk katteseemnetaimed (koondnimetusega seemnetaimed). Varem valitsevolnud seisukoht katteseemnetaimede põlvnemisest paljasseemnetaimedest pole uuemate uuringutega kinnitust leidnud, samuti pole põhjendatud paljasseemnetaimedest palmlehikute,
katedraali all on haud, samuti ka Jer templiga); 1967 Kuue päeva sõda Heebrea keel-keelt enam igapäevaselt ei kõnelda, kasutatakse rituaalide ja jumalateenistuste käigus 4.saj - Kristlus riigiusundiks: juutide tagakiusamine >> saksa k holocaust, heebr k shoah, hukk 1933-juudi kirjanduse põletamine, juutide vallandamine jnejne; 1934 koonduslaagrid 1942-lõplik lahendus >> kõikidel Saksamaa vallutatud aladel tuli juudid hävitada 1948- Iisraeli riigi taassünd Judaismi harunemine roomlaste ajal (Josephus): · Variserid - toora tõlgendamine kaasaega, rituaalne puhtus, suuline pärand; on saanud silmakirjalikkuse sümboliks · Saduserid-preesterkond · Esseenid-ootasid maailmalõppu · Seloodid-usulis-poliitiline vabadusliikumine Rabiinlik judaism: variserid (toora tõlgendamine kaasaega), rabid, sünagoog, talmud >> Tallinna Uus sünagoog Pühakiri- Tanah (Vana-Testament?) koosneb 3st osast, kirjutatud rullraamatule
välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened – puravikud, pilvikud, riisikad jne 10)Vars, varte põhitunnused ja ülesanded Tunnused: • Taime maapealne vegetatiivne organ • Vars koos lehtedega on võsu • Vars areneb pungast Ülesanded: - Külgharude moodustamine, lehestiku, õite ja viljade kandmine, vee ja fotosünteesi produktide transport 11) Varte tüübid ja harunemine • Puittaimed: puud (esimene ja teine rinne), põõsad, puhmad, poolpõõsad • Rohttaimed: 1-aastased, 2- aastased ja mitmeaastased 12) Pung, pungade ehitus ja tüübid Pung on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud. Ehituse põhjal jaotatakse pungad kasvu-, õie- ja segapungadeks. - Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. - Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid.
NT ??? ja sügisräim) 4) Mikroevolutsioon Makroevolutsioon Muutused populatsioonidega (liigisisesed muutused) Liigist kõrgemate rühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik ) 5) Divergents Konvergents Liigi mitmekesistumine, rajaliikide harunemine Evolutsiooniline sarnastumine, erineva päritoluga uuteks rühmadeks. (NT Eukarüootne ehitustüüp, organismidel tekivad sarnased kohastumused (delfiin - putukate mitmekesisus, selgroogsete ehitustüüp, hai) (kaktused - piimalilled) imetajate rühmad) 7) Analoogiline elund Homoloogiline elund Erineva päritolu ja tekkega elundid, aga sarnase Ühise päritolu ja tekkega aga mõnevõrra erineva
Eestis on ta võrdlemisi sage, kuid looduskaitse all, et tõkestada tema ärakorjamist. Teda on kasutatud pärgade valmistamiseks. Karukolla eosed on ravimina kogutavad. Eestis kasvavatest kollaliikidest on karukollale sarnaseimad kattekold, ungrukold ja sookold. Kattekollal ei ole lehtede tipus karva. Eospead asuvad tal varrel lehtede vahel, mitte paljaste varte otsas nagu karukollal. Ungrukolda iseloomustab rangelt dihhotoomne harunemine - varre kaheksharunedes on mõlemad harud ühesugused ja harunevad omakorda sarnaselt. Seetõttu on ungrukold korrapärasema klooniga, ka on see pisem ja tihedam ning tumerohelisem kui karukollal. Sookold on oluliselt väiksem, ei moodusta suuri kloone, ning kasvab märjematel kohtadel. 6 Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) Konnaosi on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast.
milles toimub toitainete säilitamine · säsi-puutüve keskel paiknev pehme kude, mis lõpeb pungaga. · Maltspuit-(heledam välisosa) tüve elus osa ning selles toimub elutegevus, vedelike tõusvad voolud · lülipuit-(tumedam keskosa)koosneb surnud puidurakkudest, kirsipuu, tamm, jalaks jne. · aastarõngas- LÕIKED · kärpimislõige 1 aastase oksa lühendamine sobiva külgpunga pealt, sellega tagatakse oksa harunemine ja alumiste külgpungade puhkemine. Vastakute pungadega taime kärpimislõige tehakse risti oksaga (kui tahetakse vältida kahvelharude teket, võib näiteks vahtral ja hobu- kastanil sisemise punga ära murda · noorenduslõige- kärpimine külgoksani(jämedama oksa eemaldamine peenema küljest). · Harvenduslõige- võrast oksa välja lõikamine mööda oksaringi(tüveni),(peenema oksa eemaldamine jämedama küljest). IDANEMINE JA KASV
Kaheviljastamine on iseloomulik ainult õistaimedele. Pärast tolmemist ja viljastamist areneb õiest vili, milles on üks või mitu seemet. (Martin et al,1998.lk 50-51) 7 ÕISIKUD Õisikuks nimetatakse õite kogumikku taime varrel. Vastavalt õisikute harunemisviisile saab nad jaotada kaheks suureks rühmaks: kobar- ja ebasarikõisikud. Kobarõisikutel on harunemine kobarjas. Põhitüübideks on siin kobar, mille hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega(toomingal, maikellukesel). Pea ehk tähk erineb kobarast selle poolest, et õied on raotud ja kinnituvad vahetult õisikuteljele (teelehel). Kobaraga sarnaneb pööris kuid erinevalt kobarast harunevad sellele õisiku peateljele kinnituvad külgharud (kaeral). Õisikud mille jämenenud ja lihakaks muutunud peateljele kinnituvad raotud õied, nimetatakse tõlvikuks (maisil)
elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulsside paljunemist müeliiniga kudedes. Mis on närviraku sees? Närvirakul on tuum, mis sisaldab pärilikkusainet, selle sees on
Tüvi on kujult kooniline ja alati alt jämedam Tüve kuju ja vorm Esineb erineva kujuga pahkasid (pärn, kask) Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt sile Vanedes puu koore pealmised kihid surevad, moodustades kaitsefunktsiooniga korba või korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e korgijalakas) Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus (männid, amuuri toomingas, pärnvaher) Kroon e võra Võra areneb tüve harunemisel kasvamise käigus Harunemine võib olla mitmetüübiline A) dihhotoomne e kaheksharunemine (rohttaimedel) B) monopodiaalne e kobarjas (okaspuud) C) sümpodiaalne e ebasarikjas Sümpodiaalse harunemise tüübid a) monohaasne e vahelduv (kask, pärn) b) dihaasne e vastak (sirel, hobukastan) Võrakuju põhitüübid Koonusjas kuni laikoonusjas n okaspuud Püramidaalne esineb sortidel Sammasjas n elupuu, kadakas Munajas- esineb enamusel lehtpuudest Äraspidimunajas n jalakas
juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad tavaliselt juurekarvad. Vars on taime maapealne vegetatiivne organ. Vars koos lehtedega on võsu. Vars areneb pungast. Varre ülesanded: külgharude moodustamine, lehestiku õite ja viljade kandmine. Vee ja fotosünteesi produktide transport. Varte tüübid: · puittaimed- puud, puhmad, põõsad, poolpõõsad · rohttaimed- 1- aastased, 2- aastased, mitmeaastased varte harunemine: · dihhotoomia- jagunevad ühtlaselt kaheks · monopodiaalsus ( kuused jms) · sümpodiaalsus Pung on vartel või juurtel olevad moodustised, millest arenevad varred või varreharud. Nende jagunemine: · ladvapung · külgpung · kaenalpung · lisapung · paljaspungad Võsu muudendid: · risoom- on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Oma vanemas osas ta sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb.
kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene
enam-vähem sama pikk kui lai, pole silmnähtavalt rippuv, pigem tõusvate harudega (vaid harude tipud on rippuvad) ega ole pikemad kui 7-8 cm. Selle liigi puhul on oluline tähelepanelikult silmitseda talluse peaharu(de) kinnituskohta 12 substraadile - see on sile (ilma väljakasvudeta), kuid pisut lohklik ning erinevalt mitmest teisest sarnasest liigist pole tumenenud; harunemine toimub vahetult kinnituskohas. Talluse harudel leidub arvukalt silindrilisi väljakasve (isiide) ja vahel on märgatavad ka terakesi sisaldavad soraalid. Kõikide viimati nimetatud tunnuste nägemiseks tuleb kasutada luupi. Kasvab puukoorel (peamiselt okaspuudel ja kasel) ning puidul, puidul kasvavad eksemplarid on tavaliselt tunduvalt väiksemad ja kaharamad kui puukoorel kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib
Lehed paiknevad varrel vahelduvalt. Nende õied on enamasti hüpogüünsed ehk ülemise sigimikuga ning ilmetud; tuultolmlejad. Lehel saab eristada lehetuppe, mis ümbritseb kõrt, ja lehelaba, sõlmevahed enamasti seest tühjad; varred harunevad maa sees või vahetult maa kohal; õied on liitõisikutesse koondunud; viljaks on teris. 4.Kasvavad sageli tihedalt koos, moodustades mättaid. Kõrrelise varre harunemine toimub maa sees või maapinna lähedal. 5.Kõrrelised aga õuemurus, niitudel, karjamaadel ja näiteks ka Aafrika savannides. 6.Kolm liiki riis, nisu ja mais annavad peatoidust enamikule maailma rahvastikust. Seemneid võib keeta ja süüa tervelt, näiteks nagu riisi, või nendest küpsetamiseks jahu jahvatada, nagu nisu. Nisu, kaera, otra ja rukist kasvatatakse parasvöötme regioonides. Riis, mais, hirss ja sorgo on kõige tähtsamad troopilised ja lähistroopilised teraviljad
Kasvukoht: puukoor. Väga sage kogu Eestis. Kahar habesamblik kuulub nn lühikeste habesamblike rühma, tema tallus on enam-vähem sama pikk kui lai, pole silmnähtavalt rippuv, pigem tõusvate harudega (vaid harude tipud on rippuvad) ega ole pikemad kui 7-8 cm. Selle liigi puhul on oluline tähelepanelikult silmitseda talluse peaharu(de) kinnituskohta substraadile - see on sile (ilma väljakasvudeta), kuid pisut lohklik ning erinevalt mitmest teisest sarnasest liigist pole tumenenud; harunemine toimub vahetult kinnituskohas. Talluse harudel leidub arvukalt silindrilisi väljakasve (isiide) ja vahel on märgatavad ka terakesi sisaldavad soraalid. Kõikide viimati nimetatud tunnuste nägemiseks tuleb kasutada luupi. Kasvab puukoorel (peamiselt okaspuudel ja kasel) ning puidul, puidul kasvavad eksemplarid on tavaliselt tunduvalt väiksemad ja kaharamad kui puukoorel kasvavad isendid. Pole kuigi tundlik õhu happelise saastuse suhtes ning võib
-Üheaastaste rohttaimede elu kestab ainult ühe vegetatsiooniperioodi. Nende taimede seemned idanevad kevadel , sügiseks valmivad aga seemned, mis talvituvad. -Kaheaastased taimed kasvavad kaks vegetatsiooniperioodi, õitsedes ja viljudes teisel eluaastal. -Mitmeaastaste rohttaimede elu kestab mõnest kuni paljude aastateni. - vastavalt õitsemise kordumisele jaotatakse taimed monokarpseteks ja polükarpseteks. Esimised õitsevad aind üks kord elu jooksul, teised aga korduvalt. Varre harunemine: Hargemiseks nimetatakse taime varre jagunemist selle kasvuprotsessis. Hargnemistüüpide vaatlemisel nimetame vart või tüve ennast võsu peateljeks , selle harud on teise järgu teljed, viimasete harud
sammaltaimed parafüleetiline takson. Kokku on sammaltaimi ja sõnajalgtaimi käsitletud eostaimedena (nimetus viitab nende paljunemisele eoste abil) (Sporophyta). Neile vastandati nö alamad taimed (Thallophyta), mis hõlmas erinevaid vetikatehõimkondi. Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest. Hõlmikpuutaimede hõimkonda kuuluvatest liikidest on tänapäevani säilinud ainult hõlmikpuu. Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid. Need tunnused ühendavad neid kõrgemate taimedega soontaimede (Tracheophyta) rühma. Sõnajalgtaimedest arenesid kaks tänapäeval valitsevat taimede rühma - paljasseemnetaimed ja õistaimed ehk katteseemnetaimed (koondnimetusega seemnetaimed). Varem valitsev olnud seisukoht katteseemnetaimede põlvnemisest paljasseemnetaimedest pole uuemate uuringutega kinnitust leidnud, samuti pole põhjendatud paljasseemnetaimedest palmlehikute, hõlmikpuuliste ja
Juurestik – taime kõigi juurte kogum; Peajuurestik, lisajuurestik, segajuurestik Sammasjuurestik (tüüpiline kaheidulehelistele), narmasjuurestik (tüüpiline üheidulehelistele), harujuurestik (tüüpiline puittaimedele) Juure mikroskoopiline ehitus Juure vöötmed: ◦ kasvukuhik, ◦ pikenemis- ehk kasvuvööde, ◦ eristumis- ehk imavvööde ◦ külgjuurte vööde Kasvukuhiku tipus juurekübar Imavas vöötmes tekivad juurekarvad Külgjuurte vöötmes toimub juure harunemine Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Juurikad võivad olla monokambiaalsed või polükambiaalsed Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad lisa- ja külgjuurtesse Juuremugulatel on sageli lisapungad juurekaelal – vegetatiivne paljunemine ◦ Daalia, mugulbegoonia, bataat, pojeng
Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder; kambium - Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised; Jagunemine (dihhotoomne - harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu, monopodiaalne - varre peaharu jätkab kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle, sümpodiaalne - harunemine, mille puhul külgharu jätkab varre kasvu, tõugates senise juhtharu kõrvale. Üksteist jätkavate külgharude ahelik.). Pungaks nim kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Esikasv - moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil
Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). · Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne · Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) · Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. · Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. · Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene
Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene
II- Klass lehtsamblad- Bryopsida. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele. Gametofüüt kujutab endast püstist telge – kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete – fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass turbasamblad- Sphageniidae. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on
päikesevalguse eest, tõsta mulla toitainetesisaldust, mulla niiskusesisaldust ja hapnikutaset, kaitsta herbivooride eest, muuta mulla mikrofloorat sobilikumaks, jagada mükoriisat ja suurendada tolmeldajate külastusi. Hiljutised uuringud näitavad samuti, et sõltuvalt naabri identiteedist on taimed võimelised aktiivselt reguleerima konkurentsi intensiivust. Tüüpilisteks reakstioonideks varjutamisele on vähenenud harunemine ning intensiivsem pikkus- ja kõrguskasv. Nende morfoloogiliste reaktsioonide tulemusel paigutub lehepind rohustus kõrgemal positsioonil ning võimaldab taimel tihedas rohustus rohkem valgust püüda. Lisaks otsesele varjutamisele kasutavad taimed ka valguse kvaliteeti (täpsemalt punase ja kaugpunase valguse suhet) kui signaali potentsiaalsete konkurentide lähedusest. Kuna naabrid
19 cm, laius 13 -14-cm, kõrgus 10,8 - 11,7 cm (ENE). Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga, aga kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud, siis täheldatakse ka raskeid psüühikahäireid. Vastsündinul on suuraju koor põhiliselt samasuguse ehitusega kui täiskasvanul ja närvirakke siin hiljem enam juurde ei teki. Edasi tekib juurde hulgaliselt neuronitevahelisi seoseid ja arenevad närvikiud: nende arv suureneb, harunemine jätkub ja seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad. Vastsündinul on peaaju mass 370 - 400 g. Esimesel eluaastal see kahekordistub, kuuendaks eluaastaks on aju kolm korda raskem. Seejärel toimub aju massi aeglane juurdekasv, mis jõuab lõpule 20-25-aasta vanuses. Koostanud M. Kolga 8 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS
II- Klass lehtsamblad- Bryopsida. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele. Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass turbasamblad- Sphageniidae. Turbasambla liikidel on üsna sarnane
moodustis (eessoole ventraalne osa), kust hakkavad migreeruma kaelapiirkonda kilpnäärme rakud (hormoonid türoksiin, trijoodtüroniin – kasv, areng, ainevahetus jpm); jäänukpiirkond kust kilpnäärme rakud migreeruma hakkasid nim keele umbmulguks (foramen cecum) * Kilpnäärme, kõrvalkilpnäärme ja tüümuse arengusse panustab ka kraniaalne neuraalhari 79. Kuidas ja millest kujunevad maks (maksapung ja selle harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) ja kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) Maks Eessoole piirkonnast sopistub välja maksa divertiikul (umbsopis), millest areneb edodermaalne maksapung ümbritsevasse mesenhüümi Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele (FGF, BMP, Wnt, HGF) Eessoolest kaugemal asuvad rakud (hepatoblastid) kujunevad
Umbes 2/3 maailma sammastikust. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele. Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass TURBASAMBALAD. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades
II- Klass lehtsamblad- Bryopsida. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele. Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass turbasamblad- Sphageniidae. Turbasambla liikidel on üsna sarnane
Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimese käitumist ja viibimist gruppides. Arengupsühholoogia uurib ealiselt erinevate inimeste käitumist (lapsepõlvest kõrge eani). Keskkonnapsühholoogia uurib ümbritseva keskkonna mõju inimese psüühikale ja käitumisele. Differentsiaalpsühholoogia uurib inimeste omavahelisi erinevusi. On veel ka teisi harusid, nagu lastepsühh
- 1a aju kaal 2x raskem - 6a aju kaal 3x raskem - seejärel aeglane juurdekasv kui 20(25)a ● Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga - kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud - rasked psüühikaäired! ● Vastsündinu suuraju koor on põhiliselt samasuguse ehitsuega kui täiskasvanul - närvirakke hiljem juurde ei teki - juurde tekib neuronitevahelisi seoseid ja arenevad närvikiud: ➔ nende arv suureneb ➔ harunemine jätkub ➔ seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad 8 PEAAJU OSAD: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, otsaju/suuraju Peaaju jaotub topograafiliselt (asendi järgi) kolmeks osaks: 1. AJUTÜVI (piklikaju, ajusild, keksaju, vaheaju 2. VÄIKEAJU 3. SUURAJU POOLKERAD ● arenguliselt viieks osaks
Nefriline juha suubub kloaaki (imetajatel embrüonaalne struktuur). Kui Wolffi juha pikeneb metanefrilisse mesenhüümi, siis sealt tulevad signaalid indutseerivad Wolffi juha epiteeli välja sopistuma. Seda sopistist nimetatakse kusejuha pungaks. GDNF sekreteeritakse metanefrogeenses mesenhüümis ning ta indutseerib kusejuha punga sopistumist. GDNF ja Ret omavaheliste suhete tulemusena toimub kusejuha punga sopistumine ja edasine harunemine. Kusejuha punga tungimisel metanefrilisse mesenhüümi indutseerib pung seda kondenseeruma (koonduma) ning diferentseeruma täiskasvanud neeru nefroniteks. Kusejuha punga tippudes olevad Wnt9b ja Wnt6 indutseerivad mesenhüümi kondenseeruma. Wnt4 ja Lim1 on vajalikud, et agregaatidest moodustuks nefron. Kusejuha pung indutseerib tippude ümber kondenseerunud mesenhüümi epitelialiseeruma. Selle tulemusel kujunevad
Neel - neelu piirkonnas kujuneb ektodermist, mesodermist ja endodermist lõpuskaared ja lõpustaskud Lõpustaskud ehk neelutaskud - (tekivad endodermist) lõpustaskute derivaadid: - 1. paar - keskkõrva trummiõõs ja kuulmetõri - 2. paar – kurgumandlid - 3. paar - tüümus, 1. paar kõrvalkilpnäärmeid - 3.-4. vaheline piirkond – kilpnääre - 4. paar - 2. paar kõrvalkilpnäärmeid Kuidas ja millest kujunevad maks (maksapung ja selle harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) eessoole piirkonnast sopistub välja maksa divertiikul, millest areneb maksapung; maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulevatele signaalidele kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) mesenhüüm indutseerib 2 pankrease punga kujunemist eessoole endodermist; eri signaalmolekulid reguleerivad pankrease eellasrakkude eksokriinsete ja endokriinsete rakkude diferentseerumist; dorsaalne ja
Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) ingl. Spruce; sks. Fichte; vn. . Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult
(Chamaecyparis, Cupressus, Thuja, Sequoiadendron, Sequoia sp. jt.). Valminult asuvad käbid puudel: a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies, Cedrus sp.); b) ripuvad ja seemned varisevad käbide avanedes (Pseudotsuga, Picea, Pinus, Tsuga sp. jt.); c) kasvavad mitmes suunas ümber võrse kuid ei ripu (Larix, Pinus sp. jt.). Käbid võivad olla mõõtmetelt üsna suured (Pinus lambertiana kuni 70 cm) või üsna rasked (seedermännid). Okaspuude harunemine on monopodiaalne, võra on enamasti koonusjas või laikoonusjas, ekstreemsetes kasvuoludes ka ebakorrapärane, madal kuni roomav. Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. 92. Hõimkond katteseemnetaimed Katteseemnetaimed on praegu valitseval kohal maakera taimkattes. Katteseemnetaimede kõige iseloomulikumaks tunnuseks on õie esinemine. Õitel
tuule või loomade abil .Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid). Morfoloogilised tunnused , mis toetavad seemnetaimede monofüüliat, on: ● seemnete esinemine ● puidu (sekundaarse ksüleemi) moodustumine sekundaarse algkoe (kambiumi) toimel ● harunemine pole enam dihhotoomne Seemnetaimedel eristatakse viis põhilist arenguliini: Palmlehikud Cycadophyta Hõlmikpuud Ginkgophyta Vastaklehikud Gnetophyta Okaspuud Coniferophyta Õistaimed Angiospermae 28. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised) PALJASSEEMNETAIMED Cycadophyta – palmlehiktaimed Ginkophyta – hõmikpuutaimed Gnetophyta – vastaklehiktaimed
pectinatae), ulukitest kahjustavad nulge meeleldi metskitsed süües talviti võrseid ja sokud kahjustavad noorte puude koort, nühkides meelsasti oma sarvi vastu puude tüvesid. Paljundatakse seemnetega, harva vegetatiivselt. Perekond Kuusk (Pícea A. Dietr.) Picea vana ladinakeelne perekonna nimetus, võib-olla sõnast pix vaik, tõrv. Kuuse perekonda kuuluvad liigid on tavaliselt suured koonusja võraga puud. Võrsete harunemine monopodiaalne ( võrse peatelg jätkab kasvu, teise järgu teljed tekivad allpool ladvapunga). Okkad on tavaliselt ristlõikes rombjad või harvem lamedad. Okkad kinnituvad võrsete kõrgendikele, mistõttu võrsed on rõmelised ehk siis konarlikud (NB! nulgudel kinnituvad okkad võrsele ketasjalt laienenud okkaaluse abil ja nulgude võrsed on siledad). Õied on ühesugulised ja puud ühekojalised. Kollased isasõied asuvad eelmise aasta võrsetel, neid on rikkalikult
jt.). Valminult asuvad käbid puudel; a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies, Cedrus sp.); b) ripuvad ja seemned varisevad käbide avanedes (Pseudotsuga, Picea, Pinus, Tsuga sp. jt.); c) kasvavad mitmes suunas ümber võrse kuid ei ripu (Larix, Pinus sp. jt.). Käbid võivad olla mõõtmetelt üsna suured (Pinus lambertiana kuni 70 cm) või üsna rasked (seedermännid). Okaspuude harunemine on monopodiaalne, võra on enamasti koonusjas või laikoonusjas, ekstreemsetes kasvuoludes ka ebakorrapärane, madal kuni roomav. Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. Okaspuud on tähtsal kohal majanduses, neist valmistatakse saematerjali, puitplaate, spooni, tselluloosi, sütt, tõrva, vaiku, õli, vitamiine, karotiine ja muid saadusi, ning puitu
Thuja, Sequoiadendron, Sequoia sp. jt.). Valminult asuvad käbid puudel: a) püstiselt ja lagunevad nii, et puule jääb vaid käbiroots (Abies, Cedrus sp.); b) ripuvad ja seemned varisevad käbide avanedes (Pseudotsuga, Picea, Pinus, Tsuga sp. jt.); c) kasvavad mitmes suunas ümber võrse kuid ei ripu (Larix, Pinus sp. jt.). Käbid võivad olla mõõtmetelt üsna suured (Pinus lambertiana kuni 70 cm) või üsna rasked (seedermännid). Okaspuude harunemine on monopodiaalne, võra on enamasti koonusjas või laikoonusjas, ekstreemsetes kasvuoludes ka ebakorrapärane, madal kuni roomav. Okaspuid kasvab põhjapoolkeral arvukalt 50-70 kraadi põhjalaiuse vahel, moodustades okasmetsade e. taiga vööndi, milline on maismaa taimestikuvöönditest suurim. 92. Hõimkond katteseemnetaimed Katteseemnetaimed on praegu valitseval kohal maakera taimkattes. Katteseemnetaimede kõige iseloomulikumaks tunnuseks on õie esinemine
annaabi.ee 
