Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"igiliikur" - 39 õppematerjali

igiliikur - masin mis teeb tööd energiat tarbimata Siseenergia muutuse võimalused:soojusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk siis keha siseenergia suureneb, soojusvahetuse käigus annab keha ära mingi soojushulga siis keha siseenergia väheneb Soojusmasina töö põhimõte-seade mis muudan soojusenergia mehhaaniliseks tööks
igiliikur

Kasutaja: igiliikur

Faile: 0
thumbnail
5
doc

Igiliikur

Eessõna Sageli räägitakse igavestest jõumasinatest e. igiliikuritest nii ülekantud kui ka otseses tähenduses, paljud ei anna endale aru, mida selle all tegelikult mõeldakse. Igiliikur on niisugune kujuteldav mehhanism, mis liigub igavesti iseenesest ja teeb tööd (näiteks tõstab mingit koormat), saamata energiat väljastpoolt. Sellist mehhanismi pole veel kellelgi õnnestunud ehitada, kuigi seda on juba ammu püütud teha. Katsetuste viljatus on tekitanud veendumuse, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis energia jäävuse seadus, üks moodsa teaduse põhialuseid. Mis igavesse liikumisse puutub, siis mõeldakse selle all pidevat liikumist, ilma et tehtaks tööd...

Füüsika
28 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Igiliikur

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Soojusmasin. Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Igiliikur

b Selle idee vormistas oma igiliikuvaks rattaks Villard de Honnecourt. Paaritu arv liikuvaid haamreid. Igiliikur ehk perpetuum mobile on masin, mis teeb tööd eimillegi arvelt. Võimatu kahe seaduse tõttu: - Energia jäävuse seadus - Termodünaamika esimene seadus Ükski masin ei saa teha rohkem tööd kui ta selleks energiat kulutab. Ühe igiliikuri aluseks on kehade kerkimine veepinnale. Plokid. 20 m kõrgune torn on täidetud veega - 14 õõnsat kuubikujulist kasti - Igaüks küljepikkusega 1 m. Kastid püüavad pinnale tõusta. Vees asub korraga ainult 6 kasti...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Perpetuum mobile

Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on igiliikuri loomine võimatu (vähemalt hetkel meile teada olevate ainete ning teadmiste abil) . Ja seega pole ühtegi mehhanismi veel olemas mida saaks nimetada igiliikuriks. Tihti räägitakse igiliikuritest kui igavestest liikujatest nii ülekantud kui ka otseses tähenduses, ent paljud ei anna endale aru, mida selle all tegelikult mõeldakse. Igiliikur peab liikuma igavesti iseenesest ja teeb samas ka tööd, et meil temast kasu oleks. Sellist mehhanismi on püütud juba ammu ehitada kuid siiani viljatult. Pikapeale on tekkinud veendumus, et igiliikurit ei saagi ehitada ja kehtib hoopis energia jäävuse seadus. On olemas palju optimiste kes seda püüavad teostada tänapäevani ja mingisuguse nipiga füüsikaseadusi üle kavaldada. Nende väljamõeldud ideed on tihti leidlikud ja sobiksid anda...

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Termodünaamika

siseenergiaks. Valemid U = A- Q Q =U + A , Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus Keha siseenergiat saab muuta temale soojushulka andes või mehaanilist tööd tehes. · Kui keha ei paisu, läheb soojushulk keha siseenergia muutmiseks. Mikrokäsitlusest teame, et siseenergia (molekulide energia) on võrdeline temperatuuriga. · Igiliikur ehk perpetuum mobile masin, mida on püütud leiutada ja mille leiutajad ignoreerisid termodünaamika esimest printsiipi....

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Projektijuhtimise kodune eksam vastustega 2006a

5. Kas projekti ajakava on realistlik? Projekti ,,Innovatsiooniteadlikkuse programmi" Jaoks on ajakava piisav. ,,Igiliikuri leiutamine ja kasutuselevõtt"- kui noortele suunatud ürituse näol, mis popaliseeriks TTÜ-d siis on piisav, kui aga viimase projekti all on silmas peetud tõesti igiliikuri leiutamist ja kasutuselevõttu, siis sellest ei piisa, kuna igiliikur on masin, mis teeb tööd ja liigub igavesti, pole seda tänasepäevani veel leiutatud. Optimiste, kes on proovivad igiliikurit luua, leidub tänapäevalgi. Nende väljamõeldud ideed on tihti leidlikud ja sobivad suurepäraselt loodusseaduste kehtivuse näitamiseks. 6. Kas eelarve võimaldab ka kõrvalseisjal mõista projektis tekkivaid kulusid? Ei ole aru saada, kus need arvud tulevad. Tabel ja seletuskiri ei lähe kokku....

Projektijutimine
211 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Rumeenia

Arendasime veterinaarseid mõttekäike, mis probleemid on selle või teise lehma udara või toitumusega ja missugust jalga see või teine hobune lonkab (või missugust ühte jalga ta EI LONKA)! Ja siis, keset üldist Daciate ja Equuste- liiklust ta lähenes, SUUR Ja VALGE, nagu emaarmastus, meie armas buss nagu teisest maailmast, ees rõõmsalt vehkivad kogud. Igiliikur Urmas ja Karu-bussijuhid olid ka ainukestena kontaktsed , kõik teised magasid kuidas juhtus. Tegime siis teed käte-jalgade segadikus ja nihutasime endki kuhugi pinkidele, bussijäänud asju otsides. Pool tunnikest õndsat und.. ja siis algas Suur Tõusmine ehk Karu Soolo Ceausescu Juurde Külla. Woow, see oli juba midagi! Mujale ei saanud sõita kui aina üles ja VÄGA üles! Mõtlesin õudusega, kui keegi sama suur vastu tuleb! Koos...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Dermodünaamika

Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid ­ p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile ­ need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega ­ Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist. Keha temperatuuri muutmise viisid Keha temperatuuri,seega ka siseenergiat, saab muuta kahel viisil 1. Juurde või äraantava soojuse kaudu U...

Füüsika
65 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

5_fl_i-v Mahu alusel jagunevad mõisted: · üldmõisted (ik general term, universal concept) ­ nt maja, inimene, naturaalarv; · üksikmõisted (ik singular term) ­ nt väikseim naturaalarv, Võru linn, lähim täht. · tühjad mõisted (nullmõisted, ik empty term) ­ nt igiliikur , ümmargune ruut. See jaotus on kontekstitundlik. Sisu alusel käsitletavaid mõistete klasse: Absoluutsed mõisted (ik absolute term) nt taim, riie, on sellised, mis oma tähenduses ei eelda teise eseme, nähtuse olemasolu ega mingit suhet sellesse. Suhtelised e korrelatiivsed mõisted (ik relative term) nt vend, paremale, on sellised, mis peale selle eseme, nähtuse, mida nad tähistavad, eeldavad veel teise eseme, nähtuse olemasolu....

Loogika
335 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

Kuidas toimub kiirguslik soojusvahetus? Kiirguslik soojuse ülekanne toimib elektromagnetilise kiirguse kaudu 165. Mis vahe on soojushulgal ja temperatuuril? Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel, kuid temperatuur on lihtsalt füüsikaline suurus iseloomustamaks süsteemi soojusliku tasakaalu olekut. 166. Mis on I liiki perpetuum mobile? I liiki perpetuum mobile ehk igiliikur on see (objekt, organism, ..), mis mitte millegi arvelt teeb tööd 167. Mis on II liiki perpetuum mobile? mobile on masin, mille ainsaks tulemuseks on soojuse muutmine tööks (kogu soojus läheb tööks). 168. Formuleerige termodünaamika I seadus. Termodünaamika esimene ehk energia jäävuse seadus koosneb neljast osast: isoleeritud systeemi energia on muutumatu suurus · looduses ei teki ega kao energiat. · ta v6ib ainult muunduda yhest liigist teise...

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Termodünaamika tähsamad mõisted

Termodünaamika esimene printsiip: termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Termodünaamika teine printsiip: soojus ei saa üle kanduda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates teistes kehades. Masin,mis teeb tööd enegiat kasutamata nim. perpetuum mobile ehk igiliikur . Isobaarse protsessi puhul on gaasi absoluutne temp. võrdeline ruumalaga. Soojusmasin saab töötada ainult siis, kui on on olemas soojusallikas ehk soojendi. Suurust nim. soojusmasina kasuteguriks, mis näitab kui palju juurde antavast doojusest on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. Pöördumatuks nim. sellist protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi keerukama protsessi osana. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nim...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Termodünaamika õppematerjal

Töö ja soojus pole aga olekufunktsioo- nid, nende väärtused olenevad üleminekuteest ühest olekust teise ning seepärast on nad osadiferentsiaalid (A ja Q). Käesoleva kursuse raames võime antud ebatäpsuse endale lubada. Termodünaamika esimene printsiip välistab (esimest liiki) igiliikuri loomise võimalise. Igiliikur (perpetuum mobile) on kujuteldav masin, mis kuitahes palju kordi sama protsessi korrates teeb kasulikku tööd, seejuures väljastpoolt energiat juurde saamata. Valemist (20) järeldub, et dQ = 0 korral saame tööd dA = - dU vaid siseenergia vähenemise arvel. Gaaside soojusmahtuvused Soojusmahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne antud keha temperatuuri ühe kraadi võrra tõstva soojushulgaga. Järgnevas huvitavad meid soojusmah- tuvuse kaks erijuhtu....

172 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Termodünaamika

I printsiip-termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks Iiprintsiip-kasulik töö tekib ringiprotsessil siis kui kokkusurumine toimub madamalal rõhul kui paisumine, et väiksem rõhk antud suumala juures tähendab madalamat temperatuuri tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada pärast kokkusurumist soojendada. Pole võimalik ehitada masinat mis muundaks temale antud soojuse täielikuks tööks. Siseenergia makroskoopiliselt-keha molekulise potensiaalse ja kineetilise energia summa Igiliikur-masin mis teeb tööd energiat tarbimata Siseenergia muutuse võimalused:soojusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk siis keha siseenergia suureneb, soojusvahetuse käigus annab keha ära mingi soojushulga siis keha siseene...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pekin 2008

Finaal on ettearvatult ühe tiimi soolo. Jamaica võidab uue maailmarekordiga 37,10. See oli usain Bolti olümpia. Kui pärast Pekingi olümpiat hääletatakse internetiportaalides, kumb oli olümpia suurim kangelane, Bolt või kaheksa ujumiskulda võitbud Michael Phelps, kipub jamaikalane isegi peale jääma. Meie eestlaste suurimad kangelased olid muidugi Gerd Kanter ning Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson. Ateena mängudel ühepaadil hõbeda võitnud igiliikur Jüri Jaanson ja tiitlivõistluste kahekordne pronksmedali omanik Tõnu Endrekson istuvad 2007. aastal paarisaerulisse kahepaati. Nad lõpetavad aasta MK-sarja võiduga ning MM-i pronksiga. See oli piisav argument selleks, et Jaanson ja Endrekson koos ka Pekingis sõidaksid. Enne Pekingisse sõitu kontrollisid mehed oma vormi vaid Poznani MK-etapil, kui pälvisid kolmanda koha. Olümpia eelsõit 9. augustil tekitab küsimärke. Eesti juhtis küll pool maad, kuid lõpetab kolmandama...

Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Soojusõpetus

Pärast pöördumatut protsessi ei ole süsteemil võimalik siirduda tagasi lähteolekusse, ilma et toimuks kompenseerimatuid muutusi süsteemi ümbritsevate ja temaga vastastikuses mõjutuses olevate kehade olekus. Kõik reaalsed protsessid on põhimõtteliselt pöördumatud ja ainult mõningaid neist saab ideaalsetel tingimustel vaadelda pöörduva protsessina. Termodünaamika teine printsiip on termodünaamika põhiseadus, mille kohaselt teist liiki igiliikur on võimatu. Igiliikur (ladina keeles perpetuum mobile) on kujutletev masin, mis kord käima panduna töötab lõpmata kaua, saamata väljaspoolt energiat (esimest liiki igiliikur), või kujutletav perioodiliselt töötav masin, mis muudab tööks kogu soojusallikalt saadava soojuse (teist liiki igiliikur). Termodünaamika II printsiibil on mitu võrdväärset sõnastust, näiteks :...

Füüsika
176 allalaadimist
thumbnail
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Mehaaniline liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ­ ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine ­ mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus ­ erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus ­ iseloomusta...

Füüsika
577 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõik 10 klass.

6. Soojusmasin Masin, mis muudab siseeenrgia tööks. Põhiosad: soojendi ­ süsteemilie siseenergiat andev keha T1, Q1; töötav keha (gaas) ­ siseenergiat mehaaniliseks tööks muutev keha Akas=Q1-Q2; jahuti ­ süsteemilt siseenergiat saav keha T2, Q2. I liiki igiliikur ­ soojusmasin, mis töötab energiat kasutamata, võimatu. II liiku igiliikur ­ soojusmasin, mis muudab kogu soojuse tööks, võimatu (jahutile peab ka energiat andma). Soosjusmasina kasutegur näitab, milline osa soojusest muutub mehaaniliseks tööks. Enemasti protsentides, ei saa kunagi olla 100%....

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Termodünaamika alused

2) Tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. 3) On makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid ­ p, V, T, Q, U, m. I ja II printsiip: I printsiip ­ U = Q + A -> Siseenergia muut on võrdne süsteemile antud soojushulga ja välisjõudude poolt tehtava töö summaga ehk Q = U ­ A -> Süsteemile antud soojuse arvel suureneb süsteemi siseenergia ning süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd. II printsiip ­ Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Mikro- ja makrokäsitlus: Sellist käsitlust, kus füüsikalised su...

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

TERMODÜNAAMIKA

= 100% Q1- sisse antav soojushulk- 1J Q1 Q2- jahuti antav soojushulk- 1J Akas-töö kasutegur- 1J Akas = Q1 -Q2 Termodünaamika I printsiip väidab, et juurde antud soojushulk läheb siseenergia tõstmiseks ja välisjõudude vastu tööks. Q = U + A Q- soojushulk- 1J U- siseenergia- 1J A- töö- 1J Igiliikur ehk perpetuum mobile on masin, mis liigub või teeb tööd igavesti. · Esimest liiki igiliikur teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ning termodünaamika esimesele sedusele on esimest liiki igiliikuri loomine võimatu. ISOPROTSESSID: Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga. 1. Iobaariline protsess: Jääval rõhul toimuvat protsessi nimetatakse isobaarseks protsessiks....

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvo Pärt

09.1935 Paides, kuid peagi siirdus perekond elama Rakverre. Juba kooliaastatel tegeles Pärt loominguga. Edasi asuski ta õppima Tallinna konserva- tooriumi, kus õppis helilooja Heino Elleri juures kompositsiooni. Töötanud mõnda aega Eesti Raadios helirezissöörina, jätkas ta 1967. aastast vabakutselise heliloojana. 1980 emigreerus Pärt Eestist ja elab praegu Saksamaal, Berliinis. Arvo Pärt on kuulsaim eesti helilooja maailmas. Tema teoseid esitatakse pidevalt ja võib julgelt väita, et ta on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdishelilooja kogu maailmas. Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi. I loomeperiood kestis u 1970 aastani. Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. 1962 saavu...

Muusikaajalugu
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun