Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"epiderm" - 62 õppematerjali

epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, esinevad õhulõhed (koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust) ja karvad.
thumbnail
9
docx

Vars ja juur

VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm . Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rakk

Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust ­ kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasm...

Bioloogia
182 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Taimed - spikker

kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,...

Bioloogia
67 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude ­ esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium ­ paksendavad taimi. 3) vahealgkude ­ see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm ­ üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude ­ sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp ­ kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Taimerakk ja taimekoed

2. TAIMEKOED Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühma. Ehituslikult lihtsaim on ainult üht tüüpi rakkudest koosnev lihtkude (näiteks kollenhüüm, sklerenhüüm). Liitkude on keerukam, kuna koosneb mitut tüüpi rakkudest (näiteks epiderm , floeem). Koes esinevaid üksikuid teistsuguse ehituse ja ülesannetega rakke nimetatakse idioblastideks. Neid võib leiduda ka lihtkoes. Enamasti ei asu rakud tihedalt üksteise kõrval, vaid nende vahele jäävad suuremad või väiksemad rakuvaheruumid ehk intertsellulaarid. Kuigi rakuvaheruumid on eriti iseloomulikud vanadele või vähemalt väljaarenenud kudedele, on neid leitud ka algkudedest. Eriti suuri rakuvaheruume esineb lehtedes ning vee- ja sootaimede vartes, kus nende funktsiooniks...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustaimed, kohastunud kasvama aladel, kus vett on mullas piisavalt ja veekulu suure õhuniiskuse tõttu väike; 4) hüdrofüüdid ehk veetaimed, kohastunud eluks vesikeskkonnas. 5.1. Mesofüütse lehe ehitus 5.1.1. Epiderm Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest jääb epiderm ühekihiliseks, kuid esineb ka kahe-, kolme- ja enamakihilist epidermi. Epidermi lahutamatuks komponendiks on karvad (trihhoomid) ja õhulõhed, neil peatume allpool pikemalt. Epidermirakud on enamasti lamedad, paksenenud väliskestaga...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Taim

· Juhtkude ­ainete transport taimes · Põhikude ­ moodustab taimekeha põhimassi · Erituskude ­ ainete eritamine Kattekoed ­ välimised kattekoed - katavad taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ­ sisemised kattekoed - reguleerivad ainete liikumist taime sees (vaigukanalite seintel, juure kesksilindri ümber) · Kõige levinuim kattekude on epiderm , mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime · Teiskasvu (sekundaarse kasvu) käigus asendub epiderm korgikihiga · Epiderm on taimeosi kattev kude, mis on enamasti ühe rakukihi paksune ja ilma rakuvaheruumideta · Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust · Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest....

Üldbioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

Väljutab kaltsiumi Põhjustab sageli rasvumist Autrotroofne ainevahetus Taimne fotosüntees ­ Kloroplastides toimuv protsess, mille käigus veest ja süsihappegaasist valguse mõjul sünteesitakse esmane orgaanika ning kõrvalproduktina vabaneb hapnik Fotosünteesi füsioloogia: Põhiliseks fotosünteesivaks organiks taimel on leht, kuid fotosünteesi võime on veel vartel ja viljadel Lehe ehitus: Pealt katab lehte epiderm ehk kattekude, mille rakud on läbipaistvad ning ei fotosünteesi. Epidermi all on põhikude, mis jaguneb: 1. sammaskude ­ rakud tihedalt üksteise kõrval ja sisaldavad palju kloroplaste. Põhiliseks ülesandeks ongi fotosüntees 2. kobekude ­ rakud paiknevad hõredalt, palju vaheruume, rakkudes on vähe kloroplaste. Vastutab gaasivahetuse ja veeaurumise eest Alumine epiderm ehk alumine kattekude ­ seal paiknevad õhulõhed, mis koosnevad:...

Üldbioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loomariik

Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *kõõlused, !tugi ! varud !kaitse !siduv funktsioon !transport Lihaskude: SILELIHAS: rakud väiksed, häävjad, ühetuumsed. *siseelundite seinte lihased !aeglane, ei allu tahtele. VÖÖTLIHAS: rakud pikad, kiud, palju tuumi, vöödilised. *skeletilihased !kiired+ tugevad, alluvad tahtele. Südamekude: rakud lühemad, hargnevad...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed ­ pole juhtsooni 2. soontaimed ­ on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus ­ kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond ­ tekib rakkude mitootilise paljune...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Taimekoed

meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitl...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia mõisted

Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm - e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on maksimaalselt seitse). Õhupilu välimist, laienenud osa nimetatakse esiõueks, sisemist tagaõueks, viimane laieneb õhukambriks -- õhulõhe all olevaks rakuvaheruumiks. 13. Korkkude, korp, lõved Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki korgikambiumist alguse saanud kudesid. korgikambium tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab korgikambium korkkudet, sissepoole õhukese kihi korgi põhikudet.(Korgikambiumi tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele korgikiht ja korp.).Lõved asendavad samamoodi õhulõhesid. 14. Tugikudede ülesanded, paiknemine....

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Paljasseemnetaimed

Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND...

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

NAHAVÄHK Nahavähk on üks tavalisemaid vähi vorme, mis ei vali oma ohvreid. Eriti suvel peaks silmas pidama ohutusnõudeid, et tavalisest sünnimärgist vähikolle ei saaks. Nahavähk on naharakkude ebanormaalne kasv, mis kõige rohkem areneb välja päikesepõletustest, kuid mis võib ka pesitseda päikesevalguse eest varjul kehaosadel. Nahavähk saab alguse naha pealmises kihis, epidermises . Epiderm on õhuke nagu pliiatsi joon ja see kaitseb naharakke. Epidermi naharakud tavaliselt arenevad kontrollitult ja korrastatult. Terved uued rakud lükkavad vanad rakud naha pinna poole, kus need surevad ja vahetuvad välja. Seda protsessi kontrollib DNA, geneetiline materjal, mis sisaldab instruktsioone iga keemilise ja bioloogilise protsessi kohta sinu kehas. Nahavähk tekib siis, kui toimub selle protsessi talitlushäire. Kui...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Jääkainete mahutid: 1.idulehelisedrafiidid 2.iduleheliseddruusidkristallid 3.Sooladlahustuvad vakuoolides. TP toorproteiin TKtoorkiud TTToortuhk NEAlämmastiku vabad ained KAkiudaine TRtoorrarvad II OSA Koed, kudede mõiste. Kudede jaotus. Algkoed (meristeemid ), nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Kallus. Kattekoed, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Epiderm , epibleem, periderm ja korp. Epibleemi moodustised ­ papillid, katte, kõrve ja näärekarvad. Õhulõhed. Tugikude, nende olemus, ülesanded ja tüübid. Kollenhüüm, sklerenhüüm ja kivisrakud. Niinekiud. Juhtkoed, nende olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Floeem ja ksüleem. Juhtkimbud, nende tüübid. Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus · Kindel ülesanne · Kindel asukoht taime organis...

Põllumajandus taimed
306 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eluslooduse mitmekesisus

On valgulise ehitusega ja kaitseb b-t teiste org. eest.Biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru, mis kasut mitmesuguste org.-de elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki org-de abil.Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,p...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Nimetu

Lehe serv ­ saagjas, kahelisaagjas, hambuline, täkiline, kaarhambuline, loogeline Lehe alus ­ südajas, kiiljas Vahelduv leheseis Vastak leheseis Männaseline leheseis Valgusleht - on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees. Varjulehtedel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. Kserofüütne leht (kuivustaimede) ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad neil aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht. Lehe siseehitus...

15 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude. · Säilituspõhikude: ülesandeks on varuainete (tärklis, lahustunud suhkrud jne) säilitamine. Kattekude Maapealne kattekude: epiderm ; maa-alune kattekude: epibleem · Ehitus Epiderm on tavaliselt ühekihiline, rakuvaheruumid puuduvad, klorofülli on väga vähe, esinevad õhulõhed (koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust) ja karvad. Epibleemil õhulõhed puuduvad. · Ülesanded Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest. · Paiknemine Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool)....

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun