mine metafaas anafaas raku jagunemine telofaas meioos esimene DNA kordistumine ja jagunemine rekombineerumine esimene raku jagumenine teine jagunemine teine raku jagunemine ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag 5 + 6 + 7 = emakas 1 + 2 = õiekate Õieosad Õievalem * K5 C5 A G õiediagramm K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas
Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks. Lahksugulised õied jagunevad omakorda ühekojalisteks ja kahekojalisteks taimedeks. Õisikud on õite kogumid varrel. Õisikute bioloogilised ülesanded: pikeneb õitsemisaeg,
kutiikula) Kutiikula pinnal võib koguneda vaha. Trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Kui karvad on väiksed ja madalad siis papillid e. näsad. Kattekarvad- kaitsevad päikese ja veekao eest. Stomata- õhulõhed.K:kaks sulgrakku, õhupilu. Mesofüll- kahe epidrmi vahel olev lehe põhikude. Või ka klorenhüüm. K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks) Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed, nektaariumid) osadest. Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused). Kuivviljad- avaviljad(kukkur, kõder, kaun, kupar, karp) sulgviljad(pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas).
kahesuguliste õiega. Vastandina ühesugulised mille õies on kas ainult emakad või ka tolmukad *Kui isas ja emasõied esinevad ühel ja samal taimel siis on taim ühekojaline. Kui aga isas ja emasõied arenevad sama liigi eri taimedel on tegemist kahekojalise taimega. *Mitmesugustel õie osadel võib leiduda ekskretoorseid näärmeid -- nektaariume, mis eritavad suhkrurikast nektarit. TOLMUKAD *Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna. Tolmukas ehk mikrosporofüll on õie osa, kus arenevad tolmuterad. * Enamasti on juba palja silmaga võimalik eristada tolmukapead ja -niiti .Tolmukas koosneb tolmukaniidist mis kannab tolmukapead. Tolmukaniiidid
Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus
*Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk). -Kahekojaline isas- ja emasõied asetsevad erinevatel taimedel (paju). -Õisik õite kogumik varrel. -Tolmlemine õietolmu sattumine emakasuudmele.
Kui kroonlehti on tavaliselt rohkem nim. Õisi täidisõielisteks Täidisõied tekivad tolmukate või emakaosade muutumisel kroonlehtedeks. Lahklehine kroon kroonlehed vabad Liitlehine kroonlehed kokku kasvanud Õiekate Lahklehised Liitlehised Sümmeetria järgi võivad tupp ja kroon olla Aktinomorfsed e. Kiirja sümmeetriaga paljude sümmeetriatasapindadega Sügomorfsed e. Phe sümmeetriapinnaga Tolmukad Ühe õie tolmukad moodustavad tolmukkonna e. Androtseumi Tolmukas oosneb tolmukaniidist Tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest tolmukakotist Tolmukakotis on tolmuterad milles kaks isassugurakku Tuultolmlejatel taimedel tolmuteri palju rohkem kui putuktolmlejaltel Mõnedel taimeliikidel on osa tolmukaid ilma tolmukapeadeta ainult tolmukaniitidega- selliseid viljatuid tolmukaid Vahel omandavad kroonlehtede kuju Emakkond ehk güneetsium On ühe õie emakate kogum Emakas moodustav nn viljalehtedest Ühest viljalehest moodustunud emakkond üheosaline
Materjalidena on kasutatud marmorit, graniiti, smalti ning kivi, mosaiigi valmimisaasta on 2007. Pildil on kujutatud valgete õite ja roheliste õielehtedega lille. · mosaiik "Mask 2" Materjalid: opaal, marmor, smalt, kivi. Valmimisaasta 2008. Väikestest kivimitükkidest on kokku laotud erinevate mustritega mask. Valdavad toonid on valge ja pruun. · mosaiik "Aurora sorealis". Materjalid: marmor, smalt, opaal ja klaaspasta. Pildil on kujutatud kaunist valgete õitega lille, millel on kollane tolmukas. · mosaiik "Siroko" Materjalid: marmor, smalt, opaal, klaaspasta. Valmimisaasta 2011. Pildil on kujutatud hajutatud kontuuridega inimfiguuri mererannas. Ilmselt on see inimene posiv shamaan. Kunstnik on mosaiikide ladumisel kasutanud iidseid tehnikaid, mida on võimalik kasutada ka tänapäevaste teoste loomiseks. Mosaiigikunst on väljendusrikas ja mitmekülgne, mis lisaks vaatamisrõõmule pakub ka loomisrõõmu. Mosaiikide
Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult: • Aktinomorfne - korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas). • Sügomorfne - monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). • Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. TOLMUKKOND Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne, harunemata ning kui puudub, siis nimetatakse tolmukaks. Tolmukapea koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme ehk konnektiiviga. Kummaski tolmukakotis on kaks pesa, mille keskel on sporogeenne kude. Seal moodustuvad mikrospoorid ehk tolmuterad. Staminoidid – tolmukapeata tolmukad. Tolmukapea keskosas on sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks
satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus - taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu; isefertiilsus - on taime omadus viljastuda oma õietolmuga; Tolmeldamine - Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatava kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki; Emakas ja tolmukas - Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna. Tolmukas on õie osa, kus arenevad tolmuterad. Tolmukas koosneb tolmukapeast(koosneb kahest tolmukotist. Ühes tolmukotis paikneb tavaliselt kaks tolmupesa, sel juhul on tolmukas neljapesaline.) ja tolmukaniidist (juhtkimpu ümbritseb põhikude, mida omakorda katab kutiniseerunud epiderm) 4
õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged. 10.Millest areneb vili, millest seeme?(82) Vili areneb sigimikust pärast tolmlemist ja viljastamist. Seeme areneb viljastatud seemnealgmeist. 11.Nimeta viljade ja seemnete levimisviise. Kirjelda tuule abil levivaid vilju/seemneid ja loomade abil levivaid vilju/seemneid. (86-87)
emakas. Ühekojaline taim on siis, kui isas- ja emasõied paiknevad samal taimel, kahekojaline on taim aga siis, kui need paiknevad erinevatel taimedel. Monokarpsuseks nimetatakse taimi, mis suudavad viljastuda üks kord eluperioodi jooksul, polükarpsed suudavad aga mitu korda paljuneda eluperioodi jooksul. Tolmnemine võib toimuda: a) isetolmnemine esineb taimedel, kus on nii tolmukas kui emakas b) risttolmnemine c) tuultolmnemine d) putuktolmnemine. Mõnedel taimedel tekivad õisikud. Õisikute tähtsus seisneb selles, et see suurendab oluliselt isetolmnemise protsenti. Vili. Vili kujuneb emakas peale sigimist. Tihti kujuneb ka õie osadest, tavaliselt õie põhjast. Viljade kasutamine: a) toiduaineteks b) värvainetena c) aroomiainetena. Viljad levivad: 1)autohooria viljad levivad teatud sellekohase seadme abil (karvad, paisatid). 2)hüdro- hooria vee abil
moodustisi (rafiide või druuse) ja tärkliseteri. Kuigi rohelistes tupplehtedes esinevad kloroplastid, diferentseerub nende mesofüll sammas- ja kobekoeks väga harva. Nii tupp- kui kroonlehtedel võib esineda õhulõhesid. Õie steriilsete osade anatoomiline ehitus sarnaneb üldjoontes lehtede ehitusega. 6.1. Tolmuka ehitus Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna (androeceum). Tolmukas (staminum) ehk mikrosporofüll on õie osa, kus arenevad tolmuterad. Enamasti on juba palja silmaga võimalik eristada tolmukapead (anthera) ja -niiti (filamentum). Nende ühinemiskohta nimetatakse konnektiiviks (connectivum) ehk nidemeks (joonis). Tolmukaniidi anatoomiline ehitus on lihtne -- juhtkimpu ümbritseb põhikude, mida omakorda katab kutiniseerunud epiderm. Nii tolmukaniidil kui -peal võib esineda karvu ja õhulõhesid. Tolmukapea koosneb kahest tolmukotist (saccus antherae)
· Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel: · tolmnemine putuktolmlejad , värv, lõhn, nektar, tolmukas õie sisemuses. Tuule käes tolmnevad, õisikutesse koondunud, õied väikesed · kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb auramise eest. · Mimikri õied sarnanevad putukatele (kärbesõis). Kohastumine on suhteline ühel juhul on kasulik, aga teises kahjulik (kasulik seal kus kujunevad)
Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused. Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kro9umoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine. Varem õpitu, millele õppeprotsessis toetutakse: 5. klassi loodusõpetusest on õpilastel teada,millised taimed kasvavad linnas ning millised on taimede kohastumused eluks vees. 6. klassis on õpitud võrdlema Eesti metsade puuliike, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.
jõgi-särjesilm, kullerkupp, ängelhein Puittaimed talvises olekus: eristada pungadega oksa alusel järgmisi liike: ÕISTAIMEDE EHITUS 1. Õistaime organid ja nende ülesanded: emakas - õie keskne osa, taime emassuguorgan; tolmukas - taime isassuguorgan, milles valmivad tolmuterad; õis - õistaimede sugulise paljunemise organ; sigimik - taime emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist areneb vili; vili - sigimik koos selles valminud seemnetega. • emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid: Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. 2
·Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. ·Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. ·Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele. Tolmutera vajab
43 Pea/pööris on kõrres ülespoole liikunud, viljatupp hakkab avanema 45 Viljatupp paisunud (lipulehe lehetupp) 47 Viljatupp avaneb 49 Ohete tipud: lipulehe keeleke nähtav Makrostaadium 5: Loomine 51 Esimesed pähikud väljuvad lehetupest 55 Pea/pöörise loomise keskpaik; 1/2 peast on veel viljatupes 59 Pea/pöörise loomise lõpp: pea/pööris lehetupest täielikult väljunud Makrostaadium 6: Õitsemine 61 Õitsemise algus: esimene tolmukas ilmub nähtavale 65 Õitsemise keskpaik: 50% valminud tolmukaid 69 Õitsemise lõpp Makrostaadium 7: Terise moodustamine (piimküpsus) 71 Esimesed terised on saavutanud poole oma lõplikust suurusest. Konsistents vesine 73 Varajane piimküpsus 75 Keskmine piimküpsus: kõik terised on saavutanud oma lõpliku suuruse. Konsistents piimjas, terised veel rohelised 77 Hiline piimküpsus Makrostaadium 8: Seemnete valmimine (vahaküpsus) 83 Varajane taigenküpsus
lahklehine ▫ Liitlehine: krooniputk, tagasikäändunud osa, neel ▫ Lahklehine: pinnuke või naast; istuv; Krooni kuju Aktinomorfne – korrapärane, polüsümmeetriline: õiest saab läbi asetada kaks või enam sümmeetriatasandit ◦ Ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas Sügomorfne – monosümmeetriline: õiest saab läbi paigutada ainult ühe sümmeetriatasandi ◦ huuljas, keeljas, kannusega Asümmeetriline - sümmeetriatasandita Tolmukkond Tolmukas: koosneb tolmukaniidist ja peast Tolmukaniit: enamasti lihtne, harunemata; kui puudub, siis nim. istuvaks tolmukaks Tolmukapea: koosneb tolmukottidest, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga. Kummaski tolmukotis kaks pesa, mille keskel sporogeenne kude -> moodustuvad mikrospoorid -> tolmuterad. Staminoodid – tolmukapeata tolmukad Tolmukas ja mikrosporogenees Tolmukapea keskosas sporogeenne kude, mille rakud jagunevad meiootiliselt mikrospoorideks
mugulsibulaga. Lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised. Vili: kupar. N: kollane võhumõõk, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Sk. Käpalised - Mitmeaastased rohttaimed, varuainete jaoks risoomid, varremugulad, lihakad varred. Lehed vahelduvalt, rööproodsed. Õis käändunud 180º, sügomorfne, õiekattelehed väga mitmekesised, üks tolmukas, polliiniumid, sigimik pikk, asendab õieraagu. Vili kupar, seemned väga pisikesed. Palju epifüüte, neil esinevad vett absorbeeriva koega kaetud õhujuured. Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat. N: kaunis kuldking, rohekas käokeel, laialehine neiuvaip, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmukäpp, püramiid-koerakäpp, suur käopõll, roomav öövilge. Sk. Lõikheinalised - Rohttaimed, vars kolmekandiline, säsikas, sõlmekohtadeta, risoomiga.
32. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia kuulub mitmeid katteseemnetaimede fülogeneetilisi alusharusid ja suur monofüleetiline alamrühm: päriskaheidulehelised Fülogeneetilistel alusrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja
Suguline paljunemine uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena Õis Tähtsamad osad: emakad ja tolmukad, kus arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on need ümbritsetud õiekattega. Välised õiekattelehed e tupplehed on harilikult rohelised ja moodustavad tupe. Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse
· Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. · Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. · Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele. Tolmutera vajab
Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele. Tolmutera vajab
Nende teooriate järgi tekkis emakas kokkukeerdunud ja servadest kokku kasvanud megasporofüllist ( ehk lehelise päritoluga elund, mis kannab seemnealgmeid, viljaleht). Seemnealgmed jäid emaka sisse. Mikrosporofüllid (ehk muundunud leht, millel moodustuvad mikrosporangiumid, tolmukapea) muutusid lehekujulisteks, mikrosporangiumide (koht, kus moodustuvad mikrospoorid ja seejärel tolmuterad) arv kahanes neljale ja nad kasvasid paarikaupa kokku. Nii tekkis neljapesaline tolmukas. Noore seemnealgme ehituses ei ole paljas- ja katteseemnetaimedel olulisi erinevusi. Ta sisaldab ainult üht megasporangiumi, mida nim nutselliks. Nutsell kaitseb eriline kate integument. Integumendi tekkimine on seemnetaimede tähtis iseärasus, mis eristab neid kõrgematest eostaimedest. (Botaanika, lk 266) 15. ÕISTAIMEDE KAHELIVILJASTUMINE. * Kaheliviljastumine pole parem kui ühekordne viljastumine. See on ainult mälestus evolutsiooniteest. (enda konspektist)
emassporangiume-viljalehed-moodustavad emaka. 1& 2 võivad olla eristumata-sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont ei ole) 46. Õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundiks käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemned, mis paiknevad viljas või käbis. 47. Õite ehitus: 1) Primitiivne palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õiesi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e
6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Tolmuteras tekib 2 spermiumi, millest 1 viljastab kindlasti munaraku tekib dipolidne embrüo ehk loode; 2. spermium ühineb teistuumaga ehk sulab kokku lootekoti osaga ehk lootekoti tsentraalrakuga (2 tuuma) triploidne rakk endosperm 7. Mis on kallus? Kallus diferentseerumata rakkude mass. Võetakse mingi taime osa (nt juure tükk või tolmukas) ja kasvatatakse seda agaril rakkude jagunemine diferentseerumata rakkude mass. Muutes kasvuainete hulka ja omavahelisi proportsioone agaris saab indutseerida kallusest pealmaaosade, samuti juurte tekke ja moodustub terviktaim kõikide taime jaoks tüüpiliste organite ja kudedega. Samuti on võimalik taimerakke `veenda' selles, et nad on viljastatud munarakud. 8. Mis on kalloos?
Viljalehed moodustavad õie sees emaka/sigimiku või emakkonna. Võrkkiud haruneva kesksoonega kileja tupeosa lagunemisel tekkiv kiud. 76 Võsund maa peal või maa sees kulgev varre lühem või pikem külgharu, millele võivad tekkida lisajuured ja pungad ja mille abil taim vegetatiivselt paljuneb. Õis ühesuguline õis samas õies paikneb ainult kas emakas(d) või tolmukas(d). kahesuguline õis samas õies on nii emakas(d) kui tolmukas(d). Õisiku tüübid vaata joonis V. Ühekojaline taim mõlemasuguliste või ühesuguliste (isas-või emas-) õitega taim, millel erinevasoolised õied kasvavad ühel ja samal isendil. Üldkatis korvõisikut või nutti väljastpoolt ümbritsev roheline või muuvärviline kõrglehtedest kate (joonis V, 10). REGISTER A Aasosi 31 Keskmine värihein 7
1&2 võivad olla eristumata- sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont pole) 26. Õite tähtsus. õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundikd käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad:
1& 2 võivad olla eristumata-sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont ei ole) 46. Õite tähtsus. Õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundiks käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemned, mis paiknevad viljas või käbis. 47. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õieosi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e
annaabi.ee 
