Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rood" - 96 õppematerjali

rood on kohati naljakas, kohati kurb tõsieluline film, mis pani mind mõtlema ja kaasa tundma. Kaasa tundma just seetõttu, et kõik toimuv tundus täiesti ehtne, justkui oleksin ma ise kohapeal, nende kõrval ja saaksin sellest kõigest osa just seal.
thumbnail
4
docx

9 Rood

klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis seljakotiga mäge vallutama, kus üleval seisid vanemad olijad, kes neid siis alla jälle tõukasid ja nad said kogeda ka palju vägivalda. Mäe vallutust harjutasid nad seni kuni suutsid mäe vallutada. Nõrgemad üritasid ka raskustest eemale hoida, täites seljakoti kivide asemel riidega, millega vahele jäädes...

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
7
docx

LEHT

Lehtede tüübid: *liigestumata labadega lehed on lihtlehed *selliseid lehti kus ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsukeste abil kaks või enam lehelaba , nimetatakse liitleheks. Leherood ja roodumine : Leherood moodustuvad lehelaba põhikoes kulgevatest juhtkimpudest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu . Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega: *dihhotoomne leht ­ primitiivne roodumisviis ,leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel. *sulgroodne leht ­ lehel on üks pearood ja sellest...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Juur, vars, leht

Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läb...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia

Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 ­ 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 1. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04...

Ilutaimede kasutamine
27 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

Pärast Riia vallutamist pidanuks sakslased liikuma taganevate enamlaste kannul itta, kuid pöördusid hoopiski põhjasuunas, kohtudes juuni esimestel päevadel Võnnu piirkonnas Eesti Rahvaväe eelosadega. Sõda Landeswehriga oli alanud. Landeswehrlastel olid vastas 2. läti Võnnu polk ja soomusrong nr. 2 (vt. Joon. 4). Landeswehr ründas peamiselt lätlasi, mille käigus Võnnu koolipoiste rood ümber piirati. Appi ruttas soomusrongi dessant ja koolipoisid toodi piiramisrõngast välja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juunil hakati hiljem tähistama Eesti Võidupühana. Sakslasi jälitati kuni Riiani ning vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti vabadussõda - küsimused ja vastused

Millisel rindel toimusid Vabadussõja lõpplahingud? V: Viru rindel 4.Mis küla hävitati täielikult vaenlase suurtükitule tagajärjel Luuga jõe ääres. V.Sala küla 5.Mis kuupäeval jõudsid Narva eelsed lahingud haripunkti ning milline osapooltest oli sunnitud taganema Koskino küla alt? V:17. detsembril, taganejateks olid eestlased (9 polgu 1 rood , al.-ltn. K.Taltsi juhtimisel), küla haarati kolmest küljest. 6.Kuhu taandus K. Taltsi juhatuse all olev 9. polgu 1 rood Koskino küla alt? V: Marienhofi mõisa 7.Kes oli Scoutspolgu kapten ja juht? V:Kpt. F.Pinka 8.Mis kava esitas N.-Vene rahusaatkond eestlastele 17.detsembril 1919? V: Oma kolmanda oiirikava 9.Mis haigused piinasid punavägesid Narva all? V:Nakkushaigused, eriti tüüfus 10.Kus püsis esimese diviisi ülem oma staabiga Narva lahingute algusest saadik?...

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

Igihaljastel puudel võivad okkad olla kuni 10 aastat. Lehtede varisemine on kaitse vee aurumise eest või vee külmumise eest. Lehtede varisemisel 4 tekib lehe rootsule nn. eraldus kiht, millel rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehe osad on: a)lehe laba b) lehe serv c) lehe roots d) lehe rood . Lehe muudendid: a) avaleht ­ välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitev leht b) kõrbleht ­ õie juures asuv muutunud värvusega leht. Lehe siseehitus: kõige peal on epidermkude, kus paiknevad õhulõhed, siis tuleb sammaskude, kus toimub fotosüntees, ning peale seda tuleb kobekude, kus toimub gaaside vahetus. Lehtedel võivad olla erinevad kujud vastavalt kasvukohast: 1) okkad okaspuudel, okastel on...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
6
doc

õistaimed

Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned ­trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood . Enamik liike on heitlehised või suvehaljad ­ nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri,...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem

mil (1/1000 tolli) mil 25,4 µm (täpselt) mikrotoll (1 x10­6 tolli) µin 25,4 nm (täpselt) pica, cicero pica, cicero 4,217 52 mm punkt (point) pt 351,460 µm Pindala Township (USA) Ruutmiil (statute square mile, USA) Aaker (acre) Rood Square chain Square pole (rod, perch) Square fathom Ruutjarg (square yard) Ruutjalg (square foot) Ruuttoll (square inch) Square mil Circular mil MÕÕTÜHIKUD 11...

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Järved

Traditsiooniliselt jaotatakse kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned ­ trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood . Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Õistaimed on kõigi taimekoosluste peamiseks osaks. Nad pakuvad toitu, varju ja kaitset paljudele organismidele. vesikupp varsakabi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste veeorganismide rühm. Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid....

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Riigikaitse

6 X BMP-2 POLK 6 X MT-2 2O X SA-6 1X BRM-1 72X 2S3, 18 X BM 21 12 X BRDM-2 AT-5 6 X BRDM-2 6 X BTR-80 EL VÕITLUSE PIONEERI- SIDE HELIKOPTERITE PATALJON PATALJON PATALJON ESKADRILL KEEMIAKAITSE MEDITSIINI- TAGALA REMONDI- ROOD PATALJON PATALJON PATALJON TEHNILINE TOETUS 6 MOTOLASKUR POLK ( BMP ) MOTOLASKUR TANKIPATALJON SUURTÜKI- POLGU...

Riigikaitse
86 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tallinna Reaalkooli (aine - Realica) kokkuvõte

Iseseisvumiseaastad 1917 ­ 1920 · Märts 1917 autonoomia · Okt 1917 enamalased võimule (Aravelt, Kingisepp) · Veeb 1917 kuulutati välja EV (Konik, Vilms, Päts) · Veeb-nov 18 Saksa Okputasioon · 29 nov 1918 algas Vabadussõda kuni 2. veeb 1920 (Tartu rahu) 17. aasta tõi kaasa korralageduse ja Anton Õunapuu (miilitsaülem) otsustas korra loomiseks moodustada õpilastest väeüksuse. Õppiva Noorsoo rood . ÕN. Seal oli 340 poissi, vanuses 16-20. 340-st 82 olid Reaalkoolist. Anton Õunapuu õpetas poisse relva kasutama. Koolivaheaegadel/pühapäeviti toimus see kaadervärk Reaalkoolis. Ka täiskasvanud moodustasin kaitseorganisatsiooni Tallinna Omakaitse. See oli loodud Tallinna LV poolt. Enamlaste riigipöörde järel läksid TO ja ÕN põranda alla. 24 veebruar ­ realistid osalesid sündmustes palju. Turvasid ja kaitsesid erinevaid asutusi...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Tuulepealne maa

Pigem võis oletada, et edu võiks saata kindral Laidoneri, juhul kui ta seda ise sooviks ja selle nimel vaeva näeks. Vabadussõja võitja oreool oli selle juures peatrump, aga selle kõrval ka Laidoneri vaieldamatult «kõva käsi», mida ta oli tõestanud nii Vabadussõja ajal kui ka 1924. aastal ja mida väga paljud talle siis pahaks panid. 8. osa: vapside populaarsuse tõus Äsjases jaos nägime Toomas Rood vabadussõjalaste kihutuskoosolekul, kus agiteeriti uue põhiseadusprojekti poolt. Tooma-taoline mees võis 1933. aasta suvel tõesti sellisel koosolekul viibida, sest koosolekuid peeti palju ja osavõtt oli elav. 1932. aastal oli rahvahääletusel napilt läbi kukkunud üsna mõistlik eelnõu, peamiseks põhjuseks see, et rahvas ei usaldanud eelnõu esitanud «vanu» poliitilisi jõude. 1933. aasta juunis toimunud uuel hääletusel sai järgmine eelnõu juba hävitavalt lüüa, mis oli otsene...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

merikapsas, mänd, pärn) mitu korda. 24. Lehe tunnused, ülesanded. Liit- ja lihtleht, roodumine , lehetipp ja -alus, -serv. Tunnused: # taime vegetatiivne organ # kasv piiratud# ei kanna teisi organeid # dorsoventraalse sümmeetriaga. Ülesanded: fotosüntees,hingamine. Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Lihtlehel kinnitub üks leheke. Roodumine-Lehe rood on lehes kulgevad juhtsoonte kimbud, mis enamasti eenduvad lehe allküljel. Leherood võivad lehelabas paikneda mitmeti. Eristatakse nelja peamist roodumistüüpi: Sulgroodne leht- ühe tugeva pearooga ja sellest sulgjalt harunevate külgroodudega leht. Sõrmroodne leht- leht, mille laba alusest väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. Kaarroodne leht- leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam- vähem ühetugevust kaarjat roodu. Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Julius Kuperjanov

Arendades energilist partisanisõda, otsustab Kuperjanov minna oma pataljoniga Tartu peale. Sedasama on otsustanud teha ka soomurongide ülem kapten Karl Parts ja üheskoos vallutatakse Tartu punavägede käest tagsi. Seejärel võitleb Kuperjanovi pataljon Puka Pikasillal ja Tõrva all. Kuperjanovi viimane lahing 30. jaanuaril vallutab Partisanide pataljoni 3. rood leitnant J. Soodla juhtimisel raske võitlusega Valga eel oleva viimase kaitsepunki Paju mõisa. Valga tagasivõtmine näib olevat otsustatud ja pimeduse saabudes katkestab Kuperjanov pealetungi, et lasta meestel veidi hinge 13 tõmmata. Õhtu eel tuuakse rõõmustav uudis rindele on saabunud soomlaste Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Kalmu juhtimisel, mis liigub Paju mõisa suunas. Soomusrongid...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Vabadussõda

roodu . Pataljon murdis soomusauto "Vanapagan" ja läti patarei toetusel keskpäeval lõplikult sakslaste vastupanu Stürzenhofi juures. Sakslaste kaotused osutusid raskeks: kohapeale jäi maha kümmekond surnut, vangi langes 21 landesveerlast, võeti kolm kuulipildujat ja muud varustust. Pealetungil andis vaenlasele otsustava löögi al.-kpt. Rudolf Roki juhatusel 5. rood, kes liikus tee suunas. Mehed otse tormasid lahingusse, osutades taltsutamatut võitlusiha. Vaenlane põgenes suures segaduses. Kalevlaste Maleva ründas samal ajal teist korda Skangalit ja vallutas selle. Skangali ja Starte vallutamisega oli Landeswehr'i pealetung Volmari suunas lõplikult murtud. Samal ajal olid Kuperjanovi partisanid koos soomusrongide dessantosadega surunud oma eelmise päeva edu arendades sakslased raudtee piirkonnas Rauna jõe taha.3. polk, löönud...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat "Nuga ja veekeetja"

Noatera lõpeb eenduva kannaga, mis lisab terale tugevust, tasakaalustab kogu noa ning hoiab kasutaja sõrmi terale libisemast. Seejärel läheb noatera üle käepideme lõpuni ulatuvaks rooks; käepide aga koosneb kahest poolest ning kinnitub roo külge neetidega. Niihästi rood kui kinnitusneedid on juba esmapilgul selgesti eristatavad, kuna just need detailid kindlustavad intensiivses kasutuses olevale noale vajaliku vastupidavuse ja muidugi ka pika tööea. Kalli noa tera materjaliks on hinnaline roostevaba kõrgsüsinikteras, milles on ühendatud süsinikterase töödeldavus ja roostevaba terase tugevus. Noa kasutajale tähendab see tera tavalisest suuremat painduvust ja võimalust saavutada koduste teritamisvahenditega väga terav lõikepind....

Kokandus
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Köögiriistad

Taoliste nugade tera pole metall-lehest välja stantsitud, vaid valmistatud käsitsi või käsitsitööd imiteerival mehaanilisel sepistamismeetodil. Noatera lõpeb eenduva kannaga, mis lisab terale tugevust, tasakaalustab kogu noa (vt allpool) ning hoiab kasutaja sõrmi terale libisemast. Seejärel läheb noatera üle käepideme lõpuni ulatuvaks rooks; käepide aga koosneb kahest poolest ning kinnitub roo külge neetidega. Niihästi rood kui kinnitusneedid on juba esmapilgul selgesti eristatavad, kuna just need detailid kindlustavad intensiivses kasutuses olevale noale vajaliku vastupidavuse ja muidugi ka pika tööea. 5 Kalli noa tera materjaliks on hinnaline roostevaba kõrgsüsinikteras, milles on ühendatud süsinikterase töödeldavus ja roostevaba terase tugevus. Noa kasutajale tähendab see tera...

Kokandus
27 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

Oma vanemas osas ta sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. · maa-alused võsundid e. stoolonid · mugul · mugulsibul · köitraod e. väänlad · astlad · ogad Lehe osad: abilehed, roots, laba, rood . Lehtede tüübid: · lihtlehed · liitlehed- pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Leheseis: · vahelduv · spiraalne · vastak · männaseline · fibonaci rida lehe muudenid: · leheastel · leheväänel · füllood · veekoguja leht · õhukoguja leht · püünislehed ½ IV Osast Generatiivsed taimeorganid. Õis, õie tekkimine...

Põllumajandus taimed
306 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun