Eesti on väike avatud majandusega riik, mis kuulub Euroopa Liitu. See tähendab, et paljud turgude ja poliitikatega seotud otsused ja piirangud tulenevad Euroopa Liidu tasandilt ning need tuleb siseriiklikult vastavalt kohaldada. Selleks, et suuta neid otsuseid muuta, peab väike liikmesriik olema suuteline looma tugeva läbirääkimispositsiooni enda jaoks olulistes valdkondades (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-20120). See on üks põhjuseid, miks Eesti peaks olema ELi tasandil aktiivne, eriti neis kohtades, mis on seotud nõudluspoole poliitika ning ühiskondlike väljakutsetega seotud poliitikameetmestike loomise ja rakendamisega. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2014.2020. aasta perioodi üheks eeltingimuseks on Euroopa Liidu poolt seatud nutika spetsialiseerumise strateegiate olemasolu
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTEVÕTTES...................................................................4 1.EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA...................................................................4 2.TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON (TA&I) STRATEEGIA......6 Põhiseisukohad........................................................................................................................6 3.INNOVATSIOONIKOOSTÖÖ................................................................................................7 KOKKUVÕTE:...................................................................................
innovaatiliste teadmiste absorbeerimisvõimekuse soodustamisega. Innovatsioonide nõudluse määratlemine peaks toimuma küll rahvusvahelises kontekstis, kuid samas võimaldama riigi ettevõtetel nendesse innovaatilistesse lahendustesse võtmepanuste tegemise kaudu kasu saada. Väikese riigi poliitikasüsteemid on üldjuhul paindlikud, kuid samas ressursinappusest tingitud piirangutega. [1] 6 3 Innovatsioon Eesti ettevõtluses "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020” koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katuseesmärkide täitmisele, suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia eesmärgiks on jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest. Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises
leitakse uusi võimalusi · Kujunevad eeldused ressursside kontsentreeri- miseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks. · Lihtsam on tagada tegevuse järjepidevust Strateegilise juhtimise tasandid 1. Kontserni (korporatsiooni) tasand 2. Strateegilise tulemusüksuse tasand (äritasand) 3. Funktsionaalne tasand 4. Globaaltasand Korporatsioonitasand Mis äris me peame olema? -organisatsioon kui tervik Peamised strateegiad: -kasvustrateegia -stabiilsus -kokkuhoiustrateegia -kombineeritud strateegia Äritasandi strateegia Kuidas me konkureerime? Puudutab: -iga äri allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees -keskendub klientide võitmisele -keskendub konkurentsivõimele oma tootmisharu raames Funktsionaalse tasandi strateegia Kuidas me toetame äristrateegiat? Puudutab: Kõiki olulisemaid osakondi Sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu -finantsid -arendustöö
pakkudes erinevaid garantiitooteid • Toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõivamisel • Suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust Maakondlike arenduskeskuste võrgustik • Arenduskeskused vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ning teenuseid • Tagavad riikliku poliitika rakendumise maakondlikul tasandil Ettevõtluse kasvustrateegia 2020 • Tootlikkuse tõstmine • Ettevõtlikkuse ergutamine • Innovatsioonile julgustamine Strateegia • Strateegiline kliendihaldus – tugevdada riigi rolli ettevõtete strateegilise planeerimise võimekuse tõstmisel • Ettevõtte arendamine – asetada toetuspoliitika keskmesse projekti rahastamise asemel tegevuste põhjalik analüüs, planeerimine ja rakendamine • Vähem otsetoetusi ja rohkem finantsinstrumente
See 5 on kuni 6000 eurot. Juhul, kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, nende 6000 euro suurused piirmäärad liidetakse, nagu see on täna ka 15% piirmäära puhul. Suuremate III samba pensionifondide võrdlus Swedbank'is on kolmandas sambas võimalik valida kolme erineva strateegia vahel: V1 (tasakaalustatud strateegia), V2 (kasvustrateegia), V3 (aktsiastrateegia). Tasakaaluka strateegia puhul investeeritakse 30% aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Kasvustrateegia puhul investeeritakse 60% aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Aktsiastrateegia puhul investeeritakse 100% fondi varast aktsiatesse.
metsanduse konkurentsivõime tõstmisele, keskkonna ja paikkonna parandamisele, maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamisele, võttes arvesse Eesti maaelu omanäolisust. Põllumajanduses ja metsanduses tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse mitmekesistamisel omab turism jätkuvalt olulist rolli, säilitades ja luues töökohti. 2. Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni kasvustrateegia 2014–2020 peab silmas kolme sihti: Eesti ettevõtted teenivad rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodetest ja teenustest, ettevõtjad on pädevad, hästi juhitud ja efektiivsed ning Eesti majandus on rahvusvaheliselt lõimunud, uuendusmeelne ja ettevõtlik. Turismiga on nii otseselt kui kaudselt seotud suur hulk ettevõtjaid, kes sarnaselt teiste tegevusalade ettevõtja
b) BCG maatriks c) Turuatraktiivsuse maatriks 5. 4P ja 4C mudeli erinevus seisneb selles, et a) 4P mudel keskendub tootele, 4C mudel keskendub tarbijale b) 4C mudel keskendub konkurentidele, 4P mudel keskendub premiumtoodetele c) 4P mudel keskendub konkurentidele, 4C mudel aga tootele 6. Mis alljärgnevatest on turunduses kaitsestrateegia? a) Ründav kaitse b) Sissisõda c) Ümberpiiramine d) Möödahiilimine 7. Mida tähendab Ansoffi kasvustrateegia maatriksis toote arendamine? a) Uued tooted olemasoleval turul b) Uued tooted uuel turul c) Olemasolevad tooted uuel turul d) Olemasolevad tooted olemasoleval turul 8. Turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriksis analüüsitakse seoseid a) Turuosa ja turukasvu vahel b) Turu atraktiivsuse ja turupositsiooni vahel c) Toote ja turu vahel d) Tarbija pikaajalise heaolu ja tarbija kohese rahuldamise vahel 9
Kuna firmal oli kindel soov ja plaan jõudsalt järgmisel aastal käivet parandada, siis kutsuski Andres tegevjuhi kohale Annika Lingstöm-Tuul'e, kes on nii teada-tuntud Rootsis kui ka mujal maailmas. Naisel on kindlad eesmärgid ja siht, kuid paraku ehk AS Keroksi jaoks liiga jõuline juhtimistiil, mis firmasse pingeid looma hakkab. 3. Mida peaks ette võtma selles olukorras, et probleemidest üle saada ja kindlustada kasvustrateegia elluviimine? Sellisele probleemile võib olla mitu lahendust. Kogu lahedus baseerub sellele, et kas otsustatakse siiski nii, et ettevõte usaldab Annikat ja tema jõulist juhtimisstiili või muretsetakse oma paarisaja truu töötaja pärast ning mõeldakse midagi muud välja. Kõige olulisemaks pean probleemide kirjapanekut ja määratlemist, seejärel erinevate osapooltega läbirääkimine. Suure firma puhul ei saa lihtsalt niisama üksinda nii
uued kliendid ja turud. Aga strateegiliste liitude loomisele tuleks mõelda juba enne majanduslangust. · Riskide jagamine. Ole valmis teiste partneritega oma riske jagama. Sa kaotad oluliselt küll kasumis, kuid riskide maandamise kaudu võidad kokkuvõttes rohkem. · Erinevad stsenaariumid. Sul ei ole ilmtingimata vaja kuut või seitset strateegiat igaks elujuhtumiks, kuid kasvustrateegia kõrval peaks ettevõttes olema ka nn musta stsenaariumi strateegia. KLIENDID JA TURUNDUS · Kliendisuhted. Kliendisuhted on alati tähtsad. Aga raskes olukorras on need tavapärasest veelgi tähtsamad. · Turundus. Raskel ajal kiputakse turunduskulud nulli tõmbama. Börsikriisi aeg aga näitas, et mõistlik turundusse panustamine aitas firmadel mitte
keskkonna ohtude vastu Min-Max strateegia investeerida ettevõtte nõrkuste elimineerimisse, et kasutada ära keskkonna võimalused Min-Min strateegia investeerida ettevõtte nõrkuste elimineerimisse, et kaitsta keskkonna ohtude eest (s.o. kaitsestrateegia) 4. Loeng. Äristrateegiad, rahvusvahelised strateegiad ja korporativstrateegiad. Strateegilise juhtimise protsess Strateegiate jaotus Diversifitseerimine- kasvustrateegia, mis on suunatud väljaspoole olemasolevat haru Vertikaalne integratsioon kasvustrateegia, mis on suunatud väljaspoole olemasolevat haru Vertikaalne integratsioon - kui ettevõte tegeleb rohkem kui ühe tegevusvaldkonnaga tervest väärtusahelast. Strateegiad Küsimused Strateegiate tüübid Kuidas tooteid/teenuseid pakkuda? Konkurentsistrateegiad, rahvusvahelised str Millistel turgudel ja millistes äris tegutseda
1) Likviidsusfondid e rahaturufondid- investeeringud lühiajalised, paigutatakse võlakirjadesse. Raha saab kiiresti fondist kätte. 2) Indeksi- ja intressifondid paigutavad börsiindeksi koosseisu kuuluvatesse väärtpaberitesse. Pikemaajalised investeeringud. 3) Spetsialiseerunud fondid, panus tehakse ühele majandusharule või majanduspiirkonnale. 4) Universaalsed, klassikalised muudavad pidevalt oma positsioone. STRATEEGIA JÄRGI: 1) Kasvustrateegia- aktsiafondid 2) Tasakaalustatud strateegiad- segafondid 50:50 võlakirjadesse, aktsiatesse 3) Konservatiivne- võlakirjafondid Alaliigid- pensionifondid nii vabatahtlikud kui kohustuslikud. Plaanimajanduslik pangandus Turumajanduslik pangandus Klient seotud kindla pangaga Kliendil võimalus panka vabalt valida, olla mitme panga klient. Pangal võimalik
Äristrateegiad ehk konkurentsi organisatsiooni eesmärgistatud plaanid selle kohta kuidas konkureerida tõhusamalt spetsiifilises äris või majandustegevusharus, jagunevad: o Konkurentsistrateegia o koostööstrateegia Üldstrateegiad ehk organisatsioonilised organisatsiooni eesmärgistatud plaanid selle kohta, mis äris või ärivaldkondades soovitakse olla ja mida seal soovitakse teha, jagunevad: o Kasvustrateegia o Stabiilsuse strateegia o Kahanemise strateegia Growth - KASV Stability - STABIILSUS Retrenchment - KAHANEMINE Kontsentratsioon: vertikaalne Paus/Jätka Turnaround või horisontaalne kasv ettevaatusega Captive company Mitmekesistumine: Muutusi ei tee Sell-out/Divestment
17. Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Siia kuuluvad organisatsiooni missioon, visioon ja põhiväärtused. 18. Korporatsioonitaseme strateegiad arvestab kogu organisatsiooniga ja püüab määrata erinevate tegevusalade ning alletevõtete prioriteedid. Stabiilsuse strateegia Kasvustrateegia Kärpimise strateegia Kombinatsioonistrateegia 19. Äritaseme strateegiad püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. "Kuidas me konkureerime" Kaitsjad Otsijad Analüüsijad Reageerijad 20. Organiseerimise mõiste, olemus ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine, mille tulemuseks on organisatsiooni struktuuri väljakujunemine. 21
· Teabe edastamise korra ja suhtlemise sisseseadmine, mis tagaks asjaosaliste tõhusa sekkumise kavandamisse. · Tagasiside ja kontrollimiskorra väljatöötamine, mis võimaldaks kavade elluviimisel kindlaks määrata edusammud, kõrvalekalded ja probleemid. Esitatud sammud moodustavad aluse raamistiku, millest lähtuda või mida on otstarbekas silmas pidada. Strateegia 3 põhimõttelist suunda: Kasvustrateegia puhul püütakse laiendada ja suurendada ettevõtte, asutuse või nende mingi osa tegevust. Püsimisstrateegia korral taotletakse olemasoleva ja kättevõidetu hoidmist ka tulevikus. Kahanemisstrateegia on sisuliselt tegevuse kokkutõmbamine. VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS Ettevõtte edukuse olulised tegurid on väliskeskkond e ettevõtte asukohamaa ja tegevusharu, need võivad mõjutada tegevust soodsalt või olla takistuseks konkurentsieelise saavutamisel.
Pensionifond LHV Kvaliteetsed Võlakirjad Pensionifond LHV Maailma Aktsiad Pensionifond LHV Tasakaalustatud Strateegia Pensionifond LHV Uued Turud SEB Energiline Pensionifond SEB Konservatiivne Pensionifond +2033kr SEB Optimaalne Pensionifond SEB Progressiivne Pensionifond +3186kr Swedbank Pensionifond K1 (konservatiivne strateegia) +4138kr Swedbank Pensionifond K2 (tasakaalustatud strateegia) +4075kr Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) +3643kr Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia) ERGO Pensionifond 2P1 (endine ERGO Rahulik) Kui valid selle pensionifondi, paigutatakse Sinu raha 100% võlakirjadesse ja deposiitidesse. Võlakirjadesse on turvaline investeerida, seega on fond väiksema riskiga, samas aga ka väiksema tootlusega. Vali see pensionifond siis, kui soovid, et Sinu pensionivara säiliks ega kõiguks oluliselt. See
TURUNDUSE EKSAM 1. Ansoffi maatrix ja milles seisneb selle tähtsus. Kasvustrateegia on firma tegevuse laiendamiseks, kvalitatiivseks arendamiseks. Põhilisi strateegiaid eristatakse kahe muutuja, toote ja turu alusel. Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. l. Ekspansioon turule ehk turu hõlvamine -- käibe kasvatamine vanadel turgudel vanade toodetega, kuid uue turundusstrateegiaga (reklaami suurendamine, hinna alandamine, müügisoodustuste pakkumine jm). 2
McDonald`s tagas edu alljärgneva strateegiaga: • keskenduti üldtuntud hamburgerite valmistamisele; • rakendati kohest soojatoidu kättesaamist; • kehtestati tarbijatele soodne hind; • parandati krõbekartulite kvaliteeti; • müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: • demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, • psühholoogilised – isikuomadused, elustiil, • käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, • geograafilised – riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: • piisavalt homogeenne, s.t
McDonald`s tagas edu alljärgneva strateegiaga: · keskenduti üldtuntud hamburgerite valmistamisele; · rakendati kohest soojatoidu kättesaamist; · kehtestati tarbijatele soodne hind; · parandati krõbekartulite kvaliteeti; · müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: · demograafilised vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, · psühholoogilised isikuomadused, elustiil, · käitumisalased teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, · geograafilised riik, regioon, kliima. Hea turusegment peab olema: · piisavalt homogeenne, s.t
produktsiooni Liiga tug kiirgus,liiga vähene kiirgus 14. Loetle erinevaid mulla keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni N,P,K,Mg,piisav hapnik 15. Milline on FS produktide teoreetiline suunamisjärjekord .Pungad-uued juured... Pungad, uus lehestik Uued juured Varud lehestikus ja tüves Tüve juurdkekasvu Kaitseainete tootmine 16. Millistest keskkonnafaktorite mõjul see teoreetiline FS produktide suunamise pingerida võib muutuda?taime kasvustrateegia(liik,kliima ,toitainete olemasolu, hormoonid. 17. Kuidas mõjutab vee/toitainete kättesaadavus taime maapealse ja maa-aluse produktsiooni vahekorda?mida vähem vett, seda suurem juuremass ja seda vähem lehti. Mida rohkem vett seda väiksem juuremass ja seda rohkem produktsiooni. 18. Mis on toitainete allokatsioon.piiratud ressursside suunamine sellistesse taimeosadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. 19
·Kujunevad eeldused ressursside kontsentreeri-miseks kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning kooskõlastatud tegutsemiseks. ·Lihtsam on tagada tegevuse järjepidevust Strateegilise juhtimise tasandid 1. Kontserni (korporatsiooni) tasand 2. Strateegilise tulemusüksuse tasand (äritasand) 3. Funktsionaalne tasand 4. Globaaltasand Korporatsioonitasand Mis äris me peame olema? -organisatsioon kui tervik Peamised strateegiad: -kasvustrateegia -stabiilsus -kokkuhoiustrateegia -kombineeritud strateegia Äritasandi strateegia Kuidas me konkureerime? Puudutab: -iga äri allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees -keskendub klientide võitmisele -keskendub konkurentsivõimele oma tootmisharu raames Funktsionaalse tasandi strateegia Kuidas me toetame äristrateegiat? Puudutab: Kõiki olulisemaid osakondi Sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu finantsid
5. tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine 6. org missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt analüüsi tulemustele 7. strateegiate formuleerimine 8. strateegiate rakendamine 9. tulemuste hindamine Korporatsioonitasandi strateegiad- arvestavad kogu organisatsiooni, püüab määrata erinevate tegevusalade(allettevõtete) prioriteedid. See jaguneb kaheks: peastrateegia- stabiilsuse strateegia- olemasoleva säilitamine; kasvustrateegia- turuosa, klientuuri suurendamine; kärpimisestrateegia- keskendumine ühele, püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobib juhul kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid; kombinatsioonistrateegia- ühe laiendamine teise kärpimisega, püütakse üheaegselt kasutada kaht või kolme eelnevat strateegiat. Korporatsiooni portfoolioanalüüs ehk BCG (Boston Consulting Group)Bostoni
9 reisijaid ühest pealinnast teise ligikaudu ühe tunni ja 40 minutiga, konventsionaalsed kruiisipraamid võrdlusena kolme ja poole tunniga. 1998. aastal saavutas Tallink aastas transporditud reisijate arvu kahe miljoni piiri ja pani käiku oma esimese laevaliini Rootsi ja Eesti vahel (Kapellskär-Paldiski). 2001. aasta jaanuaris avati Stockholm-Tallinna liin. Kasvustrateegia elluviimist jätkati täiendavate kruiisi- ja kiirpraamide ostmise ja uutesse laevadesse investeeringute alustamisega. Esimene Tallinki jaoks ehitatud kõrgklassi kruiisipraam Romantika anti üle 2002. aastal. 2003. aastal sai rahvusvahelise erainvesteerimistehingu kaudu Tallinki aktsionärideks grupp institutsionaalseid investoreid. Erainvesteering, mille kogusumma oli 37 miljonit eurot, hõlmas nii
Korporatsiooni strateegiad. Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivseid strateegiaid ning need ellu viia. Strateegia on pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Korporatsiooni strateegia arvestab kogu organisatsiooni, püüab määratleda erinevate tegevusalade prioriteedid- käitseb organisatsiooni tervikuna. Strateegiad: 1-peastrateegia 1.1 stabiilsuse strateegia- turuosa säilitamine 1.2 kasvustrateegia- turuosa kasvatamine MC Donalds 1.3 kärpimise strateegia- Kodak 1.4 kombinatsioonistrateegia- arendab üht valdkonda, tõmbab kokku teist valdkonda General Motors 2. korporatsiooni portfolio analüüs e BCG maatriks 2.1. tähed- suur turg, suur kasv- perspektiivikas 2.2 rahalehmad- suur turg , väike kasv- hea saab toetada tähti 2.3 küsimärgid- väike turuosa, suur kasv pole selge kas investeerida rohkem või hoopis loobuda 2
8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. SWOT analüüs (3- 5 aste) : S- strenghts- tugevused W- weaknesses- nõrkused O- opportunities- võimalused T- threats- ohud 17. Korporatsioonitaseme strateegiad. 1. Peastrateegiad: a) Stabiilsuse strateegia- puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. b) Kasvustrateegia- käibe, töötajate arvu või turuosa suurenemine. c) Kärpimise strateegia- püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust. Sobib juhul, kui org. nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid. d) Kombinatsioonistrateegia- püütakse üheaegselt kasutada kaht või kolme eelnevat strateegiat. 2. Korporatsiooni portfoolioanalüüs e. BCG-maatriks: arvestatakse turusuurust ja turukasvu: a) ,,Tähed"- suur turg, suur kasv
Vastab küsimusele "Kuidas me konkureerime". 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teotada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele " Kuidas me toetame äritasandi strateegiat" 38. Korporatsiooni taseme strateegiad 1. Stabiilsuse strateegia: puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. 2. Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine. 3. Kärpimise strateegia: püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobiv juhul, kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid. 4. Kombinatsioonistrateegia: püütakse üheaeg 39. Äritaseme strateegiad 1.Tegevusalade analüüs osad alad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. 2. Konkurentsiedu valik 3.Konkurentsiedu hoidmise strateegia:
Rohelised taimed: fotosüntees ◦ Klorofüllita taimed: kemosüntees Heterotroof: taim, mis ei ole võimeline mineraalsetest orgaanilisi sünteesima ◦ Parasiidid: elusatest organismidest ◦ Saprofüüdid: surnud organismide jäänustest Autotroofuse taandareng: võrm, soomukas, putuktoidulised taimed Isendi suhestumine keskkonnaga Mis mõjutab liigi eksisteerimist konkreetses kohas? Keskkonnatingimused Ressursside olemasolu Konkurentide olemasolu Vaenlaste olemasolu Kasvustrateegia/kasvutsüklid Ekstreemsete olude kestus Ressursid vs keskkonnatingimused Ressursse organismid tarbivad elutegevuseks ja paljunemiseks – tarbitud ressurss muutub kättesaamatuks teistele organismidele. Keskkonnatingimused on füsikokeemilised omadused – neid ei tarbita. Taimed fotosünteesivad → milliseid ressursse kasutatakse? Ressursid on piiratud → konkurents Keskkonnatingimused Mida tähendab ekstreemne/karm/soodne keskkond? Keskkonnaga suhestumine
· Info kogumine ja analüüs o Esmaste andmete kogumine on kallis ja aeganõudev. o Reegel: enne kui hakata koguma andmeid, tuleb ära kasutada nn teiseste kui tunduvalt odavamate infoallikate võimalused. o Pärast andmete kogumist järgneb nende töötlemine ja analüüsimine, mille eesmärgiks on muutujate vaheliste seoste ja suundumuste väljaselgitamine. o Nt TOOTEPORTFELLI ANALÜÜSI järel saab asuda kasvustrateegia kujundamisele (sellest pikemalt hiljem). 23. Tarbijauuringu koostamise alused. (lk ?, Oliver_Tarbijauuringu_koostamise_alused) · Turundusuuring ehk turundusanalüüs. Toimub info süvendatud kogumine ja uurimine turundusotsuste tegemiseks. Siia alla kuuluvad turu-uuringud, turundusmeetmestiku-alased uuringud, samuti ettevõtte tootmismahtude ja -kulude uuringud · Turu-uuring on turundusuuringu osauuring, mis keskendub mingi ühe kauba turu käsitlemisele
strateegiast lähtuvad konkreetsed tegevusjuhised, anda konkreetsed ülesanded esmatasandile ja võtta kokku selle tasandi töö tulemused. x Esmajuhid: suunavad, korraldavad ja kontrollivad neile alluvate töötajate tööd ehk nende ülesanne on juhendada toimingute sooritamist ja seda kontrollida. Planeerimisele kulutavad kõige enam aega tippjuhid 28%, keskastme juhid 18% ja esmajuhid 15 %. 7. Millised on peamised kasvustrateegiad? Selgita nende strateegiate sisu! Kasvustrateegia on firma tegevuse laiendamiseks, kvalitatiivseks arendamiseks. x Geograafiline laienemine x Vertikaalne laienemine x Diversifikatsioon Ansoffi kasvustrateegiate maatriks x Turu hõlvamine - käibe kasvatamine vanadel turgudel vanade toodetega, kuid uue turundusstrateegiaga (reklaami suuren-damine, hinna alandamine, müügisoodustuste pakkumine jm). x Toote arendamine - uute toodete loomine vanade turgude jaoks.
· Info kogumine ja analüüs o Esmaste andmete kogumine on kallis ja aeganõudev. o Reegel: enne kui hakata koguma andmeid, tuleb ära kasutada nn teiseste kui tunduvalt odavamate infoallikate võimalused. o Pärast andmete kogumist järgneb nende töötlemine ja analüüsimine, mille eesmärgiks on muutujate vaheliste seoste ja suundumuste väljaselgitamine. o Nt TOOTEPORTFELLI ANALÜÜSI järel saab asuda kasvustrateegia kujundamisele (sellest pikemalt hiljem). 23. Tarbijauuringu koostamise alused. (lk ?, Oliver_Tarbijauuringu_koostamise_alused) · Turundusuuring ehk turundusanalüüs. Toimub info süvendatud kogumine ja uurimine turundusotsuste tegemiseks. Siia alla kuuluvad turu-uuringud, turundusmeetmestiku-alased uuringud, samuti ettevõtte tootmismahtude ja -kulude uuringud · Turu-uuring on turundusuuringu osauuring, mis keskendub mingi ühe kauba turu käsitlemisele
158. Kuidas me konkureerime? 159. Funktsionaalne e. talituse strateegia Kuidas toetada äritasandi strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Kuidas toetame äritasandi strateegiat? 160. 38. Korporatsiooni taseme strateegiad 161. 1.Stabiilsuse strateegia: puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. 162. 2.Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine. 163. 3.Kärpimise strateegia: püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobiv juhul, kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid. 164. 4.Kombinatsioonistrateegia: püütakse üheaegselt kasutada kaht või kolme eelnevat strateegiat. 165. 166. 167. 168. 39. Äritaseme strateegiad 169. Kohanemisstrateegiad:
Info kogumine ja analüüs o Esmaste andmete kogumine on kallis ja aeganõudev. o Reegel: enne kui hakata koguma andmeid, tuleb ära kasutada nn teiseste kui tunduvalt odavamate infoallikate võimalused. o Pärast andmete kogumist järgneb nende töötlemine ja analüüsimine, mille eesmärgiks on muutujate vaheliste seoste ja suundumuste väljaselgitamine. o Nt TOOTEPORTFELLI ANALÜÜSI järel saab asuda kasvustrateegia kujundamisele (sellest pikemalt hiljem). 23. Tarbijauuringu koostamise alused. (lk ?, Oliver_Tarbijauuringu_koostamise_alused) Turundusuuring ehk turundusanalüüs. Toimub info süvendatud kogumine ja uurimine turundusotsuste tegemiseks. Siia alla kuuluvad turu-uuringud, turundusmeetmestiku-alased uuringud, samuti ettevõtte tootmismahtude ja -kulude uuringud Turu-uuring on turundusuuringu osauuring, mis keskendub mingi ühe kauba turu käsitlemisele
Sektorid näitavad äriüksuste osakaalu organisatsioonis ja turunduseks saadaolevate ressursside hulka. Maatriksis kasutatakse valgusfoori värve. 1, 2 ja 3 on roheline tsoon, sinna tasub investeerida ja seal laienedes tegutseda; 4, 5 ja 6 on kollane tsoon seal olemist tasub tõsiselt kaaluda, investeerida valikuliselt, säilitada turuosa; 7, 8 ja 9 on punane tsoon "koristada saak", lõpetada tegevus, paigutada vahendid mujale. 3.4 Kasvustrateegiad (Ansoffi maatriks) Kasvustrateegia on firma tegevuse laiendamiseks, kvalitatiivseks arendamiseks. Põhilisi strateegiaid eristatakse kahe muutuja, toote ja turu alusel (Vihalem 2003). Toode Olemasolev Uus Turu hõlvamine Toote arendamine (turul juurdumine) · uue põlvkonna loomine
konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”. 3. Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teotada äritaseme strateegiaid, töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat 38. Korporatsiooni taseme strateegiad 1.1 Peastrateegiad: 1. Stabiilsuse strateegia: puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses. 2. Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine. 3. Kärpimise strateegia: püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobiv juhul, kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid. 4. Kombinatsioonistrateegia: püütakse üheaegselt kasutada kaht või kolme eelnevat strateegiat. 39. Äritaseme strateegiad 2.1.Kohanemisstrateegiad (adaptive strategies):
Stabiilsetes töökeskkonnaga organisatsioonides on vastutus ja alluvussuhted selgesti defineeritavad ja palgasüsteem tugineb ametikohale. Organisatsioonid, kus põhirõhk on paindlikkusel ja kiirel reageerimisel klientide vajadustele, moodustatakse töörühmi, mille koosseisud varieeruvad vastavalt projektidele. Töö tasustamine seotakse individuaalsete oskuste ja töötulemustega. 18. Milliseid erinevaid kasvustrateegiaid teate, iseloomustage neid Kasvustrateegia on firma tegevuse laiendamiseks, kvalitatiivseks arendamiseks. Põhilisi strateegiaid eristatakse kahe muutuja, toote ja turu alusel. Ansoffi kasvustrateegiate maatriks. l. Turu hõlvamine (Olemasolev turg + Olemasolev toode ) -- käibe kasvatamine vanadel turgudel vanade toodetega, kuid uue turundusstrateegiaga (reklaami suurendamine, hinna alandamine, müügisoodustuste pakkumine jm). Tavaliselt on vaid seda valikut kasutades kasvuvõimalused piiratud. 2
kehtestati tarbijatele soodne hind; parandati krõbekartulite kvaliteeti; müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. 9 Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. Siinkohal käsitleme neist paari, teisi vaatame edaspidi. A. Konkurentsistrateegiad. 1. eristumise strateegia – kui toode erineb konkurentide omast, on ta ainulaadne. Eristumiseks võib anda tootele ka lisaväärtusi (müügijärgne hooldus jm); 2. kulude juhtimise strateegia - üritatakse toota väikseimate kuludega tootmisharus, neil on suur turuosa ja odav tooraine; 3
Kui aga kasutada kolmanda eeldusena seost w = bD2 saame pärast asendamisi: w = b(L/a)2/2 N-2/2. Tähistades ka nüüd võrrandi paremal poolel leiduva konstantide kombinatsiooni üheainsa sümboliga (c), saame: w=cN-1 →logw=logc–logN. Seda võrrandit tunneme kui konstantse saagi seaduse matemaatilist kuju. Nagu eelpool näha, sõltub populatsioonitiheduse ja ühe taime massi vaheline seos sellest, milline on taimede kasvustrateegia ja kasvuviis. Mida "kahemõõtmelisem" on taim seda paremini kehtib konstantse saagi reegel, mida "kolmemõõtmelisem" on taim, seda paremini kehtib -3/2 astme ehk isehõrenemise reegel. 37 Mitmed uurimused on näidanud, et kohordi arengu küpses faasis isehõrenemise seadus üldjuhul "murdub" konstantse saagi seaduseks -- täiskasvanud taimed kasvavad lõpuks paljude naabrite
Demograafilised tingimused ja inimressursistruktuur Riigi majanduspoliitika konkurentsivõime mõjutajana Suhtumine välisinvesteeringutesse ja vaba turu toimimisse Riigi bürokraatia arengutase Raha ja hindade stabiilsus Maksud, subsiidiumid Omandisuhete korraldus Välismajandussuhete regulatsioon Konkurentsivõime mõõtmine Maailma majandusfoorum Sachs Porteri konkurentsivõime mudel Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020 Üldeesmärk: 1. Tõsta tootlikkust töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 80%-ni 2. Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 76% tasemele Fookused 1. Suure potentsiaaliga tegevusalad (nn kasvuvaldkonnad) 2. Suure potentsiaaliga ettevõtete grupid Eelisarendatavad kasvuvaldkonnad: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite 11 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused 12 3. Ressursside efektiivsem kasutamine
Sektorid näitavad äriüksuste osakaalu organisatsioonis ja turunduseks saadaolevate ressursside hulka. Maatriksis kasutatakse valgusfoori värve. 1, 2 ja 3 on roheline tsoon, sinna tasub investeerida ja seal laienedes tegutseda; 4, 5 ja 6 on kollane tsoon seal olemist tasub tõsiselt kaaluda, investeerida valikuliselt, säilitada turuosa; 7, 8 ja 9 on punane tsoon "koristada saak", lõpetada tegevus, paigutada vahendid mujale. 3.4 Kasvustrateegiad (Ansoffi maatriks) Kasvustrateegia on firma tegevuse laiendamiseks, kvalitatiivseks arendamiseks. Põhilisi strateegiaid eristatakse kahe muutuja, toote ja turu alusel (Vihalem 2003). Toode Olemasolev Uus Turu hõlvamine Toote arendamine (turul juurdumine) · uue põlvkonna loomine
heitega majanduse poole ning eraldada majanduskasv täielikult ressursi- ja energiakasutusest ning nende keskkonnamõjust. Eraldi tähelepanu all on jäätmete muutmine ressursiks, suurendades ennetust, taaskasutust ja ümbertöötlemist ning lõpetades järk-järgult ebamajanduslikud ja kahjulikud tavad nagu prügi ladestamine. • Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ • Tööstusheite seadus • Strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ • Jäätmeseadus • Veeseadus ja veemajanduskavad Esmatähtis eesmärk nr 3-Kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ja nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest. Kolmas esmatähtis tegevusvaldkond hõlmab inimese tervise ja heaoluga seotud probleeme nagu õhusaaste, veereostus, liigne müra ja toksilised kemikaalid. Euroopas on küll juba seatud kõrged standardid õhu kvaliteedile, kuid paljudes linnades jääb
alluvate mahukale juhendamisele. Strateegia lastakse välja töötada lähialluvatel. Tippjuht hindab ettepanekuid, mis jõuavad altpoolt tema lauale. Ohuks on selge ülalt alla juhtimise puudumine. Meetodi eeliseks on erinevate inimeste koostöö, ohuks aga see, et ei pruugi kujuneda ühist strateegia suunda. Joonis 66. Seosed planeeritud ja tegevuse käigus esilekerkinud strateegiate vahel (Alas, 2004) Strateegia kolm põhimõttelist suunda: Kasvustrateegia puhul püütakse laiendada ja suurendada ettevõtte, asutuse või nende mingi osa tegevust. Püsimisstrateegia korral taotletakse olemasoleva ja kättevõidetu hoidmist ka tulevikus. Kahanemisstrateegia on sisuliselt tegevuse kokkutõmbamine. 12.2. Strateegiline juhtimine (loengukonspekt) Ettevõtte strateegiline juhtimine seisneb strateegia väljatöötamises, elluviimises, kontrollimises ja hindamises
annaabi.ee 
