kohastumine- organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega. (organismide kohastumine) divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) mitmekesistumine- on looduse mitmekesisus. biosfäär- elukond, on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. (litosfäär, atmosfäär- hõlmab neid) elupaikade mitmekesisus- elupaikades on erinevaid võimalusi.(loomadel) maismaaselgroogsed- selgroogsed loomad, kes elavad maismaal.(karu) toidubaas- toitumise kindel ala.(lindudel on oma toidubaas) lülijalgsed- loomaliigi hõimkond, kuhu kuulub 80% tänapäevastest loomaliikudest, iseloomulikuks tunnuseks on lüliline kehaehitus.(putukad, vähid, ämblikud) konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine. (sarnased tunnused) mikroevolutsioon- populatsiooni ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt
· Läänemeres alates 19. saj. algusest. · Läänemeres inimtegevusele negatiivset mõju täheldatud pole · Rannakarbi sarnane · Eelistab magevett Vöötkirpvähk (Gammarus tigrinus) · Looduslik levila: Põhja-Ameerika. · Sisse toodud tõenäoliselt laevade ballastvees. · Talub saastatud keskkonda. · Kõrge reproduktiivsusega. · 1975 esmaleid Läänemerest. Tõrjub välja kohalikud kirpvähid. On varjulisema eluviisiga kui kohalikud kirpvähid halveneb kalade toidubaas. Mudakrabi (Rhithropanopeus harrisii) · Looduslik levila: Põhja-Ameerika idarannik. · Eesti esmaleid 2011. a. Pärnu lahest · Läänemerre jõudnud laevanduse tõttu. - vähkide viiruse levitaja, - konkurents kohalike liikidega, - kiskluse surve kohalikele liikidele, - kalapüügivahendite ummistamine, lõhkumine KUIDAS SATUVAD VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERRE? · tiheda laevaliikluse kaudu (laevade välispind, ballastvesi) · kanalite kaudu
Joonis 2. Mustlaik-apollo (http://nagi.ee/photos/Kessuputukas/20876151) 3. Liigi levik ja arvukus Mustlaik-apollo levikuala ulatub Prantsusmaast Lääne-Siberi steppideni ning üle Ida-Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna- Kasahstani madalamate mägede Tjan-Sani mägedeni Lõuna-Kasahstani madalamate mägede Tjan Sani mägedeni Lõuna-Kasahstanis ning Hissari mäeahelikeni Kirgiisias ja Tadzikistanis (Viidalepp, 2000). Mustlaik-apollo elukoht ja toidubaas on piiratud. Eestis on nad levinud kirde osas Narvast- Kundani. Mõningaid isendeid on märgatud ka Lahemaa rahvuspargis lääne servas. 80 ndatel on avastati nende elupaigaks Kagu-eesti, kus nende leviala on aastatega laienenud, lausa 100 isendini. Viidalepa sõnul mõjutab leviala laienemist Eestis põhjapoolkera makrokliima. Mustlaik-apollo eelistab väiksemaid niite, niisketes või poolniisketes paikades jõgede ääres, kus on ka mõnevõrra lepavõsa. Mustlaik-apollol on
Näiteks Eesti ja Soome põtru eraldab Soome laht. Mingi ajaperioodi jooksul tekivad eristumised (geneetilised jne). · Lättepopulatsioon elujõuline, edasiarenev, potentsiaalne poplatsioon. · Mülgaspopulatsioon vastupidine! · Asustustihedus 1000 ha kohta tavaliselt (põtradel näiteks) · Populatsiooni kasv eksponentsiaalnekasv: dN/dt=rN. Algne kiire kasv · Logistiline kasv: dN/dt=rN(K-N)/K · Kasv aeglustub: toidubaas, stress, haigused · Liebigi seadus kasv määrab taimel tema kõige väiksem toitaine saadus, ehk ,,tünni" reegel vee taseme tünnis määrab kõige lühem laud. · Bioloogilised väljad: mingisuguse liigi poolt ümber muudetud piirkonda informatsiooniks teistele liikidele. Näiteks koer urineerib postidele, karu küünistab puid (loeb kriipsude kõrgus ehk näitab karu suurust teisele karule, kas on mõtet viibida või mitte) jne.
Loendus · Absoluutne loendus väga kallis ning Eestis seda võimalik teha ainult ajuloendusena. · Suhteline loendus Loetakse 10% pealt, ekstrapoleeritakse tulemus kogu maa-alale. Tunduvalt ebatäpsem viis. · Indeks nt põdra sitahunnikute arv · Seirel ja loendusel põhimõtteliselt vahet ei ole. · Ruutloendus jäljeloendus. Indeksiks loomajäljed. Saab hästi paljude loomaliikide kohta andmeid. Territoriaalse struktuuri uurimine Toidubaas valik, mis loom toidust välja selekteerib. Toidubaasi välja selgitamiseks mitmeid võtteid. Vanasti lasti loom maha, lõigati magu lõhki ja vaadata, mis seal sees on. Viimasel ajal hakatud kasutama leebamaid meetmeid nt junnide järgi või looma jälgimisega. Junnide järgi: - pestakse junn puhtaks ja vaadatakse, mis sõela peale jäi - kaalu järgi - minnakse tagasi biomassi juurde - einemissageduse järgi
Talvel käib roostukus väikelindudele jahti pidamas euroopa väikseim kakuline, värbkakk (Kumari, 1985) Imetajatest on roostikes arvukamad närilised, suurematest loomadest on pidev külaline metssiga. Metssiga otsib kaldalähedastes roostikes taimejuuri, putukaid ja tigusid. Roostikud on metssigade meelispaik sest siin on inimese häiriv mõju väike (Haberman, 2003). Kiskjatest on tähtsamad kärp, mink, rebane ja kährikkoer, kelle toidubaas roostikus sõltub mügri, lindude ja näriliste arvukusest (Kumari, 1985). Alal tervikuna võetult domineerib kaaluliselt piklik jõekarp, biomassi kaalu osas, aga vesikakand. Põhjaloomastikus leidub veel ka surusääsklaste vastseid, väheharjasusse, karpvähilisi, vesilestalisi, kiilkärbeseliste ja ehmestiivaliste vastsed ja leitud 12 liiki tigusid. Lahe idaosa roostikukanalite põhjaloomastik on palju liigivaesem, kui lahe muudes osades (Kumari, 1985). Matsalu laht
asurkonna seisundit võiks hinnata väga heaks. Seire järgi oli meil möödunud kevadel vähemalt 730 ilvest, jahimeeste arvates oli neid 950. Valga maakonnas on vastavad arvud 45 ja 66. Tõenäoliselt jäi tegelik arvukus nii Eestis kui ka Valgamaal nende näitajate vahele. Ilves asustab kõiki maakondi, viimasel paaril aastal pole ilvese järelkasvu täheldatud vaid Saaremaal, kus mõned isendid siiski elavad. Ilvese looduslik toidubaas on samuti heas seisus. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi on ilvese soovitav arvukus Eestis vähemalt 500 isendit. Arvukuse tõusu kiiruse pidurdamiseks on tänavu küttimismahte võrreldes möödunud aastaga suurendatud. Ilvesejaht algab 1. detsembril ja kestab veebruari lõpuni. Keelatud on küttida kutsikatega emailveseid, kuna talvel emata jäänud ilvesepojad ei suuda veel iseseisvalt hakkama saada. Algaval jahihooajal on lubatud Eestis küttida maksimaalselt 115 ilvest.
14) Nimetage erinevaid suhete tüüpe liikide vahel (biootilised tegurid) ja kirjeldage neid. Neutralism- suhte tüüp, mille korral liigid üksteist ei mõjuta. Amensalism- suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata sellest ise kasu või kahju. Kommensalism- suhte vorm, mille puhul saab üks osapool kasu, kuid teisele on see kooselu kahjutu, toomata erilist kasu. Konkurents- ilmneb siis, kui liikidel on ühine piiratud ressurss (elupaik/toidubaas) ja selle korral on mõju vastastikku negatiivne. Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, mis lõpeb saaklooma surmamise ja ärasöömisega. Mutualism- suhtetüüp, millest saavad kasu mõlemad osapooled. 15) Miks me ei leia loodusliku päritoluga salumetsas mändi, kultuurmetsas aga küll? Miks on röövlindude emalinnud reeglina suuremad isaslindudest? Sest mänd on pioneerliik ja valguslembene. Looduslikus salumetsas jäävad väikesed männitaimed varju ja surevad.
2. muutujad mis kirjeldavad so sesundit: kui so valitakse inimesele oluline kalapop. On muutujad pop. Suurus, produktiivsus ja stressoriks oleva kemikaali sis. Kalades. 3. ökosüsteemi isloomustavad muutujad, mis mõjutavad mõjuri levimisteed ning sihtobjektide reageerimist stressori toimele: kui mõjur on kemikaal on sellised muutujad nt hoovuste sound ja kiirus, vee temperatuur, soolsus ja heljumisisaldus, põhjasetete iseloom, kalade toidubaas, kalade migratsiooniteed ja koelmute asukohad. Riski maatriks-riskide hindamise põhiline abivahend, selle ridadel iseloomustatakse algsündmuse realiseerumise tõenäosust. Tavaliselt kas. Esinemissagedusena statistilise analüüsi abil saadus suurust, nende puudumisel eksperthinnangut. Tehnilistest ja looduslikest pühjustest kk õnnetuste korral on võimalik kasutada kogemuslikke tõenäosusi, kuid kk riski korral mille pühjustab mingi harva esinev
hukkumine. Üheks põhjuseks, miks toimub häirimine on asjaolu, et häirimisjuhte on raske kindlaks teha. Häirimine toitumispaikadel Mõjutab sigimisedukust. Eestis pole häirimise mõju toitumispaikadel uuritud. Häirimise intensiivsust vähendab toitumispaika varjav taimestik. Toitumisalade degradeerumine: Looduslike toitumisalade kuivendamine Tihe melioratsioonivõrk juhib kiiresti vee ära ja poegade toitmise ajaks kahaneb toidubaas looduslikult mitmekesise maastikuga võrreldes tunduvalt. Musta- toonekure langus 1980-ndatel võis olla seotud just 10-20 aastat varem toimunud metsakuivendusega. Toitumisalade kvaliteedi langus mõjutab otseselt sigimisedukust. Populatsiooni arvukuse madalseisus jäävad reeglina asustatuks kõige kvaliteetsemad elupaigad. Kui ka nendes tuvastatakse toitumispaikade kui ühe elupaiga komponendi degradeerumine, siis on populatsioon paratamatult hääbumas.
Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600- 1000 tk/ha. 11) SÖÖTMINE Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsent iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta).On söödati erinev.Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2.Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpakalade söödad: Maimuperioodil looduslik sööt, kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt.Vanematele (1+ ja 2+) sobivad
Populatsioonide suhted ümbritsevaga Populatsioon sõltub toidust ◦ Mida rohkem stabiilselt toitu, seda suurem populatsioon ◦ Ületarbimine/haigused/migratsioon ◦ Toidubaasi valiku otsused (parem kvaliteet vs kiskjatele kättesaadavus; rohkem toitu vs suurem konkurents; kui kaua aega kulutada laigulise kättesaadavuse korral) Mida piiratum ressurss, seda väiksemat populatsiooni võimaldab Toidubaasi vähenemisel tarbija kas sureb või migreerub Tarbijate vähenemisel taastub toidubaas Herbivooride mõju taimestikule Kärpimine soodustab kompenseerimist ◦ Tärkavad uinuvad pungad ◦ Intensiivsem harunemine ◦ Rohkem õisi Ressursside kättesaadavuse ühtlustamine ◦ Ühesugune kõrgus ◦ Lisa toitained Konkurentsi ühtlustamine ◦ Kiirem kasv tagab kiirema söömise – ei jõua domineerima hakata ◦ Aeglasekasvulised saavad võimaluse Liigirikkuse sõltuvus herbivooridest Tasakaal tarbimise/taastumise vahel Valivus toidu osas Trampimise osakaal Käitumismustrid
radiolaarid, kambrilised e foraminifeerid, aerjalgsed, paljud meduusid). Meroplankton: organismid, mis veedavad veekihis osa oma elutsüklist, tavaliselt larvi-staadiumis, ja täiskasvanuna kuuluvad nektoni või bentose koosseisu (koorikloomad, kalad). Tähtsus: · 1. Oluline roll veekogus: aineringetes, gaasireziimis, mineralisatsioonis. · 2. Fütoplankton: põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, otsene või kaudne toidubaas kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides, ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. · 3. Zooplankton (ZP) on asendamatu toiduallikas kalamaimudele. Zooplanktonfaagid: heeringalised, makrellilised, siialised. ZP on toiduks pingviinidele, vaaladele. · 4. Plankterid on väärtuslikud bioindikaatorid. · 5
Tiigid täidetakse veega paar päeva enne vastsete tiiki toomist. Väetada. Tõkestada röövkalade sisse sattumist. *Kahe- ja kolmesuviste kalade kasvatamiseks sobivad suuremad tiigid, sügavus 1,5-1,6 m. Asustatakse 25-35 g nii kiiresti kui võimalik, et saaksid esimesel võimalusel pärast talvitumist toituma hakata. Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsient *Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). *Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt.
Asustustihedus 1+ 2000- 3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. 124 Söötmine Karpkalade söödad Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. 126 Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas – peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Teravili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt 127 Söödakoefitsient Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). On söödati erinev. Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. Mõjutab veetemperatuur (20-25 kraadi) ja sööda liik. 128
piiratud. Ressurssideks on toiduvarud, varjetingimused, pesitsemisvõimalused (lindudel) jms. Kuid ainult 1 neist on määrav (kui palju loomi tegelikult elupaik mahutab). Seda seaduspärasust väljendab nn Liebigi seadusb: ulukiasurkonna kasvu piirab ennekõike see ressurss, mis optimaalsest kõige rohkem erineb. Seadus on tuntud ka ,,tünniseadusena", mille kohaselt tünni mahutava vee hulga määrab lühima tünnilaua pikkus. Näiteks toidubaas võib olla külluslik, kuid metskitsel pole sellest mingit rõõmu, kui enamik söödavast jääb lume alla antud juhul on just lumikatte paksus ja kestvus ,,lühimaks tünnilauaks". Juurdekasvusks nim populatsiooni suurenemist mingis ajaühikus, milleks metskitse puhul sobib üks aasta. Bioloogilised väljad selle terminiga tähistatakse ulukite poolt liigikaaslaste informeerimise otstarbel ümber kujundatud elupaiku. Visuaalsed ning lõhnamärgid. Kobrastel haisumättad,
Põldude suuruse piiramine. Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse Mitmeaastase taimestikuga põlluservade Heinaseemne segu peaks koosnema: ( Eesti taimede seemnetest ja olema võimalikult paljuliigiline ( Üheliigiline külv annab vähe kasu nii põllumehele kui ka loodusele ( Mitut liiki kõrrelisi ( Vähemalt 1 õistaime liik ( Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike ( Olemasolul oma seemet kasutada
Kiiratava valguse signaalid: organism suuteline keemiliste reaktsioonide abil tekitama valgust – ei ole väga sage, Eesti looduses jaanimardika vastne ainus näide, aga pool süvaookeani asukatest suudab valgust tekitada Peegelduva valguse signaalid: eri viisidel peegeldatakse päikesekiirgust, mis loob mingi tajutava värvitooni Pigmentsed värvid: kollaseid ja punaseid toone saadakse toiduga – nende pigmentide olemasolu signaliseerib, kui rikkalik on organismi toidubaas – värvus hakkab omama teisest tähendust, nt emased vaatavad, et kui isane on eredavärviline, siis heas toitumuses; pigmentsed värvid tuhmuvad Struktuursed värvid: ajas praktiliselt ei muutu, kui nt vaadata kuskil zooloogiamuuseumis, siis sinakad-rohekad toonid võimendunud, kuna on säilinud, punakad mitte Kommunikatsioon võngete abil Iga osa kõrvadest areneb erinevast lootelehest: endodermist sisekõrv, mesodermist keskkõrv ja ektodermist väliskõrv, arengu käigus peavad kokku
olukord, kus kõigile üraskitele ei jätku enam sobivaid puid (haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Enamasti reageerivad okaspuud sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Kuid puu suudab sellistele rünnakutele vastu seista vaid teatud aja, massilise üraskite rüüste korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel aga hakkab langema (lõpeb toidubaas, suureneb looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks
Jämedate puudega seotud nn põlismetsaliigid (torikulised jmt, vt metsa VEP). · Samblikud rohurindes vähetähtsad, eelkõige puu kui substraadi järjepidevusega seotud (vt metsa VEP), leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust: · Liigivaesem loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid); · Vähe põõsaid, puude järelkasvu (eriti lehtpuid) tallamine, söömine; · Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini nitraadirohkus, lünklik rohukamar. Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel:
olukord, kus kõigile üraskitele ei jätku enam sobivaid puid (haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Enamasti reageerivad okaspuud sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Kuid puu suudab sellistele rünnakutele vastu seista vaid teatud aja, massilise üraskite rüüste korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel aga hakkab langema (lõppeb toidubaas, suureneb looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne.). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid,
juhul võib tekkida olukord, kus kõigile üraskitele ei jätku enam sobivaid puid (haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Enamasti reageerivad okaspuud sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Kuid puu suudab sellistele rünnakutele vastu seista vaid teatud aja, massilise üraskite rüüste korral saavad putukad jagu ka tervetest puudest. Putukate arvukus saab tõusta kuni teatud piirini, seejärel hakkab langema (lõppeb toidubaas, suureneb kahjurputukate looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne.). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks
annaabi.ee 
