Mina, perekonna peegel Igas perekonnas on olemas omad käitumismustrid, traditsioonid ja väärtused. Need on sageli tavad, mida võetakse kaasa oma ellu täiskasvanuina, kuid need käitumismustrid saadavad meid ka igapüäeva elus täiskasvanuks arenemise ja kujunemise perioodil. Olen kindel, et iga inimene on oma perkonna peegel. Nii ka mina. Kuid mis on need väärtused, mida võtan kaasa eluteele ja mis on see käitumismuster, mida kasutan? Meie peres on viis liiget, ning sellest tingituna on vajalik oma lähedasest hoolimine, tema aitamine. Meie peres on seda väga tunda ja kunagi ei suhtuta kunagi teise inimesesse, kaaslasesse ükskõiksusega. See on
Psühholoogid Kliinilised psühholoogid 3+2+1 õppekava Koolipsühholoogid Psühholoognõustajad Muud terapeudid tegevusterapeut, loovterapeut, pereterapeut, muusikaterapeut Uhhuud: kristalliterapeudid, holistikud, kes nimetavad end psühholoogideks, aga vastav haridus puudub Haiguste klassifikatsioonid Eestis Fkoodid Üldine diagnostiline printsiip: Sümptomid ja/või sellega kaasnevad käitumismustrid peavad inimest ja/või teisi inimesi oluliselt häirima. Patsiendil peavad avalduma ärevuse primaarsed sümptomid enamusel päevadest vähemalt mõni nädal mitme kuu jooksul. Kuidas mõõta psüühikahäiret? Küsimustikud, nt Liebowitzi ärevuseskaala Intervjuud, nt struktureeritud MINI Testid, nt WAIS
Iga inimene on isiksus.? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib.
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Eg...
· need esindavad metaparadigmat · sellest lähtudest kujuneb suund õendusteooria arengule Newman (1983) Õenduse metaparadigma teema (1) Eluprotsessi juhtivad printsiibid ja seadused, mis on vajalikud inimeste heaolu ja optimaalse funktsioneerimise tagamiseks, /haige, terve ·inimene ja tervis ning nendevahelisi suhteid ·Newman tervise teooria Õenduse metaparadigma teema (2) Inimese käitumismustrid interaktsioonis keskkonnaga normaalsetes elutingimustes ja kriitilises elu situatsioonides ·inimene, keskkond ja tervis ning nendevahelisi suhteid ·Roy ja Robertsi (1981) adaptatsiooni teooria Õenduse metaparadigma teema (3) Protsess, milles leiavad aset positiivsed muutused inimese tervise seisundis ·praktiline õendus ·inimene, tervis ja õendustegevus ning nendevahelised suhted (+ keskkond) ·Kingi (1981) eesmärgi saavutamise teooria
Isiksus ja temperament Tarvo Haggi Kärt Kunu Margarita Bestuževa Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks(Vikipeedia, 2008). Isiksuseteooriad 1) Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid. 2) Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung)
Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all
elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Paanikahäire- pidevalt korduvad ägedad paanikahood. Isiksushäired- sügavad, jäigad käitumismustrid. (düssotsiaalsus) Skisofreenia- psüühhikahäiretest püsivaim. Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid. Sümptomiteks on häired tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike liigutuste sooritamises. Psüühikahäiretesse suhtumine Vanakreeka arst Hippokrates oli esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused
Pean tõdema, et mida rohkem ma sellesse raamatusse süüvisin, seda absurdsem see mulle tundus. Kokkuvõtteks arvan, et raamat on üks paras pähkel kuid tohutu pagas mõtteid ja ideid, mis teos kaasa annab, täidab mõttemaailma päris tükiks ajaks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani kaasa mõtlema perekonna käitumine. Võõrana tunduvad nende valikud ja teod. Raamatus on väga hästi välja toodud ühiskonna käitumismustrid ning hoolimatus üksteise suhtes. Ei mõista, kuidas sedasi lasta oma lähedasel inimesel võõranduda ja lahku kasvada, ilma, et midagi püüaks paremaks muuta. Mis veel parem, lõpuks unustada. 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind ärritas, tekitas nördimust, pani sisemiselt protestima? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Otseselt ei ärritanud. Võibolla eksisteerisid rohkem hetked, kus ei saanud päris täpselt aru
Isiksusepsühholoogia kodutöö 2018 Kodutöö autori ees- ja perekonnanimi: Henry Lemmsalu Kuupäev 18.11.2018 Artikli autorid, pealkiri ja ilmumisandmed Gucciardi, D. F., Jackson, B., Hanton, S., (2015) Reid, M. Motivational Correlates of Mentally Tough Behaviours in Tennis. Journal of Science and Medicine in Sport . Vol 18(1): 67-71 Link artikli kokkvõttele https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1440244013005100 Uuringu põhieesmärk Antud uuringu eesmärgiks oli uurida korrelatsioone noorte tennisiste vaimselt karmis käitumises. Hinnang uuringu eesmärgile Antud uuringu eesmärgi täitmisel saame teada, kuidas noortetennisistide hulgas on erinevad käitumismustrid omavahel seotud ning kuidas nad korrereeruvad. Meetodi lühikirjeldus * Valim : kokku oli 347 noortennisisti, nendest 184 meest ja 163 naist, vanuses 12-18. * Meetod : uurimus viidi läbi kahes osas. Töö esimeses pooles osalesid 20 atleeti ja 17 tipptreenerit fookusgrupives...
agressiivse ja väljakutsuva käitumise füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. internaliseeriv käitumisprobleem Internaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel. Lastel, kellel esineb EKR, on iseloomulikud mõnevõrra teistsugused käitumismustrid Pidev hõikumine ja vahele rääkimine Sage nihelemine, kui õpetaja annab juhiseid või loeb ette Motoorne rahutus (hüperaktiivsus, klassis ringi jalutamine ja teiste häirimine, pidev tooliga kiikumine) Sobimatult kõva hääl klassis Liiga palju kõrvaliste asjadega tegelemist, tähelepanu kandub kergesti mujale Sage korraldustele mitteallumine See on olemuselt õppimise ja toetuse mudel lastele, kellel on käitumisraskused.
vallandajatunnuseid, et selle pettusega meelitada neid käivitama õigeid käitumislinte valel ajal. Kasutatakse ära hea-kallis meetodiga. DZUDZITSU-oskus ka tugevamat vastast võita tundes erinevaid printsiipe. Kontrastiprintsiip - mõjutab seda kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust kui teine asi on esimesest üsna erinev, siis kaldume seda erinevust pidama suuremaks kui see tegelikult on KÜSIMUSED: 1.Millised on loomade kinnistunud käitumismustrid?Mille poolest sarnanevad need teatud inimkäitumisele? Mille poolest erinevad? Kosimis ja paaritumisrituaalid,territooriumi kaitsmine, ähvardamine,võitluskäitumine jne. Käitumismustrite peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras.Nii inimestel kui loomadel vallandab automaatsed käitumismustrid enamasti ainult üks tunnus kogu asjassepuutuvast informatsioonist-vallandajatunnus.
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetk...
maha. Minul isiklikult on see kogemus olemas ja selle tõttu ka see peatükk kui selline mind kõnetas. Olin umbes 11 aastane kui mind hakati suitsetamisega sõprade poolt mõjutama. Seltskonna survel hakkasin ka ise suitsetama. Kui aga üks hetk otsustasin sõprus ringkonna välja vahetada umbes 16 aastaselt, jätsin ka suitsetamise maha. Kokkuvõtteks siis hoiakutest, inimesed võtavad oma hoiakud ja käitumismustrid inimest ümbritsevast keskkonnast ja seltskonnast. Olen päris veendunud, et see jätkub ka edaspidi tulevikus. Hoiakud ja käitumisnormid aga ajaga ning ümbrusest tingitud faktoritega võivad muutuda. Järgmiseks võttis N.Hayes teemaks eelarvamused. Peamiselt kirjutas ta selle mõistetest, teooriatest ja näidetest. Autori arvates on eelarvamus fikseeritud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsusest või loomusest. Inimestel on pea
Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse: 1) Vastastikkus. 2) Kohustumine ja järekindlus (järelpidevus). 3) Sotsiaalne tõendus. 4) Meeldivus. 5) Autoriteetsus. 6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul. Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras. Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõelda ja siis nendega nõustuda (või mitte), ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdi eksperdistaatusest. Kui küsimus on meie jaoks oluline, paneme me vastu meelitavale võimalusele registreerida
Isiksus ühiskonna surve all Isiksus koosneb isikule omapärastest tunde-, mõtte- ja käitumismustritest. Inimese tunded on individuaalsed hingekeeled, millest ei ole kellelgi teisel aimu. Mõtlemine on inimese arusaam tegelikkusest ning sellega kohanemine. Käitumine peegeldab inimese tundeid ning mõtteid. Kas ühiskond võib meie isiksust surve all hoida? Kas meie tunded, mõtted ja käitumismustrid muutuvad? Ühiskonnas on oluline populaarsus, mis võib väljenduda ka muusikas. Tänapäeval on noortel populaarne kuulata trance-muusikat. Trance ( transs ) on tegelikult teadvuse ( häire) seisund, mis esineb näiteks hüpnoosi korral ning seda tunneb ka trance- muusika abil end välja elav inimene. Trance'i kuulavad inimesed võivad olla närvilised ning isegi narkomaania küüsis. Tihti on meedias esinenud artikleid, kus räägitakse, kui palju
õppijad avastavad iseenda ning käitumismustrid on inimliku Õpetamise 9 faasi saavutavad inimliku täiuse,
Lojaalsus kui truudus mingile kindlale objektile. Kliendiosa kui suurt protsenti ühest kohast (näiteks) tarbekaupu hangitakse. Ettevõttel 2 raha sissetoomise võimalust: müük(kliendid) ja finantsid(tehingud finantsinstrumentidega) Kliendilojaalsuse universaalset mõõdikut ei eksisteeri. Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaals...
teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis. Isiksus on omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend Individuaalsus- isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav. Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi. Koduloolisuse printsiip- selle ehituslikuks teljeks aastaaegade rütm inimene ja loodus erinevatel aastaaegadel järgides printsiipi lähedalt kaugemale, üksikult üldisele.
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
püüavad indiviidid aru saada oma rollist grupis ning mingil viisil ka teistele muljet avaldada. Tormamine kujutab endast konfl ikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise järgus tehtud otsused ja tekkinud suhted. Tormamise faasis pannakse kahtluse alla grupi eesmärgid, juhtimine, rollid ja normid. Normaliseerumise staadiumis kohandab grupp oma normid ja käitumismustrid, kuidas tegutseda. Hakatakse aktsepteerima arvamuste erinevusi. Grupi liikmed kujundavad välja oma seisukoha grupi kui terviku suhtes, samuti selle suhtes, kui palju nad selle grupi tegevusest osa võtavad ja selle grupi eesmärke aktsepteerivad. Toimimise staadiumisse on jõutud siis, kui eelmised kolm staadiumit on edukalt läbitud ja grupp saavutab optimaalse sooritustaseme. Mõistetakse ja aktsepteeritakse grupi eesmärke, tulemuslikkust, struktuuri, norme ja käitumist.
määratakse kindlaks grupi eesmärgid ,grupi koosseis, juhtimine ja muud tingimused Moodustumise faasis püüavad indiviidid aru saada oma rollist grupis ning mingil viisil ka teistele muljet avaldada. Tormamine kujutab endast konfl ikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise järgus tehtud otsused ja tekkinud suhted. Tormamise faasis pannakse kahtluse alla grupi eesmärgid, juhtimine, rollid ja normid. Normaliseerumise staadiumis kohandab grupp oma normid ja käitumismustrid, kuidas tegutseda. Hakatakse aktsepteerima arvamuste erinevusi. Grupi liikmed kujundavad välja oma seisukoha grupi kui terviku suhtes, samuti selle suhtes, kui palju nad selle grupi tegevusest osa võtavad ja selle grupi eesmärke aktsepteerivad. Toimimise staadiumisse on jõutud siis, kui eelmised kolm staadiumit on edukalt läbitud ja grupp saavutab optimaalse sooritustaseme. Mõistetakse ja aktsepteeritakse grupi eesmärke, tulemuslikkust, struktuuri, norme ja käitumist.
Kõik põhjused on bioloogilised. (Smart, 2012, lk 249) Aspergeri sündroom Aspergeri sündroom oli esimene, mis kirjeldas võrdlemisi leebet autismispektri häiret, kus lapsel on üsna hea verbaalne kõne, leebemad mitteverbaalsed suhtlemisoskused ja ranged eelistused huvide ja suhete valdkonnas. Aspergeri diagnoosimise keskmine vanus on 8 aastaselt. Aspergeri sündroomi kirjeldavad kindlad piirid sotsiaalses suhtluses; piiratud ja korduvad huvialad, käitumismustrid ja tegevused; olulised puuduolekud sotsiaalses-, tööalases- ja teistes rollides; puudvad hilinenud kognitiivsed oskused ja kõne omandamise probleemid. Aspergeri sündroomiga inimesed räägivad sageli monotoonselt ja ei suuda lugeda teiste inimeste kehakeelt. (Smart, 2012, lk 250) Nagu ka teisi autismispektri häireid, peetakse aspergeri sündroomi neuroloogiliseks puudeks. Imikutel võib näha Aspergeri sümptomeid, kui nad ei vii tähelepanu ühelt asjalt teisele
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
poole roomates õnnestub vastsel tunnelist välja saada. 5. Reflekside ja käitumismustrite erinevused. Käitumismustrid sisaldavad rohkem üksikliigutusi, on keerulisemad kui refleksid, nende toimumine on ennustatavam, vajavad vallapääsemiseks tihti keerukamat ärritajate kompleksi, neis osaleb rohkem neuroneid ja lihaseid, tihti vajavad koordineerimist peaaju poolt. 6. Fikseeritud tegevusmustrite (FAP) idee. K.Lorenz tõi selle idee välja. Väitis, et loomadel on sünnipärased käitumismustrid, mis on pärilikud, stereotüüpsed, automaatsed. 7. Näide hallhane munaveeretamis-käitumisest. Kui muna pesast välja veereb, veeretab hani selle nokaga tagasi. Munaveeretamiskäitumine jätkub ka siis, kui muna on noka alt eemaldatud. 8. Tänapäevane seisukoht FAP-de suhtes. Kuigi loomadel tõepoolest esineb palju fikseeritud, stereotüüpseid, automaatseid käitumismustreid, ei ole suurem osa nende käitumisest siiski taandatav ainult sellistele. Käitumine ei koosne 100%
Laste juures toimub analoogne sobitumine. · Kaas(lähi)sõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib siis, kui inimene elab kõrvuti jõulise ilminguga ega suuda seda endale selgitada, vaid lihtsalt sobitub sellega (Hellsten, 1994). · Kaassõltuvus on sundus kontrollida, hoolitseda, kaitsta teist inimest, kinnistudes tema probleemile (Meeks & Heit & Page, 2003) Kaassõltlaste võimalikud käitumismustrid (Meeks & Heit & Page , 2003). · Eitavad oma tundeid · Fookuses on teise inimese probleemid · Püüavad kontrollida teist inimest · Tunnevad vastutust selle eest, mida teine ütleb või teeb · Ootavad teistelt heakskiitu · Neil on raskusi lõbutsemisel · Neil on raske lasta teistel enda eest hoolitseda · Püüavad kaitsta teist inimest tema käitumisest tulenevate kahjulike tagajärgede eest · Nad ei rahulda enda vajadusi
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaata...
Selle otsrarbega ruum või ruumi osa võiks olla kinnisem, vaiksem, õdusam ning mugavam. Fookus oleks siin suunatud omavahel suhtlemisele, et harjutada laste kõne- ja kuulamis-oskusi. Lasteaiaruumides peaks olema esindatud mõlemad valgustustüübid intiimsemalt valgustatud ja avaramalt valgustatud ruumid. Kontrast nende vahel tekitab lastes huvi ning uudishimu. 8. Milline on laste füüsiline reaktsioon värvidele? Keskkond ütleb lastele palju milline koostöö ning käitumismustrid on seal teretulnud. Uurimused on näidanud, et lastel on füüsiline reaktsioon kindlatele värvidele, mis on keskkonnas esitletud. Järelikult peab seda arvestama ruumi planeerimisel ja kujundamisel ja olema kindel, et lastele valitakse kõige sobivad värvid, mis toetaks nende arengut. 9. Mida õppisid antud videost praktilist? Keskkond peab õpinguid stimuleerima. Muutused peaksid tulema kasutusse samm- sammult.
Sageli/tihti; 12% Alati; 88% Graafik 9 13 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 6 Isiksus. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks
Virtuaalsed kommuunid jällegi ühendavad ebamäärase kuuluvusega inimesi, kes võivad grupist iga hetk lahkuda (van Dijk 1999). Lisaks sellele ei saa inimesed alati kindlad olla, et nende abipalvetele vastatakse või et saadud vastused tõesed on. Sisu loomisest foorumites on tähele pandud asjaolu, et sellega ei tegele aktiivselt mitte kõik külastajad, vaid ainult üks osa nendest. Baymi (1993, viidatud Baym 2002 kaudu) sõnul on foorumites läbi aastate välja kujunenud käitumismustrid, mis näivad päris ebavõrdsed. Kõige lihtsam on tema arvates eristada tihedat kasutajat, vähest kasutajat ning ,,luurajat". Galegher et al. (1998, viidatud Baym 2002 kaudu) on välja toonud teatud osalemismustreid, kus enamus osalejatest kirjutavad korra või mitte kunagi, samas kui väike enamus kirjutab suurima osa teadetest. Eestis 2005. aastal tehtud uuring (Pruulmann-Vengerfeldt, Kalmus, Runnel 2008), kus selgub et
anna või kulub kogu teenitud raha Soomes käimiseks ja alkoholi ostmiseks. Rahaprobleemid on abikaasadele peamiseks probleemide allikaks, kahjuks on neisse probleemidesse kaasatud ka Tiia õde Kadri. 2.3. Suhete analüüs Pere hetkeline elutsükkel kuuluks kui mitme erineva tsükli alla. Antud pere on väikeste lastega pere, kus toimub laste kasvatamine ja finantskohustuste järgimine. Samuti ka murdeealiste lastega perekond, sest Annika on varajases teismeeas ning pere probleemide tõttu on käitumismustrid väga erinevad ja kohati teatud tsüklist eraldatud. Abikaasadevahelised suhed on keerulised. Peres on lähisuhtevägivald. Pereliikmete omavaheline läbisaamine on raskendatud. Pere hoolitsemine on jäänud pigem ühe vanema ülesandeks, kuid ta ei suuda teha õigeid otsuseid, sest soovides traditsioonilist pere, on Tiia valmis olema ohver ja mitte mõtlema ratsionaalselt ega võta vastu talle pakutavad abi. 7
olemasolu. Neid ravitakse psühhoterapeutiliselt, mille tuumaks on alateadvusesse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine (hüpnoos; unenägude analüüs või vabade assotsiatsioonide meetod). 5 2. ISIKSUSHÄIRED Isiksushäirete ja isiksusemuutuse alla kuuluvad kliinilise tähendusega seisundid ja väärkohastumuslikud käitumismustrid, mis on püsivad ning väljendavad inimese iseloomulikku elustiili ja enese ning teistega suhtlemise viisi. Nende käitumismustrite väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike või oluliste kõrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad hulganisti mitmesuguseid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi
valgustaju püsib (retseptorite väsimus ei ole põhjuseks). Seletus: vastne ei suuda teha palju järske pöördeid, mistõttu ainus võimalus on liikuda tunnelist välja, kuni saab teha lauge pöörde, põhjuseks pöördeid võimaldavate närviülekannete lakkamine transmitteraine lõppemise tõttu. Reflekside ja käitumismustrite erinevused. Fikseeritud tegevusmustrite (FAP) idee. Näide hallhane munaveeretamis-käitumisest. Selge piir reflekside ja käitumismustrite vahel puudub. Käitumismustrid võrreldes refleksidega kalduvad sisaldama rohkem üksikliigutusi, nende toimumine mingis situatsioonis on etteennustamatum (peale väsimuse muud pidurdavad mehhanismid), vajavad vallapääsemiseks tihti küllaltki keerukat (välis- või sisekeskkonna) ärritajate kompleksi, neis osaleb harilikult suurem hulk neuroneid ja lihaseid, tihti vajavad koordineerimist kesknärvisüsteemi (peaaju) poolt. Lorenz väitis et loomade käitumine koosneb FAP-idest
vanemaid, oma sugu (selles suhtes hakkab tänapäeval olukord muutuma, kuid soovahetusoperatsioonid on kallid ega ole veel kõigile soovijatele kättesaadavad, pealegi pole kunagi garantiid, et need õnnestuvad), oma emakeelt ega kultuuri. Need on asjad, mis antakse meile kaasa juba sündides, ometi mõjutavad need meie elu, andes meile ette võimalused, mille raames meil on üldse võimalik oma valikuid teha. Kuna võtame oma kultuurist aga üle ka oma väärtushinnangud, mõtte- ja käitumismustrid, siis on meile teatud mõttes ette antud ka see, kuidas ja milliseid valikuid teeme oma igapäevases elus. Ja paraku on nii, et iga tehtud valik määrab omakorda ära võimalused järgnevateks valikuteks. Ilmselt peitub õnneliku elu saladus just selles, et inimene teeb võimalikult palju õigeid valikuid õigetel hetkedel (valesid valikuid vältida ei ole ilmselt sada protsenti võimalik ja sageli on määrav ka valiku langetamise ajastatus), ja
3. AGRESSIIVSUSE KUJUNEMISE SOODUSTAJAD Lapsed läbivad kasvades tohutul hulgal õppimisprotsesse sisaldab see kokteili kurbusest ja vihast. Kui neile aga pakkuda piisavalt aega ja heakskiitu, õpivad lapsed 5 neid kaht emotsiooni eristama. Nad õpivad looma sõprussuhteid ja seeläbi arendada oma sotsiaalseid võimeid. Need õppimisprotsessid peegeldavad, kuidas meie aju areneb ning neist kujuneb välja käitumismustrid, mis ehitavad ülesse meie enesehinnangu. Agressiivse käitumise peapõhjuseks on otsene või kaudne sõnum, mis annab märku, et teine ei ole väärtuslik (Juul, 2012). Perekond Siin on oluline vanemate suhtlemisviisid lastega just väikelapse perioodil. Lapse agressiivsuse määrab vanemate füüsiline karistus, liigne karmus ja autoritaarne kasvatusstiil. Mõjutada võivad ka lapsele tehtud korduvad negatiivsed märkused või alandamine teiste inimeste ees
Soolised erinevused Juba väga varakult teadvustavad lapsed, et täiskasvanud jagunevad meesteks ja naisteks ning umbes 3-aastaselt hakkavad lapsed mõistma, et nad jagunevad tüdrukuteks ja poisteks. Selles vanuses märkavad lapsed ühtlasi, et kummalegi soole omistatakse erinevaid omadusi ja hoiakuid. Kuid praktiliste igapäevaste tegevuste käigus tuleb esile, et tihti ei pruugi need sugudele omistatud iseloomujooned ja käitumismustrid paika pidada. Sellistel juhtudel ei ole lastel lihtne endid sellesse kahesoolisesse süsteemi paigutada. Sellest tulenevalt on sootundliku pedagoogika juures oluline õpetada lapsi teadvustama, et ei ole olemas universaalselt kehtivaid naiste ja meeste stereotüüpe, vaid tegelikult esineb väga suur soosisene mitmekesisus (Krabel & Cremers, 2008). Juba imikueast peale esinevad tüdrukute ja poiste vahel erinevusi. Näiteks eelistavad
Avalik arvamus: mõjutab poliitikat läbi valimiste, arutelude, jälgimiste. Avaliksfäär: meedia, toimivad inimesed kodanikena, avalik ja mitte formaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi ligipääs Geert Hofsted: väärtusskaala kesksed analüüsid: lühi-ja pikaajaline orent. Individualism, kollektivism. Demokraatlik polkultuur: sallivus, seotus- ja vastutustunne, pluralism Kodaniku kultuur: G.Alamond/S. Verba- käsitlus, mis hõlmab käitumuslikke aspekte. Eri riikide kodanike käitumismustrid jagati osalevaks, alluvaks ja võõrandlikuks. *Vaikuse spiraal- tendents, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemuses ning ei soovi seda välja näidata Väravavaht- meedia Kodanikeühiskond. Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja surverühmad Kodanikeühiskond- ühiskond, kus kodanike põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Rollid: poliitilised (avalik arutelu, võimu kontrollija); sostmajand
C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur? 2. Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis? 3. Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel? Peter Berger (Invitation to Sociology,1966) Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1. Kõik sotsioloogilised uurimused, sõltumata sellest, missugusest teoreetilisest perspektiivist nad lähtuvad rõhutavad teadusliku teadmise spetsiifilist kvaliteeti võrreldes
peaksid olema vastava tungi või instinkti poolt mõjutatud sarnasel viisil. Tegelikult on selgunud, et üks ja sama põhjuslik tegur võib teatud käitumist intensiivistada, teist samas alla surudes: Näiteks väga näljane loom mälub toitu harilikult vähem ja neelab teda rohkem. Klassikalise vaatenurga järgi peaks aga tugev tung mõlemat tegevust intensiivistama. Tänapäevane mudel aitab mõista ka seda, miks erinevad käitumismustrid on üksteisega erineval määral assotsieerunud. Nimelt on seotud tegevused (nt koera sugemiskäitumisel esinev kratsimine, keelega pesemine ja keha raputamine) kõik põhjustatud ühedest ja samadest teguritest (nt naha sügelusest). Kusjuures üks tegevus võib olla omakorda teisele otseseks põhjuseks (nt joomine teeb noka märjaks, seda kuivaks saab vaid nokka raputades). Isendite hetkevajaduse mõõtmine Kuidas mõõta seda, millise tegevuse peaks isend mingil ajahetkel valima? Kõige
Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow)
Suure Viisiku (Big Five) teooria nimetab viis seadumust - avatus, kohusetunne/meelekindlus, sotsiaalsus(lahedus- seltsivus), neurootilisus, ekstravertsus (autoriteks P.Costa ja R.McCrae). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad isiksuse kujunemisel sotsiaalsete interaktsioonide olulisust. (A. Bandura, J.Rotter, W. Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow)
puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas. Adekvaatsete sekkumisvõtete mitterakendamisel ei korrigeeru ka need käitumismustrid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Seega on reaalne oht, et uue kuriteo toimepanemise riski suurendab just vanglasviibimine ise, mitte isiku püsiv, korrigeerimatu valmidus korduvateks õigusrikkumisteks. Mida rangemate tingimustega vangla, seda suurem on tõenäosus püsivate ja kestvate neurootiliste häirete tekkeks ning edasise sotsiaalse toimetulekutaseme oluliseks languseks. - mälulüngal peab olema mingi põhjus
inimestega. MÕJUSTAMISRELVAD Etoloogid, kes uurivad loomade käitumist nende loomulikus keskkonnas, on paljude loomaliikide puhul avastanud, et loomade käitumine toimub tihti jäikade ja mehaaniliste mustrite järgi. Neid nimetatakse kinnistunud käitumismustriteks ja need mehaanilised käitumisjärgnevused on tähelepanuväärselt sarnased teatud automaatse reageerimisviisiga inimestel. Nii inimestel kui loomadel vallandab need automaatsed käitumismustrid enasmasti ainult üks tunnus kogu asjasse puutuvast informatsioonist. See tunnus, mida nimetatakse vallandajatunnuseks, võib sageli osutuda väga kasulikuks, võimaldades indiviidil valida sobiva tegutsemissuuna, ilma et ta peaks hoolikalt ja läbinisti analüüsima kogu ülejäänud informatsiooni, mis antud situatsioonis leidub. (Cialdini 2005:19) Lähtume otsetee reeglist siis, kui ekspert meile midagi soovitab. Pikemalt mõtlemata kiidame
- Traditsioonilisus / ilmalik-ratsionaalsus 39. Demokraatlikku poliitilist kultuuri iseloomustavad: - Pluralism - Sallivus - Isiklik seotus- ja vastutustunne 40. Mis on kodanikukultuur? - Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba. - Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte - Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 41. Mis on avalikkussfäär? - See sfäär, milles toimib meedia - See sfäär, milles toimivad inimesed kodanikena - Avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi võrdne ligipääs. 42. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär - Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa - Need kattuvad omavahel 43
varjatud funktsioon tähendab aga ,,ootamatuid ja ettekavatsemata tagajärgi". Inimkäitumisel võib olla rohkem kui üks võimalik tagajärg, nad on ebasoovitavad ja paljusid nendest ei ole võimalik ette näha. Mõningatel juhtudel võivad varjatud funktsioonid õõnestada poliitika avalikke eesmärke (nt kui sõjaväelased purustavad linna, et päästa linna elanikke). Inimkäitumise tagajärgede erinevate võimaluste viib arusaamale, et mitte kõik sots.süsteemide käitumismustrid pole funktsionaalsed, nad ei aita alati kaasa ühiskonna või sots.grupi säilimisele. Hindamisel tuleb alati küsida, kas see käitumine aitab või takistab süsteemi kui terviku arengut ja kas indiviidide ja sots.gruppide eesmärgid saavutatakse. Kui süsteemi enesesäilitamise võimet kahandatakse mingi tegevusega siis on tegu düsfunktsionaalse käitumisega. Ühe grupi eduga võib kaasas käia teise grupi ebaedu. Sõda on funktsionaalne ühiskonnale
või rebib õpilane katki töölehed, lootes töö tegemise eest põgeneda, kui lehel olevad juhised ei ole talle mõistetavad. Kui hälbiv käitumine väljendub alati vastumeelse stiimuli( nt. test, töölehe täitmine, juhtnöörid)eest põgenemises või selle vältimises, siis hoiab seda ilmselt alal negatiivne sarrustus.(Harrison, J. jt. 1996) Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste suhe õpetajatega on seoses nende õpiraskustele ja käitumisele keeruline. Agressiivsed käitumismustrid soodustavad negatiivse suhte tekkimist õpetaja ja õpilase vahel.(Ladd ja Burgess, 1999, viidatud Sutherland jt. 2008:226 järgi) Õpilased, kel on risk emotsionaal- ja käitumishäire väljakujunemiseks, või kel see juba on välja kujunenud, on klassiruumis valitseva õpetaja-õpilase vahelise suhtlusmustri suhtes eriti vastuvõtuvõtlikud. Tihti on pedagoogid veendunud, et emotsionaal- ja käitumishäirega õpilase jaoks ei ole nende
määravad, kuidas erinevates situatsioonides käituda e otsuseid langetada. Standardiseerituse eesmärk on samuti kontrolli tagamine. Standardiseerimine on normatiivide väljatöötamine, millega tegevusi, tulemusi või oskusi võrrelda. Tsentraliseeritus näitab, mil määral on formaalne otsustusõigus organisatsioonis koondunud ühe inimese, üksuse või tasandi kätte. Suuresti mõjutavad aga detsentraliseerimist juhtide isiklikud arusaamad ja käitumismustrid, ka kultuurinormid. 6. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest org.-s, nende seostamine org. struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Org. käitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest. Org. käitumist on defineeritud ka kui teadust, mis uurib indiviide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonidele. Org
repressioon, intellektualiseerimine - läbikukkumine arutletakse rahulikult plusside ja miinuste üle, ennetamine - hirmu tundmisel, hakkab otsima lahendust, altruism - tegeletakse teise inimese probleemidega, huumor - elatakse välja naljades, sublimatsioon - agressiivsus suunatakse sporti) Isiksusepsühholoogia Isiksuse mõiste. Isiksuseomaduse mõiste. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende
3. Loeng Muutuv ühiskond ja muutuv majandus *Sotsiaalne muutus: olemus- Sotsiaalne muutus- sotsiaalsete struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide ning stsiaalse käitumise muutumine- Ajadimensioon- enamasti järk-järguline piiridhägusad Arengutee- katkestused ja jätkuvused; unikaalsused ja sarnasused Komplekssus- sotsiaalsete muutuste põhifa29ktorite mitmekesisus, vastasmõju Mõjufaktorid- Kultuurilised- nt kollektiivsed käitumismustrid, religioon, domineerimistüübid Füüsilised ja keskkondlikud- ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis mõjutavad elulaade ja elustiile Poliitilised- poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised Majanduslikud- tootmisviisid ja suhted, tehnoloogia Demograafilised- migratsioon, struktuursed: sündimus/suremus, vanusstruktuur jne *Moderniseerumine ja modernne ühiskond: mõiste- Indrustriaalühiskonnad-
Ellujäämine/eneseväljenduslikkus; traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus. 7. Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? Pluralism, sallivus, isiklik seotus- ja vastutustunne. 8. Mis on kodanikukultuur? Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte; uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 9. Mis on avalikkussfäär? -See sfäär, milles toimib meedia ja milles toimivad inimesed kodanikena; avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, milles on tagatud kõigil võrdne ligipääs. 10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär? -Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa; need kattuvad omavahel. 11. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid demokraatlikus ühiskonnas? -Demokraatliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
