kahvatu, aga varjuaias kollane lausa särab. Valge ja sinine muudavad aia suuremaks, punane aga teeb aia visuaalselt väiksemaks. Punane ja oranz tõusevad esile just õhtupoolikuti kui valguse intensiivsus väheneb. Tugev punane muutub hämaras mustjaks. Järgnevalt valik püsililli varjuaeda. Fotod 2-4.Valik efektsete lehtedega püsikuid. Hosta (Hosta) Helmikpööris (Heuchera) Rodgersia (Rodgersia) Hostad on ühed efektsemad ja lihtsamini kasvatatavad varjutaimed. Nad pakuvad ka väga suurt valikut lehtede värvuse ja taime kõrguse osas, alates miniatuursetest kuni 180 cm kõrguseid variatsioone. Lehtede värv varieerub rohelise, sinise valge ja kuldse vahel. Mõned hostad lõhnavad. Sobib istutada murtudsüdame kõrvale. Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi Kukehari (Sedum) Risoomikas kurereha (Geranium macrorrhizum) Risoomikas kurereha on üks vastupidavamaid varjutaimi
KASVU- Küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Valgusnõudlik. Paljuneb hästi TINGIMUSED vegetatiivselt. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada suuri põõsastikke. KASUTAMINE Vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Aretatud palju kultuursorte. Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Areaal Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Varjutaimed Harilik jugapuu Taxus baccata AREAAL Euroopas Iirimaast ja Pürenee poolsaarest kuni Mandri-Eesti lääneosani, Kaukaasias, Lähis-Ida, Põhja-Aafrikas. SUURUS 10-30 m. VÕRA Vabalt kasvades laikoonusjas, mitmetüvelisena ebakorrapärane. Põhjapoolsetel aladel kasvab tavaliselt põõsakujulisena, oksad pikad, tugevad, horisontaalsed.
1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt.
hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. Inimtegevuse mõju metsadele Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb prahti, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed. Inimeste ettevaatamatus põhjustab metsatulekahjusi. Majanduslik pool Metsast saab inimene: küttepuid. ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. korjata marju ning seeni. käia jahil. Lõpp Lõpp Täname kuulamast ja vaatamast !
Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Millised taimed kasvavad metsas? Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud kindlad taimeliigid, mis sõltuvad vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed (puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis. Kuidas kujunevad metsad? Metsatüüp sõltub mullast. Õhukese mullakihiga paekivisel pinnasel kasvad kidurad loometsad, viljakatel, paksu huumusekihiga parasniisketel muldadel on aga salumetsad. Looduslikud metsad võivad areneda puisniitudest ning soodest. Paljud praegused metsad on aga inimese istutatud. Vana metsa maharaiumisel kujuneb aja jooksul asemele uus metsakooslus - alguses valgusnõudlike lehtpuudega, hiljem vähemnõudlike okaspuudega.
sõltumatult. Suurim sarnasus on neil sinivetikatega, vanima taimerühmaga, kellega neil on olnud ilmselt ühised vanemad. Seda tõestab ühesugused, ainult neil esinevad pigmendid fükoerütriin ja fükotsüaan. (Trei, 1991) LEVIK Punavetikad on enamsti mereasukad, ainult vähesed perekonnad elavad magevees(umbes 100 liiki). Maailmameres on nad laialt levinud polaar-, paras- ja troopikavöötme meredes. Enamik punavetikaid asustab meres võrdlemisi sügavaid piirkondi. Nad on varjutaimed ja sageli ainsad liigid taimestiku leviku alumisel piiril. Samas leidub ka liike, kes kasvavad madalas rannavees intensiivses valguses või isegi veepiirist kõrgemal. Eestis elab rannikuvetes liike perekonnast Ceramium. (Trei, 1991) KOHASTUMISED Veekogu põhjas elavad punavetikad peavad olema kohastunud kehvade valgustingimustega. Fotosünteesiks vajaliku valguse saavad nad tänu fükobiliinide olemasolule. Need võimaldavad
39 põua ajal. 40 · Niiskustaimed istutatakse nõgudesse. · Alati mõjuvad dekoratiivsemalt suured laigud väheste liikidega kui eriliigiliste · Kuivustaimed istutatakse kõrgemale kohale või kivide peale või vahele. taimede väiksemad rühmad. · Varjutaimed suurte lillede või põõsaste varju või põhjaküljele. · Kui kiviktaimla on piisavalt suur võib lisaks mägitaimedele istutada ka kõrgemaid püsililli, kääbuspõõsaid ja okaspuu väikevorme. · Väiksemad lilled paigutatakse kivide vahele suuremate rühmadena. 41 42
Valgus Puisniitudel on kasvavad enamasti rohurindesse loetavad taimed, mis vajavad ka palju valgust ning seda seal ka jagub. Kuigi tuntud on ka puurinne, esineb viimast ikkagi tunduvalt vähem. See omakorda annab võimaluse väga mitmetele taimedele, sest mugavad kasvutingimused on nii varju- kui ka valgust armastavatele liikidele. Valguslembesed on näiteks harilik jalakas ja harilik haab, varjulembesed aga sinilill, laanelill ja jänesekapsas. Ka enamik sõnajalgu on varjutaimed. Päikeselises kasvukohas muutuvad nende lehed kuival ajal pruunilaiguliseks ja kahvatuks. Mõned sõnajalad on päikese suhtes eriti tundlikud. Üks sellistest on läiksõnajalg, kes vajab täiesti varjulist kasvukohta ning isegi poolvarjus võib liigsest päikesest kolletuma hakata. Oluline on leida talle tuulevaikne kasvukoht, sest tuules murduvad ta lehed kergesti. Ka aleuudi adiantum ja himaalaja adiantum ei talu otsest päikest ja on väga kuivatundlikud
lehis jne. 2. poolvarjutaluvad -on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses, näiteks harilik pihlakas, harilik pirnipuu, valge mänd, hall lepp 3. varjutaluvad - on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust.Siia kuuluvad harilik sarapuu, harliik vaher, harilik pärn, harilik pöök 4. varjutaimed - vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Maa-ala, millel teatud taimeliik looduslikult kasvab nimetatakse areaaliks ehk levikualaks. Areaal ei ole püsiv, vaid võib aegade jooksul muutuda.Muutuste põhjused võivad olla ökoloogilised, aga suurt mõju avaldab ka inimtegevus. Areaal võib olla terviklik või katkendlik ( koosneda mitmest osast). Mitmetel liikidel esinevad ulatuslikud areaalid , näiteks harilik haab kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas.
Kagu-Aasia niisketes troopilistes metsades. Kõige paremini kasvavad taimed oma looduslikus kasvukohas ning mida sarnasemaid kasvutingimusi me toas suudame neile pakkuda, seda ilusamad nad on. Seepärast on oluline teada, kui palju on sõnajala looduslikus kasvukohas valgust, mis tüüpi on muld, kui palju sajab vihma jne. (Rünk, 1999) 5 2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE 2.1. Valgus Kuna enamik sõnajalgu on varjutaimed, siis sobib need paigutada põhjapoolsete, kuid ka lääne- või idapoolsete akende lähedusse, kuid alati tuleb hoolitseda, et kevadel või suvel ei paistaks taimedele otsene päike. Täiskasvanud sõnajalgade valgusevajadus on suurem kui noorte oma. Liiga pimedas muutuvad lehed nõrgaks ja venivad välja, liigse valguse puhul aga kollakasroheliseks, väikseks ja pruuniservaliseks. Sobiva kasvukoha leidmisel on oluline teada, et sõnajalad kardavad tõmbetuult. (Rünk, 1999) 2.2
Kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, ka konkurentsiks. Populatsioonidünaamika stabiilne. Klonaalse kasvuvormid ja parameetrid - Suur hulk taimi on klonaalsed, seega määravad klonaalse kasvutunnused(risoomiosa pikkus; risoomi hargemisnurk) ära nende edukuse koosluses ja sobivuse ühtede või teiste tingimustega. Kasvusrateegiad Grime`i järgi: S-taimed – stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks keskkonnas, kus on väga vähe ressursse -> varjutaimed. 6 C-taimed – konkurentsitaimed. Kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, kus valitsevad konkurentsisuhted -> pikaealised puud. R-taimed – kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on häiritud -> umbrohud. Eluvormid - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Raunkiaer’i eluvormide põhiklassid: 1
eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud kindlad taimeliigid, mis sõltuvad vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed (puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis. Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb praht, algupärane taimkate kaob, metsa
Paljude liikide puhul toimub lehtede liikumine võras. Selleks et piisavalt energiat kätte saada, siis on sobiv selline situatsioon, kui valgus langeb tervanurga all. Võra välimised lehed on paksemad ja rohkema klorofülliga. Pole selliseid lehti, mis oma fotosünteesiga ei rahuldaks vähemalt oma orgaanilise aine vajadust ära. Lehed ei sünteesi oma maksimumi juures ka siis kui pole tarbimist (vajadust). On kahesuguseid taimi: päikese ja varjutaimed. Esimesed on tavaliselt lehed mitmelt realt, varjutaimed tavaliselt maapinnaga tasa ja mitmekordselt. Kiirguse väärtus sõltub veevarust. Kinnipüütud kiirgus ei tingi mingit fotosünteesi kui lisaks pole selliseid komponente nagu CO 2, N ja P (ja nende modifikatsioonid). (1) Taimedel võib olla lühike elu ja kõrge fotosünteetiline aktiivsus veerohkel perioodil. Kuid seejärel jäävad nad puhkeseisundisse seemnetena. (enamus kõrbetaimi)
C konkurentsi(tugevad) taimed, S stressikindlad taimed, R - ruderaaltaimed C-taimed kasvavad pidevalt soodsas keskkonnas, nende populatsioon on enam-vähem stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, tugev kasv ja harv seemneline uuenemine. (Nt: kuusk, kõrvenõges). S-taimed kasvavad pidevalt ebasoodsates tingimustes, populatsioon on stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, erilised kohastumused, nõrk kasv ja valdavalt vegetatiivne uuenemine (Nt: rabataimed, varjutaimed). R-taimed kasvavad muutlikus, lühiajaliselt soodsas keskkonnas, neid iseloomustab kiire kasv ja paljunemine soodsatel perioodidel, rikkalik seemneline uuenemine ja populatsiooni suur dünaamilisus, arvukuse kõikumine väga madalast kuni väga kõrgeni (Nt: umbrohud, ajutiste veekogude taimed). 16. Ökotüüp ehk ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). 17. Kuidas toimub keskkonnategurite kompenseerimine?
Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1. Valgustatusest- valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni;: varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3
varjutaluvatel liikidel. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. Järelkasvu areng puistu all Valgusnõudlikel liikidel võib metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Puude juurdekasv sõltub: Valgustatusest valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. Fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. Lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass.
kandurpuu aja jooksul. Säärased "puukägistajad" on mõned malai viigipuud (Ficus), ameerika kluusiad (Clusia) ja uusmeremaa mürdilised (Metrosideros); aja jooksul kujunevad neist suured puud, mille "tüve" moodustavad kunagised juured. Rohtsed püsikud maapinnal etendavad vihmametsas vähetähtsat osa. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, nagu banaanid, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile, või siis äärmiselt vähenõudlikud varjutaimed, mida sellesama omaduse tõttu kasvatatakse meil toataimedena (Aspidistra, Chlorophytum, Tradescantia, Saintpaulia) ja mis uuenevad peamiselt vegetatiivselt. Tiheda rohustu puudumist metsa all seletatakse ka puude tugeva juurekonkurentsiga. Parasiittaimede osatähtsus on väike. Tuntuim on raitlill (Rafflesia), suureõieline varretu ja lehitu juureparasiit tsissustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on
haab, harilik mänd, harilik saab, harilik tamm jt) b) poolvarjutaluvad on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (harilik pihlakas, harilik pirnipuu, harilik toomingas, hall lepp jt) c) varjutaluvad on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu täisvalgust (harilik hobukastan, siberi seedermänd, harilik sarapuu, harilik ja suureleheline pärn jt) d) varjutaimed vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. Sellistel taimedel on klorofüllisisaldus lehtedes suurem. Pilet 10 Abiootilistest teguritest olulisemad on kliimategurid (valgus; temperatuur; sademed; atmosfäär (õhk), sh. õhu liikumine õhuniiskus ning tuule mõju puittaimedele), lisaks mullastikulised ( e. edaafilised) tegurid (aluspõhi, mulla koostis, happesus, mulla tüsedus jne) ning ekspositsiooni (ilmakaarte mõju) ja orograafilised tegurid (reljeef).
Strateegia on kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, ka konkurentsiks. Populatsioonidünaamika (arvukus) stabiilne. Taime kasvusrateegiad Grime`i järgi: S-taimed stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks kohtades, kus on väga madal ressurside kättesaadavus või mõni muu väga tugev stressipõhjustaja. Eelkõige ehk iseloomustab selliseid kohti vastandamine kooslustega, kus valitsevad tugevad konkurentsisuhted. kuivustaimed,rabataimed, varjutaimed C-taimed konkurentsitaimed. On kohastunud eluks stabiilses keskkonnas ja viljakates kasvukohtades, kus valitsevad eeldatavasti konkurentsisuhted. pikaealised puud, pealiskõrrelised, kõrged rohundid R-taimed kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on (sagedasti) häiritud. Strateegiat iseloomustab taimede võime kiireks kasvuks ja väga paljude järglaste andmiseks. Umbrohud. Raunkiaer'i eluvormide põhiklassid: 1
taimed. C taimed kasvavad pidevalt soodsas keskkonnas, nende populatsioon on enam-vähem stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, tugev kasv ja harv seemneline uuenemine. Näiteks kuusk, kõrvenõges, kerahein. S taimed kasvavad pidevalt ebasoodsates tingimustes, populatsioon on stabiilne, neid iseloomustab pikk eluiga, erilised kohastumused, nõrk kasv ja valdavalt vegetatiivne uuenemine (näiteks rabataimed ja varjutaimed). R taimed kasvavad muutlikus, lühiajaliselt soodsas keskkonnas, neid iseloomustab kiire kasv ja paljunemine soodsatel perioodidel, rikkalik seemneline uuenemine ja populatsiooni suur dünaamilisus, arvukuse kõikumine väga madalast kuni väga kõrgeni (näiteks umbrohud, ajutiste veekogude taimed). Strateegiatüüp võib ajas muutuda (näiteks raiesmikutaimed). Tilman'i mudel - kritiseeris eelmist, väites et mullas asuvate ressursside vähenemisel konkurents muutub. T.
edasi arenema ja juur, mis on tihedalt põimunud kandurpuu tüve ümber, takistab kandurpuu teiskasvu ning lämmatab selle vaikselt need on puukägistajad. Aja jooksul saavad neist suured puud, mille ,,tüve" moodustavad kunagised juured. · Rohtsed püsikud maapinnal on vähetähtsad. Nad on kiirekasvulised hiidrohttaimed, mis kasutavad kiiresti ära tekkivaid häile või siis on vähenõudlikud varjutaimed, mis uuenevad vegetatiivselt. · Tiheda rohustu puudumist seletatakse tiheda juurekonkurentsiga.' · Troopiline vihmamets hõlmab niisked (kuid mitte soostunud) madalikud ning mäestike nölvad kuni - 1200 m kõrguseni. · Regioonid: o Neotroopika Kesk- ja Lõuna-Ameerika o Aafrika Kongo jõe bassein o Indomalai Indoneesia, Malaka ps., Laos, Kambodza o Austraalia ja Uus-Ginea · Juured:
Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb: 1. Valgustatusest – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni. * varjutaimed küllastuvad valgust umbes ¼ Päikese täisvalgusest, *valgustaimed umbes ½ täisvalgusest. (st. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. Fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3. Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist
kasvama vaid täisvalguses d (lehised, kask, h ja mägimänd, torkav kuusk, haab jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2..
lehtedesse Fotosünteesi kulgemiseks vajalik klorofülli sisaldavate rakkude tihe kontakt välisõhuga ◦ Päikeseenergia neelamisest soojeneb taim ◦ Vee aurumine suureneb Veevaeguse tekkimine ◦ Palav päev, kuiv pinnas ◦ Närbumine: ajutine või kestev Närbunud taime veekaotus 5-10x väiksem turgorseisundis taimest Veevaeguse taluvus liigiti erinev ◦ Kartul ja päevalill taluvad ka kuni 30% veekaotust ◦ Varjutaimed närbuvad juba 2-3% veekaotuse puhul Põua- ja kuumakindlus Põud: tugev ja püsiv veepuudus, põhjustab häireid taimede veerežiimis ◦ Atmosfääripõud: juurestik jääb kahjustamata ◦ Mullapõud: põhjustab püsiva närbumise Kõige tundlikumad on taimed paljunemiselundite moodustamise ja viljastamise ajal Põuakindlus: võime säilitada normaalne ainevahetus veevaeguse tingimustes, mis teistel taimedel põhjustab pöördumatuid patoloogilisi häireid
Parasniiskes kliimas reeglina nn umbrohud, looduslikus taimkattes näiteks kõrbetes, poolkõrbetes. Ökoloogilised rühmad - kohastumused väliskeskkonnaga toimetulekuks kasvuajal · kserofüüdid ehk kuivustaimed (kseromorfsed, eukserofüüdid, sukulendid) · mesofüüdid parasniiske kasvukoha taimed · hügrofüüdid pidevalt niiskes kohas · helofüüdid kaldaveetaimed · hüdrofüüdid - veetaimed · varjutaimed - ei talu otsest päikesevalgust, jne. Enamikel liikidel kindlad kasvukohaeelistused: kui niiske, valge, happeline jne. Mõnedel vastav indikaatorväärtus inimese jaoks. Taime elundid ehk organid · Eristatakse ehituslike sarnasuste ja funktsioonide põhjal; · Jagunevad vegetatiivseteks ja generatiivseteks; · Taimeorganitele on iseloomulik geotropism; · Elundid võivad evolutsiooni käigus olla läbinud muutuse metamorfoosi (analoogilised ja homoloogilised organid).
kohastunud, 5) tehnovõrgu ega -rajatise kaitsevööndi maa metsa majandamise kava ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. või soovitused metsa majandamiseks. esinemise tõenäosus on suur. Metsa uuendamine seisneb tegevustes, mille valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse või halvasti täitva metsa asendamine uue ja valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest rühmadesse: paremaga
(lehised, kask, h ja mägimänd, torkav kuusk, haab jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2..
ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1.valgustatusest – valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus puittaimedel, kuid seda teatud valgustatuseni, varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 Päikese täisvalgusest, valgustaimed umbes 1/2 täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3
Fotosünteesi intensiivus oleneb valguse intensiivsusest. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: a) valgustaimedeks; b) varjutaimedeks. Varjutaimedel on klorofüllisisaldus suurem kui valgustaimedel. Erinevate valgustingimustega on kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2 korda suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Teatud valgustatuseni puittaimede fotosüntees intensiivistub: varjutaimed küllastuvad valgusest umbes 1/4 päikese täisvalguse juures, valgustaimed umbes 1/2 täisvalguse juures. Fotosünteesi intensiivus on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel. Valitsevate puude suurem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede massist. Puude juurdekasv oleneb kolmest põhitegurist: 1) fotosünteesi intensiivsusest, 2) lehtede pinnast 3) fotosünteesi kestusest Näiteks: Kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega
annaabi.ee 
