Kordamine kontrolltööks 1. millised plastiidid esinevad taimerakus? 2. turgor-taimede siserõhk 3. kes on heterotroofid 4. kes on autotroofid 5. kemosünteesijad 6. assimilatsioon 7. dissimilatsioon 8. metabolism 9. organismi varustamine energiaga 10. mis on ATP? 11. Glükoosi lagundamine 12. suguline paljunemine 13. vegetatiivse paljunemise tähtsus Millised plastiidid esinevad taimerakus?
10.A KLASS JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM 2016 Vakuooli ehitus Vakuool on ümbritsetud ühe õhukese membraaniga, mida nimetatakse tonoplastiks Tonoplast eraldab vakuooli muust tsütoplasmast Vakuooli täidab rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges Vakuool pole tavaline organell, seepärast nimetatakse seda ka organoidiks Vakuool erinevates rakkudes Vakuoole esineb taimerakkudes ja osal vees elavatel üherakulistel organismidel Taimerakus tekib vakuool Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite ühinemisel Taimerakus võib olla mitu vakuooli, mis täidavad erinevaid ülesandeid Vakuool on struktuurselt ja funktsionaalselt lähedane lüsosoomidele loomses rakus TAIMERAKK VAKUOOL Vakuooli funktsiooneerib kui: Säilitusorganell Lüsosoom Turgori regulaator Organell, mille abil saab rakk oma mõõtmeid suurendada Struktuur, kus ladustakse kahjulikke aineid Raku homeostaatiline regulaator
fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule. Punased või kollased kromoplastid- pigment karotinoidid- organismide ligimeelitamiseks ja seemnete levitamiseks. Värvusetud leukoplastid- pigmenti pole- sisaldavad varuaineid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest! Kloroplasti ehitus- välismembraan,sisemembraan, lamellide kogumik. Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid. Noores taimerakus mitu väikest. Vanas taimerakus liituvad üheks suureks tsentraalvakuooliks. ÜL: veemahutid, varuained ( ligimeelitavad ained), ainevahetuse jääkproduktid (mürgised taimetoidulistele loomadele). Rohtseid taime hoiab püsti taime siserõhk ehk turgor.
Rakkude mitmekesisus Taimerakk- eukarüootne rakk, millest taimed koosnevad. Võrreldes loomrakuga on tal mõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule iseloomulikud organellid: 1. Plastiidid 2. Tsentraalvakuoolid 3. Rakukest Plastiidid on organellid taimerakus, mis akumuleerivad päikeselt tulenevat valgusenergiat suhkru molekulidesse keemilise energia näol. Sellist protseduuri nim fotosünteesiks. Plastiidid jagunevad : 1. Kloroplast 2. Kromoplast 3. Leukoplast Fotosüntees on protsess , mille käigus muudetakse energia keemiliseks energiaks. Päikeseenergiat kasutatakse energiaallikana, et lähteainetest saadakse lõppproduktid suhkur ja hapnik. Graanum on tülakoidide kogum, mis asub taimerakkude kloropastis
6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20. Kloroplastis leiduvad kotjad moodustised. 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht BIOSFÄÄR 2. Tuuma poolvedel sisu KARÜOPLASMA 3. Varustab rakku energiaga MITOKONDER 4
ainult olemasolevatest rakkudest – mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel); rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus). 9.) Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. Väljastpoolt piirab tsütoplasmat rakumembraan. Taimerakus, mille sees on tohutu tsentraalvakuool, piirab tsütoplasmat väljastpoolt plasmalemm ning seestpoolt tonoplast, mis on samuti biomembraan. Tsütoplasma ise koosneb umbes 80% vett sisaldavast rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. 10.) Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab
Taimerakk Tõusev vool transpiratsioonivool, vesi liigub alt juureosast üles taime okste ja lehtedeni välja. Vakuool tekib noores taimerakus Golgi kompleksist pärinevate vesiikulite(põiekeste) ühinemisel. Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid
Rakud Tsütoloogia on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakuks nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa. Rakk on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat toota, kasvama ja end taastootma. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsetel esineb rakutuum. Nt taime- ja loomarakk. Prokarüootsed ehk eeltuumsetel puudub rakutuum ja mebraansed organellid. Nt bakterirakk. Taime- ja loomaraku ühised osad Mõlemal rakul on rakumembraan, mis ümbritseb rakku ja selle tsütoplasmat. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfoloipiididtest ja valkudest. See teostab raku energia- ja ainevahetust ja kaitseb rakku välismõjude eest. Mõlemal rakul on tsütoplasma, mis on poolvedelaks rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks terv...
Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Tsütoskelett--päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 8. Raku tsütoplasma. Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. Väljastpoolt piirab tsütoplasmat rakumembraan. Taimerakus, mille sees on tohutu tsentraalvakuool, piirab tsütoplasmat väljastpoolt plasmalemm ning seestpoolt tonoplast, mis on samuti biomembraan. Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Prokarüootidel (bakterirakkudel) paikneb pärilikkusaine DNA kujul vabalt tsütoplasmas, eukarüootidel paikneb see rakutuumas. 9. Taimeraku ehitus. Plastiidid. Tsentraalvakuool. Rakukest.
Kloroplastid sisaldavad klorofülli, kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid ning need annavad taimede viljadele värvuse. Kloroplasti ehitus on mõnevõrra sarnane mitokondrile. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised lamellid. Kloroplastides toimub fotosüntees suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Vakuool- membraaniga ümbritsetud põieke, mis sisaldab enamasti varu- ja jääkaineid. Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis tekib pisemate liitumisel. Vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid ning võivad sisaldada mitmeid varuaineid.
2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembraan kui ka tselluloosist rakukest 2. Taimerakus on kloroplastid, loomarakus pole 3. Taimerakus on vakuool aga loomarakus pole TAIMEDE ELUPROTSESSID: 1. Fotosünteesivad 2. Hingavad 3. Paljunevad 4. Kasvavad 5. Transpiratsioon ehk vee aurustumine MÕISTEID: Plasmolüüs- raku sisu, protoplasti kokkutõmbumisena avalduv nähtus, mis on tingitud hüpertoonilise lahuse toimel vee väljaimemisest rakus Hüpertooniline lahus- Antud lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahus
Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunemine päristuumseteks, eeltuumseteks ja mitterakulisteks (viirused) objektideks raku ehituse ja talitluse lehel 4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5. Mitokondri ja kloroplasti võrdlus: kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid on
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline
· Plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, koromo- ja leukoplaste · Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist · Spoor(eos)- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. · Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel · Turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor. · Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed
LoomR pole rakukesta!Mitterak:viirused/eeltuums:bakterid/pärist:seen,taim,loom. Kooskõla ehitus/funks:sperm viburiga-kiire liikumine,ripsmete kaitsefunks. Rakutuum bakterirakus puudub. Raku elutegev juhtim,rakus toimuvate protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga seal jõuab lõpule valk...
Bakteritoksiin-väliskeskkonda eritav mürkaine.On valgulise ehitusega ja kaitseb b-t teiste org. eest.Biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru, mis kasut mitmesuguste org.-de elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki org-de abil.Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,p...
Bakteritoksiin-mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. Biotehtnoloogia-rakendusbiol. haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks . Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, klorofülli sisadav plastiid. Kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad, sisaldab tihti varuaineid. Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel-hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev taimerakule o...
Ribosoomid on kloroplastides, ja mitokondrites. · Lüsosoomid- ühekordne membraan. Põiekesed, milles lõhustatakse aineid. Lagundatakse makromolekule, otstarbe kaotanud rakustruktuure, fagotsüteeritud osakesi. Ühed sisaldavad ensüümvalke ja teised lagundatavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. · Golgi kompleks- koosneb kõrvuti olevatest tsiternidest, põitest ja kanalitest. ( kõik on ümbritsetud membraaniga ) . Taimerakus on rohkem. Jõuab lõpule valkude töötlemine ja pakkimine sekreedipõitesse ning lüsosoomidesse. Rakumemembraani uuendamine, taimerakus rakukesta moodustamine. · Mitokonder- 2 membraani. Sisemembraan moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Tsütoskelett · Koosneb niitjatest valkudest. Võrk, mis ühendab rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustikku, organelle. Raku tugi-ja liikumisüsteem. Fibrillid,
talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused. Raku avastas 1665 aastal Robert Hooke Rakud paljunevad jagunemise teel: ühest rakust tekib 2 uut rakku tütarrakku. On ainu ja hulkrakseid organisme. Rakkudel on aga ühiseid tunnuseid (ehituslikud). TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. On poolläbilaskev. 2. Rakuplasma ehk tsütoplasma. Läbipaistev poolvedel sisu koos selles paiknevate väikeste
* Ekarsüootidel on konkreetne piiritletud rakutuum, kuid prkarüootidel on tuuma piirkond. -) Kui tuuma pole, pole ka tuumakest. -) Prokarüootidel on üks DNA-molekul, mis sisaldab pärilikku informatsiooni. * Prokarüootidel puuduvad histoonid. * Prakatüootidel puuduvad konkreetsed membraarsed ja ka kahemembraarsed organellid, kuid esinevad eukarüootides. Looma-, Taime- ja Seeneraku võrdlus * Kest loomarakus kest puudub; teistel on. * Vakuool looma- ja seenerakus on harva, taimerakus on keskvakuool. * Plastiidid looma- ja seenerakus ei ole, kuid taimerakus on alati. * Tsenrosoom looma- ja seenerakus (osades) on alati, taimerakus ei ole. * Varusüsivesik glükogeen (looma- ja seenerakus) & tärklis (taimerakus). * Paljutuumsus looma- ja taimerakus on harva, seenerakus on sageli. * Rakkude jagunemisvõime loomarakus on piiratud, taime- ja seenerakus on piiramatu. * Ainevahetus tüüp looma ja seenerakk on heterotroof, taimerakk on autotroof.
Rakuteooria: -Kõik organismid koosnevad rakkudest -Iga uus elu saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel -Ainuraksed -Hulkraksed -Ainuraksed on mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus rakumembraani kaudu -Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Loomarakk -Rakumembraan: -Koosneb fosfolipiididest ja valkudest -ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, annab rakule kuju -Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast ...
Õhulõhe- taimelehel olev kahest sulgrakust ja nendevahelisest õhupilust koosnev moodustis, mis reguleerib taimekudede ja välisõhu vahelist vee- ja gaasivahetust Korp- korkkoest koosnev puukoore väline surnud osa Trahheed- elund, mille kaudu toimub organismi ja väliskeskkonna gaasivahetus Trahheiidid- piklik surnud juhtkoerakk Kloroplast- klorofülli sisaldav rakuplasma osake Kromoplast- punast v. kollast pigmenti sisaldav kehake taimerakus Leukoplast- värvitu kehake taime rakus Klorofüll- taimede pigment, mis annab neile rohelise värvuse Pigment- organismides leiduv looduslik värvaine Karotinoid- rasvades lahustuv pigment Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes valgusenergia toimel kulgev anorgaaniliste ühendite orgaanilisteks aineteks muundumine Õis- dekoratiivseim erksavärviline osa, tema sugulise paljunemise organ Mitokonder- raku organoid, milles toimub ainete lagundamine energia saamiseks
toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku, b) seenerakku, c) taimerakku, d) bakterirakku. o Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks, b) lipiidide sünteesiks, c) sahhariidide sünteesiks, d) ATP sünteesiks. o Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed, b) loomad, c) seened, d) bakterid. Seene hüüfid moodustavad mütseeli. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 1 BIOLOOGIA TÖÖ 3. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsusega plasmiidid.
lipiidide kogumine ja transport. Golgi kompleks Koosneb membraaniga Võtab vastu, töötleb, Loomarakus on ümbritsetud kanalite ja ladustab ja saadab kümmekond Golgi põiekeste süsteemist. edasi rakus kompleksi, sünteesitud aineid, taimerakus kuni sada. sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke. Osaleb rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises.
mullas ja kompostihunnikus - kõdubakterid. Anaeroobsed-bakterid, kes elavadhapnikuta keskkonnas, kasutavad hapniku asemel sulfaat- või nitraatioone ning eritavad keskkonda N2,N20 või H2S.Sinna kuuluvad kääritajad ja roisutajad. 12. Spoor suudab kaua säilida seetõttu on bakter võimeline soodsates tingimustes uuesti normaalselt elama ja paljunema. 13.Plastiide on 3 liiki 1)kloroplast 2)Kromoplast 3)Leukoplast asuvad taimerakus Plasmiid asub bakterirakus ja on kromosoomiväline DNA molekul Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest
4. Kas bakteritel puudub membraaniga piiritletud tuum? 5. Kas eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks? 6. Kas iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga? 7. Kas raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga? 8. Kas tsütoplasma koosneb peamiselt veest? 9. Kas anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH? 10. Kas tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid? 11. Kas rakutuum avastati taimerakus 1831. aastal? 12. Kas tuumaümbris koosneb kahest membraanist? 13. Kas tuumasisene plasma on karüoplasma? 14. Kas karüoplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid? 15. Kas kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad? 16. Kas rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse? 17. Kas tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime? 18. Kas inimeste küpsetes erütrotsüütides puudub rakutuum? 19
järjestusega valke Prokarüoot- organism, kellel puudub rakutuum ja membraansed organellid. Sinna kuuluvad bakterid Ribosoom- Toimub valgusüntees. On nii eel- kui ka päristuumse rakutuuma tsütoplasmas Rõngaskromosoom- bakteriraku kromosoon, mis koosneb rõngakujulistest dna molekulidest Spoor- paljunemis otstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks. Paljunemiseks seentel, protistidel ja osadel taimedel Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises Tsütoloogia- bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
aminohappelise järjestusega valke. ribosoom-nii eel- kui päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRna ja valgu molekulidest.Ribosoomides toimub valgusüntees. rõngaskromosoom-bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulistest DNA molekulist. spoor-(eos) protistidel. seentel ja osadel taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. tsentriool-loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuublist. tsentrosoom-loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks.
Taimeraku kestades on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmavaatide ehk plasmoesmide kaudu. Funktsioonid: Kaitseb väliste mõjutuste eest Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimedel püstise asendi Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnetel). Vakuool Ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur, mis sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid. Noores taimerakus on mitu väikest vakuooli, vananenud taimerakus nad liituvad ja moodustavad suure tsentraalvakuooli. Funktsioonid: Vee reservuaar Kindusatavad siserõhu Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vananenud rakkudes aga jääkained Sisaldavad suhkruid, happeid või mürke, antotsüaane. Plastiidid Kahemembraanilised organellid. Esinevad: Proplastiidid pooldumisvõimelised noored plastiidid, mis arenevad kas: a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks
lahtimõtestamine. rRNA ribosoomi-RNA, osaleb valgusünteesis ja kuulub ribosoomide ehitusse. 22. Nimeta rakuorganellide ülesanded: tuum, mitokonder, kloroplast, Golgi kompleks, sile ja kare tsütoplasmavõrgustik, lüsosoom, vakuool, tsütoskelett, ribosoom, tsentrosoom, rakumembraan, rakukest, vibur Tuum raku aju, kus toimub käskude andmine Mitokonder rakuhingamine glükoos, hapnik, energia Kloroplast esineb ainult taimerakus põhikomponendina, toimub fotosüntees Golgi kompleks valgumolekuli kokkupanemine, moodustuvad lüsosoomid, rakumembraami täiendus. Sile tsütoplasmavõrgusik süsivseikute ja lipiidide süntees Kare tsütoplasmavõrgustik sees ribosoomid, toimub valkude süntees. Lüsosoom lagunemine. Lagundatakse orgaanilisi molecule. Vakuool ainult taimerakus, seedeorgani ülesanded Tsütoskelett hoiab organelle paigal, liigutab rakku
energiavahetus 3) Mitokonder varustab rakku energiaga 4) Ribosoom toodab valke 5) Tsütoplasma seob raku üheks tervikuks, sisaldab vett, selles lahustuvad ained 6) Tsütoplasmavörgustik ainete liikumine rakus, sellel sünteesitakse erinevaid aineid. 7) Golgi kompleks selles sorteeritakse valgud 8) Lüsosoom neis lagundatakse jäägid 9. Vördle taime- ja loomarakku 1) Erinevused : taimerakus on vakuoolid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid, rakukest 2) Sarnasused : mölemad on päristuumsed, enamus rakuosad, mis on loomarakul, on ka taimerakul (rakumembraan, rakutuum, tsütoplasmavörgustik, ribosoomid, mitokonder, tsütoplasma, Golgi kompleks, lüsosoomid).
mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Seeneraku võrdlus taime- ja loomarakuga Bakteriraku ehitus ja talitlus
Leukoplast Värvitu, säilitavad värvaineid. 6. Too näiteid, kuidas ühed plastiidid võivad muutuda teisteks. Vastus: Nt sügisel on klorofülli rakus vähe või see laguneb. Nt värvilised lehed sügisel. Nt paljud viljad muutuvad küpsedes punaseks või kollaseks, sest kloroplastid muutuvad kromoplastideks. 7. Mida sisaldavad vakuoolid? Vastus: Vett, jääk- ja värvaineid, happeid, suhkrut, mürke, mõruaineid. 8. Mis on siserõhk e. turgor, selle tähtsus taimerakus? Vastus: Turgor on taimeraku siserõhk, see tekib siis kui rakku tungib vesi läbi poolläbilaskva membraani, mis tekitab selles siserõhu. See võimaldab rakkudel olla pingul, taim kaotaks ilma selleta kuju. 9. Millest koosneb rakukest, tema omadused ja ülesanded? Vastus: Peamiselt tselluloosist (tugev, sitke, valgusmikroskoobiga hästi nähtav). Noor rakukest on elastne, vananedes muutub jäigemaks. Tähtsus: katab, kaitsev,
Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev organell taimerakus. Pigmentide sisalduse alusel jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub valkude süntees.
· = Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. · = Anaeroobse glükolüüsi käik: 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape Pyr); vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraadits FOTOSÜNTEES RAKUHINGAMINE toimub ainult taimerakus toimub looma ja taimerakus glükoosi tootmine glükoosi lagundamine LÄHTEAINED = C02 + H20 + LÄHTEAINED = glükoos + 02 päikesevalgus SAADUSED = O2 + glükoos SAADUSED = CO2 + H2O polüsuhkur <-- lihtsuhkur polüsuhkur --> lihtsuhkur NADP NAD assimilatsioon dissimilatsioon
tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid 3 erinevust, miks erineb taimerakk loomarakkust? · taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees. · Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab. · Rakukest koosneb tselluloosist. Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud
Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid. Taimerakk Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid, mis reguleerivad rakkude veesisaldust ja tekitavad neis siserõhu. Taimerakku ümbritseb rakumembraan. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma.. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Loomarakk Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid. Anaeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Aeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp.produktiks on kas piimahape või etanool.
Kõige rohkem on rakus ribosoome. Nendes sünteesitakse valke. Rakule mittevajalikud makromolekulid lagundatakse lüsosoomides. Tsütoplasmat läbivad tsütoskelett ja tsütoplasmavõrgustik. Taimerkaud on lisaks membraanile kaetud rakukestaga. See täidab kaitse-, tugi- ja transpordifunktsiooni. Plastiidid on taimele ainuomased organellid. Neis sisalduvate pigmentide alusel eristatakse leuko-, kromo- ja kloroplaste. Kloroplastides toimub fotosüntees. Taimerakus esineb väikesemõõdulisi vakuoole, mis raku vananedes modutavad ühe suure tsentraalvakuooli. Vakuoolid sisaldavad vees lahustunud varu-, või jääkaineid. Seened on heterotroofid , kelle hulka kuulub nii üherakulisi kui hulkrakseid organisme . Koos bakteritega on nad ühed peamised surnud organismide lagundajad. Hulkraksete seente mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust
Taimerakul puudub vereringe, lisaks rakumembraanile ka tihe rakukest. 5)Loomaraku iseärasused: Tsentrasoom osaleb raku jagunemisel, kromosoomide jaotamisel poolustele. Raku tuum elutegevuse juhtimine, kannab edasi pärilikkust Looma- ja taimeraku võrdlus 6)Taime ja loomaraku erinevused: 1. loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2. taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3. taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte BAKTERID 1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks. Mulda vajavad kasvamiseks taimed osalevad Maal toimuvas aineringes. Bakterite elutegevus muudab mulle viljakamaks. Tähtsus inimesele: 1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi. 2.)Bakterite abil toodetakse hapupiima, keefirit, jogurtit, alkoholi, antibiootikume, võid, juustu jne. 3
Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. Need rakud on kui väiksed elusad vabrikud. Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks - süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse energiaallikana päikesevalgust. Ainult teatud ained suudavad siduda päikeseenergiat. Neid erilisi aineid nimetatakse fotosünteetilisteks pigmentideks ja klorofüll on nendest kõige sagedamini esinev ning kõige paremini tuntud. Just klorofüll annab taimedele rohelise värvuse. Fotosünteetilised pigmendid asuvad kloroplastiks kutsutavas erilises kapslis, mis on olemas ainult taimerakkudes. Peale orgaanilise aine t...
Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev organell taimerakus. Pigmentide sisalduse alusel jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks.Proplastiidid on plastiidide eellased. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Plastiidide üleminek-kloroplast-kromoplast(viljade valmimisel)kromoplast-kloroplast ja kloroplast-leukoplast. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest. Neis toimub
8 32. Tsentrosoom on mikrotorukesi organiseeriv tsenter 33. rakutsükli pikim faas on Interfaas 34. Tsütokineesi jooksul loomarakus toimub mikrotorukeste kokkutõmme 35. Polaarsed mikrotorukesed osalevad poolustel üksteisest kaugemale tõukamises anafaasis 36. Milline netto kogus oksaalatsetaati (moolides) sünteesitakse tsitraaditsüklis kui tsüklisse siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 37. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline nimetatud protsessidest sellistes rakkudes ei toimu? Rakuseina teke 38. Nukleosoomi koostises DNA on keerdunud ümber Histoonide 39. Eukarüootides on aktiivne transkriptsioon seotud ainult eukromatiiniga 40. Sama organismi lihasrakud ja närvirakud on erineva struktuuriga, sest ekspresseerivad erinevaid geene 41
*liibuvatel viljakehadel nende pealispinnal; *eoslava paikneb torukeste sisepinnal. Trihhogüün, trichogyne - *askogoonist lähtuv *retseptiivhüüf, mille kaudu kottseente *sugulises protsessis *anteriidi sisu (protoplast koos tuumadega) liigub askogooni Uredospoor, uredospore - vt. suvieos. Vaheperemeestaim, alternate host - taim, millel roosteseened arenevad oma elutsükli kahes esimeses faasis (0 ja I), moodustades *spermogoone ja *keviseid Vesiikul, vesicle - põisjas *seeneniidi tipuharu taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Vesikulaar-arbuskulaarsed mükoriisad, vesicular-arbuscular (VA) mycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Vibur, flagellum - iseseisvat liikumist tagav peen juusjas, väga keerulise struktuuriga rakuorganell *zoospooridel Viljakeha, fruit-body - *eoseid kandev *seenekoest koosnev struktuur; eri rühmade juures kasutatakse erinevaid nimetusi, näit. *sporokarp ikkesseentel (Zygomycota), *askoom e. askokarp kottseentel (Ascomycota),*basidioom e
a) valkude sünteesiks b) lipiidide sünteesiks c) sahhariidide sünteesiks d) ATP sünteesiks 16. Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed b) loomad c) seened d) bakterid Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Iga uus rakk saab alguse jagunemise teel. 18. Rakukest ümbritseb taime-, seene- ja bakterite rakke. 19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 21. Seene läbipõimunud niidid moodustavad mütseeli. 22. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 23. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega?
viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku energiaga. Mükotoksiin - mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. Mütseel - hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum. Plasmiid - bakteri tsütoplasmas esinevad väikesed rõngad. Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Plastiid-membraanidest koosnev organell taimerakus. Pigmentide sisalduse alusel jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Polüsoom - ühe mRNA (informatsiooni RNA) molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot - prokarüoote iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. Ribosoom - eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, koosneb rRNA (transport-RNA) ja valgu molekulidest
väliskeskkonna vahel. Rakutuum säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust. Tuumas olevas karüoplasmas on DNA-st ja valkudest koosnevad kromosoomid. Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Taimerakus olevat tsütoplasmat nimetatakse ka protoplasmaks. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku.
· Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid(nendes lagundatakse ka makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure , samuti fagotsüteeritud aineosakesi) · Golgi kompleksis (koosneb plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest)toimub valkude töötlemine ja seal moodustuvad ka lüsosoomid · Loomarakkudes on Golgi komplekse kuni kümmekond, taimerakus võib ulatuda nende arv ulatuda mõnesajani · Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse · Golgi kompleks osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises · Mitukonder(päristuumse raku organell)on kujult ümar või pulkjas · Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim
Tuuma ümbritsevad kaks membraani. Sisemembraanis on ainete läbimiseks avad e. poorid. Välismembraan läheb üle tsütoplasmavõrgustikuks. Tuumas olevas karüoplasmas on DNA-st ja valkudest koosnevad kromosoomid. Karüoplasmas võib eristada veel tuumakesi. Need on rakutuuma piirkonnad, kus toimub kiire RNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Taimerakus olevat tsütoplasmat nimetatakse ka protoplasmaks. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum koosneb membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud torukestest ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad ribosoomid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
