Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
toimuda märtsis, teisel aastal aga mai alguses. Seega ei saa kalendriliste aastaaegade järgi tegutseda. Selleks on püütud välja töötada fenoloogiliste aastaaegade skeemi, kus jaotus on tehtud õhutemperatuuri käigu alusel. Varakevad- ööpäeva keskmine temperatuur läheb üle 0º C. Lumi läheb ära, maa taheneb. Maaharimist liigniiskuse tõttu veel teha ei saa. Varakevad kestab aprilli algusest kuni kolm nädalat. Kevad- vegetatsioon muutub püsivaks (toimub päeval ja ööl), muld on tahenenud, algavad mullaharimistööd ja külvid, võivad esineda veel öökülmad. Kevade lõpul toimub mulla- ja õhutemperatuuri üleminek 10º- st, millega hakkab taimede aktiivne vegetatsioon. 5 Suvi- algab öökülmade lõpuga (mai lõpus), võib külvata avamaale soojalembesemaid kultuure (kurk, kõrvits). Tärkab kartul. Periood, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib üle 15º, nimetatakse
Taimede kasvu ja arengu ning efektiivse temp summal on kindlad seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui efektiifse temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam ning õitsemine algab hiljem. Antud näitaja alusel saame ette ennustada teatud määral taimede valmimist ja koristusaega. Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirkonnad on PõhjaEesti ja KeskEestis. Kõige soojemad Lõuna, Kagu,EdelaEesti ja saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon. Kevade alguseks loetakse seda momenti, kus temp püsivalt on üle 5C. Algab tavaliselt 7 nädalase intervalliga. Sademed Taimekasvatuses piirdutakse tavaliselt teatud perioodi sademete summaga. Nt terve aasta. Vegetatsiooniperiood võib ka erineda. Vegetatsiooni perioodi sademete summa on üldine näitajakasutatakse tunduvalt lühemaid perioode. Erinev on kas sademed esinevad päeval või öösel. Nt öösel toimub vee aurumine aeglasemalt ja vett mulda jõuab rohkem
v:Asuvad suurtel laiuskraadidel,polaarjoone taga,kohati ja poolaarjoone ees,s.p seal,et need paigad saavad vähe valgust ja soojust 2)Miks on Venemaa tundra kliima palju külmem,kui Norra tundra? v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on
suurendamine suurendamine Paraneb vee ärakasutamine Kuivainesisaldus väheneb Paraneb taime areng taimes Saak suureneb Väheneb kuivainesisaldus Paraneb suhkrute sidumine Säilivus väheneb Meh. vigastuste oht langeb Kuivainesisaldus kasvab Keetmisjärgne tumenemine Vegetatsioon pikeneb Saak kasvab väheneb Maitseomadused langevad Keetmisjärgne tumenemine suureneb Kartuli kasvatamine Põllu hooldamine Põllul tuleb teha regulaarset umbrohutõrjet nii, et see ei segaks taime kasvu. Taimi tuleb kaitsta ka erinevate haiguste eest, mis võivad saagi kvaliteeti ja kogust mõjutada. Saagi koristamine
kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Asuvad hästi (veest) tühjendatud pinnastel, mille pH tase on alla 4 ja savi tase on madal Põlvnevad ränikividest Tavaliselt põlvnevad pinnased vanadest erodeeritud liivakivi randadest, mis olid isoleeritud. kiht turvast või huumust katab neid, kuid need kaovad ära kui naturaalne vegetatsioon lõpeb Metsad on väga toitainete vaesed Koosluse püsima jäämiseks on vaja järgmisi tegureid.. Küllaldast valgust, Niiskust- et samblikud saaksid elada Muld peab olema viljakas kuna palumets on liigirohke mets. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Kui pole piisavalt valgust siis ei kasva männid nii suureks nagu palumetsale kohane. Kui pole piisavalt niiskust siis pole piisavalt samblikuid. Ning kui muld pole piisavalt viljakas siis kaovad osad liigid ära.
Hispaania põllumajandus Evelin, Kati, Pilleriin & Kerstin Põllumajandus 2005 5,7% tööealisest elanikkonnast 3,4% SKP-st Euroopa Liidu kogutoodangust 12% Endale vajalik kasvatatakse üldiselt ise Eksporditakse palju puuvilju Looduslikud eeldused Põllumajandusmaad Maakasutus 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, 19,00% rohumaid 31% ja metsi 40,00% Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik...
Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C. Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%. Kliima soojenemise tõttu mäe tipu lumega kattumise aeg järjest väheneb. PAEKTU SAN 1977. JA 1999. AASTAL Roheline naturaalne vegetatsioon. Hallikaspruun ainult põllumajanduslik maa, kust saak ei tõuse ülest pinnasest. Roosa Raie alad ja teised paljad alad, näidatud on ka triipudena mäel ojasi. . VÕRDLUS 1977. aastal oli põlluharimine mäe nõlvadel üsna suur, eriti PõhjaKorea poolel. Seega on 1999. aasta pildilt näha, et metsi raiutakse seal kandis tänapäeval vähem ja seega vegetastioon on tõusujoones. Uuemal pildil on näha, kuidas mõjutab maakatvust Hiina
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
(Latimeeria?) 475 miljonit aastat tagasi esimesed taimed liiguvad elama maismaale ( esimesteks rohevetikad ja seened) 440-410 miljonit aastat tagasi sammaltaimede ilmumine. Ürgraikad (Psilophytopsida) olid lihtsaima ehitusega eoselised soontaimede hulka kuuluvad maismaataimed Kõhrkalad on vee-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast 363 miljonit aastat tagasi putukad maismaal ja varsti ka taevas, haid jahivad ookeanites, vegetatsioon katab maad (kollad, osjad, sõnajalgtaimed ja hiljem metsad) Kahepaiksed maismaale. Maismaaloomad evolutsiooni tulemusena neljajalgseteks 300 miljonit aastat tagasi Roomajate teke Paljasseemnetaimed. Luukalad on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (PermianTriassic (PTr) extinction event) Suur
Juhan Viiding (Jüri Üdi) Nimi: Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi). Sünniaeg ja koht: 1. juuni 1948 - 21. veebruar 1995, Tallinn. Hariduskäik: Õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968 - 1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töökogemus: Näitleja Draamateatris, kirjutanud näidendi ("Olevused"), filmistsenaariumi ("Nipernaadi") ja laulnud ansamblis ("Amor-Trio"). Looming: Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego (vahelduv mina). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi...
aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaanias, aga alla 200 mm aastas. Vegetatsiooniperiood, algab siis, kui sooja on +5 kraadi. Kuna aasta ringselt on Hispaanias küllaltki soe, oleks taimedel võimalik kasvada aastaringselt. Paraku on aga just Lõuna- Hispaanias kliima liiga kuiv, seega toimub seal vegetatsioon pigem talvel. Vaatamata sellele, saadakse Hispaanias aastas keskmiselt 2-3 saaki. D Mullastikus on ülekaalus pruunmullad ning taimekattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. Osaliselt esineb ka pool kõrbesid. Muldade viljakus on levinud seal pool, kus sajab rohkem. Kuivemates piirkondades, kasutatakse niisutussüsteeme, mis moodustab 66% kogu Hispaanias kasutatavast vee kogusest. E Maaparandustöödena, kasutatakse eelkõige just nimelt niisutamist eriti just
on nagu lõpeks silmapiiril elud kus piiri nuga läbi lõikab tee sa oled tuul ja põllud ära silud ja mina tahan aga pole see ma oma mängust viltu olen aetud nii silmapiiril tekib samasus kas olin täis või kas olin laetud kui tundis ära mis on armastus Vegetatsioon (teadlik) Teeme näo, nagu poleks kuulnud. Teeme nii, nagu üldse ei teaks. Mitte midagi, mitte iial. Siga jääb seaks. JUHAN VIIDING 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Viimase loomingut ei peeta nii heaks kui Üdi oma. Kuid siiski on nad sarnased ja ega erinevused ei pea ju alati halvemad olema. Viidingul ilmus lisaks
Talvel, veebruari kuus on aga keskmine temperatuur umbes 7,0 7,5 kraadi, lume paksus on umbes 30cm ja lumikate katab maad umbes 120125 päeva. Aastas sajab maha alla 600mm sademeid. Tuule kiirus 10m kõrgusel on keskmiselt 2,53,0 m/s. Agrokliima Külmavaba periood kestab umbes 140160 päeva. Keskmine temp ööpäevas on u. 6065 päeval üle 15 kraadi. Kesmine temp on aga alla 5 kraadi umbes 175180 päeval. Fenoloogia Põldleokesed saabuvad umbes 23.märtsil. Rukki vegetatsioon algab kuskil 14.aprillil. Vahtra õitsiemine 9.mai. 17.mai hakkavad õitsema aga toomingad. Sirelid hakkavad õitsema 27.mai ajal. Kartulikoristust oleks hea alustada 15.septembril. Veestik Mikitamäe vald asub Peipsijärve vesikonnas. Peipsijärve vesikond on suurim Eestis, mille kogupindalaks on 17 145km². Vallast lookleb läbi vaid üks jõgi. See on Mädajõgi, mis suubub Pihkva järve
3 cm pikkuse kilbiga; T lõige on mõnevõrra lühem. Kevadel lõigatakse alus poogitud silmast 0,3 cm võrra kõrgemalt tagasi. Suvel tuleb lõigata ära kõik metsikud võrsed. Joonis: Silmastamine. a - puiduga silm; b - aluse koorde tehtud horisontaalne või veidi viltune põik- ja pikilõige; c - koorehõlma alla asetatud silm; d - põiklõikest üleulatuv silmakilbi osa on kõrvaldatud. 5.2. Oksastamine. „Oksastamise põhireegel“: pookoksal ei tohi olla alanud vegetatsioon, alusel aga peaksid mahlad liikuma. Pookoksa pungad peavad olema hästi arenenud. ARUTLE: 1) Kas looduses esineb olukordi, et pookealusel on vegetatsioon alanud, aga taimel, millelt varutakse pookoksi veel mitte? 2) Kui sellist olukorda ei esine, siis kuidas toimida? Oksastatakse peamiselt varakevadel avamaal ja talvel kasvuhoones. Pookoksteks sobivad puitunud, hästi arenenud pungadega, peamiselt 1 – aastased võrsed. Pöögi, tamme, elupuu jt
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 1. Vegetatsiooni perioodiks nimetatakse aega, mis soojuse ja niiskuse poolest sobib taimede kasvuks. Eestis algab vegetatsioon, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle +5 C. o a) Määrake kliimadiagrammide järgi vegetatsiooniperioodi pikkused Niameys ja Warssavis. Warssavis on vegetatsioonipikkus aprillist oktoobrini, kui temperatuur jääb üle 5 kraadi. Vegetatsiooniperiood on Niameys umbes 3 - 4 kuud, kuna siis muutub seal keskkond liiga kuivaks. b) Kummas linnas on vegetatsiooniperiood pikem? Põhjenda Vegetatsiooniperiood on Warssavis pikem, sest seal on niiskem. Niameys on enamus aega aga
Maamajanduse looduslikud eeldused. Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Läänemere lähedus ja Atlandi ookeanil aset leidvad intensiivsed tsüklonilised protsessid. Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega. Suve esimene pool on tavaliselt suhteliselt kuiv ja mõõdukalt soe, hiljem vihmane, millele järgneb soe ning pikk sügis. Aasta keskmine temperatuur Eestis on +5 C, kõige soojem kuu on juuli ja kõige külmem veebruar. Vegetatsioon Eestis algab mai alguses ja kestab septembri lõpuni. Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine temperatuur on üle +5 kraadi) 170180 päeva. Eesti kliima on sobiv peamiselt heintaimede, kartuli, traditsiooniliste köögi- ja põhjamaiste puuviljade ning Kesk-Eestis ka teraviljade kasvatamiseks. Soodsad tingimused heintaimede kasvuks loovad omakorda head eeldused karjakasvatuse arenguks. Hindade ja kulutuste analüüsi alusel on Eesti
Tääkis Põhikool Juhan Viiding Referaat Marta Mikkor 9. klass Tääksi 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..................................................................................................................................5 Luulekogu............................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...........................................
hävitada. Jaapan asub suures osas inimasustuse poolest lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjapoolne Jaapani osa on kaetud paksude metsadega ning inimesi seal enamjaolt ei ole, seal valitseb parasvööde. Kõige palavam kuu on august ning siis on keskmiselt 26 kraadi. Külmim on jaanuar ning siis on keskmiselt 5 kraadi. Keskmiselt sajab igas kuus 1530 millimeetrit vihma, suved on sajurohkemad ja talved kuivemad. Vegetatsioon enamus taimedele on 5 kuud, osadele ka 6 ning lõuna pool ka kuni 7. Aasta kohta saab Jaapanis saaki korjata 1 korra. Riisi kasvatus kestab tüüpiliselt umbes 30 päeva septembrist oktoobrini. Jaapanis on palju gleihorisonti ja soodes-rabades on turbmulda ja väljauhtehorisonti, leidub ka leetunud mulda. Gleihorisont tuleneb suuresti pikaajalisest riisi kasvatamisest. Arvestatav osa mullast on üsna happeline. Vulkaanide läheduses on muld tüüpiliselt
Esimese valiku istikuid võib istutada septembri viimasel või oktoobri esimesel dekaadil. Sügisel võimaldab piisav niiskus ja mullatemperatuur põõsastel hästi juurduda, nad talvituvad kahjustusteta ja hakkavad varakult kasvama. Rasketel savimuldadel, halvasti kaitstud maa-alal, samuti nõrgemate istikute korral annab mõnikord paremaid tulemusi kevadine istutamine. Istutamist tuleb alustada kevadel esimesel võimalusel, sest karusmarjapõõsaste vegetatsioon algab vara ja juurdumata taimed on väga tundlikud kuiva suhtes. Karusmarjapõõsastel on kasulik kasutada ka multsi. Võrreldes katmata mullaga on multsitud mulla temperatuur suvekuudel veidi madalam, kuid ühtlasem- ei teki mullakoorikut ja väheneb vee aurustumine ning muld püsib niiskem, mulla mikroorganisme, vihmausse jt. mullaasukaid on arvukamalt ja nende tegevus intensiivsem, muld on küpsem ning huumuse- ja toitainesisaldus suurem, jääb ära mullaharimine ning seoses
väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja Ei ole monofüleetiline tugevalt spetsialiseerunud rühm taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! EESTI TAIMKATE Mõisted Taimestik e floora – taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa- alal, liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate e vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt taimerühmituste kogum (mets, nõmmemets, männik jne). Katvus - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist.
Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000 http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf Eesti niidutüübid ja nende majandamine, Pärandkoosluste kaitse ühing http://www.pky.ee geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. taimestik ehk floora - taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal, liikide loend (nt. arukask, paakspuu jne.) taimkate ehk vegetatsioon - mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.) taimekooslus (fütotsönoos) - koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets, palumets, kui ka männi - pohla - palusambla taimekooslus (assotsiatsioon). Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon. avakooslus - nn
sisaldus. Mulla pH on alla 5,5. Liikuva või kiirelt vahelduva mullaveega leostunud gleimuld on hea keskkond nii juurte arenguks kui ka mullaelustiku tegevuseks. Peale selle, et liikuv mullavesi rikastub paremini hapnikuga, soodustab neis muldades organismide tegevust ka mullavee ja mulla neelava kompleksi kaltsiumirikkus. Gleimullad on aeglasti soojenevad, sest nad on veest küllastunud, seepärast algab nendel muldadel kevadine vegetatsioon kuskil kaks nädalat hiljem. Kultuurimaana kasutamisel vajavad kuivendamist. Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende kuivendatud muldade perspektiiviboniteet võib olla 35-40 hindepunkti. Suurimad levikualad on Pärnu-, Hiiu-, Lääne- ja Raplamaa. [2] Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjatel liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise
Meie taimedel on 25 kraadi maksimum, aga samas see ei kehti kõikide liikide puhul. Hingamise käigus orgaanilist ainet lagundatakse osa läheb säilituseks ja teine läheb uute struktuuride sünteesimiseks. Hingamine sõltub ka temperatuurist. Üldiselt on hingamine väga väike madalatel temperatuuridel. Senikaua kui taimede organism on elus, senikaua ta ka hingab. Aga üle 40 temperatuuri langeb (oleneb taimeliigist). Selleks, et taimedel hakkaks vegetatsioon peale on vaja miinimumtemperatuuri, need on liigiti jällegi väga erinevad. Nisul +4-5 kraadi, aga teistel on ta üldiselt kõrgem. Sellised taimed nagu kurk on see 13-14 kraadi umbes, millest kasv võib peale hakata (idanema). Taim läbib teatud arengufaasi ning selleks peavad toimuma biokeemilised protsessid. On leitud, et on võimalik teatud suuruste kaudu seda protsessi iseloomustada. Seda temperatuuri,
(Lolium hybridum) `Molisto`, roog-aruhein (Festuca arundinacea) `Seine`, harilik aruhein (Festuca pratensis) `Darimo`, päideroog (Phalaris arundinacea) `Palaton` ja ohtetu luste (Bromus inermis) `Lincoln`. Katsepõld paiknes Sakus keskmise viljakusega rähksel mullal (pHkcl 7,0, huumus 4,6%, P 94 ja K 173 mg kg-1 Mehlich 3 järgi). Fosfor-kaaliumväetist (P 15, K 164 ) anti igal sügisel. 2007.aastal algas vegetatsioon varakult (14. aprillil), kuid maikuu alguse külmalaine nullis aprillikuu looduse arengu edumaa. Heintaimede kasv hoogustus 14. maist (to üle 10 °C). Mai lõpus oli erakordselt soe (17-23 °C).Tänu maikuu soojusele oli I niide varajane. Juunis ei tulnud vihma kahe nädala jooksul. Põud takistas ädalakasvu juuni I dekaadi lõpus. Juunikuu teisel poolel sadas 22 mm (39% normist) ja juulis 87 mm (97% normist), mis lõi ädalakasvuks soodsamad tingimused. 2008
vertikaalselt langedes. Absoluutne massiarv näitab mitu See palju taim kasvab sõltub hingamise ja fotosünteesi Termilised karakterisikud:1 mulla ruumerisoojus c- korda on kaldu langemisel kiirte teele sattunud õhu mass vahekorrast. Aktiivne temp- ööpäeva keskmine temp soojuse hulk, mis tuleb anda 1 ruumalaühiku pinnale, et suurem kui püsti langenud kiirte teele jäänud mass, ületab +10C (enamikel kultuuride aktiivne vegetatsioon temp tõsta 1 kelvini võrra. Mida rohkem vett ja vähem eeldusel, et maapinnal valitseb normaalne õhurõhk. algab sellel temp) õhku seda suurem on C. Mõõtühikuks on J/km3K. Massiarv isel kiirte tee pikkust atmosf. Kiirte tee on õhus Efektiivne temp- aktiivse temp ja bioloogilise 2.mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab kui palju maa
1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Kaarma valla loodus ja keskkond............................................................................................... 7 Turismitalud kaarma vallas.......................................................................................................14 Tegevus Saaremaal ...................................................................................................................20 Fotod Kaarma vallast................................................................................................................ 24 Kokkuvõte..................................................
millest taim hiljem, pärast temperatuuriolude paranemist, ei toibu. - Taimede hingamise ehk assimilatsiooni all mõeldakse assimilaatide lahkumist taimest. Hingamine on kõige intensiivsem 36-40 C° piirides (optimaalne temperatuur). Maksimaalsed temperatuurid, mil hingamine lakkab, on 50 C° ja üle selle. - Temperatuur mõjub orgaanilise aine juurdekasvu kiirusele taimes. 23) On vaja teada ka bioloogilist miinimumtemperatuuri minimaalne temperatuur, millest alates toimub taime vegetatsioon. Meil kasvatatavatest kultuuridest enamikul on see +5 C°. Aktiivne temperatuur Laiemas mõistes on see periood (päevade arv), mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületab bioloogilise miinimumtemperatuuri. Kitsamas tähenduses aga see, kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab +10 C° (kuna enamike kultuuride aktiivne vegetatsioon algab just sel temperatuuril) Efektiivne temperatuur aktiivse (laiemas mõttes) temperatuuri ja bioloogilise miinimumtemperatuuri vahe
kulu, vaid vajab heaperemehelikku hooldust. 42. Biosfääri suhe teiste geosfääridega. Ökosüsteemi mõiste. -Ökosüsteem on mingil territooriumil või ruumiosas elusorganismide funktsioneerimise kaudu moodustuv eluslooduse süsteem. Ta on isereguleeruv ja arenev eluprotsesside kompleks, mille moodustavad aineringe ja energiavoo kaudu omavahel seotud organismid koos nende keskkonnaga. 43. Taimkatte jaotus maakeral. Millest on tingitud selle tsonaalsus? Taimkate ehk vegetatsioon on mingi territooriumi taimekoosluste kogum. Maailmas on kõige levinumad taimkatted mets, rohumaa, soo, tundra jt. Taimkatte järgi on saanud oma nime mitmed loodusvööndid. 44. Miks tekivad loodusvööndid? Loodusvöönd kui geosüsteem. Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesugused. Tingimuste erinevuse määrab sageli ära geograafiline laius ja asukoht mandril. Erinevad laiuskraadid saavad
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste
pinnase soolareziimi reguleerimine taimekasvu seisukohalt ja biogeenide väljakande reguleerimine. 18. Milles avaldub kuivenduse mõju? Kuivenduse otsesed positiivsed mõjutegurid talu tasemel on: 1. Suurendab toodangut: (800...3800 sü) * Maa muutub kasutuskõlblikuks * Kasuliku pinna kasv võrreldes kraavkuivendusega 10...20%; * Pöörderiba ja ääremõju väheneb 2. Kulutusi alandavad: Inim- ja masinatöö vajaduse vähenemine 3. Parem soojusreziim - pikem vegetatsioon 4. Parem kvaliteet (varasem koristus) 5. Veereziimi paranemine * parem õhustatus * suurem veemahutavus * suurem veeläbilaskvus 6. Aeroobsete bakterite kasvu intensiivistumine 7. Suurem pinnase kandevõime - võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid 8. Tööjõu kokkuhoid 9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) 19. Millised on kuivendusviisid ja millistes tingimustes on nad kasutatavad?
Vastutustundlik majandamine ja ressursside kasutamine. Lõpetada mentaliteet “peale mind tulgu või veeuputus”. Inimese mõju ökosüsteemile Kooslustes liikide asendamine endale sobivaga Koosluse asendamine endale sobivaga Loodusliku tasakaalu kunstlik moonutamine ◦ Poollooduslikud kooslused ◦ Antropogeensed kooslused ◦ Toidu- tarbija kallutatud suhe Lindude talvine toitmine ◦ Sõltuvus ühest paigast ◦ Kättesaadavus kiskjatele ◦ Haigused Antropogeenne vegetatsioon Inimese poolt loodud roheala kunstlikes või pool-looduslikes tingimustes ◦ Teede servad ◦ Pargid, parkmetsad ◦ Botaanikaaiad/arboreetumid ◦ Puude alleed ◦ Ajutine kultuurtaimestu ◦ Katuseaiad ◦ Niidud, karjamaad Lisaks esteetilisele poolele omab tähtsust õhu puhastamisel ja kinnisvara hinnapoliitikas Antropogeenne vegetatsioon tiheasustuses Aitab tõsta ala primaarproduktsiooni Pakub ressurssi teistele organismidele ◦ Toit ◦ Elupaik/varjupaik
külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad, nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk- Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon. Kevade alguseks loetakse seda momenti, kus temp püsivalt on üle 5C. Algab 7 nädalase intervalliga. SademedPiirdutakse tavaliselt teatud perioodi sad-te summaga. Nt terve aasta.Veg periood võib ka erineda. Veg perioodi sademete summa on üldine näitaja-kasut tunduvalt lühemaid perioode.Nt 5 päeva summa, on hea, aga ei lahenda palju probleeme.On erinev kas sademed tulevad päeval või öösel. Nt öösel toimub vee aurumine aeglasemalt ja vett mulda jõuab rohkem
sugukonnad. On monofüleetiline rühm! Ei ole monofüleetiline rühm EESTI TAIMKATE · Mõisted Taimestik e floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa- alal, liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate e vegetatsioon mingi ala taimekoosluste jt taimerühmituste kogum (mets, nõmmemets, männik jne). Katvus - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist.
Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on temp üle 5C ja sellest algab taimedel vegetatsioon. Kevade alguseks loetakse seda momenti, kus temp püsivalt on üle 5C. Algab 7 nädalase intervalliga. Sademed Piirdutakse tavaliselt teatud perioodi sad-te summaga. Nt terve aasta.Veg periood võib ka erineda. Veg perioodi sademete summa on üldine näitaja-kasut tunduvalt lühemaid perioode.Nt 5 päeva summa, on hea, aga ei lahenda palju probleeme.On erinev kas sademed tulevad päeval või öösel. Nt öösel toimub vee
ümbritseval alal kasvavate taimedele ja puudele sobiv niiskusreziim. 27)Milles avaldub kuivenduse mõju? 1. Suurendab toodangut: (800...3800 sü) * Maa muutub kasutuskõlblikuks * Kasuliku pinna kasv võrreldes kraavkuivendusega 10...20%; * Pöörderiba ja ääremõju väheneb 2. Kulutusi alandavad: Inim- ja masinatöö vajaduse vähenemine 3. Parem soojusreziim - pikem vegetatsioon 4. Parem kvaliteet (varasem koristus) 5. Veereziimi paranemine * parem õhustatus * suurem veemahutavus * suurem veeläbilaskvus 6. Aeroobsete bakterite kasvu intensiivistumine 7. Suurem pinnase kandevõime - võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid 8. Tööjõu kokkuhoid 9. Veetaseme kontroll (N ja P väljakande reguleerimine) Kuivendus mõjutab parandatud ala veevarusid. Äravoolu maksimumid suurenevad, reguleeritud veejuhtmetes setted ei jää enam lammile
areaalidega, põhiliselt Eurosiberi, vähemal määral holarktilised Euraasia ja Euroopa taimeliigid. Eesti läänepoolne osa koos läänesaartega on liigirikkam ja mitmekesisem, millepõhjustab merelisem kliima ja karbonaatne aluspõhi. Geobotaaniliselt kuulub Eesti parasvöötme metsavööndisse. Botaanilis-geograafiliselt (taimkate + taimestik) kuulub kogu Baltikum Põhja-Euroopa taigaprovintsi. Taimestik ehk floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda. Uusi sugukondasid väga ei leia · Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 · Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid)
suureneb transpiratsioon. Temperatuuri, millest madalamal fotosüntees lakkab, nimetatakse minimaalseks ja temperatuuri, millest kõrgemal fotosüntees enam ei toimu, maksimaalseks temperatuuriks. Temperatuuri, mis põhjustab taimedel tagasipöördumatuid kahjustusi, nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks. Bioloogiliseks miinimumtemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, millest alates taimel toimub vegetatsioon teatud arengufaasis. Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...40 (50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15...25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb assimilatsioon veel 25º C juures, kuusel aga sellel temperatuuril assimilatsioon peaaegu lakkab. Kõrgmägedes on temperatuuri optimum kuni 3º C madalam kui tasandikel. Vegetatsiooniperioodiks võetakse tavaliselt aeg, mil õhutemperatuur on
Kui talvekahjustusi on minimaalselt, on väetamine põhjendatud. Kui aga taimik on kahjustatud, säilinud on alla 200 taime ruutmeetril, siis pole väetamine otstarbekas. Taolised alad tuleks üles harida, külvata sinna varavalmivaid teravilju (varajane oder) kas otsekülvi meetodil või minimeeritud pindmise harimise foonile tavakülvikuga. Üldlevinud on teadmine, et talivilju peab väetama siis, kui muld on tahenenud ja vegetatsioon alanud. Selleks ajaks on aga ootamas hulk teisigi olulisi töid. Tööpinge ajaliseks hajutamiseks pakuksin välja taliviljade varajasema väetamise, tuginedes seejuures Kuusikul 1990. aastal läbiviidud uurimusele. Põllud vabanesid tol aastal lumikattest veebruari lõpus, muld sulas märtsi lõpus. Talivilja lämmastikuga (ammooniumnitraadiga) pealtväetamist alustasin 1.märtsil. Nädalaste vahedega tegin seda erinevatel katselappidel kuni 4.maini. Selle ajavahemiku sisse sattus ka üks
Euroopa taimeliigid. Eesti läänepoolne osa koos läänesaartega on liigirikkam ja mitmekesisem, millepõhjustab merelisem kliima ja karbonaatne aluspõhi. Geobotaaniliselt kuulub Eesti parasvöötme metsavööndisse. Botaanilis-geograafiliselt (taimkate + taimestik) kuulub kogu Baltikum Põhja-Euroopa taigaprovintsi. Taimestik ehk floora – taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora: 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda. Uusi sugukondasid väga ei leia Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
