Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, traditsioonid ja tarbimisharjumused, millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade bioloogia iseärasused, millest olenem kui kerge on mõnda liiki kasvatada. 2 Valdav osa kalakasvatuse toodangust annavad kalad, kes kuuluvad seltsidesse: · Lõhelised; · Karpkalalised; · Sägalised; · Ahvenalised. 2. Liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur. Mis on selts, sugukond, perekond, liik, alamliik, teisend või vorm. Mida tähistavad kaks või kolma ladinakeelset sõna liigi nimes, isikunimi ja aastaarv. Liigid koondatakse suurematesse süstemaatilistesse üksustesse, sarnased liigid moodustavad perekonna, sarnased perekonnad sugukonna, kuni selleni, et kõik loomad kuuluvad loomariiki. Riik; Hõimkond; Klass; Selts; Sugukond; Perekond; Liik. Kuidas nimetatakse liiki???
· analoogilised struktuurid: eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele 9. Linne · Binaarene nomenklatuur Ladina keeles, esimene nimi perekonna nimi (suure tähega), teine liigi nimi · Tänapäevase süstemaatika rajaja, Taksonid perekonnad, seltsid, klassid jne · Liik süstemaatika põhiüksus · Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse · Igas kõrgemat järku taksonis organismide vaheline sarnasus väheneb 10. Süstemaatika e. Taksonid · Bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse
sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. Hierarhiline süsteem-süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondumises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse. Taksonid-süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismirühm (nt. Rebane, koerlased, kiskjalised, imetajad, selgroogsed) Väljasuremine-üksikute liikide või tervete liigirühmade (perekondade, sugukondade, seltside) kadumine elu evolutsiooni käigus
Kuulub evolutsioonilise progressi alla. Üks prokarüootne lähterakk omandas fotosünteesi ja aeroobse hingamise ,,kodustades" vastavad bakterid, muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol. Põhjus, mis arvatakse nii on see, et mitokondris ja plastiidides on oma DNA, ribosoomid ning nad mõlemad on ümbritsetud kahekordse membraaniga. Nad suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda. 9. Eluslooduse süsteem, taksonid + näited., süstematiseerimise alused. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. (17.saj John Ray -> 18.saj Karl von Linné liikide koondamine taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates) Takson (kr.k taxis asetus, korrastus) ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Hierarhiline süsteem.
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega e. klassifitseerimisega süstemaatika ühikutesse e. taksonitesse. Taksoniteks nim. süstemaatikaühikut, mis ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel ühte gruppi. Süstemaatikaühikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> hõimkond -> riik. Süstemaatikas kasutatakse hierarhilist süsteemi. St. et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemast järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma vilja...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK Loomad 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited. 3. Loomorganismi neli põhitalitlust (põhifunktsiooni): näiteid mitmesugustelt loomadelt. 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia (alluvus üksteisele), näiteid mitmelt tasemelt. 5. Loomade teaduslike (mitte eestikeelsete!) nimede moodustamise reeglid liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. 6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja
organismitüüpide teke. tunnuste alusel. Evolutsiooniline regress- eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega Takson- süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. organismirühm (nt. Rebane, kiskjalised, imetajad, selgroogsed). Hierarhiline süsteem- süsteem, mille üksused e. taksonid koonduvad järk-järgult Väljasuremine- on taksoni hukkumine lokaalselt või globaalselt. Üksuste liikide või kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. Eristatakse foonilisi rühmitamises- riik, hõimkond, klass, sugukond, perekond, liik. väljasuremisi ja massilist väljasuremist.
Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad
Divergents-liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. Hierarhiline süsteem-süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamise seltsidesse jne. Homoloogilised elundid-geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased; homoloogilisus tõendab ühtset päritolu; põlvnemist ühisest eellasest. HOX-geenid-kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja
EVOLUTSIOON 1. Süsteemiühikud, inimese asukoht loomariigi süsteemis. Taksonid - 1)Riik 2)Hõimkond 3)Klass 4)Selts 5)Sugukond) 6)Perekond 7)Liik Inimese asukoht - Riik: loomad, Hõimkond: keelikloomad, Klass: imetajad, Selts: primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud
Potensiaalseks ohuks on harilikule ebapärlikarbile ka keskonnamürkide sattumine vette, mis võib viia tasakaalust välja vee pH (elutegevuseks vajalik pH 6-7). 2.3 Hariliku ebapärlikarbi kaitse Harilik ebapärlikarp on Eesti looduskaitseseaduse ja Eesti punase raamatu järgi I kategooria kaitsealune liik (eriti ohustatud) ehk kuulub punases raamatus nn. ''punasele lehele''. ''Punastele lehtedele'' kuuluvad vahetult hävimisohus olevad taksonid (liigid, alamliigid, vormid), mille säilimine on küsitav, kui arvukuse vähenemist põhjustavad tegurid kestavad edasi. Sinna kuuluvad taksonid, mille isendite arvukus on langenud kriitiliselt madalale tasemele või mille elupaigad on sel määral ahenenud, et liik või vorm on otseses väljasuremise ohus. (E.Kumari, Punane raamat, 1982) Harilik ebapärlikarp on kantud Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisasse, mis määratleb
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus. välja on kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. Elutsükkel Toitumine toituvad lehetäide poolt eritatavast vedelikust, taimede...
Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Kla...
eksisteerisid varem, millised hiljem. absoluutne näitab kivististe tegelikku vanust. radioaktiivsete elem. ja isotoopide meetodit. Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine e. geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivimite vanuse hinnangu alusel. II Võrdlusmeetodid a.) feneetiline vaadeldakse org. ehitust, elundite ehitust ja embrünaalsust. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada org. ehituse sarnasuse alusel rühmadeks, tänu sellele on välja kuj. süstemaatilised TAKSONID. Homoloogilised elundid ehitusplaani poolest sarnased elundid, aga täidavad erinevaid ülesandeid. Vestiigium mandunud elund. Embrüonaalse arengu võrdlemine kõrgemate loomade isenditel esineb alamate isendite tunnusjooni. Geneetilised võrdlused maa ühtsed päritolu tõendavad universaalsed protsessid. Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid
• Energia saamiseks – Hingamine • Energia saamine – Eritamine • Jääkainetest vabanemine Elusorganismid • Elusorganismid jaotatakse sarnasuse alusel rühmadesse e. taksonitesse • Teadus, mis sellega tegeleb on süstemaatika ja teadlased süstemaatikud • Kõige väiksem ja täpsem takson on liik. Liik on sarnaste organismide rühm, kes elavad samal territooriumil, paljunevad ja annavad eluvõimelisi Elusorganismid • Süstemaatika taksonid on (täpsemast üldisemaks): – Liik nt.: Rohukonn – Perekond nt.: Konn – Sugukond nt.: Konnlased – Selts nt.: Päriskonnalised – Klass nt.: Kahepaiksed – Hõimkond nt.: Keelikloomad – Riik nt.: Loomad Elusorganismid Loom Riik ad Bakteri d Seene d Protistid Taime e. d alglooma d
· analoogilised struktuurid: eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisele 9. Linne · Binaarene nomenklatuur Ladina keeles, esimene nimi perekonna nimi (suure tähega), teine liigi nimi · Tänapäevase süstemaatika rajaja, Taksonid perekonnad, seltsid, klassid jne · Liik süstemaatika põhiüksus · Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse · Igas kõrgemat järku taksonis organismide vaheline sarnasus väheneb 10. Süstemaatika e. Taksonid · Bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse
ökosüsteemides 13) Loodusliku valiku vormid– säilitav ehk stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik 14) Inimese evolutsiooni peamised suunad – kahejalgsuse kujunemine, abstraktne mõtlemine, omnivoorsuse kujunemine, kõne areng, sotsiaalsete suhete arenemine 15) Eluslooduse domeenid – eukarüoodid, bakterid, arhed Riigid tänapäeva süstemaatikute arusaamade järgi – bakterid, algloomad, vetikad, seened, taimed, loomad Süstemaatika taksonid – riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik Taimeriigi sugukonna nime lõpp –lised, loomariigis seltsi nime lõpp –lised, taimeriigis seltsi lõpp -laadsed 16) Nüüdisaegse inimese eellased – inimahvid Millal ja kus kujunes arukas inimene? – 200-250 tuhat aastat tagasi, Aafrikas Saharast lõuna pool
· Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Karl von Linné 1707-1778 biogeograafia looja. Takson · Charles Darwin 1809-1882 1858 evolutsiooni teooria
aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat > seemnepank), mida mõjutavad seemnete hoidmise olud (temperatuur, hapnik, niiskus, valgus jne). Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA · Üksused e taksonid RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (-laadsed) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK · Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt
aastakümneid, kultuurtaimedel 4-5 aastat, põlluteraviljadel 7-12 aastat > seemnepank), mida mõjutavad seemnete hoidmise olud (temperatuur, hapnik, niiskus, valgus jne). Idanemine saab alguse, kui seemnest väljub idujuur. Arenevad hüpokotüül ehk juurekael, idulehed ja esilehed. Idanemiseks on vaja soodsaid olusid – piisavalt hapnikku, vett ja optimaalset temperatuuri. SÜSTEMAATIKA Üksused e taksonid RIIK > HÕIMKOND (-taimed) > KLASS > SELTS (-laadsed) > SUGUKOND (-lised) > (TRIIBUS) > PEREKOND > (SEKTSIOON) e LIIK Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt
inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu. Näiteks: Sambalaliigid. Sissetoodud liigid- kultuurtaimed, tulnukad, metsistunud ja naturaliseerunud liigid. · Kultuurtaimed- kasvatamise eesmärgil tahtlikult sisse toodud liigid ja sordid. Näiteks hobusekastan ja mägimänd. · Tulnukad- tahtmatult võõrsilt sissetoodd liigid. Umbrohtude hulgas. Näiteks: tuulekaer, tõlkjas, lõhnav kummel, vesikatk. · Metsistunud taksonid- kultuurtaimed, mis võivad vahel kasvada ka väljaspool ala, kuhu nad on istutatud või külvatud, kuid iseseisvalt looduslikus koosluses ei paljune. Näiteks: lehis, sirel · Naturaliseerinud liigid- tulnukad või kultuuraimed, mis on levinud ka looduslikesse või poolloodduslikesse kooslustesse ja suudavad seal iseseisvalt paljuneda. Angervaks Ravimtaim Kõhulahtisus, nahahaiguste, reuma ja närvivalude, nohu
5 selt koosneb liik reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populat- sioonidest, mis (E. Mayri hilisema täpsustuse kohaselt) esinevad spetsiifi- lises ökoloogilises nishis. Isendite kuuluvuse ühte liiki ei määra inimene, vaid isendid ise üksteist "ära tundes". Selle kontseptsiooni järgi pole (rohked) ühevanemalise pärilikkusega ehk mitteseksuaalsed taksonid tõelised liigid. 1.1.4.1.4. Fülogeneetiline kontseptsioon ühendab ühte liiki monofüleeti- lise isendite rühma, s.t. sama esivanema(te) järglased. Kontseptsioon on praegu teoreetilise seisukohana üldtunnustatud, kuid on väheoperatiivne. Täpsustatud formuleeringus on öeldud nii (Mishler, Donoghue jt., 1982, 1987): Liik on väikseim klassifikatsiooniühik, millesse organismid on grup- peerunud tänu nende monofüülsele päritolule (mistõttu neil esinevad ena-
Divergents iikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis Evolutsiooniline progress evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng Evolutsiooniline regress eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale Hierarhiline süsteem süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne. Homoloogilised elundid elundid, mis on nii sama funktsiooni kui ka väljanägemisega (nt. ahvi käsi ja inimese käsi) HOX-geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud
Suurimad neist võivad anda biomassi. Magevees pole! Vegetatiivne paljunemine: talluse jagunemine. Moodustavad kohati veealuseid “metsi”. Tallus (ingl. kelp) meenutab varre ja lehtedega õistaime, kuid ei koosne neile vastavaist kudedest. PALJUSID LIIKE TARVITATAKSE TOIDUKS (Laminaria), potase ja joodi tootmiseks, põlluväetisena (Fucus) 10. Rohevetiktaimed – üldine iseloomustus ja suurtaimede hulka kuuluvad tähtsamad taksonid meie vetes. ROHEVETIKTAIMED Chlorophyta Chl a, Chl b domineerivad teiste pigmentide üle, kuid ka karotiinid ning 10 erinevat ksantofülli. Keemiliselt sarnased kõrgemate taimedega e. taimedega kaasaegses käsitluses. Varuaineks enamasti tärklis. Rakukesta seesmine kiht tselluloosist, välimine pektiinainest. Tallus mõni μm kuni mõnikümmend cm, kuju väga varieeruv. Koloniaalseid, üherakulisi, hulkrakseid (niidid, plaadid, torud)
populatsioonid jäävad ju maakerale alles. Eristatakse foonilist väljasuremist (liigid hääbuvad nt konkurentsi või elutingimuste muutumiste tõttu) ja massilist väljasuremist (paljude organismirühmade suhteliselt kiire kadumine Maalt). SÜSTEMAATIKA Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ja rühmitamisaluste väljatöötamisega. Tänapäeva süstemaatika põhikategooriliad ehk taksonid on: riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Evolutsiooniteooria seisukohalt on süstemaatika oluliseks üledandeks luua nn loomulik süsteem, s.t klasifikatsioon, mis kajastaks liikide jt organimisrühmade tegelikku põlvnemist ja sugulust. Hierarhiline süsteem saadakse liikide paigutamisel taksonitesse nii, et iga takson kuulub vaid ühte temast vahetult kõrgemal asetsevasse taksonisse. INIMESE EVOLUTSIOON
III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga
looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust. Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. 13. Süstemaatika põhiüksused e taksonid. Binaarne nomenklatuur. Eluslooduse riigid (viie riigi süsteemi järgi). 14. Koosta inimese arengurida, kirjelda igat arenguetappi lühidalt. Australopiteekused Australopithecus ehk lõunaahvid elasid umbes 1...6 miljonit aastat tagasi. Arengult olid australopiteekused inimahvide ja inimese vaheaste. Nad käisid kahel jalal, peaaju oli inimahvide omast rohkem arenenud. Elasid lagedal maal, kus ei piisanud taimset toitu, hakkasid
4. loeng (slaid) 20. Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis putukad, seened, protistid…… Maailmas putukad, bakterid, seened 21. Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis seni kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi ja olla võiks 40 000. Lüngad: *Ökosüsteemid – Meri – Troopilised vihmametsad *Taksonid – Parasiidid ja parasitoidid – Seened ja mikroorganismid – Ümarloomad – Kõdulestad – Putukad *Mõistelised lüngad – Eriti divergentsed rühmad – Erilised liigid ja piirkonnad 22. Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Saared – bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad *maismaal (Kesk-Ameerika, Brasiilia, Hiina, India, Malaisia, *suured e. kontinentaalsed saared (Uus- Meremaa, Austraalia, Madagaskar)
Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6
Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6
sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Bioloogiline mitmekesisus on evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsesside tulemus. Bioloogiline mitmekesisus pole staatiline, erinevad liigid domineerivad. Tekivad uued taksonid ja struktuurid, osa surevad, kuid kõik on evolutsiooniliselt seotud. 3. Bioloogiline mitmekesisus – miljonid taimed, loomad ja mikroorganismid, geenid, mis neis sisalduvad, ja keerukad ökosüsteemid, mida nad elavaks keskkonnaks aitavad ehitada. Elurikkuse kolm peamist taset: Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu
suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on elurikkus; Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 20.Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis: taimed, putukad, seened, protistid, linnud. Maailmas: lisaks nendele ka roomajad, kahepaiksed, kalad, imetajad . 21.Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis on veidi üle 24 000 liigi. Lüngad: ökosüsteemid –meri, troopilised vihmametsad; taksonid –parasiidid, seened, putukad; erilised liigid ja piirkonnad. 22.Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas defineeritud? Bioloogilise mitmekesisuse rikkad alad (seal on suur liikide arv, erilised kooslused, esinemine ainult teatud piiratud aladel, gigantsus roomajatel ja lindudel, kääbusjad imetajad, lennuvõimetus ). Maismaal - Brasiilia, Hiina, India; Suured saared - Uus- meremaa, Austraalia; Ookeanide saared – Havai. 23
KONVERGENTS- eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. EVOLUTSIOONILINE PROGRESS- evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. EVOLUTSIOONILINE REGRESS- eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. HIERARHILINE SÜSTEEM- süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk-järgult kõrgema kategooria taksonitesse. HOMOLOOGILISED ELUNDID- elundid, mis on sisestruktuuri, ehituse poolest sarnased. HOX- GEENID- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulatoorgeene. Need määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. SÜSTEMAATIKA- bioloogiline teadus, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega süsteemi mitmesugustesse eri taseme ehk kategooria rühmadesse ehk taksonitesse.
siis kui populatsioonid eralduvad üksteisest niipalju, et nende vahele tekib ristumistõkesiis on sündinud uued liigid). 31. Mis oli viga mitšuurinlikul bioloogial, evolutsiooni vaatenurgast? 32. Kunstlik süsteem, evolutsiooniline süsteem, fülogeneetiline süsteem. Kunstlik süsteemvõimalikult lihtne, väheste välistunnuste alusel (näiteks kroonlehtede ja tolmukate arv taimedel) Evolutsiooniline süsteemklassikaline, põhineb eelkõige morfoloogial ja intuitsioonil. Mahutab kõik taksonid “kastidese”. Ei põlga ka parafüleetilisi taksoneid. Ülevaatlik, stabiilne ja sobib registrisse. Fülogeneetiline süsteem põhineb klaadidel, tunnistab vaid monofüleetilisi taksoneid. Peegeldab paremini looduslikke protsesse, aga on suhteliselt ebatäielik ja muutuv.Tegelikkuses püütakse klaade ikkagi rühmitada klassikaliste taksonite ja nimede alla, aga see ei õnnestu alati, ja viib järjekindlal rakendamisel absurdini (näiteks
NT sõnul ei saa LV olla ev juhtmehhanism, kuna geneetilise surve tõttu sureksid populatsioonid välja (geneetiline surve näitab populatsiooni keskmise isendi allajäämust tugevaima suhtes), s.t. muudatused ei saaks toimuda nii kiiresti, kui nad seda teevad. Muudatuste toimumisi mõõdavad NT-d molekulaarse kellaga (MK). MK hüpotees infokandjad makromolekulid muutuvad (evolutsioneeruvad) ajas ja ruumis pideva kiirusega. (Neid muutusi jälgides saame ka tuletada, millal jälgitavad taksonid lahknesid. Problemaatiline, sest ei pruugi toimuda morfoloogiline muutus (nt haid) ning muutused ei pruugi molekulides alati kajastuda (üksteist ära nullinud).) LV aga ei ole kooskõlas sellise konstantsusega, kuna adaptsioonid ei teki pideva ühtlase kiirusega. ND väidab vastu, et kui GT oleks ainus muudatusi põhjustav mehhanism ja LV toimiks ainult kahjulike elimineerijana, peaks varieeruvus olema tegelikkusest veel palju suurem.
Kvaliteedi parandustega GMO taimed. 22. Evolutsiooni tõendid 1) Geoloogia erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi. 2) Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (mitte analoogilised: nt tiivad). a) Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid. b) Lootelise arengu võrdlus organismid kordavad oma evolutsooniliste eellaste loodete vorme. 3) Keemilise koostise võrdlus. 3a- geenide võrdlus 4) Biogeograafia ja ökoloogia liigid (ja kõrgemad taksonid) kindlates piirkondades. Kui võimalik kindlaks teha kuidas loomad rändasid, see määrab ära kuidas tänapäevased liigid on levinud. Peenem anatoomiline võrdlemine- ehitus on analoogne mitte homoloogne. 5) Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika. Aretuspraktika näitab muutuste võimalikkust. Teoloogia paneb paika ajaskaala 23. Evolutsioonilised muutused populatsioonis 24. Liikide teke - geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus),
Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistustusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. karakterliik - indikaatorliik (tunnusliigid) - iseloomustavad kooslust ja selle seisundit; Võõrliik – liigid, alamliigid või alamad taksonid, mis on inimese kaasabil introdutseeritud* väljapoole oma looduslikku leviala (non-native, alien, exotic, non-indigenous) Hõlmab ka liikide osi, mis võivad järglasi anda (seemned, munad, levised, sugurakud). dominantliik (metsas puurinde dominant; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid; Juhutulnukas - võõrliigid, mis võivad uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi
Need tunnused on ka biokeemilised ja füsioloogilised Bioloogiline liigikonseptsioon Liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest, mis esinevad liigiomases ökoloogilises nišis (Ernst Mayr). - Töötab hästi ristpaljunevate organismide puhul (linnud, imetajad) - Raske kasutada morfoloogiliselt kaugete liikide ja isegi perekondade vahel ristuvate taimeliikide puhul - Selle kontseptsiooni järgi pole rohked ühevanemalised taksonid õiged liigid Fülogeneetiline liigikontseptsioon ühendab ühte liiki monofüleetilise isendite rühma, st sama esivanemate paari või esivanema kõik järglased (Erast Parmasto). Praegu üldtunnustatud kontseptsioon, aga siiski probleemidega – nõrkuseks populatsiooni, liigi ja alamliigi eristamise raskused. 4. Liigi definitsioon ja praktiline standard Liik on evolutsiooniliselt kujunenud ühtse päritoluga st monofüleetiline isendite rühm
· Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni) · Takson - klassifitseerimisaste eluslooduses, põhiühik on liik · Liigist suuremad taksonid: perekond, Sugukond, Selts, Klass, Hõimkond, Riik · Liigist väiksemad taksonid: alamliigid, geograafilised rassid, varieteedid · Ökoloogilised kooslused ühel alal enam vähem ühesugused liigid. · Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Uued kvalitatiivsed tunnused näiteks taime-, looma-, seene-, mikroobikooslused. · Ökosüsteemid erinevad troofilised tasemed koos. Biogeograafia jaotamine.
Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus. Neuronid – erutuvad rakud, spetsialiseerunud AP edasi kandmiseks. Neuroni keha ja jätked. Jätked kahte tüüpi: dendriidid ja taksonid. Neuroni keha: suur tuum, milles 1 suur tuumake (Golgi kompleks, mitokondrid, ribosoomid). Neuroni ÜL – valgusüntees. Närvisüsteem jaotunud tuumaks (sisemine kiht) ja kooreks (välimine kiht) Gliia – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest. Selgrootutel seotud ainult närvirakkudega, selgroogsetel närvirakkude ja kapillaaridega. Gliiarakk tagab neuronite strukturaalse stabiilsuse neid ümbritsedes
3 geneetilise mälu ja tõlkemehhanismi evolutsioon: aeglane uue teabe hankimine 4 sotsiaalse mälu: kiire uue teabe hankimine Evolutsiooni tõendid 1 Geoloogia erineva vanusega kihid sisaldavad erineva organismide kivistisi 2 Võrdlev anatoomia: homoloogilised elundkonnad (mitte analoogilised: nt tiivad) a. Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid b. Lootelise arengu võrdlus 3 Keemilise koostise võrdlus 4 Biogeograafia ja ökoloogia liigid (ja kõrgemad taksonid) kindlates piirkondades 5 Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika 1 Üldbioloogia. 1.-2. ELU ARENG 1 Teke: Ligi 4 mlrd a tagasi Arhaikum a. Katastroofi lapsed? Asteroidid b. 100° C ? (keemiliste ühendite püsivus) c. Esimene elu: valk-RNA sümbioos? (1) RNA maailm (2) Looduslik valik d. Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8--3,5--3 mlrd a (1) Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) e
(Parmasto 1996) ◦ Taksonoomia ◦ Nomenklatuur ◦ Süstemaatika ◦ Floristika, faunistika, fungistika Süstemaatika ülesanne Taimede kirjeldamine Sugulasliikide rühmadeks liitmine Rühmade süstematiseerimine vastavalt liikide evolutsioonile Takson – taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum; põhiühikuks liik Domeen – kõrgeim taksonoomiline ühik BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKSIS KASUTUSEL OLEVAD FORMAALSED TAKSONID (alanevasjärjestuses) Riik • alamriik, hõimkond • alamhõimkond, klass • alamklass, selts • alamselts, sugukond • alamsugukond • triibus • alamtriibus, perekond • alamperekond • sektsioon • alamsektsioon • seeria • alamseeria, LIIK • alamliik • teisend e. varieteet • alamteisend • vorm • alamvorm Taksonid RIIK,HÕIMKOND,KLASS,SELTS,SUGUKOND,PEREKOND,LIIK Taimeriik,Katteseemnetaimed,Kaheidulehelised,Oalaadsed,Liblikõielised,Hernes,Harilik hernes
Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega. Puidus avatud juhtkimbud, s.t. paksenemine toimub kambiumi abil. Ainult trahheiidid. N: hõlmikpuu, harilik jugapuu, harilik elupuu, harilik mänd, harilik kuusk, ebatsuuga, kanada tsuuga, euroopa lehis, harilik kadakas. Hk. Katteseemnetaimed ehk õistaimed - monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Õie esinemine: seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades, isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm ja sügoot. Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised,
Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike à 1000 ~1/4 miljonit Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus - on monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid kl. üheidulehelised- üks iduleht; õied kolmetised; narmasjuurestik; rohttaimed; juhtkimbud hajusalt; primaarne kambium puudub; lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole; kaheidulehelised(päriskaheidulehelised) - kolmeavaline tolmutera; tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate; lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed; juhtkimbud ringina, kambium olemas. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v
a. "Nanoarchaeota" koosneb ühest perekonnast, kuhu kuulub praegu üks liik "Nanoarchaeum equitans." Genoom sekveneeriti 2003. a. Nanoarchaeum equitans on väga väike hüpertermofiilne ektosümbiont, kes kasvab Igniococcus'e pinnal. Igniococcus on autotroofne vesinikku oksüdeeriv ja väävlit redutseeriv arhe. Nanoarhe diameeter on 400 nm ja tema meelistemperatuur on 75-98 kraadi. Ta isoleeriti Islandilt hüdrotermaalsest lõõrist. Kuna kõik need taksonid on veel puudulikult kirjeldatud, kasutatakse nende nimetustes jutumärke. · Nanoarhed võiks kindlasti olla uus hõimkond arhede domeenis (16S rRNA geenide järjestuse kohaselt). Lisaks bakterile "Nanoarchaeum equitans" on kirjeldatud veel keskkonnast isoleeritud sarnaseid järjestusi. Need saadi kätte mustade suitsetajate lähedusest ja Yellowstone'I rahvuspargi ja Kamtshatka kuumaveeallikatest. Seega
5. Seened kuuluvad ka samblikud kasvavad kogu elu kitiinist rakukest 6. Loomad heterotroofse toitumisega aktiivselt liikuvad Kontrolltöö kordamine(LK 68-100) 1. Evolutsiooni protsessid 2. Looduslik valik (olemus, vormid, näide) 3. Kohastumine/kohanemine (erinevused, näited(taimed, loomad) 4. Liigitekke mehhanismid (isolatsioonid) 5. Makro- ja mikroevolutsioon 6. Väljasuremine(mida see endast kujutab) 7. Klassifikatsiooni taksonid (liik...riik) 8. Inimese erinevus inimahvidest TEINE POOLAASTA Geneetika Alleelid- ühe geeni erivormid, mis asuvad homoloogiliste kromosoomide samas lookuses(kohas). Erinevad toimelt või struktuurilt ning määravad selle kaudu organismi eritunnuse avaldumise.(AA ; Aa ; aa) Homosügootsus- ühesuguste alleelida olemasolu munarakus. (AA või aa) Heterosügootsus- erinevate allelide olemasolu munarakus. (Aa)
struktuuris (geograafiline isolatsioon, bioloogiline isolatsioon, ristumisbarjäär, rajapopulatsioon ehk geenitriiv, isendite küllaldane paljunemine, evolutsioonilised muutused). Makroevolutsioon (progress, kohastumine, väljasuremine). Progress täiustumine. Konvergents sarnastumine. Divergents mitmekesistumine (eukarüoodid taimedeks, seenteks jne). Süstemaatika tegeleb taimede kirjeldamise ja rühmitamisega vastavalt evolutsioonilise järjekorraga. Taksonid: liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik-domeen (eukarüoodid, bakterid, arhed)-elu Liik - isendid , kes suudavad anda järglasi, kes on ka paljunemisvõimelised (probleem on nendes, kes ei paljunegi suguliselt juba algselt nt. bakterid, või on see võime kadunud nt. siseparasiidid, ainuraksed, või liik pole veel välja kujunenud ja ristumisbarjäär on osaline, või ristumisbarjäär on ökoloogiline või käitumuslik nt. nirk ja kärp).
Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; Loomariigis on kasv eksponentsiaalne, uusi taksoneid tuleb juurde kiirenevalt. Suured evolutsioonilised läbimurded ei ole mõjutanud vanu olijaid, areng on kiirenev. Taimeriigis surub moodsama rühma teke alla vanema olija, kuna taimed tarbivad täpselt samu ressursse, vähesed on spetsialiseerunud. Massekstinktsioonid liikide väljasuremine ajas on alanev, st taksonite eluiga keskmiselt pikeneb. Kiiresti tekkinud taksonid surevad ka kiiremini välja, kuna tõenäoliselt tekivad uued effektiivsemad liigid, kes tõrjuvad teied välja. 39. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; Meetod, mis lubab hinnata üheaegselt nii taksonite arvu kui ka ühtlust e kui ühtlaselt on ressursid jagunenud taksonite vahel Murtud kepi mudel ressursid jagunevad liikide vahel juhuslikult, pole hierarhilist struktuuri.
taimedele (nt. kaheidulehelistele, kuid mitte üheidulehelistele). Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Heterosügootsus - geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hierarhiline süsteem - süsteem, mille üksused e. taksonid koonduvad järkjärgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks. Hingamiselundkond - elundkond, mis tagab gaasivahetuse.
perekonna ja liigi tasemel. Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul. Nime kehtivuse otsustab prioriteet. Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja. Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades dae. Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend. 6. Monofüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Sellisesse rühma kuulumine ei sõltu sellest, kas liigid on omavahel rohkem või vähem sarnased, ainsaks tingimuseks on ühine päritolu. Parafüleetiline rühm - see on selline ühisest eellassest kujunenud liikide või teiste taksonite rühm, kust osa liike (taksoneid) on välja jäänud. Võiks öelda, et parafüleetiline rühm on puudulik monofüleetiline rühm Polüfüleetiline rühm - see on liikide või teiste taksonite rühm, kuhu on ühendatud
annaabi.ee 
