B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja min...
Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi
Fütohormoonid on ained, mis reguleerivad taimede kasvu ja arengut. Fütohormoone jagatakse: a) stimulaatorid, b) pidurdajad. Fotoperiotismiks nimetatakse valguse muutumist ööpäevas. Selle alusel jagatakse taimed pikapäeva ja lühipäeva taimedeks. 3.1. Taimede liikumisnähtused Taimed on suutelised end ka liigutama ja seda nimetatakse tropismiks. Taimede liikumised on seotud kasvamisega Tropisme jagatakse: a)fototropism, b) geotropism, c) kemotropism. Taimed rakkude rõhu muutustest tingitud liikumisi nimetatakse nastideks. 7 5. Elustrateegiad See on kohastumise kogum, mis tagab liigi säilime läbi põlvkondade. Eristatakse: C ehk konkurentsi taimed, neid taimi iseloomustab soodne keskkond, stabiilne populatsioon, pikk eluiga ja tugev kasv. S ehk stressi taimed on pidevalt ebasoodsates
Suurenevad taimekasvu pärssivad taimehormoonid (abtsiishape, fenoolsed ühendid, etüleen) ning lõpuks taim sureb. 13. Taime liigutused. Erinevad tropismid ja nastid. Tropismid enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund Nastid enamasti turgorliikumised. Suund pole oluline. Tropismid: 1 Fototropism ärritiks valgus. Taim kasvab valguse poole. Osad juured reageerivad negatiivselt (ärritist eemale) 2 Geotropism taime reaktsioon raskuskiirendusele. Idujuur suundub alati allapoole. Iduvarrel on negatiivne geotropism. Ka enamik külgjuuri on ageotroopsed. Leinavormi puhul on ka tegu geotropismiga. 3 Plagiogeotropism esineb külgokstel ja lehtedel. 4 Kemotropism seostub keemiliste ainete suhtes liikumisega. Erijuhtum on hüdrotropism osad taimejuured kasvavad niiskuse poole. Ka parasiittaimed otsivad oma peremeest kemotropismi kaudu. Võib olla ka negatiivne
Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -- statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism). Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral. Initsiaalrakkudele vahetult järgnevat juure osa nimetatakse jagunemisvöötmeks. Intensiivse ja kiire jagunemise tõttu jäävad siinsed rakud väikesteks. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus
Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism). Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu (suur eripind). Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas --
Mida sügavamale nektaarium peita, seda tolmusemaks putukas saab. Nektari koostis ja suhkrusisaldus sõltub tolmendaja liigist. Kui nektarit toodetakse sipelgate jaoks, loodab taim seeläbi ennast kahjurite eest kaitsta, nektaariumid asuvad õiest väljapool. Taimeelundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilised: Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. Tekivad kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Astelpaju astel ja tikri okas Herne köitraag ja metsviinapuu köitraag Naadi risoom ja võilille juur Homoloogilised:
Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra. Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena. Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism). Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu (suur eripind). Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks
Tropismideks nimetatakse kindlasuunalise ärritaja poolt esile kutsutud kasvuliikumisi, st liikumine on põhjustatud taime erinevate piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad. Positiivne tropism kasv toimub ärritaja poole, nt kasvamine valguse poole. Negatiivne tropism kasv toimub ärritajast eemale. Erinevad tropisimi liigid: a) Fototropism reageerimine valgusele. b) Heliotropism reageerimine päikesele. c) Geotropism reageerimine gravitatsioonile. d) Tigmotropism reageerimine puudutusele. e) Hüdrotropism reageerimine niiskusele või veele. f) Kemotropism reageerimine kemikaalidele. Tropisimid on hädavajalikud taime ellujäämiseks, arenguks, toitainete kätte saamiseks. 49. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Looduslik auksiin on indool-3-äädikhape ehk IAA tekib kõikides kõrgemates ning väga paljudes alamates taimedes. Põhilisteks
..3,3 cm3 1 liitri kohta. Mineraalmaal, mis liigvee all ei kannata, sisaldab põhjavesi 1 liitri kohta 4...8 cm3 hapnikku. Hapniku puudumise tõttu ei tungi taimejuured soos põhjavee piirkonda, vaid jäävad mulla pindmisse horisonti, kuhu õhu juurdepääs on parem. Seetõttu on liigniiskuse all kannatavatel kasvukohtadel taimede juurestik teistsugune kui samadel taimedel neile optimaalsetes kasvukohatingimustes. Juurte positiivne geotropism läheb soodel kasvavatel puudel üle negatiivseks geotropismiks, mis on eriti ilmne rabas kasvavatel mändidel. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed
· hügrofüüdid pidevalt niiskes kohas · helofüüdid kaldaveetaimed · hüdrofüüdid - veetaimed · varjutaimed - ei talu otsest päikesevalgust, jne. Enamikel liikidel kindlad kasvukohaeelistused: kui niiske, valge, happeline jne. Mõnedel vastav indikaatorväärtus inimese jaoks. Taime elundid ehk organid · Eristatakse ehituslike sarnasuste ja funktsioonide põhjal; · Jagunevad vegetatiivseteks ja generatiivseteks; · Taimeorganitele on iseloomulik geotropism; · Elundid võivad evolutsiooni käigus olla läbinud muutuse metamorfoosi (analoogilised ja homoloogilised organid). Vegetatiivsed elundid. Võsu tavaliselt liigestub varreks, lehtedeks ja pungadeks Autotroofus ja heterotroofsus · Enamus taimeliikidest on autotroofsed sünteesivad kõik vajalikud orgaanilised ained ise; · heterotroofsed - taimeliigid, mis on täielikult või osaliselt kloroplastideta ja kasutavad teisi orgaaniliste ainete allikaid: 4 rühma
annaabi.ee 
