Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mikrotoitained" - 91 õppematerjali

mikrotoitained – mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises.
thumbnail
2
doc

Eksami spikker

· B6, püridoksiin · B10, 11, folaadid, foolhape, folatsiin · B12, (tsüaan)kobalamiin · C, askorbiinhape · PP, niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid Rasvlahustuvad vitamiinid: · A, retinool · D, kaltsiferool · E, tokoferool · K, füllokinool · Vitamiinid on mikrotoitained , mis ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks · Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise (sisalduvad ensüümide koostises), kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd · Antioksüdantideks on vitamiinid A, E, C, karoteenid, flavonoidid, tsink, vask ja seleen...

Inimese toitumisõpetus
101 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Seedeelundkond ja ainevahetus.

Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained(taimeõli,teravili,puuvili,liha,kala,muna,piim). Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Mikrotoitainedvajatakse väikestes kogustes, on vaja normaalseks ainevahetuseks(vitamiinid,mineraalained). Makrotoitainedvajatakse suurtes kogustes, vajalikud keharakkude ja kudede moodustamiseks(valgud, süsivesikud, rasvad). Lõhestumisreaktsioonid keerukamate ühendite lõhestumine lihtsamateks, energia vabaneb, moodustuvad ühendid kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel. Sünteesireaktsioonidlihtsamatest ühenditest keerukamate moodustamine, vajatakse energiat ja lähteaine...

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Inimorganismi toitainete vajadus

Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained ­ mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained ­ mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises. Milliseid toitaineid inimene vajab? Vesi ­ Täiskasvanu keha koosneb 40-60% veest. Vett vajab inimorganism õhuhapniku kõrval kõige enam kuna organism suudab omastada ainult vees lahustunud toitaineid, siis on veel lahustajana ja transpordivahendina organismis oluline roll...

Toitumisõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Kala meie toidulaual

· Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust, aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket. · Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. · Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, kuna tänapäeva inimeste toit ei sisalda eriti palju oomega-3 rasvhappeid. Mikrotoitained · Kalas on rasvas lahustuvaid vitamiine A, D ja E, eriti just rasvastes kalades. · Vesilahustuvatest vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, need on peamiselt kalalihases. · C-vitamiini kalades väga pole, kuid on mõned erandid(koger). · Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. · Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Mikrotoitained...

Tööõpetus
83 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ainevahetus

Ainevahetus 1. Mis on makrotoitained, mis on mikrotoitained ? Vastus: Makrotoitained on ained, mida inimene peab iga päev saama suuremates kogustes. Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitained on ained mida organism vajab tunduvalt väiksemates kogustes - need on vitamiinid ja mineraalid. 2. Milleks organism kasutab süsivesikuid? Valke? Rasvu? Vett? Vastus: Süsivesikud on peamine energiaallikas. Süsivesikute lõhustamisel saadakse energiat kõige kiiremini. Valgud on organismi peamine ehitusmaterjal...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Naatrium

Referaat Naatrium Steve Mägi A-08 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 08.12.08 Pärnu 2008 Sisukord: Naatriumi referaat Naatriumi omadused: ............................................................................ 4 Füüsikalised ja keemilised omadused:........................................................................................7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................... 8 Naatriumi kohta tutvustus: Na Naatrium -metall Aatomnumber: 11 Aatommass: 22,989 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1 Elektronskeem: +11|2)8)1) Elektronite arv: 11 Neutronite arv: 12 Prootonite arv: 11 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I Krista...

Keemia
121 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Loengud I-II

Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit ­ antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus....

Inimese toitumisõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioaktiivsed ühendid

Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained . Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2. Vitamiinid on antioksüdandid - muudavad kahjutuks vabu radikaale....

Üldbioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seede- ja erituselundkond

Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained : vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda ära joonisel märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed või seedeelundid; elundite ülesanded. Seedeelundid: * suuõõs koos hammastega ja keelega:1) maitse tundmine;2) toidu segamine; 3) toidu peenestamine;4) toodavad amülaasi, lagundavad süsivesikuid * neel:1) toidu edasijuhtimine söögitorru;2) toidu neelamine * söögitoru:1) toidu juhtimine makku * magu:1) toidu kogunemine;2) toidu segamine;3) bakterite hävitamine soolhappega; 4) algab...

Bioloogia
191 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Õistaimede nektar ­ Erinevate suhkrute 15-30% lahus b. Suhkrurikkad viljad (nt datlid) Bioaktiivsed ühendid ...ühendid, mis juba väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust. · Eksogeensed vitamiinid · Endogeensed ensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, suhteliselt väikese molekulmassiga, olemasolu ainevahetuseks hädavajalik. Mikrotoitained . Vitamiinide allikad: 1) Segatoit 2) Seedekulga mikrokooslused 3) Organism sünteesib ise eelühenditest 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toit Vitamiinide biofunktsioon: 1) Enamik vitamiine mittevalgulise osana liitensüümide koostises ­ Nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2) Vitamiinid on antioksüdandid, mis muudavad kahjutuks vabu radikaale 3) Vitamiinid on olulised arenguprotsessides 4) Osalevad organismi loomuomastes protsessides:...

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
39
ppt

Seedimine

SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid...

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Vitamiinid - referaat

Eriti mõjutavad nähtud vitamiinide reklaamid just naisi ja lapsi. Lapsed näevad värvilisi magusaid vitamiine, mida müüakse ilusates värvikirevates purkides,naised aga usuvad, et vitamiinide tarbimine aitab neil sälitada oma ilu ning ennetada vananamist. Kuid kas see ikka on nii? Vitamiinid on tõesti eluks vajalikud. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained . Ööpäevas vajab meie keha igapäev teatud kogus vitamiine. Kogused võivad ulatuda mikrogrammidest kuni milligrammideni. Kuid alati inimene ei suuda ennast varustada vaja 3 minevate vitamiinidega,sest meie toidulaud pole alati mitmekesine. Siis mõningatel juhtudel inimese organism ise sünteesib just vajaminevat vitamiini. Kuid kõigest sellest...

Bioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Lisagem siia, et makrotoitainete kestev liigtarbimine on samuti seotud ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega. Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. Mikrotoitained, mida vajatakse päevas milli- või mikrogrammides ning siia kuuluvad vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks....

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eriti oluline on õige toiduvalik

Emori uurimuse kohaselt: Kulutasid Eesti 6.....14 aastased lapsed 2004. aastal ära 310......330 miljonit krooni taskuraha,millest suurem osa läks karastusjookide,maiustuste ja krõpsude peale. Olla kütuseks · Korralik täisväärtuslik kütus tagab organismi kui masinavärgi laitmatu funktsioneerimise · Annab organismile võimaluse töötada efektiivselt · Olla keha ehitusmaterjaliks Terviklik tasakaalustatud toit ­sisaldab kõike mida keha vajab: Toitained: Makrotoitained ·Valgud ·Lipiidid ·Süsivesikud ·Vesi Mikrotoitained ·Vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid Ega ilmaasjata öelda: "Oled see,mida sööd"! · Õige toitumine on tihedalt seotud: · Õppimisvõimega, · Võimega toime tulla stressiga (NB!) Ka koolistressiga), · Hea mäluga, · Vastupanuga nakkushaigustele, ·...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Rukkileib

7 4. Rukkileiva tähtsus tänapäeval Rukkileivas kui toidus on olemas inimorganismile vajalikud makrotoitained (süsivesikud, rasvad, valgud, vesi) ja mikrotoitained (mineraalained, vitamiinid). Inimorganismile on tervislik, kui toidusüsivesikud annaksid 50...60% päevasest koguenergiast. Nüüdisaja normaalsöömises peaksid tärkliserikkad toiduained (inimtoidu põhisüsivesik on ju tärklis) katma 75...80% ööpäevas vajatavast süsivesikute toiduenergiast. Rukkileiva kvaliteettärklis, mille sisaldus on kuni 45 g sajagrammises leivaportsus, peaks moodustama sellest mitte alla 30%. Sõltuvalt kehakaalust tähendaks see 3...

Inimese toitumisõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vitamiinid

Enamik vitamiinide ülesandeid inimorganismis on seotud biokatalüsaatorite - ensüümidega. Ensüümide koensüümne osa sisaldab sageli vitamiini- vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse, mistõttu vitamiinid on hädavajalikud inimorganismi normaalseks elutegevuseks. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained . Selline määratlus on siiski suhteline, sest kõik asendamatud toidukomponendid pole siiski vitamiinid. Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). Ka eksogeensus on vitamiinide puhul suhteline, sest:...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunask...

Terviseõpetus
115 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Seedeelundkond ja Seedmine

19)kõhunääre-Kõhunääre paikneb mao alumise osa taga ja on 10-15 cm pikkune. Kõhunääre eritab ööpäevas kuni1,5 m nõret. Kõhunääre on oluline 1) neutraliseerib toidumassi peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1).... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape Rasv lahustuvad vitamiinid: A-nõrgenimine D- luude tugevus E- sigimine K- verre hüübimine...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Toitumise alused

Need on vajalikud energia tootmiseks ja organismi kasvuks. Need on asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikad. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitained on need, vajame päevas milli- või mikrogrammides. (näiterks A-vitamiini -0,8 mg ööpäevas). Need on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained (vaata ka lisa 2 Toitained). Süsivesikuid sisaldavad sellised toiduained, nagu suhkur, tehislikud magusained, kartulijahu, mesi, siirupid, jahud, tangained, kuivatatud puuviljad, leiva- ja saiatooted, värsked marjad ja puuviljad, kartul, till, peet, hernes ja porgand, piim ja -tooted, sulatatud juustud Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks (1 g süsivesikuid sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal), energeetilise varu loomiseks...

Toitumisõpetus
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun