Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad
.10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. Aronia melanocarpa var. grandifolia– must aroonia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on pearool tumepruunid näärmed. Chaenomeles japonica – jaapani ebaküdoonia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, täkilissaagja servaga, 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm pikkuse rootsuga. Pikkvõrsete lehtedel on suured neerjad abilehed. Crataegus rhipidophylla– harilik viirpuu Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari) teravatipulise horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. Crataegus submollis – karvane viirpuu Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga
Pealt tumerohelised, alt hallikad, viltjalt karvased, lehelaba laikiiljas või ümardunud · Pooppuu · Sorbus intermedia Laielliptiline või äraspidimunajas, peensaagja servaga. Pealt läikiv tumeroheline, alt hallkarvane. Lehe keskrool tumedad näärmed · Must aroonia · Aronia melanocarpa var. grandifolia Ovaalsed, äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, sageli esinevad neerjad abilehed · Jaapani ebaküdoonia · Chaenomeles japonica Varieeruvad Hõlmadega 5-7, terav tipp, alumine hõlmapaar horisontaalne, ebaühtlaselt saagjas Esinevad abilehed · Harilik viirpuu · Crataegus rhypidophylla Kolmnurk munaja kujuga, madalate hõlmadega või kahelisaagjas 5-7 paari Sirge või südaja alusega, karvane, tumeroheline · Karvane viirpuu · Crataegus submollis Paaritusulgjas liitlehed, 5-9
Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
LUPIIN EHK HUNDIUBA LUPINUS VÄLIMUS · Õied: valged, kollased, roosad, punased, lillad,sinised · Kõrgus ulatub 75 kuni 100 cm · Õisikud kuni 60 cm pikad · Lehed sõrmjagused · Lehekesi 5-15 · Lehekesed terveservalised · Lehtede abilehed on leherootsuga sageli kokku kasvanud · Haprad varred · Õied paiknevad pikkades rohkeõielistes kobarates VILJAD JA SEEMNED · Viljad: kaunad, mis on lamedad, karvased ja läikivad · Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures
Kohvipuu Liisi Palu 10B Kohvipuu välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade. Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad. Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas. Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda vilju kanda. Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks. Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube. Millistes riikides kasvatatakse? Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus s...
Tolmukad on pikad,õitseb mais ja juunis. Leht Tupplehed on munajad, liht- ja näärmekarvadega kaetud. Kroonlehed valged või roosaka varjundiga, äraspidi munajad, tupplehtedest natuke pikemad, pikkus 10...12 mm, laius 9...10 mm. Püstisel varrel on 2...3 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5...7 cm madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2...8 cm, laius 3...5 cm, leherootsu pikkus 1...6 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud. Vili Viljaks on lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud. 3 Kasvukoht
Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi. Haljastuses kasutatakse tihti üksikpõõsastena või grupiti murus, vabakujulise või pügatava hekina, muruservades. Linnatingimusi taluv, põuakindel, kärpimist taluv vähenõudlik liik
*alal ehti - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused). *kõrglehti - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed. Tihti eredalt värvunud ja sarnanevad seetõttu õiekattelehtedega. *abilehti - harilikult paarilised väikesed lehed sõlmekohtades leherootsu alusel. Mõnedel taimedel on varisevad nad varakult, teistel on suured ja säilivad kogu elu. Abilehed võivad olla muundunud asteldeks, näärmeteks või köitraagudeks. *idulehed- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu. Tekib diferentseerumata idukoest, mitte kasvukuhikust nagu kõik teised lehed.Võivad olla ühtlasi varuainete säilitamise paigaks . *Esilehed-pärast idulehti arenevad taimel esilehed . Need on kujult lihtsamad ja harilikult ka väiksemad , kui hiljem arenevad järglehed.
Haljastuses kasutavate taksonite määramine sugukonnas liblikõielised Luua 2012 Liblikõieliste sugukonna nimi eesti ja ladina keeles Liblikõieliste sugukond kuulub taimede Plantae alaliiki. Hõimkonna järgi liigitub katteseemnetaimeks Magnoliophyta. Klassi kuuluvus on kaheiduliste Magnoliopsida klass. Kuulub oalaadsete Fabales seltsi. Sugukonna nimi eesti keeles on liblikõielised ja ladina keelne nimetus on Fabaceae. On oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Oalaadsed Fabales on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist. Sugukonna üldine iseloomustus Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma...
andmeid on veel napilt. Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla ● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. ● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad astlad. ● Austraalia kuivalembestel liikidel abilehed vähenenud ja fülloodid meenutavad astlaid. ● Sarv-akaatsial on jämenenud seest lihakad okkad. ● Õied tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates. ● Seemned valmivad kaunades. ● Juurestik lai ja sügav. 14 liigi lehed 1. Acacia baileyana 2. A. cyanophylla 3. A. xanthophloea 4. A. farnesiana 5. A. cornigera 6. A. collinsii 7. A. podalyriifolia 8. A
Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) Alnusteks nimetasid leppasid vanarooma kirjanikud Plinius, Vetruvius jt. Perekonda kuuluvad ühekojalised, tuultolmlejad, heitlehised puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete tippudes, emasõied peajates õisikutes, 3-10 kaupa, kinnirudes kas õieraagudele või olles peaaegu istuvad, arenedes viljaurvad puituvad ja muutuvad mustjaspruuniks. Enamus liike õitsevad kevadel enne lehtimist, tuultolmlejad. Emasurbade sarnasuse tõttu okaspuude käbidega kutsub rahvasuu neid lepakäbideks. Viljaurvad jäävad puudele veel mõneks ajaks
Munajad pikalt teritunud tipuga lihtlehed, südaja kuni ümardunud aluse ning jämedalt saagja servaga. Lehe pikkus (3) 6,5...12 (15) cm ja laius (1,5) 3...6 Leht (8,5) cm. Nad on enam või vähem kaetud kõrvekarvade ja lihtkarvadega. Leheroots on kuni 4 (6) cm pikkune, kõrvekarvadega. Lehtede alusel on kuni 1,2 cm pikkused kilejad abilehed. Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, Vars harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Maa-alune osa Risoom on pikk, kollakaspruun, tugevasti puitunud, arvukate võsunditega. Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasais,
Soojalembene ning meil veidi külmahell. Noorelt kiirekasvuline ja annab rikkalikult juurevõsu.. Talub linnatingimusi ja kärpimist, põuda ja tuld. Kõik taime osad on inimesele mürgised. Liik on ka valgusnõudlik ja resistentne kloriididele. Kõrgus alla 15 m. · Lehed on paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9...19, need on ovaalsed, 2,5...4,5 cm pikad, nõelterava tipukesega, alt hallikasrohelised, pealt ja alt imepeene karvasusega, lehekese roots karvane. Abilehed on lehekese rootsu all. · Kasutada suurematel haljasaladel üksikasetuses, samuti alleepuuna jne. · Puit on väga kõva, tihe ega jää maha tammepuidust. Maltspuit kitsas, hallikasvalge, selgesti eristuv rohekaskollasest lülipuidust, mis õhu käes pruunistub. Caragana frutex - Lääne-Siberi lõunaosa, Kesk-Aasia, Kirde-Hiina, Kaukaasia, kasvades steppides, mäenõlvadel ja orgudes ning valgusküllaste puistute alusrindes ja metsaservades,
astlaga, võrsetel samuti astlad. Heitlehised puud ja põõsad liblikõieliste Perekond robiinia Robinia sugukonnast. Põõsad või madalad puud. Võrsetel väikesed Perekond läätspuu Caragana abilehed lehearmi servades, mõnel liigil esineb ka astel. Heitlehiste, harvem higihaljaste 0,5-5m Perekond sõstar Ribes kõrguste põõsaste perekond. Võrsed ruljad, osadel ogad. Kõrgus 2-3m, püstine põõsas. Noored võrsed
suurema osa seemnest) ja sügoot. o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. · Esindajad · Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed · Sugukond võhalised · Flamingolill · Soovõhk · Kalmus · Väike lemmel · Sugukond penikeelelised
suurema osa seemnest) ja sügoot. o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Esindajad Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed Sugukond võhalised Flamingolill Soovõhk Kalmus Väike lemmel
Märkused JAAPANI EBAKÜDOONIA Jaapan Päritolu 0,6-1 m Kõrgus laiuvate okstega madal põõsas Kasvukuju võrsed karvased, hiljem tumepruunid oksad asteldega. Okstel tihedalt näsad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, ümardunud või teritunud tipuga, hõredalt täkilise Lehed servaga, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed suured, neerjad või südajad, püsivad sügiseni õied oranzpunased, kuni 5 cm läbimõõduga, 2-6 kaupa kimpudes Õied vili (küdoonia) on õunvili, ümmargune või piklik, 3-4 cm läbimõõdus, roheline või kollane, valmib septembris Viljad õitseb mais-juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus niiskus viljakas muld
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
..3,5% · valku 22...34% · rasvaineid 0,7...1,5% · tärklist 20...48% · tselluloosi 5,2...7,7% Nagu kõik liblikõielised kultuurid, on ka hernes mullaviljakuse tõstja, sest tema juuremügarad seovad õhulämmastikku. Herne tavasortidel on 2...3 paari lehekestega liitlehed, mille ladvas on vähesed köitraod ja alusel ümbritsevad taime vart kaks suurt abilehte. Poollehetutel sortidel on lehekesed muutunud tugevateks köitraagudeks, säilinud on abilehed. Lehetutel sortidel need puuduvad. Nii suureneb taimede omavaheline kokkuhaakumine köitraagude abil, mis parandab taimiku seisukindlust. Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga. Segudes kasvatamisel peab tugikultuur olema võrdse kasvuajaga ja hernest veidi madalam, et lämmatama ei kipuks.
TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44. Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45. Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad *Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla
PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44.Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45.Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad *Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad,
tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, parkiv. Puit kollakaspruun, suhteliselt pehme, kuid sitke. Puitu kasutatakse tisleritöödes. Kasutatakse ka haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, vili, puit 45. Perekond läätspuu ja suur läätspuu Perekond läätspuu: Perekonda kuuluvad suvehaljad ühekojalised põõsad, harva puud. Lehed paarissulgjad, terveservalised liitlehed ja astlataolised abilehed. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena. Viljad kitsad, veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Puit kollakasvalge. Liike 70 (suur, väike). Levinud Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses. Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m
Alt karvased. Sügises kolletunud. 12) Sorbus intermedia pooppuu Lihtlehed, munajas ovaalsed, madalate hõlmadega. Alt viltjalt karvased. 13) Aronia melanocarpa var. Grandifolia must aroonia Lehed laielliptilised. Serv peensaagjas. Värsked lehed läikivad. Alt hallkarvased. Sügisel punased. 14) Chaenomeles japonica jaapani ebaküdoonia Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Pealt tumerohelised, värsked läikivad. Nahksed. Serv täkilissaagjad. Esinevad ka abilehed (neeru kujulised)! 15) Crataegus rhipidophylla harilik viirpuu Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid. 16) Crataegus submollis karvane viirpuu Lehed munajas kolmnurksed. Alus sirge/ümardunud/nõrgalt südajas. Nõrgalt hõlmine/kahelisaagjas. Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane.
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
taimede kohta. Indiaanlased on taime kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. 24. Perekond kask ja arukask Perekond kask (Betula L.) [bétula] Betula on vana ladinakeelne nimetus kaskedele Pliniusel. Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised, tuultolmlejad, kestendava koorega (tohuga) puud ja põõsad. Pikkvõrsetele kinnituvad lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, urbadena, isasurvad arenevad sügisel 2-3 kaupa võrsete tipus, enamasti üksikult paiknevad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel kevadel vahetult enne õitsemist. Tolmlemine toimub tavaliselt koos lehtimisega, vili on kahe kileja tiivakesega pähklike. Seemned pudenevad koos urva kattesoomustega ja viljad levivad tuule abil kilomeetrite kaugusele. Seemned idanevad kiiresti ja samuti kaotavad idanevuse mõne aastaga.
Pungarootsuga n lepad Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi kontpuu Pungade jaotumine Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed Leherood (pea- ja külgrood) Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi imbunud kihti nimetame kutiikulaks Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-, haake- ja näärmekarvu Kattekarvade jaotumine Siidkarvad n hõberemmelgas Viltkarvad n Douglase enelas Karekarvad n harilik jalakas Soomuskarvad n astelpaju Tähtkarvad n deutsiad Kattekarvade jaotumine
Viljalehti 2, alusel kokku kasvanud Vili on kupar umbes 500 liiki põhjapoolkeral, enamus perekonnas kivirik (Saxifraga) Eestis perekonnad kivirik ja lepiklill (Chrysosplenium) Sugukond sõstralised – Grossulariaceae Lehed sulgroodsed kuni sõrmroodsed lihtlehed Sigimik alumine, õiekroon liitlehine, õied kobarõisikus Vili - mari Loeng 13 41. Rosiidid – seltsid, sugukonnad (Eluvormilt väga varieeruv rühm, iseloomulik puittaimede ülekaal - abilehed enamasti olemas - tolmukad enamasti kahe ringina - endosperm sageli väga väike või puudub - sageli esinevad tanniinid (parkained) – rosiididel, kellel tanniinid puuduvad, on kujunenud mingi muu keemiline kaitse Seltsid moodustavad mitu monofüleetilist rühma: Pärisrosiidid I koondab seltsid, mis seovad lämmastikku – roosilaadsed, oalaadsed, kõrvitsalaadsed ja pöögilaadsed- ja veel kolm seltsi Pärisrosiidid II on moodustunud molekulaartunnuste alusel,
korrapäratult. Lehed on võrkkroodsed, liht- või liitlehed. Lehed on rööp- või kaarroodsed, lihtlehed. Õieosade arv on viietine, harvem neljatine. Õieosade arv on kolmetine. Taime kuulumist ühte või teise klassi ei sa määrata toodud loendi ühe tunnuse järgi, vaid tuleb arvestad kõiki. (Botaanika lk 270-271) Parafüleetiline Monofüleetiline On abilehed; lehe laiad Lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu Emb-kimb Enamasti rohttaimed. (Botaanika lk 328) 3- kalvine tolmutera 1- kalvine tolmutera Kambiumiga juhtkimbud ringina Kambium harva esikoor ja steel ei ole eristunud esikooreks ja steeliks ¾ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); ¼ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); roos-, liblik-, korvõielised (1/10 õistaime kõrrelised; käpalised e
- tumeroheline, alt hallikas karvane, pealt tumeroheline - oranzid/punased viljad, suuremad * Aronia melanocarpa var. Grandifolia - must aroonia - lehed laielliptilised - peensaagja servaga - pealt tumerohelised ja läikivad - alt helerohelised ja karvased - lehe keskrood on tugevalt näärne? - sügisel punased * Chaenomeles japonica - Jaapani ebaküdoonia - astlad! - lehed nahkjad, tumerohelised läikivad - kujult ovaalne või äraspidimunajas - hõredalt täkilise servaga - esinevad abilehed mis neerjad - viljad rohekad kollased (Lusikjas, äraspidiselt ümar pall, alt heleroheline, väiksed kõrvallehed) * Crataegus rhipidophylla - harilik viirpuu - hõlmad teravatipulised - servad ebaühtlaselt teravate hammastega - suured sisselõiked (tumerohelised lehed, nagu väiksed kahtlased munnid) * Crataegus submollis - karvane viirpuu - munajas kolmnurkne leht! - madalate hõlmadega - lehe serv nõrgalt kiiljas või ümar - roodude kohalt karvane
Kuidas paljundada? Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2
veidi karvased. Pungad piklikmunajad, võrsele ligi hoiduvad, peaaegu võrsega ühte värvi. Pungad kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära. LEHED Vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad või süstjad, teritunud tipuga, kuni 15 cm pikad, näärmelise saagja servaga, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Leheroots kuni 2 cm pikk. Suured poolsüdajad abilehed püsivad peaaegu sügiseni. ÕIED, VILJAD Õitseb peale lehtede puhkemist, mai lõpul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad kollased, kuni 6 cm pikad, emasurvad rohekad 2-4 cm pikad. Vili on kahepoolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis. KASVU- Külmakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid kasvukohti ja viljakamaid TINGIMUSED muldi. Paljuneb hästi vegetatiivselt
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest pungadest vanadel risoomidel. Juured võivad tungida 120 cm sügavusse, kuid nende põhimass 70 90% asub pindmises 20cm mullakihis. 3.2 Maasika maapealne osa Maasikal on juurmised pikarootsulised kolmetised lehed. Leherootsualusel asetsevad abilehed, mis on oluliseks sorditunnuseks, erinedes värvuse, pikkuse, ja laiuse poolest. Mõnel sordi rootsul on säilinud rudimenteerunud abilehekesed. Lehtede arv puhmal, nende suurus, värvus ja kuju on sortidel erinev. Uued lehed hakkavad kasvama temperatuuril +6...+7 kraadi. Maasikalehtede kasvuks soodsaim temperatuur on 20 21 kraadi. Lehestik uueneb pidevalt kogu kasvuaja jooksul. Lehtede intensiivsemad kasvujärgud on mais- juunis ja pärast
Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusea...
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kukerpuu2.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/339 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster) Konkreetne liik: läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 200-250 cm, laius umbes 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstise kasvu ja tiheda võraga põõsas. Võhikud võivad segamini ajada arooniaga just marjade tõttu. Lehed: Lehed 3-5 cm pikad, munajad, pealt tugevalt läikivad,alt hõrekarvased,sügisvärvus punane. Abilehed naaskeljad, karvased Õied või õisikud: Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis.Õitseb mais- juunis kuni 30 päeva. Liigi eritunnused: dekoratiivsed on ka viljad, mustad, läikivad, pruunikas- punase maitsetu viljalihaga, ning püsivad põõsastel hilissügiseni. Viljad on mürgised.Viljub alates 4-ndast aastast. Talvekindel. Kasvukoha nõuded: mulla suhtes vähenõudlik, varju taluv. Kasutamine haljastuses: ideaalne hekitaimena, metsaveerel alustaimena, linna haljastuses.
Puu võra- Lehed- vahelduvate liit ja lihtlehtedega Õied- väikesed, kahelisugulised, valged kuni kreemikad, lõhnaga ja ilma Viljad- marjataolised õunviljad, kerajad kuni ovaalsed, valminult punased, kollased, pruunid või sinised Kasutatakse meditsiinitööstuses EBAKÜDOONIA Chaenomeles Mullastik- huumusrikas saviliiv või kergem värskem liivsavimuld Niiskus- põuakindlad Valgus- vajavad valgust Haljastusväärtus- Tähtsad haljastustaimed Lehed- suured abilehed Õied- suured, punased kuni valged, kas üksikult või 2-6 kaupa Viljad- suured õunviljad, rohelised, kollased Kasutatakse toorainetööstuses TOOMPIHLAKAS Amelanchier Mullastik- vähenõudlik 6 Niiskus- Valgus- poolvari Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Lehed- sügisel dekoratiivsete lehtedega Õied- valged, väiksed, viietised, tipmistes kobarates
Nendes rakkudes on kloroplaste kõige rohkem ja seega toimub seal fotosüntees kõige intensiivsemalt. Ümaramad ja hõredamalt asetsevad rakud moodustavad kobekoe. Kobekude oma suurte õhuruumidega on hästi kohastunud gaasivahetuseks. Õhuruumides toimub vee aurustumine, mis väljub lehest õhulõhede kaudu. Juht- ja tugikoed moodustavad kobekoes juhtkimpe. Nende kaudu toimub vee ja teiste ainete liikumine lehes. Lehe OSAD: lehelaba, lehe roots, harvem ka abilehed. Lehe laba võib olla erineva KUJUga munajas, elliptiline südajas, lineaalne, ümar jne. Lehe roots võib olla laienenud ja vart ümbritsev, moodustades tupe. Lehe labas moodustavad juhtkimbud lehe rood. ROODUMUSELT on leht rööp- või kaarroodne (enamasti üheidulehelistel taimedel), sulg- või sõrmroodne (enamasti kaheidulehelistel taimedel), enamasti viimastest tuleneb, eriti peenemate roodude osas, võrkroodne leht. Lehtede paigutus varrel on leheseis
· Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega, enamus vajab toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine Raskendatud Herne botaanilised iseärasused · Herne tavasordid liitlehed 2 -3 paari lehekestega, mille tipus on mõned köitraod, 2 suurt kokkukasvanud abilehte · Herne poollehetud sordid lehekesed on muutunud tugevateks köitraagudeks, abilehed säilinud · Herne lehetud sordid puuduvad ka abilehed · Determinantsed e. määratud kasvuga sordid - lõpetavad teatud arenguastmes õite moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e.määramata kasvuga sordid jätkavad õitsemist ja kasvu pikal perioodil kuni põud või külm selle lõpetab Kaunviljade agrotehnoloogia · Koht külvikorras - eelviljaks sobib teravili, kuid ei sobi kaunvili ja ka raps
Nende jagunemine: · ladvapung · külgpung · kaenalpung · lisapung · paljaspungad Võsu muudendid: · risoom- on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Oma vanemas osas ta sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. · maa-alused võsundid e. stoolonid · mugul · mugulsibul · köitraod e. väänlad · astlad · ogad Lehe osad: abilehed, roots, laba, rood. Lehtede tüübid: · lihtlehed · liitlehed- pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. Leheseis: · vahelduv · spiraalne · vastak · männaseline · fibonaci rida lehe muudenid: · leheastel · leheväänel · füllood · veekoguja leht · õhukoguja leht · püünislehed ½ IV Osast Generatiivsed taimeorganid
Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. S u g uko n d Fa g a c e a e p ö ö g i l i s e d Sugukonna esindajad on heitlehised, harva igihaljad, ühekojalised puud, harvem põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed kuni hõlmised lehed, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, tuultolmlejad. Isasõied urbade või peadena. Emasõied üksikult või pähikuis. Emasõisi ümbritsevad õiekattelehed, millised viljade valmides kasvavad kokku, puituvad ja moodustavad kuupula(lüdi), milline ümbritseb vilja kas osaliselt või täielikult. Viljaks on üheseemneline puitunud kestaga pähkel, milline valmib õitsemisega samal või järgneval aastal. Sugukonnas on 8 perekonda rohkem kui 800 liigiga, millised kasvavad parasvöötmes,
Esineb sageli veetaimedel: veesisesed lehed ja veest välja ulatuvad lehed on erineva ehitusega Muundunud leht Leht võib olla muundunud, et täita lisaülesandeid: ◦ Köitraagudeks, et taime kinnitada ◦ Köitraag võib tekkida lehe rootsust, labast või tervest lehest ◦ Astlaks, okkaks, et kaitsta taime taimtoiduliste loomade eest Lehe osad Rootsuga leht – kinnitab lehelaba varre külge Istuv leht – leheroots puudub Laskuv leht – lehelaba on varre külge kasvanud Abilehed – väljakasved leherootsu külgedel Tõri – abilehed on kokku kasvanud Tupp – leherootsu laienenud alus ümber varre Keeleke – kilejas väljakasve lehelaba alusel Kõrvakesed – kaks väljakasvet Lehe roodumine Lihtne – lehelaba läbib alusest tipuni ainult üks rood Dihhotoomne – rood harunevad kaheks Võrkjas – üks või mitu pearoodu moodustavad harusid, mis liituvad tihedaks võrgustikuks
lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. N: nurmnelk, aasnelk, harilik seebilill, harilik põisrohi, valge pusurohi, punane pusurohi, tõrvalill, käokann, vesihein, nälghein, mets-tähthein, põld-kaderohi, põld-kadakkaer, vesitähthein, nisulill ehk äiakas, sööt-seiarohi. Sk. Roosõielised - liit- ja lihtlehed, lehed vahelduvalt, abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud. Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised, võib esineda välistupp, õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas, õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Viljade ja õite ehituse alusel jagatakse neljaks alamsugukonnaks: Enelalalised - kuivad
poolpõõsad; lehed juurmised v. varrel vahelduvalt; abilehti pole; lehed enamasti jagunenud, harva terved; õied tipmises õisikus, harva üksikult; õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult; õieosade arv varieeruv; õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking); osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks; vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. roosõielised - liit- ja lihtlehed; lehed vahelduvalt; abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud; õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised; võib esineda välistupp; õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas; õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest; vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud; juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega
ja sügisel lähevad lehed punakaspruuniks. Marjad on tumesinist värvi. Vanad oksad 92 hallikaspruunid, noored võrsed algul tihedalt liduskarvased, hiljem punakaspruunid, paljad. Punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed. Lehed: vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. Kasvutingimused ja kasutamine Kasvutingimused: mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Levinud alusmetsaliik. Kasutatakse haljastuses,
Kaheidulehelised – taimed, kelle seemnes on kaks idulehte (nt uba). Üheidulehelised – taimed, kelle seemnes on 1 iduleht ja suurema osa seemnest moodustab toitekude. ÜHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) KAHEIDULEHELISED (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) võrkroidsed lehed (sulg, sõrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 õieosa 4-5 õieosa Narmasjuurestik Idujuur areneb peajuureks ja kujuneb sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera
endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud 55. Klasside üheidulehelised ja kaheidulehelised võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) võrkroidsed lehed (sulg, sõrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 õieosa 4-5 õieosa Narmasjuurestik Idujuur areneb peajuureks ja kujuneb sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina ei ole eristunud esikooreks ja steeliks esikoor ja steel
Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud 55. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) võrkroidsed lehed (sulg, sõrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad 3 õieosa 4-5 õieosa narmasjuurestik Idujuur areneb peajuureks ja kujuneb sammasjuurestik enamasti rohttaim emb-kumb 1-kaviline tolmutera 3-kaviline tolmutera hajusad juhtkimbud, kambium harva kambiumiga juhtkimbud ringina
Võra poolt on ta püstine põõsas või madal puu. Puu koor on hallikaspruun. Võrsed on soonelised, noorelt helerohelised, kuid hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad on munajaskoonilised ning kattesoomused kestendavad. Suur läätspuul on vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi on 8-14 ning on kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, värvuselt ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad ja püsivad kaua (hariduskeskus). Õitseb juunis. Õied on värvuselt kollased, kuni 2 cm pikad. Õied asetsevad üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Viljad on kitsad, välimuselt on silinderjas kaun, mis on kuni 3,5 cm pikk, pruuni värvi ja valmivad augustis. Seemned on pruunid (seemnemaailm). 14.2 Kasvutingimused ja kasutamine Suur läätspuu on külmakindel ning küllaltki varjutaluv. Mullastiku suhtes on ta vähenõudlik ja põuakindel
idaosas, samuti on levinud hekitaimena üle Eesti. Suurus 6-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm. Püstine põõsas või madal puu. Koor, võrsed hallikaspruunid. Võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised. Külgpungad munajaskoonilised, kattesoomused kestendavad. Vahelduvad paarissulgjad liitlehed. Lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased. Abilehed nõeljad, püsivad kaua. Õitseb mais juunis 10 15 päeva. Õied kollased, kuni 2 cm pikad. Üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas. Vili on kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun, valmib augustis. Seemned pruunid. (Hariduskeskus) Joonis 7. Suur läätspuu (Caragana arborescens) (http://mesindus.ee/meetaimed/suur-laatspuu) 4.3.2. Hooldus Kergesti paljundatav, külmakindel, kiirekasvuline ja põuakindel liik, talub linnatingimusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
