Koostaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1 Botaaniline lühiiseloomustus......................................................................................3 2 Kohvipuude liigid........................................................................................................ 4 2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora)...................................................................5 3 Kohv kui jook.............................................................................................................. 8 4 Suurimad kohvi tootjad...............................................................................................9 Kasutatud materjalid....................................................................................................10
Kohvipuu Liisi Palu 10B Kohvipuu välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade. Alla + 40C temperatuuri juure kohvipuud hukkuvad. Kohvipuu on üks varaseima viljakandvusega puid maailmas. Juba 1,5-aastaselt võivad nad esimest korda vilju kanda. Kohvipuu elab kuni 50-60 aastaseks. Aastas võib ta anda kuni kolm saaki, mis ühe täiskasvanud puu kohta on keskmiselt 3 kilogrammi toorube. Millistes riikides kasvatatakse? Kohvipuid kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma, kus
väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasmiinilõhnalist õit. Tema punased luuviljad meenutavad kirssi. Kongo kohvipuu e Coffea canephora
Etioopia Koostas: Kristiina Moosel Etioopiast Pealinn Addis Abeba. 1 127 127 km2 Amhara keel. 73 053 000 inim. Viisnurk lipul ja vapil. Etioopia mägismaa Põhjas u 700km laiusel alal Üle 4500m kõrgused 11 Simeni mäge. Majandus Suurim tsiibeti tootja. Ligi 90% tsiibetit. Kasutatakse söögiks. Eksport Kohvipuu kodumaa. Esimesed kohviistandused aga Jeemenis. 10. Suurim kariloomade eksportija Kuld, nahatooted, erinevad õlid Etioopia köök. Erinevad juurviljad, liha ja pearoog. Amharas tuntud Tihlo. Mitu inimest söövad ühest kausist laua keskel. Ei sööda siga ega karpe. Kasutatud kirjandus. Wikipedia.com Google pildiotsing. Tänan vaatamast
Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
Kohv Üldiselt Kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Sisaldab kofeiini (60-140 mg) Imendumiseks kulub 45 minutit Ergutav toime 20-40 minuti jooksul Koostis Kohviõlid (10-17% massist lipiidid) Süsivesikud (50% ) Sahharoos Roheline uba (3-9%) Valgud (10-13%) Kohvi liigid Araabika (Coffea Arabica) Robusta (Coffea Robusta) Libeerika (Coffea Liberica) Mõju tervisele Tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid Tõstab vererõhku Mõjutab hingamist Stimuleerib ainevahetust Suureneb higieritus
KOHV Rahakäibe poolest maailmas suurimad 1. Nafta 2. Kohv Kohvipuu · Pannakse kasvama seemnest · Võib elada 100 aastani · Istandustes kasvavad 15 aastat · Istatustes kärbitakse 2-4m kõrguseks · Meenutab rohkem põõsast kui puud Kohvipuu õis ja mari · Ühel puul leidub korraga õisi ja mitmes küpsusastmes marju · Marju korjatakse siis kui nad on punased · Mustad marjad on ülevalminud · Korjatakse käsitsi ja valikuliselt Kohvikirss e. kohvimari · Mari küseb vastavalt sordile 6-9 kuud(araabika) või 10-11 kuud (robusta) · Marja sees on kaks sinakat-rohekat seemet · Asetsevad vastastikku eraldatuna erilise kattekihiga Pärluba · Mõnikord on seemneid üks, neid nimetatakse pärlubadeks · Mõned kohvitootjad praagivad pärload välja kui ebastandartsed, teised müüvad kalli hinna eest kui haruldust · Nimetatakse kohvikaaviariks Kohvimarjade korjamine · 1kg röstitud kohviubade saamiseks tuleb ko...
Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Etioopia rahvastikust moodustavad oromod 34,49%, amharad 26,89%, somaallased 6,20%, tigrinjad 6,07%, sidamod 4,01%, guragaed 2,53%, volaitad 2,31%. Etioopia on jaotatud 11neks haldusüksuses, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvsuega linna. Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90% kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Kohvipuu kodumaaks on Etioopia, seal kasvas kohvipuu metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemesis. 2 Etioopia asukoht kaardil. Üldandmed Riigihümn:Wodefit Gesgeshi, Widd Innat Ityopp'ya ( "Marsi edasi, mu ema Etioopia" ) Pealinn: Addis Abeba Pindala: 1,104,300 km2 Riigikeel(ed):amhara Rahvaarv:88,013,491 (2011) Rahvastiku tihedus: 79 in/km2 President: Girma Wolde-Giorgis Peaminister: Meles Zenawi SKT: 86,123 miljonit USA dollarit (2010) (81/175) IMF 2011 SKT elaniku kohta: 1015 USA dollarit (2010) Ajavöönd: maailmaaeg +3
Kohv Koostaja : Anzela Tjuljukova Narva Eesti Gümnaasium 11 klass Kohvi päritolu Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana, seal kasvas ta metsikult. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Kasvutingimused. Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim.
Second level Third level Fourth level Fifth level Kohv Kohvi Ajalugu · Kohv on pärit Aafrika tipust, Etioopiast, Kaffa provintsist. · Kohv on pärit 9. sajandist. · Etioopiast hakkas kohv levima kõigepealt Jeemenisse. · Kohvi avastamise kohta räägivad peamiselt kaks legendi. Kohvipuu K Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Kasvab puuna, vahel põõsana. Fifth level · Looduses on 5 6 meetri kõrgused, istandusetes lõigatakse 2 2.5 m kõrgusteks. · Kohvipuu kasvamiseks on kõige sobivamad kõrgendikud ja madalate
aastas 2-3 saaki. Mullad Nisu, mais,riis, tubakas, õlitaimed, väheviljakad. Orkaanid teepõõsas. Troopiline Veg. Periood kõrbed 0-250mm/aastas Kõrbed tegeleda saab vaid Suhkruroog, puuvill, datlipalm, oaasides. kohvipuu. Akt.Temp. kuni 11 000°C Kaameli- ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne Veg. Periood 12 kuud 250-2000mm/aastas Väheviljakad mullad Kuiv savann- põuakindlad kultuurid- hirss, maapähkel, sisal Niisutatavatel Akt
Sõna latte tuleb itaalia keelest ning tähendab piima. Latte art Väljend, millega viidatakse kujuntite, mida teevad baristad espresso-põhiste jookide pinnale. Esimene meetod on, kui kujundid tehakse valades vahustatud piima espressojoogi peale. Teine meetod on see, kui kasutatakse valmislõigatud Zabloone, mille abil tehakse näiteks kakaopulbriga espresso pinnale erinevaid kujundeid. Kohvipuud Kohvipuu kuulub madaraliste sugukonda. Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kõikidest kohvipuu liikidest vaid kaks - coffea arabica ehk araabika ja coffea canephora ehk robusta - on maailmaturul kaubandusliku tähtsusega. Kohvipuu Araabikat kasvatatakse kvaliteetsema kohvioa
KOHV Kohv on mõrkjas jook, mida valmistatakse kohvipuu vilja röstitud ja jahvatatud seemnetest. Neis sisalduva kofeiini tõttu mõjub see ergutavalt. Kohvipuu on pärit Aafrikast. Ühe legendi järgi avastati kohvi selline toime Etioopias, kus üks kitsekarjus märkas kohvipuu marju söönud kitsede ootamatut reipust. Sealt liikus kohv edasi Türki, kus hakati kohviube röstima. Teine lugu räägib sellest, kuidas üks araabia arst kasutas kohvi marju arstirohuna. Tõene paistab olevat see, et 15. sajandil kasutati kohvi esimest korda Jeemenis tema ergutava toime tõttu. Euroopasse jõudis kohv 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Tänapäeval on kohvitööstus üks suuremaid tööstusharusid maailmas, andes tööd vähemalt 20 miljonile inimesele.
Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%. Kohvi ajalugu Kohv võeti läänemaailmas lõplikult omaks paarsada aastat tagasi. Kuigi see tundub aukartust äratava ajana, on kohv leiva, juustu ja või kõrval, mis on meie toidulaual olnud juba tuhandeid aastaid, siiski uustulnukas. 17. sajandile eelnev kohviajalugu paistab silma värvikate lugudega. Kohvipuu marjade ergutava toime avastamise kohta pakutakse tervet hulka legende. Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime. Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed, kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast
- annab 1/3 suhkrutoodangust - üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi - võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota - suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko - u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid kohvipuu - pärit Etioopia mägimetsadest - perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi) teepõõsas - libeeria kohvipuu (liberica kohvi) - üle 2000 teepõõsasordi - kõrge kohvipuu (excelsa kohvi) - pärit Indiast, Hiinast
· väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel 1.14. Suhkrukultuurid · suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota · Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all 1.15. Mõnupeet · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi) - libeeria kohvipuu (liberica kohvi) - kõrge kohvipuu (excelsa kohvi) · 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas · Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia · kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest
ISESEISVA TÖÖNA VASTAB KIRJALIKULT KÜSIMUSTELE. 1. Nimeta erinevaid kohvisorte ja too välja nende erinevused. Araabika-levinum ja parim kohvisort Robusta-maitselt araabikast tugevam(robustsem), rohkem kofeiini 2. Kohvipuu- kirjelda Kasvab 7-8m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4m pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15cm pikad, läikivalt tumerohelised heldama alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib veel eksisteerida. Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait. • Maitsestatud kohvijoogid 3 tk
Morfiin sisaldub moonikuparde kuivatatud piimmahlas- oopiumis. Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva valuvaigistavate omadustega, kuid tekitab kiiresti sõltuvuse. Morfiini kasutatakse meditsiinilistel näidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tõttu. See põhineb morfiini võimel osaleda organismi valuregulatsiooniprotsessis. Kofeiin Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül- 1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks. Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse.
Ammune tuttav kohv Tassitäis kohvi on midagi nii tavalist, et inimesed ei vaevu sellele enne mõtlema, kui märkavad ammuse kaaslase puudumist. Ometi on kohvil kuulsusrikas ajalugu, mitmepalgeline biokeemiline koostis ning ulatuslik mõju jooja organismile. Arvatakse, et esimestena avastasid kohvi ergutava mõju Aafrika hõimud. Kohvipuu purukstambitud seemnetest ja loomarasvast segasid nad kuulikesi, mida neelasid enne jõudunõudvaid katsumusi. Tuntum legend räägib kohvi avastusloost siiski järgmist. Kohvi ergutavad omadused avastas juhuslikult kitsekarjus Aideus, kes peatus Adeni kloostris. Kitsed, kes olid söönud kloostri läheduses kasvavate tundmatute taimede lehti ja marju, ei suutnud kuidagi rahuneda ja olid laetud lausa seletamatu energiaga
Juhendaja: Mariina Madisson Pärnu 2010 Sisukord 1. Kohviajalugu 2. Kohvi valmistamine 3. Liigid 4. Kohvi mõju 5. Kohvipuu Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 58 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 24 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud
pärast punaste kohvimarjade närimist. Mida me kindlamalt teame on, et orjad, keda viidi tänapäeva Sudaanist Jeemenisse ja Araabiasse närisid marjade mahlast välist punast kesta. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes. Esimesed kohvimajad avati Mekas. Need levisid kiirelt araabia maailmas ja muutusid edukateks kohtadeks, kus mängiti malet, lauldi, tantsiti ja nauditi muusikat. Need kohad olid luksuslikult dekoreeritud. Midagi sellist kui kohvimaja
Sisalgaavi moodustab lihakate lehtede kodarbiku, mis suurematel liikidel on mitmemeetrise läbimõõduga. Ainulaadne on see, et nad õitsevad 10-30 aasta vanuselt või veelgi vanemas eas ja pärast õitsemist vana lehekodarbik sureb. 3 Puuviljad Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Banaanipuu on kuni 15 m kõrge, suurte ja enamasti rebestunud lehtede üksteise sisse keerdunud tuped moodustavad torukujulise ebavarre
Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Vastavalt legendile, alustasid inimesed kohvi kasvatamist pärast seda, kui olid täheldatud Etioopias kitsede eriskummalist ja ergast käitumist pärast kohvipuu lehtede ja marjade söömist. Tegelikkuses hakkasid inimesed kohvi tarbima ammu enne rändkarjakasvatajaid. Etioopias leidub senini selliseid paiku, kus inimesed joovad kohvipuu lehtedest valmistatud jooki. Esimene kirjalik teade kohvist, mida valmistati röstitud kohviubadest, on pärit Araabia teadlastelt, kes kirjutasid, et see on kasulik, kuna pikendas nende tööaega. Araablaste innovatsioon kohviubade jahvatamisel jõudis esimesena Egiptusesse, sealt Türki ja hiljem
PERUU Peruu paikneb Lõuna-Ameerika lääne osas Vaikse ookeani rannikul ekvaatorist lõuna pool. + Palju maavarasid sh. Naftat Vaikne ookean on kalarikas Mitmekesised kliimaolud võimaldavad kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest tähtsamad on puuvillapõõsas ja kohvipuu. Hästi arenenud tekstiilitööstus. Turism hästi arenenud Palju vaatamisväärsusi, näiteks: võimas loodus, salapärased paigad, võimsad templid, müstilised mägilinnad, grandioossed kõrbejoonised. - Riikilikud ja eraülikoolid on kättesaadavad vaid väga vähestele, kõige rohkem algharidusega elanikke 89% elanikkonnast on kirjaoskajad Vaene, must ja tolmune arengumaa Austatakse pigem valge inimese raha, kui oma muistset pärandit. KÕIK MÜÜGIKS! Palju vargusi.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Referaat Kofeiin Koostaja: Alan Sakson Tallinn 2015 SISUKORD 1 lk Kofeiini mõjud 2 lk Kofeiini trarbimine 3lk Kofeiini taimed 4lk kofeiini toodete valmistamisel Kofeiin Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad. Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises. Kofeiini mõju Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõj...
suureneb risk haigestuda südameinfarkti ja kõrgvererõhutõppe. Veresoonte ahanemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Suitsetav ja last ootav naine on eriti ohtlik, kuna lootesse jõuab nikotiini pea kaks korda enam kui ema ise saab, loote kasv aeglustub ja surmaoht on suurem ning hilisemas elus on tal võõrutusnähud. Nikotiin langetab ka kopsude töövõimet. Need on vaid mõned näited nikotiini mõjust organismile. Kofeiin Leidumine Rohkelt kofeiini esineb kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliinia marjades ning märksa vähem kakaoubades, koolapähklites ja teistes taimedes. Kofeiini leiukohti on kokku üle 100 taimes, kus töötab ta pestitsiidina, tappes putukaid, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast leitud kofeiini nimetatakse guaraniiniks, matest leitud kofeiini mateiiniks ja teest leitud kofeiini teiiniks. Esimesel pildil on kohvipuu taim ning teisel pildil guaraana-pauliinia marjad. Omadused
Kofeiin Kaia Teder K112 Leidumine kohvipuu ubades teepõõsas guaraana-pauliinia marjades kakaoubades koolapähklis C8H10N4O2 valem Nomeklatuurnimetus - 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiini head küljed Kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid Kiirendab ahjutegevust, parandab meeleolu Laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust Parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. Kaitseb parkinsoni tõve eest Kofeiini halvad küljed Suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis Suuremad kofeiiniannused aga võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi, magneesiumi, D- vitamiini ja teisi mineraalaineid Kofeiin tekitab janu, närvilisust, unetust, nälga, hägust n...
KOFEIIN KOFEIIN(C8H10N4O2) Mõru/kibe valgekristalliline alkaloid Kohvipuu ubades,teepuu lehtedes Mõjub taimedes pestitsiidina KOFEIINI HEAD KÜLJED Kiirendab ajutegevust ja parandab meeleolu. Väsinud inimesel kõrvaldab unisuse,taastab vaimse töövõime ja teotahte. Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid. Mõõdukas kohvi tarbimine vähendab haigestumise riski On leitud, et vanematel inimestel parandab mälu Kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi KOFEIINI HALVAD KÜLJED Võib põhjustada kõrget vererõhku, unetust,närvilisust ja peavalu
viinamarjad oliivid tsitruselised talinisu mais kasvatatakse kitsi ja lambaid Troopiline vööde temp. ei lange kunagi alla 0' C kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 nendel aladed maailma suurimad kõrbed põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. kasvatatakse suhkruroog puuvill datlipalm kohvipuu... kasvatatakse kaameleid ja lambaid Lähisekvatoriaalne vööde aastaringselt soe sademed langevad ebaühtlaselt sageli esineb ikaldusi põua tõttu hirss maapähkel sisal... puuvill riis tegeletakse veisekarjakasvatusega savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima
mili kee Ø Toodetakse tehislikult sünteesimise käigus. Ø Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Kasutamine Alkaloide sisaldavaid taimi on inimesed tarvitanud juba ammustest aegadest peale: * ravimitena( morfiin) * ergutitena (kofeiin, kokaiin) * mürkidena (akonitiin) Kofeiin Ø C8H10N4O2 Ø Leidub: kohvipuu ubades ja teepuu lehtedes. Ø Kesknärvisüsteemi stimulant - ergutava toimega Ø Kõige levinum psühhoaktiivne aine: *jookides (tee,kohv,coca-cola) * ravimites (aspiriin, paratsetamool, migreeni ravis) Nikotiin C10H14N2 Leidub tubakataime ja kokapõõsa lehtedes Ø Kasutatakse tubakatoodete(sigerettide) valmistamisel Ø Lisatakse putukamürkidele Ø Tekitab sõltuvust Ø Piirab keha võimet hävitada vähirakke. Tubakataim
mili kee Ø Toodetakse tehislikult sünteesimise käigus. Ø Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886. aastal Albert Ladenburg. Kasutamine Alkaloide sisaldavaid taimi on inimesed tarvitanud juba ammustest aegadest peale: * ravimitena( morfiin) * ergutitena (kofeiin, kokaiin) * mürkidena (akonitiin) Kofeiin Ø C8H10N4O2 Ø Leidub: kohvipuu ubades ja teepuu lehtedes. Ø Kesknärvisüsteemi stimulant - ergutava toimega Ø Kõige levinum psühhoaktiivne aine: *jookides (tee,kohv,coca-cola) * ravimites (aspiriin, paratsetamool, migreeni ravis) Nikotiin C10H14N2 Leidub tubakataime ja kokapõõsa lehtedes Ø Kasutatakse tubakatoodete(sigerettide) valmistamisel Ø Lisatakse putukamürkidele Ø Tekitab sõltuvust Ø Piirab keha võimet hävitada vähirakke. Tubakataim
tõhusamalt tööle • Põhjustab lihaskrampe, loidust, unisust, peavalu, tõstab vererõhku, unehäireid • Võib põhjustada maos kõrvetisi • Tekitab sõltuvust Leidumine • Nii toiduainetes kui ka ravimites • Šokolaadis • Kohvis • Tees • Kakaos • Energiajookides (nt Red Bull) • Karastusjookides (nt Coca Cola) • Kosmeetilistes nahahoolduskreemides • Valuvaigistites • Kohviubades • Taimedes (~60s taimes) – kohvipuu lehtedes, tee lehtedes Kasutamine • Kasutatakse laialdaselt meditsiinis – ravitakse kofeiiniga (kofeiintsitraat) enneaegsetel vastsündinutel hingamispeetust • Kuulub paljude arstirohtude koostisse • Paljudes toituainetes (nt tee, kohvi, gaseeritud joogid, šokolaad) Ajalugu • Kofeiini uurimise ajalugu algas 1819. a, kui saksa keemik Runge isoleeris esmakordselt puhta kofeiini. • Väidetavalt soovitas tal kohvit uurima hakata Goethe Kofeiinisisaldus Kofeiinimürgitus
Leidub tubakataimedes. Tugev närvimürk. Kolme paki sigarettide suitsetamine - surmav Algajal tekitab iiveldust ja oksendamist. Ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, ahandab veresooni. Soodustab erinevate vähkide teket. Raske sõltuvusest lahti saada. Peale lõpetamist toibuvad natuke ka kopsud ja vereringe. Kahjulik ka teistele, mitte ainult tarvitajale- passiivne suitsetamine. Kofeiin Leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana-pauliina marjades. Kasutatakse koos ravimitega, et paremini mõjuksid. (migreeni ravis) Meditsiiniliselt saab seda kasutada südametegevuse stimulaatorina. Kofeiin aitab tähelepanu säilitada. Ei ole tõestatud, et kofeiini suur tarbimine mõjutaks tervist. Kasutatakse ka energiajookides ( 32 mg 100 ml kohta) Reg. Kohvi joomise lõpetamisel võivad ilmneda võõrutusnähud peavalu, uimasus, iiveldus. Võivad tekkida ka mürgistused suur ületarbimine.
Kohv Laura Kuragin Ajalugu Esmakordselt avastati kohv Ida-Aafrikas piirkonnas Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. Levis Araabiast Türki ja alles 17. saj euroopasse Tuntumad on türgi kohv ja itaallaste espresso Tooraine Kohvipuu seemnetest valmistatakse oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja ja sigurit Valmistamine Saab valmistada mitmel viisil: Röstitud ubadest saadud puru pannakse tassi ja keev vesi peale Kohvimasinaga Presskannuga Filterkannuga Caffè latte on kohvijook, kus on 1/4 espressot ja 3/4 vahustatud piima.
sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Kohvisordid ei ole maitseomadustelt alati ühesugused. Kohvisordid kannavad tavaliselt
Maailma esimene kohvipood Kiva Han avatakse seal 1475. 1607: Kapten John Smith aitab asutada Virginia kolooniat Jamestownis. Usutakse, et tema esitles kohvi Ameerikas. Kohvi mõju inimesele Kofeiini esineb paljudes populaarsetes jookides ja see aitab kaasa rasvade põletamisele. Enamus uurimustulemusi on näidanud, et kohvijoojatel on suurem põievähki haigestumise risk. Kofeiin paneb sapi voolama ja seetõttu võib vähendada sapikivide tekke riski. Huvitavaid fakte Keskmine kohvipuu annab ainult 1kg röstitud kohvi aastas ja esimese saagini jõudmiseks kulub neli kuni viis aastat. Astmahoo puhul aitab 1 tass kohvi. Ühes röstitud kohvioas on üle 1200 keemilise komponendi. Retseptid Iiri kokteil 2 annust 2 dl kanget Café arome Special-kohvijooki 2 cl iiri viskit 2 dl vaniljejäätist Pealeraputamiseks: kristall-või fariinisuhkur Café au lait Piimakohv (1 annus) 1 dl kuuma, kanget kohvijooki 1 dl keedetud piima suhkrut Tänan kuulamast !
Kaamelid ja lambad Lähisekvatori Aastaringi soe Väga niiske, sademed jaotuvad Väheviljakad ja õrnad Igihaljad vihmametsad, hirss, aalne vööde ebaühtlaselt, sademete hulk on väga mullad banaan, kohvipuu. suur ja sagedased hoovihmad. Veisekasvatu Ekvatoriaalne Alati soe, aasta läbi Väga niiske kliima, rohkelt Peaaegu viljatud Maniokk, banaan, kakaopuu, vööde valitsev kuumus on sademeid mullad õlipalm. Varjutaluvad
Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Brahea edulis söödav brahheapalm Latania verschaffelti kollane laatanpalm Oryza sativa harilik riis Cocos nucifera kookospalm Troopika kasvuhoone: Ananas comosus harilik ananass Saccharum officinarum suhkruroog Citrus reticulata harilik mandariinipuu Coffea canephora kohvipuu Kaktuste maja: Aloaceae aloe Agavaceae Agave agaav
ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistamine (meie talvel) sõrmrohi Kõrb kuum, kuiv, hallmuld kaktus, öine eluviis, rändkarjakasvatu külm kõrb Gobi kõrb
Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile [lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne]). Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad. Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailmas esimeste hulgas kohvipuuga ja maisiga. Põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme Brasiilias ei leidu, sest seal ei ole palju põllumaad.
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvup...
KOFEIIN Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaoubades, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime. Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini nimetatakse mateiiniks ja teest saadavat kofeiini nimetatakse teiiniks. Valem: C8H10N4O2 Nomeklatuurnimetus: 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine. Looduses leidub kofeiini koos teiste puriinalkaloididega (teofülliin ja teobromiin), mis on südamestimulandid. Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et nad tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos ergotamiiniga migreeni ravis või valuvaigistite...
(2) Stimulante, nagu amfetamiini või isegi kokaiini võidakse kasutada, muutmaks sportlast erksamaks, võistlusvalmimaks ja peletamaks väsimust. Ohud: Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi. See võib viia dehüdratsiooni (vedelikupuudus) ja südamepuudulikkuseni. Samuti võib kaduda söögiisu ja tekkida liigne ärevus ning paranoia, on oht ka sõltuvusse jääda. Kofeiin (kohvioad) Kofeiin on aine, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas ning väheses koguses kakaos ja koolapähklis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukaid, kes söövad seda taime. Kofeiin on kesknärvisüstemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Paljud energiajoogid sisaldavad kofeiini. Nikotiin (tubaka taim) Nikotiin on aine, mis on leitav tubakast, ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast.
Savann Lähis- Mussoon- Ferralliit- Palmid, Flamingod, Karjakasvatus, Muldade ekvatoriaalne kliima mullad, puuvill, veised, põlluharimine sooldumine, 10-20 puna- ananass, sebrad, kõrbestumine laiuskraadil pruun- kohvipuu, kaelkirjak, mullad, maa- gepard, pruun- pähklid, raisakotkas, mullad, tubaka lõvi, elevant, puna- taimed, ninasarvik, mullad akaatsiad, antiloop,
Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile [lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne]). Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad. Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailmas esimeste hulgas kohvipuuga ja maisiga. Põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme Brasiilias ei leidu, sest seal ei ole palju põllumaad.
................. 18 2 Hanna Seeder Tooterühma analüüs 1 Sissejuhatus Alljärgnevas analüüsin toidukaupade alarühma ja tarbekaupade alarühma ühte tooterühma. Valisin oma tooterühmadeks kohvi ja mähkmed. Uurin nende tooterühmade ajalugu ja tootjaid. 2 Toidukaupade alarühm - Kohv Kohv on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso.
· väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel Suhkrukultuurid Suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohv) - kongo kohvipuu (robusta kohv) - libeeria kohvipuu (liberica kohv) - kõrge kohvipuu (excelsa kohv) · 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas · Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia Kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest
lambakarjad Aastaringselt looduslikel karjamaadel 10 tuhandeid ha karjamaid Odav toodang, kulutused tõuaretuse-ja veterinaarteenindusele Levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentiinas,Lõuna-Aafrikas ISTANDUS Taimekasvatusmajand Suur rõhk agrotehnikal (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimisvõtted jm) Odav tööjõud Lähisekvatoriaal ja ekvatoriaalvöötmes (Malaisia, Sri Lanka, Filipiinid jt) kohvipuu istandus Keskmiselt 2000-3000ha (suhkruroog 7500 ha, teepõõsas 650 ha) MAHEPÕLLUMAJANDUS e. ökoloogiline põllumajandus Kasutatakse looduslikke väetisi, taimekaitsevahendeid Madalam saagikus (30%), kuid kõrgem hind tänu tervislikkusele Hõlmab EL põllumajandusmaast 3,6% (kasvab iga aasta 30%)
Uueks pealinnaks sai Addis Abeba. Algasid maksusüsteemi-, armee-, ja rahareformid. Kasvas Itaalia mõju ja seeõttu sõlmis keiser Itaaliaga lepingu nimega Wechale-Ucciali leping , mis viis itaallaste meelest Etioopia Itaalia protektoraadi alla. Itaallased hakkasid mõjuvõimu laiendama. Etioopia protestis ja tühistas lepingu. Sellest sai alguse Itaalia-Etioopia sõda. 1896. aastal toimunud Adua lahingu võitmine kindlustas Etioopia iseseisvuse. Etioopia on ka kohvipuu kodumaa, kuigi seal ei kasvandatud kohvi esimesena.
Etioopia Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km² Rahvaarv: 88 013 491 (2011) Riigi pealinn on Addis Abeba. Riigikord on föderatiivne vabariik. Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopia mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem. Riigi äärealad on tasased. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt. mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr. aprill nn. väike vihmaperiood. Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
