Toitumis Päevik K210 30.09.2010 Martin Märtinson Esmaspäev: HOMMIKUSÖÖK 1. Leib, Tallinna peenleib 50 grammi 2. Või 10 grammi 3. Sink, suitsusink, sealiha 20 grammi 4. Mahl, aprikoosinektar 2 klaasi LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 100 grammi 2. Piimakaste (piim 2,5%) 50 grammi 3. Snitsel, praetud õliga 100 grammi 4. Morss, siirupist 1 klaas 5. Porgandisalat 50 grammi ÕHTUSÖÖK 1. Pitsa: segahakkliha 300 grammi 2. Limonaad 500 grammi HILISÕHTUNE LISAPALA 1. Kohupiimakreem, R 2,5% 200 grammi 2. Õun 50 grammi Teisipäev: HOMMIKUSÖÖK - LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 100 grammi 2. Valge kaste (piim 2,5%) ...
Olen 11nda klassi õpilane ning viin läbi küsitluse ''Toitumisprobleemid tänapäeva noortel''. Tee õigele vastusele ring ümber. 1. Poiss Tüdruk 2. Kas sööd hommikusööki? a) Jah c) Mõnikord b) Ei 3. Kas söökisd hommikuti meelsamini a) Putru b) Võileibu 4. Mitu korda päevas sööd? a) 1 c) 3 b) 2 d) 4 5. Kas sööd igapäev liha-, leiva- ja piimatooteid? a) Jah b) Ei 6. Kas tarvitad toidulisandeid? a) Jah b) Ei 7.Mis on sinu lemmik toit? .............
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired..........................................................................................................
klükoosist tekib tärklis ja teised polüsahhariidid. Teiseks lüliks on tarbijad, kes on olemuselt heterotroofid. Need on taim toidulised loomad kellest toituvad kiskjad. Nad võivad moodustada mitu astet. Tarbija on konsunent. On kas 1, 2 või 3 astne tarbijad. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. Distuentidele. Nende hulka kuuluvad seened ja bakterid ning protistidest algloomad. Lagundajad vabastavad taas süsihappegaasi, mis on vajalik taimedele. Toitumis suhe moodustavad ökosüsteemi ringe e. Tsükleid. Iga järgmine lüli on troofiline tase, mis regureerib eelmise arvukust. Nii ei saa organismide arv piiramatult kasvada. See tähendab , et ÖS on ise regureerimis süsteem. Kehtib n.n ÖS püramiidi reegel. Selle kohaselt on iga järgneva taseme biomass 10% eelmise taseme biomassist. Kui kujutada ühte toiduahela kõigi tasemete biomasse ristkülikuna ja paigutada need ülestikku saame biomassi püramiidi.
12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik teisele kahjulik. Kongurents-sama või eriliiki organismi vastastiku kooselu vorm. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumis suhe. Toitumis suhete alusel reastatud organismid modustavad toiduahela. Esimene Troofiline tase-moodustavad prdutsendid. Teine Troofiline tase-konsunendid e. Tarbijad on jaotaud 3mex rohusööjad, kõigesööjad, lihasööjad (kiskjad) Kolmas troof. Tase-
Toitumist mõjutavad tegurid Raido Selge Vanus, perekond, terviseseisund Toitumist mõjutavad paljud tegurid. Vanus mõjutab toitumist palju nt kui sa oled kahe aastane, siis sa ei söö seda mida söövad täiskasvanud. Toitumist mõjutab ka su enda perekond nt kui su perekond on vaesem kui mõni teine perekond, siis ei söö seda sama mida nemad ja kõik oleneb muidugi sellest mida su pere sulle pakkuda suudab. Terviseseisund mõjutab ka sinu toitumist nt kui sa oled millegi vastu allergiline siis sa ei tohi seda süüa või arst ei luba sul mingit toitu süüa kuna see pole sinu tervisele hea. Toitumis alased teadmised, toidu maksumus, elukoht Toitumis alased teadmised mõjutavad toitumist, sest kui sa tead mida ei ole tervislik süüa, siis sa ka ei söö seda, aga kui sa ei tea toitumisest midagi siis sa sööd omale iga sugust rämpsu sisse. Toidu maksumus on ka väga oluline, sest ega saa ei osta poest mingit väga kallist toitu vaid vaatad ikka mis on ...
Patsient täpselt jälgib raviskeemi Õendusdiagnoos 4 Naha terviklikkuse kahjustuse risk Definitsioon Risk marrasknaha ja/või pärisnaha muutusteks Riskitegurid Vereringe , ainevahetuse , tundlikkuse vähenemine Tasakaalustamata toitumine Eesmärgid Lähieesmärgid: Patsient on teadlik jalahoolduse põhimõttetest ja naha tervislikkuse riskiteguritest. Patsient teadlik taasakaalustatud toitumisest. Kaugeesmärgid: Patsient on muutunud oma toitumis harjumused ja eluviisi. Õendustegevus Selgita patsiendile toitumis viisi, Soovita patsiendile tõsta füüsilist aktiivsust Selgita vajadust pöörata rohkem tähelepanu jalahooldusele. Hinnang: Patsiendil ei esine tundlikkuse häired ning nahk on terviklik. Patsient jälgib toitumis ja jalgade hüügeeni soovitusi. Õendusdiagnoos 5 Infektsiooni risk Defiritsioon Risk nakatuda tõvestavate mikroorganismidega Riskitegurid
Kehakaalu langetamine Jüri Gümnaasium Koostajad: ... 2014 1.Kuidas alustada kehakaalu langetamisega? Kui olete otsustanud kaalu langetada, siis kõigepealt peaksite välja selgitama selle, kui palju teil on ülekaalu ning milline oleks tegelik tervislik kehakaal. Normaal kehakaalu näitab kehamassiindeks Ettevalmistamine: Eesmärk Päevane energiakogus Soovkaalu saavutamine Eesmärk Eesmärgiks võiks alguses võtta suurima kehakaalu, mis on veel normaalkaal. Kaalulangetamise käigus võib soovkaalu vähendada. Päevane energiakogus Peate välja selgitama, kuidas hetkel toitute. Enda energiakoguse väljaarvutamiseks saate kasutada erinevaid interneti kalkulaatoreid. Näiteks: http://toitumine.ee/tapse-energiasoovituse-kalkulaator/ Kaalulangetamiseks kuluv aeg Kui teate, mitu kilogrammi soovite kaalu alandada, arvutage välja selleks kuluv reaalne aeg. Aeglasem kaalulangetamine on organismile kasulikum K...
Lubi või sarvtoes. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõverrakkudega. Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või varjepaiga mitmed limused, ussid, vähid ja kalad. http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow Bioloogia põhikoolile Kasutatud kirjandus
KOOSOLEKU PROTOKOLL Toimumiskoht: Rõõmurulli lasethoid. Kellaaeg:16.00-18.00 Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. Agnes 2. Linda Lisaks osales koosolekul: Kati, Natalja, Katrin, Killu, Liina, Kreete, Marelle, Linda. Puudusid: Triin, Johanna, Eha, Säde Koosoleku juhataja: Agnes Protokollija: Merje Adams PÄEVAKORD: I. Kohamaksu tõus päevase raha sees on ka ekskursioonid ja väljasõidud. II. Mida on veel vaja lasteada? Kas õpetajad sooviksid minna lisakoolitusele? RÄÄGITI Marelle: Kuumaks 350 eurot kuus(sh. toit, küte, vesi, väljasõidud) Ühe päeva hinneks teeb see 17.5 Linda (toitumisspetsialist): menüü lähtub tervisekaitse nõuetest, lapsed saavad süüa kolm korda päevas, söömiseks on aega 30 minutit. Liina (õpetaja): vaja rohkem arendavaid mänguasju, rohkem vitamiine toidulauale. Kati (õpetaja): Läheks meeleldi lisakoolitusele. OTSUSED Ükshäälselt võeti vastu otsus tõsta kohamaksu, et lastele ...
Miks on vaja inimeseõpetust ? Minu arvates on inimeseõpetus suhtlemisoskust arendav õppe aine. Selles tunnis õpib hindama erinevaid inimtüüpe ja käituma vastavalt olukorrale ning lahendama probleeme kuldse kesktee läbi. Inimeseõpetus kui õppeaine sisaldab endas palju eluks vajalike teadmisi ja oskuseid mida õpin ainult selle aine tunnis. Näiteks räägitakse selles tunnis tervislikest toitumis harjumustest ja milliseid toitaineid meil vaja on. Räägitakse miks tuleb hoiduda alkoholist ja teistest tervist kahjustavatest ainetest. Väga huvitav on esmaabi õpetus tund. Elus läheb kindlasti vaja kas või algelist esmaabi andmise oskust. Selle aine õppimise teeb huvitavamaks ja lihtsamaks praktilised ülessanded ja rühma tööd. Lisaks saab tunnis avaldada palju oma arvamust ainult töölehti täites muutuks tund üksluiseks.
TERVISLIK TOITUMINE Marten Juhansoo 8.g Sissejuhatus Söömine on tähtis osa inimese igapäevaelust. See annab energiat, ülejäänud päevaks, hoiab inimest rõõmsameelsena ja toetab immuunsüsteemi. Levinud on üks toitumis viis milleks on nimelt tervislik toitumine. Osad arvavad, et see aitab hoida tervist ja teised jälle, et see on hea kaalulangetamisviis. Tervislik toitumine ei ole nii kerge kui see paistab ja valseti sõões võib tulla hoopis kahju. Tähtis osa on ka vee tarbimine ja liikumine. See referaat tutvustab natuke täpsemalt ülatoodust. Kuidas tervislikult toituda Kui tervisliku toitumisega alustada ei pea loobuma söökidest ja jookidest mis on meeldima hakanud
Vahemere dieet Mis on Vahemere dieet? Laialt levinud Vahemerd ümbritsevates maades. ● Ei kujuta endas karmi kalorijälgimiskava, pigem 1950-1960ndate Vahemere maade toitumis-ja elustiili. ● Sisaldab palju köögivilju, kala ja esimese pressi oliiviõli. Menüü Rohke taimse toidu tarbimine Rohke teravilja tarbimine Punase liha asemel eelistada kana ja kala Loomsete rasvade asemel rafineerimata oliiviõli Piirata kiir-ja rämpstoidu tarbimist Vahepalad: kuivatatud puuviljad, soolamata pähklid ja seemned Alkoholi tarbida mõõdukas koguses, veini juua einete kõrvale Piimatooteid tarbida mõõdukalt, aga laias valikus Tulemused Mõjub kehakaalule Vähendab südamehaiguste riski Naistel aitab ennetada rinnavähki Kasutatud materjal ● http://naine24.postimees.ee/3329647/oluline-pohjus-miks-naised-voiksid-vahe mere-dieeti-proovida ● http://o.coloter.com/teema/diabeet/vahemere-dieet-mudel-eurooplastele ● http://www.kaalus...
Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,1 miljardilt 9,3 miljardile. Suurim kasv toimub Aafrikas ja Aasias, vaatamata tohutule AIDS'i lõivule. Kasvab ja kahaneb Rahvaarv kahaneb 39 riigis, sealhulgas Jaapanis, Saksamaal, Itaalias, Ungaris ja Venemaal. Rahvaarv tõuseb eriti kiiresti arengumaades nagu Etioopia, Nigeeria, India jne. Kasvu põhjused Tervishoiu ja Toitumis Traditsiooniline arstiteaduse tingimuste Religioon peremudel areng paranemine Kasvust tulenevad probleemid Rohkem rahvast = vajatakse rohkem loodusressursse Rohkem ressursse = ressursside nappus Ressursside nappus = võitlus ressursside kasutamiseks Võitlus = rohkem sõdu Rohkem sõdu = rahvastiku arvu stabiliseerumine
TASAKAALUSTATUD TOITUMINE referaat TALLINN 2010 SISUKORD: 1) Sissejuhatus......................................................................................................3 2) Tervis ja toit.......................................................................................................4 3) Tasakaalustatud toitumine................................................................................4 4) Toidu vastavus organismi vajadustele..............................................................6 5) Päevamenüü koostamine..................................................................................6 6) Mitmekesisus ja toitumishäired.........................................................................7 7) Eesti toitumis- ja toidusoovitused......................................................................9 8) Südamesõ...
viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine 2. vakuoolid 3. rakukest 4. jagunevad piiramatult Sarnasus loomadega: 1. talletuvad varuaineid (glükogeen) 2. toituvad orgaanilisest ainetest heterotroofid loomse toitumis tüübiga 3. rakkudes puudub klorofül ja ei fotosünteesi 4. ühineaine, seeneraku kestades KITIIN (putukate välisskeletis sama) Seente tähtsus: 1. orgaanilise aine lagundajad 2. kääritajad õlle valmistamine 3. kergitajad pagari tööstuses 4. katse objekt 5. ravimite ja vitamiinide valmistamine KÜBARSEENED Seened, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast Viljaliha paljunemisorgan
1)jõed;põhjavesi;järved;sood,märgalad .2)jõed,sood,märgalad,mandrijäätekkelised järved, karsti järved3)tehisjärved,veehoidlad,paisud.4) lähe-jõealguspunkt, jõelang-jõe kõrgusevahe lähtest suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e
vanusest soost välistemperatuurist Energia allikad Energiat saab: süsivesikutest valkudest rasvadest Kõige energiarikkam toit on rasvane toit. Tervislik toit Mitmekesine ja vaheldusrikas toit Toit peab sisaldama nii taimselt kui ka loomseid saadusi Kuumutatud- ja toortoit Toortoit: Kuumutatud toit: +Vitamiinirikas +Hävivad paljud +Värske bakterid -Säilivad bakterid -Vitamiinide hulk väheneb mõnevõrra Ebatervislikud toitumis tagajärjed Ülesöömine - ülekaal, südame - veresoonkonna haigused, suhkrutõbi, liigeseprobleemid. Vähene söömine - kõhnumine, vaegtoitumus, moodustub mürgiseid ainevahetus saadusi, tekib valkude, vitamiinide ja mineraalainete puudus, uimasus, süvenev väsimus, keskendumis raskused, suurem vastuvõtlikkus haigustele, siseelundite ja närvisüsteemi talitlus häired. Söömishaigused Levinud peamiselt noortel Anoreksia: enesenäljutamine, soov olla üli sale,
Vetikad on mitmesuguse suuruse,kuju,värvusega. Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja omavahel väikesteks rüh...
16. Sajandil olid olemas ka ametimehed kes hammaste välja tõmbamisega tegelesid. Hambakivi sagedusest saime teada, et tartlase menüüsse kuulusid valgurikkad toidud, sagedased hambaaugud viitavad ka süsivesikuterikkale toidule. Talurahvas tarbis erinevaid piima-, jahu- ja linnasejooke, kala-, kana- ja sealiha. Vett tarbiti aga viimases hädas. Meestel esines rohkem hambakivi ning naistel kaariest. Sellest võib oletada meeste ja naiste toitumis erinevusi. Mehed tarbisid rohkem valgurikkadi toite ning naised süsivesiku rikkaid toite. Hammaste uurimine arheoloogias on vajalik, sest saame teada maetute surmaaegse vanuse, toitumistavade ja suuhügieeni kohta. See võimaldab meil parema pildi saada keskaja tartlaste sünnist, elust ja surmast. Kasutatud allikad: Liblik, Mari-Anne; "Hambahaigustest keskaegses Tartus: leiud Püha Jakobi kalmistult." Tutulus. 1 (2017): 17-18
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid, pidama konfidentsiaalsuse nõuet, valmis meeskonnatööks ja tegutsemiseks kriisi-olukordades. Kõrgemate tasemete teenindajatel on ka asjaajamise ja dokumenditöö nõue ning arvuti kasutamise oskus. Väga oluline on ka keeleoskus. Põhioskused ja teadmised: inimõigused ja sotsiaalhoolekandesüsteem; inimese kasv ja areng, selle toetamine ja s...
Bioloogia Tallus organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Hulkraksetel vetikatel pole eristunud organeid. Vetikarakkudes on kloroplastid. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegatatiivselt. Enamik vetikatest elab veekogudes. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. Vetikaid jaotatakse üherakulisteks ja hulkrakseteks ning pigmentide sisalduse järgi rohe-, pruun- ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised, kuid nad on erinevad ehituse, eluviisi ja paljunemise poolest. Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab magevetes. Vetika koloonia koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud rakkudest. Rakkudel on viburid, mille abil ko...
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
1. Millist kirjandusvoolu esindas prantsuse kirjanik Émile Zola? 2. Mis on teose põhiprobleem? 3. Milline oli sinu meelest Catherine (välimus, iseloom, jne)? 4. Kirjelda prantsuse 1860ndate aastate kaevuri eluolu ja tööd. 5. Miks kaevurid valisid rahuliku elu asemel streigi? 6. Millised olid inimeste peamised vaba aja veetmise võimalused? 7. Mida kasulikku said inimesed mässust? Mida kahjulikku? 8. Kas lõppkokkuvõttes tasus streik ennast ära? 9. Kirjelda peategelaste elu ja mõtteid kaevanduses vangis olles? 10. Millised erinevused olid eri klassidest pärit inimestel selles raamatus? 11. Kuidas kaevurite võitlus oma õiguste eest selles raamatus lõppes? 12. Kirjelda Maheude perekonda ja nende omavahelisi suhteid? 1. Romantism, realism, naturalism .. 2. Põhiprobleemiks oli töö ja kapitali kokkupõrge, söekaevurite võimas streik Montsous.Tööliste sotsiaalsed ja majanduslikud võitlused .. kõik see viib lõpuks välja sotsiaalse revolutsiooni...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR ...
1) Kes on psühhiaater? Psühhiaater on kõrgema haridusega diplomeeritud arst, kes on residentuuris spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete ravimisele, diagnoosimisele, hindamisele ja ennetamisele ehk siis psühhiaatriale. Arstina on tal õigus määrata ravimeid või psühhoteraapiaid. Psühhiaater tegeleb raskemate vaimsemate probleemidega kui psühholoog- näiteks skisofreenia. Kes on psühholoog? Psühholoog on vastava kõrgharidusega teadlane või nõustaja, kes uurib ja õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana igapäevaelus ette tulevates probleemides, aitab aru saada nende olemusest, tekkest ja säilitavatest teguritest. Probleemi arutelus otsitakse koos nõustavaga lahendusi. Psühholoog ei ole arst, ta ei või ravimeid välja kirjutada. Psühholoog uurib süstemaatiliselt inimese käitumist ja mõtlemist. Psühholooge saab veel eraldi valdkondadeks jagada: kliiniline-, spordi-, lapse-, kooli-, kohtu-, toitumis-, sõja-, poli...
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1.Bioloogia uurib elusloodust eri tasemetel, kuna kõiki elu ilminguid on võimatu üheaegselt käsitleda. Eluslooduse organiseerituse tasemed on 1)molekul 2)rakk 3)organism 4)liik 5)ökosüsteem. Nendele lisanduvad alatasemed. Eluslooduse org. tase Haruteadus Millega tegeleb? Molekulaarne tase Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarsel tasandil Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Rakuline tase Tsütoloogia Uurib raku ehitust ja talitlust Histoloogia Koeõpetus, uurib sarnase ehituse ja ta-litlusega rakkude kogumeid ehk kudesid Org...
· Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene · Letaalne mürgitus, eriti tundlikud on mari ja maimud. · Väärarengud, kasvu aeglustumine, lühenendud eluiga, viljakuse vähenemine. · Kaudne · Toitumis ja kudemiskohtade kadumine põhjataimestiku degradeerumise tõttu. · Toidubaasi halvenemine Mõju lindudele · Suur tõenäosus reostusega kokku puutuda · Õliga kokkupuutel suled ,,langevad kokku" ja väheneb sulestiku soojusisolatsiooni võime, ning veekindlus alajahtumine. · Sulgede määrdumine vähendab, või kaotab lennuvõime. · Üritades end puhastada, neelavad alla naftat. · Maksakahjustused · Kopsupõletik Mõju imetajatele
Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mätastevahelistes lohkudes aga madalsootaimed. Raba- soopinna kumerdumise tagajärjel muutuvad veereziim ja soopinna mikrorelieef, kujunevad Kõrgsood ehk rabab. Tekivad älved- vesised ja mudased laigud mis arenevad edasi rabale iseloomulikeks Veekogudeks-laugasteks. Nõmmemetsad-levinud kuivematel ja vaesematel liivmuldadel, hõred ja aeglasekasvuline, iseloomulikud On sambliku, kanarbiku ja kukemarjamännikud Laanemetsad-moodustavad keskmise toitumis ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb Harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid Varjulembelised taimed Loomemetsad-on levinud põhja ja lääne eesti paenõlvadel.Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad On nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi.Hõredas ouurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk Või tamm, alustaimestik on liigirikas
PÕLD KUI ELUKOOSLUS Sissejuhatus Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana. Põllumajandusmaastikul on palju detaile, mis elustavad maastikku ja mitmekesistavad loodust. Rohumaad, põllud ja põldude vahelised loodusliku taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi ribasid puhke- ja peidupaikadena ning põldusid toidu hankimiseks. Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld) vahelised servaalad suurendavad liigilist mitmekesisust veelgi. Kõik loodusliku taimkattega ribad on samal ajal ka nn...
Eesti Maaülikool Polükultuur kalatiikides Tartu 2014 Sisukord Polükultuuri olemus..............................................................................................................................3 Biomelioratsioon..................................................................................................................................3 Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides.......................................................................................4 Hiina karbid..........................................................................................................................................4 Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella).....................................................................................4 Looduslik levila ja bioloogia.............................................................................................5 Toitumine ja kasv...............
Teemavalik ja uurimistöö eesmärk Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Kuna tegelen aktiivselt spordiga, siis on minu jaoks oluline ka jälgida seda, mida söön. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, inimeste toitumise tervislikust ja inimeste teadmisi selles osas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, miks ei toituta või toitutakse tervislikult ja kust leida toitumis alast abi ja infot . Hoolimata sellest, et meie kaubandusvõrgud on täis toidukraami ning meditsiini areng on olnud tohutu, ei ole inimkond tervemaks muutunud. Inimesed ise arvavad, et toituvad tervislikult, kuid statistilised näitajad väidavad midagi muud. Hüpotees Infot tervisliku toitumise kohta on rohkelt, kuid inimesed ei toitu tervislikult. Väga palju on vastavaid ajakirju, brosüüre, raamatuid, tv saateid. Lisaks on võimalik tellida isiklik toitumisalane kava
rakenduseks lihtsamini minna soodsamasse paika, kas siis mõnda teise riiki või maakonda, kus on just teatud valdkond arenenud. Siinkohal ei saa ka mainimata jätta, et see protsess mingil määral ka pärsib riikide majandust. Üha suuremat hoogu koguvad transnatsionaalsed suurfirmad, kes oma kapitali ja jõuga söövad turult välja rahvuslikud väikeettevõtted. Hea näide on suurfirma McDonald's, tänapäeva inimeste toitumis harjumused on halvenenud ja üha enam eelistavad inimesed süüa kiirtoitu ning seeläbi vajuvad unustuste hõlma rahvustoidud, mida tavaliselt pakuvad riigi sisesed väikeettevõtted, see konkreetne näide puudutab ka rahvusliku identiteedi säilimist. Arvan, et transnatsionaalsed suurfirmad ei ole ühiskonnale kasulikud. Selliste firmade tegevus toimub laia haardeliselt ja üle mitmete riikite, selletõttu ei allu nad kogu oma tegevuses ühe kindla riigi seadusandlusele ega kontrollile, mis
Sisesta kooli nimi Referaat Valgejärve maastikukaitseala Koostaja:????? Klass: 6.a Juhendaja:??? Talinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………..…………………………….….3 Valgejärve maastikukaitseala………………………………………………………………….4 Valgejärve loodusõpperada…………………………………………………….……………...5 Valgejärve asukoht…………………………………………………………………………….6 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..7 Kasutatud allikad……………………………………………....................................................8 Sissejuhatus Ma vlisin Valgejärve kuna see pakkus mulle valiku variantidest huvi ja ma teatsin sellest väga vähe. Soovin sellest huvitavast kohast rohkem teada saada, ma loodan, et see tuleb huvitav. ...
jääda siiski kindlaks oma kultuurile ja seda ka elus hoida. 2) Millised on Sinu meelest üleilmastumise kolm negatiivseimat külge? Põhjenda oma vastust. Kui inimesed lähevad teise riiki tööle, see pärsib mingil määral kodu riigi majandust. Protsess edendab maailmas majandust kuid arvan, et see ka pärsib rahvusliku identiteedi säilimist. Näide McDonaldsist on selgelt seotud tänapäeva inimeste toitumis harjumuste halvenemisega ja üha enam eelistavad inimesed süüa kiirtoitu ning seeläbi vajuvad unustuste hõlma rahvustoidud, mida tavaliselt pakuvad riigi sisesed väikeettevõtted, see konkreetne näide puudutab ka rahvusliku identiteedi säilimist. Miinuseks on kindlasti väikerahvuste väljasuremisoht. Keel ja kultuur segatud erinevate välismaiste kultuuridega ja vanadele traditsioonidele on raskem
- Sammal on taim Samblik seen. Samblal on risoidid, vars, lehed ja eoskupar. Samblikul aga tallus mis koosneb seeneniidistikust ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Samblad kasvavad tihedalt koos, st nad vajavad üksteist. Samblikud saavad aga ise hakkama. 2) Miks tuleks eemaldada skulptuuridel ja katustel kasvavad samblikud?- Samblikud toodavad mitmeid kivimeid murendavaid aineid ja nende ümber tekib ajapikku mullakiht, kus saavad hakata kasvama taimed. Seente toitumis ja paljunemisviisid.- Seened toituvad seeneniidistiku abil. Sümbioosis elades lasevad nad ennast toita või saavad fotosinteesisaadusi mõnelt taimelt. Seened paljunevad eostega, pärmseened ka punguvad. Sambliku siseehitus.- Samblik koosneb seeneniidistikust, mis annab talle kuju ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Mõisted Parasitism- Organismi eluviis, kus ta elab teise organismi kulul ja tekitab talle kahju. Seeneniit- Niidikujuline rakkude rida.
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk...
Luude ehitus Luud jagunevad üldiselt- Kaele, kere ja saba luud Osteloogia- õpetus luudest Epifüüs- luu otsad Luud jagunevad oma ehituse järgi, Pikk- ehk toruluud Lühiluud Lameluud Helmes- ehk seesamluud Õhkluud Välis ehitus jaguneb: Keskosa Otsosa Füüsikõhr Luu siseehitus jaguneb: Luuümbris Kompaktaine Käsnaine Luuüdi Verevarustus Lümfi äravool Närvivarustus Luude seostumis vormid Luud seostuvad Lihastega, Liigestega ja Kudedega Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadl...
Bioloogia referaat Jõesilm Nimetused: Jõesilm- Lampetra fluviatilis. Ka on kasutusel jõesutt, nõgenool, silm, silmus, sutikala ja üheksasilm. Teistes keeltes: Inglise keeles: river lamprey, leedu keeles: upinë nëgë, läti keeles: upes nçìis, poola keeles: minog rzeczny, rootsi keeles: flodnejonöga, saksa keeles: Das Flussneunauge, soome keeles: nahkiainen, taani keeles: flodlampret, vene keeles: retnaja minoga. ajakiri.kalastaja.ee Jõesilm kuulub: 1. ...lõuatute ülemklassi 2. ...Pteraspidomorphi klassi 3. ...I.seltsi sutiliste alla 4. ...koos Merisuti (Petromyzon marinus), Jõesilma(Lampetra fluviatilis) ja Ojasilmaga(Lampetra planeri) I. Sugukonda silmalaste hulka. www.kalale.ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on kes...
Toitumisprobleemid Anoreksia Anoreksia on psüühhikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Lühitutvustus Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Statistika Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14-18-aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad....
Berni konventsioon Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele. Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova, Monaco, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits, Tunees...
Mõisted Biosfääri ala - ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuriorganisatsiooni (UNESCO) tunnustatud rahvusvahelise tähtsusega ala looduslike protsesside ja maastike säilitamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks. Elupaiga soodne seisund - elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida see oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas, selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Elupaigatüüp - Euroopa Ühenduse tähtsusega loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaik, mis on oma loodusliku levila piires hävimisohus või millel on väike looduslik levila. Elupaik - ümbrusest looduslike tingimuste poolest erinev ala, mis sobib eluks teatud looma-, taime- või seeneliikidele. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide mitm...
jääkainetest. Tarbi ainult võimalkult värskeid köögivilju, pikemal säilitamisel kaotavad need oma värskuse, ning ka mineraalid ja vitamiinid. Mida kauem ja kõrgemal temperatuuril toitu valmistad, seda vähem kasulikke toitained sinna lõpuks järele jääb. Püüa toituda võimalikult mitmekesiselt, et organismis ei tekiks mingeid puudujääke. Suurenenud magusaisu viitab teatud ainete puudujäägile organismis ,, (Kang , 2008). Tervisliku toitumis puhul on väga tähtis teada, kuidas toituda nii, et kõht saaks korralikult täis. Õige toitumine kaitseb inimest mitmete erinevate haiguste ja viiruste eest. Siiski tuleks alati mõelda, mida sa sööd ja kas see on sinu tervisele kasulik. See, kas sa toitud tervislikult või mitte on sinu enda teha. Tervislikult toitumine on siiske see, kui sa oled oma kehaga pidevas suhtes ja sa tead, mida su keha vajab, et hea välja näha, ennast hästi tunda, ning kuidas hoida ennast tervena ja ilusana
Liikide hävimine Liikide üldinfo Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie ...
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade ...
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus...
Ei tohiks unustada hapnikku manustamist, et kergendada protsessi. Õe ülesandeks on ka patsienti õpetamine ning dieedi vajaduse selgitamine (Corbridge 2012: 55). Patsienti saaks esmalt motiveerida, et ta loobuks suitsetamisest või asendaks selle nt plaastritega, nätsuga. Võiks rakendada lühiajaliste kehalised harjutused nälja tunne tõstmiseks ja kopsu funktsioneerimise, kontrollides isiku seisundit.(Rawal 2013: 152). Õde peab kontrollima iga Toitumis Püramiidi toidu rühmade olemasolu täisväärtuslikkus dieedis. Toiduvalikul suurem osakaal moodustavad süsivesikuterikkad portsioonid, millele kuuluvad kergesti neelavad teraviljapudrad või kartulipüree. Lisatakse taimse õlides leiduvaid küllastamata rasvhapeid, mis kasutatakse korralikult riivitud salatides. Söögikandikul peavad ilmnema valgurikkaid piimatooteid. Mõõdukalt menüüs esinevad munad, loomaliha- või
Tervislik toitumine Toitumisharjumustele pannakse alus lapse- ja noorukieas. Söödud toitudest imenduvad organismis toitained ning neid kasutatakse ainevahetuse käigus kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põh...
tingimused sobivad, siis asustatakse seegi veekogu kiiresti. Siiski võib kuluda aastaid, enne kui tiiki külastavad kiilid seal edukalt paljunema hakkavad. Mõnedel kiilidel kestab vastsestaadium mitu aastat, seega ei pruugi ka vastsete olemasolu puhul valmikud kohe aias lendama hakata. · Kõik kiililiigid vajavad püsiva veekogu lähedust. · Kõik kiililiigid sõltuvad oma paljunemiskohtade keskkonna stabiilsusest ning toitumis ja puhkamisvõimalustest seda ümbritsevatel aladel. Tiigi võiks teha võimalikult suure. Kuigi mõned kiililiigid lepivad ka 4 m2 suuruse tiigiga, vajab enamik neist siiski vähemalt 10 m2 suurust veekogu. · Arvestada tuleks sellega, et tiik ei tohiks talvel läbi külmuda, seega peaks see vähemalt keskpaigas olema üsna sügav. Et kahepaiksed ja vettekukkunud pisiimetajad veest välja
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest Eesti toitumis- ja toidusoovitused Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest Vanus, Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Niatsiin, Vitamiin Folaadid Vitamiin Vitam aastates A, RE D, g E, -TE B1, mg B2, mg NE B6, mg , g B12, mg iin C, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
