Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1
........................................ ............................... 3. Organismide paljunemine algab sugurakkuded viljastumisest. Looduses on viljastumise vormid ........................................ ja ..................................................................... 4. Täida võrdlustabel viljastumise kohta Kehasisene Kehaväline Kellel esineb Kus toimub Sugurakku de (eriti munarakku de) arv Viljastumise % (suur/väike) Järglaste hukkumise %(suur/väike) Järglaste arv Eelis teise vormi ees (mille poolest on kasulik?) 5. Milles seisneb viljastumise tähtsus suguliselt paljunevatel organismidel ? .......................................................................................................................
mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e.spermatosoid (haploidne kromosoomistik) Sügoot e. Viljastatud munarakk (diploidne kromosoomistik) Kehaväline viljastamine -kala, kahepaikne, küpseb vähe sugurakke kehasisene viljastamine - roomaja, lind, imetaja, küpseb palju sugurakku Ovulatsioon - küpsenud manaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Inimese sugurakkude areng Ovogenees e. Ovotsüütide areng (naine) moodustuvad munasarjades ovogoonideareng lõpeb looteeas Areng 45-55 eluaastani, siis tekib menopaus ning ovulatsioon seiskub Spermatogenees e. Spermide areng (mees) moodustub munandites spermatosoidide eelrakud e. Spermatogoonid igast spermatogoonist moodustub 4 spermi võib kulgeda kõrge vanuseni
kasv:" adama õun", hääle muutused, anaboolse toime tõttu poistel lihastik enam arenenud Psüühika muutused: sooline identiteet, isiksus, psüühiline labiilsus Sotsiaalselt iseseisvamaks, kujuneb oma sõprade ring, sotsiaalsete rollide teadvustamine, seksuaalne identiteet prepuberteet ja puberteet Prepuberteedis jätkub sugurakkude areng, sellest tingituna tekivad teisesed ehk sekundaarsed sootunnused, kuid ühtki küpset sugurakku veel ei teki. Puberteedi alguseks loetakse P iseeneslike seemnevooluste ehk pollutsioonide teket ( sagedamini öösel ), T menarhet (esimene menstruatsioon), millele eelneb esimese suguraku küpseks saamine andropaus Klimakteeriumis/andropausis lõpeb suguelundite tsükliline talitlus ja sugurakkude küpsemine ning N järsemalt kui M võimalus soo jätkamiseks, seksuaalne aktiivsus väheneb. andropausi füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse arengu tunnused/sümptomeid
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik
Normaalne spermatogenees kardab: kokkupuudet verega, keskmisest kõrgemat temperatuuri. Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus SPERMATOGENEES OVOGENEES Toimub ainult seemnesarjades. Toimub munasarjades. 3,5 kuud. Esimene min. 12aastaselt. Viimane u. 50 Tekkis 4 võrdset sugurakku. aastaselt. Väikesed, kiired, liikumisvõimelised. 1 suur elujõuline rakk, 3 juhtkeha, mis hävivad. Suured, aeglased
Paljunemine: 1)Suguline- · 2 erinevat sugurakku · Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine(sipelgad/mesilased/herilased) · Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1 · Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e.igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interf...
Pseudogeen-geen,mis enam ei avaldu. Genotüüp-isendi geenide kogum,mis tekib pärast viljastumist. Fenotüüp-tunnuste kogum. 2.Populatsiooni geneetiline struktuur-erialleelide ja genotüüpide arvulist suhet. X=k(kpluss1)/2 3.Pärilike muutuste allikad-1-mutatsioonid-muutused DNA molekulis v geneetilises materjalis(geen,kromosoom,genoomimutatsioon) Genomut-kui kromosoomide arv kasvab v väheneb(taunitõvi 2korda 3pluss XX=46 pluss 1). 3,Kombinatiivne muutlikus-kui kaks sugurakku yhinevad /meioos ja viljastumine 4.Geeni vool-uute geenide liikumine populatsiooni. 5.Geenitriiv-Puhtstatistilisel põhjustel võib alleelide sagedus põlevest põlve juhuslikus suunas muutuda/juhuslikud muutused,mis kutsuvad esile genotüüpide sageduse muutumist)Põlengud,maavärinad. Loodusliku valiku vormid,tüübid. 1.Stabiliseerivvalik-kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi kekmiste tunnustega isendite ülepaljunemist suhteliselt püsivates keskkonna tingimustes
14. Meessuguhormoon, ülesanded Meessuguhormooniks on testosteroon, mis soodustab suguorganite arengut, väliste sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Ainevahetus kiireneb 3. Suureneb soojuse produktsioon Spetsiifilised muutused: 1. Lihaskontraktsioonid 2. Erinevate ainete eritumine näärmetes 18
Kromosoomid koosnevad kromatiinidest. Kromatiin koosneb DNA-t ja seda siduvatest histooinidest. Nad paiknevad raku tuumas, on iga raku tuumas. Histooni ülesandeks on kokku pakkida u 2m DNA-d. Kromosoomide ülesanne on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. 18. Millal on näha kromosoome, nende arv inimese erinevates rakkudes(põhjendusega). Mis ja milleks on telomeerid? Kromosoome on ainult näha raku jagunemise ajal. Kõikides inimeste rakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes 23 sugurakku. TELOMEER – piirkond kromosoomi otstes, mis tagavad selle, et raku jagunemisel kromosoom lüheneks, kaitsevad kromosoomi ja määravad ära kui palju saab rakk jaguneda.
tRNA- tassib aminohappeid rRNA- paneb aminohappe kokku, mis omakorda moodustab valgu Promootor- algusosa, kust hakkab DNA kirjutamine RNA-ks Terminaator- lõpposa -„- Koodon- See kolmik Nt AUG- see kolmik mis määrab ära aminohappe Antikoodon- tRNA osa, mis tunneb ära mRNA osa Geneetiline kood- 3 järjestiku olevat nukleotiidi mRNA-s mis määravad milline aminohape on Geen-osa DNA-st mille järgi hakatakse valku sünteesima Baer-naise sugurakku nägi esimesena, 17.saj Hooke- nägi esimesena rakku, 17.saj Lewenhoek- bakterid vererakk, Rakuteooria, 19.saj 1.Kõikidel organismidel 1 rakk, aga võib olla rohkem 2.Ehitus ja talitlus kooskõlas 3.Rakud tekivad üksteisest Rajajad:Baer, Schwann, Schiden DNA-desoksuribonukleiidhape.desoksuriboos,T-tümiin RNA-ribonukleoiidhape,riboos,U-uratiin Sarnane:3st osast koosneb fosfaaatrühm,suhkrud,lämmastikalused, AGC KOmplimentaarsusprintsiip- lämmastikalused omavahel kooskõlas
(Poljanski 1987). Joonis 1. Kromosoomutatsioonid. 6 Mutatsioonide esinemine ja põhjused Mutatsioonid tekivad sugurakkude kromosoomides paiknevates geenides. Kuna enamik mutatsioone on retsessiivsed, siis on väga raske kõiki mutatsioone kokku lugeda. Enamus juhtudest, mil retsessiivset mutatsiooni kandev sugurakk viljastub terve sugurakuga, mutatsiooni ei ilmne, kuna see ei tule fenotüübis nähtavale. Muutus tuleb esile ainult juhul, kui ühinevad kaks ühesugust retsessiivset sugurakku. (Poljanski 1987) Mutatsioonide tekkepõhjuseid on erinevaid. On olemas spontaansed mutatsioonid, mis on tekkinud keskkonna toimel ja on olemas indutseeritud mutatsioonid, mis on esile kutsutud mutageenide toimel. Mutageenid on faktorid, mis mõjutavad geeni tuhandetes kordades suurema sagedusega kui tavaline keskkond. Kiirgused on ühed ohtlikumad mutageenid. UV- kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus on mõned näited nendest. Samuti on mutageenid kõik kantserogeenid
-) Inimeste/embrüo rakud võivad olla kas haploidse või diploidse kromosoomistikuga. -) Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. -) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas. -) Enamiku loomaliikide isengite onogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus. -) Geneetilsed ja keskkonnateguri koos määrsavad ära eeldatava eluea. -) Klinilise surma puhul on veel võimalik inimest 5-7 minutit elustada. -) Eostega paljunemne on mittesuguline paljunemine. -) Viljastunud sugurakku nimetatakse sügoodiks. -) * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Inimese keharakus on: 23 paari kromosoome. -) Inimese sugurakus on: 23 kromosoomi. -) Ovotsüüt/Munarakk on viljastumisvõimeline keskmisel: 36 tundi. -) Kromosoomide kahekordistamine toimub mitoosi: interfaasis. -) Munaraku viljastumine toimub: munajuhas. -) Kromosoomide ristsiire toimub meioosi: I jagunemise profaasis. -) Seemnerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 48 tundi
23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused: Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saavad kokku, siis arvuks on kokku 44 ja lisaks XX või XY sugukromosoom. Mehel on võimalus määrata sugu aga samas me ei tea, mille põhjal teeb munarakk oma valiku. XX- tüdruk, XY-poiss. (Katseklaasi põhja jäävad XY ja peale XX). Sünnitustähtaja määramine- raseduse pikkus 280 päeva alates viimasest menstruatsiooni esimesest päevast, seega 40 nädalat. Elunädalaid on 38, rasedusnädalaid 40. On teada, et: - Poisslapsi sünnib veidi rohkem, kui tütarlapsi
Esineb protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel VEGETATIIVNE PALJUNEMINE mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel KEHAVÄLINE PALJUNEMINE viljastumine toimub väljaspool emasorganismi KEHASISENE VILJASTUMINE sugurakkude viljastumine toimub emasorganismis PARTENOGENEES ehk neitsisigimine. Viljastumisel on vaja ainult ühte sugurakku MENSTRUATSIOON tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast MENSTRUATSIOONITSÜKKEL ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva KOLLAKEHA folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud FOLLIIKUL munarakku ümbritsev ja toitev põieke MOORULA (kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar
paktseteks kromosoomideks (joonis 5) ja mosoomi, mis koosneb kahest tütarkromatiidist. Teisel meiootilisel jagunemisel seejärel replikatsioon, mille käigus lahknevad tütarkromatiidid analoogselt mitoosile ja kummastki diploidsest kromosoomi moodustav DNA-ahel tütarrakust tekib kaks haploidset sugurakku. kahestub ja vastavalt DNA komplemen- Peale viljastumist tungib seemnerakk munarakku, nende tuumad ühinevad, kahe- taarsusprintsiibile genereeritakse mõle- kordistades jällegi kromosoomide arvu. See üks viljastatud munarakk (sügoot) ma vana nukleotiidiahela kõrvale uus ongi uue elusolendi alguseks. Kõik teised rakud ja seeläbi ka kogu organism (vt
· tsütoplasma jaguneb kaheks tsütokinees Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja rakud ei saa piiramatult jaguneda, sest organismi mõõtmed ei saa piiramatult suureneda. MEIOOS MEIOOS raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Kaks korda vähenenud kromosoomistik HAPLOIDSEKS n. Munaraku viljastumisel ühinevad kaks sugurakku ja taastub kahekordne ehk DIPLOIDNE kromosoomistik 2n. Keharakkudes ehk somaatilistes rakkudes diploidne, sugurakkudes ehk gameetides haploidne kromosoomistik. MEIOOS · kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega · interfaas sarnaneb mitoosi omaga · meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole I JAGUNEMINE · PROFAAS · tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad · kromosoomid keerduvad kokku
22 autosomaalsed ja 1 sugu määravad kromosoomid: XX = naine XY = mees · Paaris komplekt (diploid) kõikides keha rakkudes väljaarvatud sugurakud (haploid) · Igal liigil sama arv: (inimene 46, eesel 62, siga 38) Soo määrab Y · Ema annab X kromosoomi · Isa annab X või Y kromosoomi · Y-puudumine = naine · Y-esinemine = mees · Y kromosoomis on SRY geen, mis lülitab kõikides sugulisel teel paljunevates (kasutavad kaht sugurakku) taimedes ja loomades käiku "mehe programmi" · X kromosoomil on sooga väga vähe seost "naine" on automaatne valik kui Y puudub X ...Y · X kromosoomis on umbes 10 korda rohkem geene (Y = 78 geeni) · Y kromosoom on viimase 320 milj. aasta jooksul loobunud nn. mehele tarbetutest geenidest (lõplikult saaks meestest lahti umbes 5 milj. aastaga) · Y kromosoomi ei saa parandada
1862.a Kõige suurem rakk..koeral avastas 1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig,et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku.Merisiili peal tehtud katse. Tavaliselt viljastab munaraku üks seemnerakk ja situatsiooni,kus munarakku siseneb korraga rohkem kui üks seemnerakk, esineb suhteliselt harva. Mitmikud- kaks munarakku..kui on rohkem seemnerakku,siis hukub üks seemnerakk. 100 mlj sugurakku päevas mehel. Seemnerakul on ainult üks funktsioon-viljastada Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munajuha lõpposas. Viljastumise järgselt liigub viljastatud munarakk 3-5 päevaga emakaõõnde ning leiab 1-2 päevaga implanteerumis e. pesastumiskohta. Pesastumiskohta jõuab rakukogumik blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. 10 päeva pärast viljastumist, on võimalik rakku juba näha
11 Geenitriivi olemus seisneb selles, et väikestes populatsioonides loomade väikese arvu tõttu soovitud geenid ei kohtu ning aretaja edu või ebaedu sõltub suurel määral õnnelikust (või õnnetust) juhusest, mitte aga rakendatud aretusvõtetest. Iga geeni sagedus võib seejures põlvkonniti varieeruda. Kui näiteks vanemate põlvkonnas moodustub sada gameeti (sugurakku) alleeliga A ja 100 gameeti alleeliga a, siis järglaste põlvkonnas ei pruugi see sagedus olla sama. Sõltuvalt juhusest võib geenisagedus järgmises põlvkonnas varieeruda. Seda varieeruvust iseloomustab standardhälve: pq s= 2N kus p ja q on geenisagedused ning N loomade arv. Näiteks on populatsioonis 500 looma ja p=q=0,5, siis s: 0,5 0,5 s= = 0,0158 2 500
*kromosoomid keerduvad lahti- tekivad tuumakesed Tsütokinees- tsütoplasma jaguneb kaheks, selle tulemusena tekib kaks tütarrakku Osad rakud diferentseeruvad- omandavad vastava koe tüübile kuju ja talitluse- kaotavad jagunemisvõime(närvi, vöötlihasrakud) Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda(sugurakud)- 23 kromosoomi(24) Kaks korda vähenenud kromosoomisitik- haploidne(n) Munaraku viljastumisel ühinevad 2 sugurakku(gameedid)- diploidne kromosoomistik(2n) Keharakk-somaatiline rakk- diploidne- 2n=46 Meioos- kaasneb sugurakkude küpsemisega, eoste moodustamisega meioosis toimub 2 järjestikust jagunemist Interfaas- DNA kahekordistub, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse ATP *tsentrosoomis tsentrioolid kahestuvad I Jagunemine: Profaas- tuumammeb lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku *tsentrioolide paarid eralduvad, nendevahele tekivad kääviniidid.
xlookus, ehk x-geen, mis kindlustab soo maaramise enne partenogeneesi. Sellel geenil on hulgaliselt alleele (12 -25). Emastel, st emal ja toomesilasel on 2 sooalleeli ja nad on nende suhtes heterosugootsed (xaxb). Leskedel on uks sooalleel (xc) ja nad on haploidsed. xaxb. .... xc> >>>> xaxc,xbxc ema (2n = 32) lesk (n =16) emased jarglased xaxb> >>>> > >>>> x a ja x b partenogenees isased jarglased Leskede sugurakkudesse jaabki 16 kromosoomi. Meioosis lahevad koik 16 kromosoomi uhte sugurakku; teine sugurakk jaab nendest ilma ja havib. Emamesilane on parinud 16 kromosoomi emalt ja 16 isalt. Emamesilase poolt munetud munasse satub kas emalt voi isalt saadud kromosoomide komplekt. See tahendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on kulvis palju erinevaid sooalleele (geene). Selleparast viljastatakse enamikul juhtudel uhe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle
Emastel paiknevad sugurakud gonaadide juures, suguorgani somaatiliste rakkudega vaheldumisi. Idurakud (tulevased munarakud) koonduvad gonaadi perifeersesse ossa, ümbritsetakse kortikaalsete epiteeliväätidega, mis arenevad folliikuliepiteeliks. Folliikuliepiteel muutub mitmekihiliseks – tekib granulooskiht ja teekarakud. Teeka-ja granulooskihi rakud ümbritsevad idurakku ning moodustavad munaraku folliikuli, mis toodab steroidhormoone. Iga folliikul sisaldab ühte sugurakku – oogooni. Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Emassoo geneetilised faktorid on R-spondin1, β-kateniin ja Wnt4. Wnt4 represseerib isasgonaadi tunnuste arengut emasgonaadides. Wnt4 ja Rspo1(R-spondin1) toimivad β-kateniini produktsiooni tagamiseks. β-kateniin blokeerib Sox9 sünteesi, aktiveerib
Sellal, kui mõned geenid vastutavad kõigi inimliigi esindajatele ühiste süsteemide- südame, vereringesüsteemi, aju, kopsude jms. Arengu eest, kontrollivad teised geenid tunnuseid, mis muudavad iga indiviidi unikaalseks n näo kuju, kasv, silmade värv ja muu. Ka lapse sugu on määratud geenide kombinatsiooniga. Sugurakkude kromosonaalsed omadused Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saavad kokku, siis arvuks on kokku 44 ja lisaks XX või XY sugukromosoom. Mehel on võimalus määrata sugu aga samas me ei tea, mille põhjal teeb munarakk oma valiku. XX- tüdruk, XY-poiss. (Katseklaasi põhja jäävad XY ja peale XX). Sünnitustähtaja määramine- raseduse pikkus 280 päeva alates viimasest menstruatsiooni esimesest päevast, seega 40 nädalat. Elunädalaid on 38, rasedusnädalaid 40. On teada, et: - Poisslapsi sünnib veidi rohkem, kui tütarlapsi
Sellal, kui mõned geenid vastutavad kõigi inimliigi esindajatele ühiste süsteemide- südame, vereringesüsteemi, aju, kopsude jms. Arengu eest, kontrollivad teised geenid tunnuseid, mis muudavad iga indiviidi unikaalseks n näo kuju, kasv, silmade värv ja muu. Ka lapse sugu on määratud geenide kombinatsiooniga. Sugurakkude kromosonaalsed omadused Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saavad kokku, siis arvuks on kokku 44 ja lisaks XX või XY sugukromosoom. Mehel on võimalus määrata sugu aga samas me ei tea, mille põhjal teeb munarakk oma valiku. XX- naine, XY-mees. Sünnitustähtaja määramine- raseduse pikkus 280 päeva alates viimasest menstruatsiooni esimesest päevast, seega 40 nädalat. Lapse vanus on 38 nädalat, rasedusnädalaid 40. On teada, et: Poisslapsi sünnib veidi rohkem, kui tütarlapsi
arv, kromosoomid on lahti keerdunud ning toimub DNA replikatsioon – DNA kahekordistub. Mitoosi faasid - profaas Mitoosi faasid - metafaas Mitoosi faasid - anafaas Mitoosi faasid – telofaas Rakkude paljunemine - meioos Sama universaalne kui mitoos, kuid toimub neis rakkudes, mis tekivad seoses paljunemisega. Meioosi puhul toimub 2 järjestikust jagunemist, mille vahel geneetilist materjali juurde ei toodeta. Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset sugurakku, mis ristsiirde tõttu veidi erinevad ning pole võimelised enam edasi jagunema. Meioosi faasid Toimub põhimõtteliselt sama moodi, nagu mitoos, aga järjest toimub kaks jagunemist Esimese jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire – sarnased alleelid vahetavad kohti kromatiidides Kuna enne teist jagunemist ei jõua kromosoomistik kahekordistuda, on teise jagunemise tulemuseks haploidsed tütarrakud, mis on kõik geneetiliselt unikaalsed Rakkude ja organismi vananemine
kromosoomid liiguvad raku poolustele. Tütarrakkudel on poole vähem kromosoome kui eelasrakul. I telofaasis moodustuvad tuumakatted ning järgneb tsütoplasma pooldumine. Meioos I jooksul moodustub ühest diploidsest 2n4c rakust kaks haploidset 1n2c tütarrakku. Ekvatsioonijagunemine (meioos II) on analoogne mitoosiga, erinevuseks on see, et jagunevad 2 haploidset rakku. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku (sugurakku ehk gameeti või spoori ehk eost) valemiga 1n1c. Vead meioosi I profaasis viivad enamasti vigadeni meioosi I metafaasis ja II metafaasis, tagajärjeks aneuploidsete sugurakkude teke. 64. Kaksikud Kaksikute tekkimise sagedus on ca 1 laps 50st. Ühemunakaksikute (monosügootide) sagedus on väiksem, kui kahemunakaksikute (disügootide), umbes 1:300. Monosügootidel toimub varajane (1-2 nädalat peale viljastumist) viljastatud rakujagunemine kaheks embrüoks, nende genoom on identne
(x x ). Leskedel on üks sooalleel (xc) ja nad on haploidsed. a b xaxb × xc xaxc, xbxc ema (2n = 32) lesk (n =16) emased järglased xaxb xa ja xb partenogenees isased järglased Leskede sugurakkudesse jääbki 16 kromosoomi. Meioosis lähevad kõik 16 kromosoomi ühte sugurakku; teine sugurakk jääb nendest ilma ja hävib. Emamesilane on pärinud 16 kromosoomi emalt ja 16 isalt. Emamesilase poolt munetud munasse satub kas emalt või isalt saadud kromosoomide komplekt. See tähendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on külvis palju erinevaid sooalleele (geene). Sellepärast viljastatakse enamikul juhtudel ühe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle
Vähene varieeruvus võib viia väljasuremiseni. (ei tea, kas õige) 36. Organismide sigimisviisid (obligaatne ja fakultatiivne suguline, mittesuguline, iseviljastumine, apomiksis, vegetatiivne) ja nende geneetilised mõjud populatsioonidele? Sigimisviise võib jagada kaheks: suguliseks ja mittesuguliseks. Suguliselt sigivad organismid produtseerivad spetsiaalseid sugurakke, mille kromosoomistik on vaid pool organismi diploidsete rakkude omast, nad on haploidsed. Kaks ühinevat sugurakku võivad olla pärit samalt organismilt või kahelt erinevalt. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel puuduvad haploidsed rakud. Mittesugulise paljunemise viise on mitmeid, alates viisidest, millega emaorganismi jagunemisel moodustuvad tütarorganismid (vegetatiivne paljunemine taimedel ja pungumine mitmetel loomadel on kloonimise vormid). Teine mittesugulise paljunemise viis on taimedel apomiksis ja loomadel partenogenees e. neitsisigimine. Sellel puhul tekivad küll sugurakud kuid meioosi
annaabi.ee 
