Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Samuti tuleb lisada viited tabelitele ja joonistele, kui nad pärinevad teistest allikatest. Viitamisel tuleb kasutada APA-stiili.“ Juhend : Raamat Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi. Näide: Chow, T. W., & Cummings, J. L. (2000). The amygdala and Alzheimer’s disease. In J. P. Aggleton (Ed.), The amygdala: A functional analysis(pp. 656–680). Oxford: Oxford University Press. Artikkel kogumikust Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetajaeesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Kogumiku nimi kaldkirjas. Linn:kirjastuse nimi. Näide: Vapra, A. (1988)
Probleemi seletav kirjeldamine Probleemi analüüsimine Tulemuste esitamine V Kokkuvõte: on vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. Töö põhiosad VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Allikad reastatakse tähestikulisse järjekorda autorite perekonnanimede esitähe alusel. Töö põhiosad Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama järgmiseid andmeid: Autor perekonnanimi, initsiaal; pealkiri; köide, osa, number; ilmumiskoht, kirjastus; ilmumisaasta; lehekülgede arv. Refereerimine ja tsiteerimine on... teise autori seisukohtade vahendamine lugejale, mis peavad olema varustatud viitega tegelikule autorile. Viitamine Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavalt allikatele. Viitamine Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab olema kogu töö vältel ühtne
Uurimistöö kohustuslik osa on kasutatud materjali (kirjandus, filmid, kirjad, intervjuud vmt) loetelu. Läbitöötatud materjali peab olema võimalus kontrollida. Kasutatud kirjanduse loetelus toodud nimetused peavad olema kõik tekstis viidatud ja vastupidi: kõik tekstis viidatud allikad peavad olema kasutatud kirjanduse loetelus. Kõik materjalid kantakse loetelusse tähestikulises järjekorras. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E. & Valgmaa, R. 1995. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tõru
Reference Footnote) Iga lause või tekstilõigu, mis ei ole õpilase omalooming, lõppu tuleb viite järjekorranumber. Joone alla, vastava numbri taha, kirjutada millisest allikast tekst pärineb. Võtke eeskujuks järgmised näited - Tekst on võetud kontserdi või muusikaetenduse kavast. 1 Teatri või kontserdisaali nimetus, Etenduse või kontserdi pealkiri, Kava, kuupäev, aasta Tekst on võetud raamatust. 2 Ühe autori puhul: Autori perenimi(nimed), initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht, Kirjastus, lk. numbrid Mitme autori puhul: Esimese autori perenimi, initsiaal & Teise autori initsiaal. Perenimi (Ilmumisaasta). Pealkiri, Ilmumiskoht, Kirjastus, lk. numbrid Tekst on võetud ajalehest. 3 Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev Tekst on võetud internetist. 4 Autori(te) nimi (juhul kui on konkreetne autor). Pealkiri. Interneti aadress. Lehekülje kasutamise aeg ehk kuu, aasta.
Mõistuse ja usu kooskõla. Kunstis looduse jäljendamine inimest kujutades hingeelu avamine. 13. Vitraaz? Roosaknad, kirikuaknad. Kuidas? Milline? Klaasimaal. Aknad eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad. Ainult väiksemad detailid värvidega. Kirkad värvid. Enamasti olid inimfiguurid, keda loeti nagu religioosseid jutustusi. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. 14. Mõisted Kurgaan sküüdi valitseja hauakünkad Ruunikivi mälestuskivi Initsiaal tekstilehekülgede esimene täht Empoor arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid, rõdu koori, publiku, oreli jaoks. Vikkel kupeeosa Miniatuur väike raamatukaunistus, pisipilt Liseen - baasi ja kapiteelita pilastritaoline eenduv püstine müüririba Petik ehitise ülaosa, mille kaunistused muutuvad süvenditeks
Õppimise protsessi asemel keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem õppimise tulemusele (Eppler, Harju, 1997). Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime järele sulgudesse. Näiteks: Eppleri ja Harju (1997) arvates keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Kasutatud teabeallikate loetelu vormistamine APA viitamissüsteemi puhul Ajakirjades ilmunud artiklid: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi. Aastakäigu number, võimalusel väljaande number, artikli lehekülje numbrid. Näiteks: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia. 19. aastakäik, nr 8, lk 1714-1741 Raamatud: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus Näiteks: Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused
Kirjanduse loetelu Esitatakse järgmised andmed: Autor ( v. Koostaja) perekonnanimi, initsiaal(id) Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht..
Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus. Kui raamatul (samuti ajakirja ja kogumiku artiklil) on mitu autorit, siis alates teisest autorist on initsiaalid perekonnanime ees ja nimede vahel on koma. Näide. Beckett, F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn:Sild Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. Artikkel ajakirjast või ajalehest. Kirjes on näidatud autori nimi, initsiaal(id).aasta.artikli pealkiri-ajakirja nimi,ajakirja number:lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide. Tammes, L. 2005. Pikkade õhtute pleed - Kodukiri, 2, 86-87 Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri sidekriips ajakiri koma number
tasapinnal v tunneb keraamilise voolimise ja kujundamise võtteid v tunneb kõrgtrüki olemust KUJUTAMIS- JA VORMIOPETUS. · Visandamine natuurist. · Vaikelu. · Varju tekkimine. · Langev vari. VARVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIOPETUS. · Pildi dominant. · Kompositsiooni tasakaal. · Piiratud ja piiramata pinnad. · Plaanilisus pildi pinnal. · Ohu(varvi)perspektiiv. · Poord- ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt. · DISAIN JA KIRJAOPETUS. · Kirjaoptika. · Initsiaal. · Fantaasiakiri. · Tarbegraafiline kiri (nt pakend, etikett jne) KUJUTAMIS- JA VORMIÕPETUS (osakaal tasemetööst ca 33% ) Inimese kujutamine: täisfiguuri proportsioonid. Inimene tegevuses. Inimese, looduse ja tehisvormide suhe. Visandamine. Varju tekkimine. Langev vari. VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS (osakaal tasemetööst ca 20%) Värviring. Värvide segamine . Ühe värvi erinevad toonid (nt kollakas-, sinakas-, pruunikasroheline). Perspektiiv. Pöördja
Kust tulevad sõnad merovingid ja karolingid? Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi tuleb nimetus Merovingide ajastu. Karolingide valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur 4. Kust tuleb ja mida tähendab miniatuur/miniatuurmaal? Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. 5. Mis on manuskript? Raamat, mille kirjutamiseks kulus terve eluaeg. 6. Mis on initsiaal? Kaunistatud suured algustähed 7. Kes on viikingid? Skandinaaviast pärit meremehed, kes rüüstasid laevu ja käisid röövrännakutel. 8. Mis asjad on ruunikivid? Viikingite kaunistatud kivid, mis nad jätsid erinevatele mandritele. 9. Kes oli karolingide aja suurim valitseja ja kus linnas ta elas? 10. Joonista A5 paberile kas koolis või kodus initsiaal või nielloo/paelornament
tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi või viitamise järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul paigutatakse ette ladinatähestikulised ning seejärel slaavitähestikulised allikad. Raamatu viitamine: Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina: Tallinn. Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia, 8, 1714-1741. Artikkel ajalehes Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev. Näide: Tereping, A.-R. (2013). ,,Shreki" valjust häälest. Postimees, 30. aprill. Elektroonilised allikad
Merovingide kunst 10. klass Merovingide kunst Tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal Käsikirjad olid usulise sisuga ning neid kirjutasid mungad Ühe raamatu ümberkirjutamine võis olla ühe munga elutöö Tüüpilisemad selle aja käsikirjad pärinevad Iirimaalt Kujunes omapärane segu kristlikust ja vaimulikust kultuurist Merovingide kunst Frangi riik, 5 - 7. saj valitses Merovingide dünastia Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Hakati palju kasutama rahvakunsti
Kõik materjalid kantakse loetelusse kindla skeemi kohaselt, mis sõltub materjali liigist. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Olenemata valitud viitamise süsteemist on viitekirjete elemendid samad, erineb vaid ilmumisaasta asukoht: numbrilise viitamise korral on see kirje lõpul, nimelise korral aga autori nime järel. Alljärgnevad näited on toodud numbrilise viitamissüsteemi kasutamise kohta. · Ühe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kir- jastuse nimi, aasta. Näide: EDULA, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus, 2003. · Kahe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: TALI, E.-M. & TALI, T. Tähtraamat: aastaring Maarjamaal. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001. · Artikkel kogumikust: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli või peatüki pealkiri.
aru saada, mida töös on käsitletud! KASUTATUD KIRJANDUS Kasutatud kirjanduse loetellu võib võtta ainult need tööd, millele on tekstis viidatud. Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed: · autor või koostaja perekonnanimi, initsiaal · ilmumisaasta · pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus · lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga
figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi) · Ornamentidele lisati ristmotiiv vms kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas) · Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine · *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur : · Sagenes kivihoonete püstitamine. Aechenis püstitati lossikabel. (8-tahuline
Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt klaassegu, vitraazid. VANAVENE. Õigeusk IEU ja Balkanil. A.Ridiger Aleksius II (19992008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust
Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, * Ikoonid (Vladimiri jumalaema), *Mosaiigid, * smalt - klaassegu, vitraažid. VANA-VENE. Õigeusk I-EU ja Balkanil. A.Ridiger – Aleksius II (1999-2008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga
Kokkuvõtte eesmärgiks on töö olulisemate tulemuste lühitutvustus. VI Kasutatud kirjanduse (materjalide) loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a. (raamat) Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b. (artikkel ajakirjast) Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6. c) (artikkel ajalehest) Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august.
: (Vahtre 1994, 151). Kui autoril on samal aastal välja antud mitu teost, kasutatakse tekstisiseselt aastaarvu järel ülaindeksina numeratsiooni, näiteks: (Vahtre 19941, 151) . Kui algallikal on mitu autorit, märgitakse esmakordsel viitamisel kõik autorid, näiteks: (Bergman, Halle, Lints 1998) ja järgmistel kordadel esimene autor ja teised näiteks: (Bergman jt 1998) 5.2. Kirjanduse loetelu Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: a. raamat: Vahtre, L. , Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b. artikkel ajakirjast: Laar, M. , Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c. artikkel ajalehest: Mihkelson, I. , Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august.
` PÕHIMÕTE: Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(vihik), artikli leheküljed. Valisin kvalitatiivse artikli ülevaate tegemiseks teadusartikli: Chambers, S.; Canvin, K.; Baldwin, D.; Sinclair, J.(2017) Identity in recovery from problematic alcohol use: A qualitative study of online mutual aid. Drug and Alcohol Dependence, 174, 2017, 17-22. Loetud allikast https://ac-els-cdn-com.ezproxy.utlib.ut.ee/S0376871617300819/1-s2.0- S0376871617300819-main.pdf?_tid=d8eafa84-c617-11e7-bf35- 00000aab0f02&acdnat=1510319318_27d2a1485213b455bc7b9363651875ce Artikli eesmärgiks on uurida, mil määral aitab liitumine ühe kindla ja kõigile avatud veebipõhise alkoholisõltlastele mõeldud suhtluskeskkonnaga, kaasa alkoholismist vabanemisele. Selle käigus keskendudes veebilehega liitunud inimeste erinevatele minapiltide tekkimisele. Samuti vaadeldakse mis põhjustel inimesed üldse võiksid eelis...
miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstilooziga selle peal, lõpeb plokktorniga, mida flankeerivad (piiravad külgedelt) kaks kitsamat trepitorni
5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. 751. a. sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nim. uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad
lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“). Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (...). Tsitaadi osi võib selgitada või rõhutada, märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides.
Pilt tekitab närvilisust, nad on omavahel väänlevas poosis üksteisega põimunud ja ristuvad diagonaalselt. Kaasa arvatud hobused. Pilt on fantaasiarikas ja kontrasti tekitab neidude heledanahalisus ja kaksikvendade tumedanahalisus. Akademism: klassikalisi reegleid rangelt järgiv kunst Historitsism: mõne vana ajaloolise stiili jäljendamine ( nt : neoimpressionism ) Graafika: kunsti liik, kus trükitakse paberile joonistus Kompostsioon: kunstiteose ülesehitus ( / või kolmnurkne ) Initsiaal: suur kaunistatud esitäht Natüürmort: elutute esemete kujutis kunstis Disain: kujundus, tööstustoodete kujutuskunst Miniatuurmaal: keskaegse raamatu maal, väike pilt Perspektiiv: ruumilisuse kujutamine tasapinnal Esteetika: teadus, mis uurib ilu ja kunsti olemust Antiik: Vana- Kreeka ja Vana- Rooma Ikoon: pühapilt puidul, kus kujutatud pühakuid kuldsel taustal Keraamika: põletatud savist esemed Mosaiik: väikestest kivikestest või klaasitükikestest kokkupandud pilt
ö stiliseeritud. Siiski jäljendati tollal ka antiikse Rooma kunsti, sest vaatamata suurele hävitustööle oli ometi säilinud palju antiikkunsti teoseid. Niisugust kunsti tellis põhiliselt ristiusu kirik, sisult oli see usuline ja seda harrastati kloostrites. Ei tule ka unustada, et barbaririikide naabruses asus tugev kunstimaa Bütsants, kellega barbaritel oli peale sõjaliste suhete ilmselt ka muid kokkupuuteid. Initsiaal iiri Kristuse vahistamise Ideaalse kloostri plaan käsikirjast - Book of stseen samast teosest Kells'ist Erilisel kohal oli raamatumaal. Kloostrites tegelesid mungad piibli ja teiste usulise sisuga raamatute ümberkirjutamisega. Need kirjutati pärgamendile eriliselt töödeldud loomanahale. Ühe raamatu peale võis kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg. Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite
paelornament (katkematu väänleva joonega pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Ehted, relvad, ristid nõud. 26. Mis on initsiaalid, kus neid kasutati? (arhitektuur? Skulptuur? maal: fresko, tahvelmaal, miniatuurid, vitraaz...?) Kaunistatud suur esimene täht leheküljel. 27. Kas oskad põhimõtteliselt vahet teha merovingide ja karolingide miniatuuride vahel? Merovingid: Miniatuurmaal (raamatukunst);) Initsiaal (kujundatud esimene täht leheküljel...Eeskuju saadi barbarite kunstist ja mütoloogiast kaunistati aga piibleid jms. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Karolingide ajal on raamatus hoopis looduslähedasemaid kujutised. 28. Milliseid eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris (filosoofia, kujutav kunst jne)? 29. Nimeta karolingide ajal ehitatud ainuke säilinud ehitis
Allika andmetest tuleb märkida autor (autorid), ilmumisaasta, teose pealkiri ja alapealkiri (alapealkirjad), ilmumise koht ja kirjastus. Kui tegemist on ajalehe- või ajakirjaartikliga kirjutatakse artikli pealkiri kaldkirjas (Italic). Internetist leitud materjali puhul tuuakse kasutatud kirjanduse loendis ära järgmised andmed: pealkiri (alapealkiri), allika veebiaadress, allalaadimise kuupäev (NB! See märgitakse nurksulgudesse). Raamat Autori perekonnanimi, initsiaal (tühik). Väljaandmise aeg (ümarsulgudes). Pealkiri. Kirjastuse asukoht: kirjastaja. Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina kirjastus. 22 Ajakirjaartikkel Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid
· Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik · Gootid germaani päritoluga hõim · Gooti stiil Prantsuse kunstistiil, kõrgustesse pürgimine · Gravüür sildade pinnale uuristatud joonistus · Hellenism antiikajastu · Hieroglüüf kiri, joonistustega tähistatud sõnad, silbid · Ikoon pühapilt kreekakatoliku kiriku maades · Initsiaal suur kaunistatud esitäht · Kabel palvetamiseks väiksem ehitis · Kapiteel samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa · Kartuss ovaalne kilp, mida ümbritseb rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus · Kentaur pool inimese, pool hobuse kehaga olend kreeka müütides · Keraamika põletatud savist tooted · Kiilkiri kiilutaoliste märkidega savitahvlisse vajutatud mesopotaamia kiri · Kirik hoone ristiusu jumalateenistuste jaoks
sees võib olla rist. Rubljovi õpetaja: teophanes kreeklane Varane keskaeg euroopas - Midagi ei ehitatud - Barbarid -> osav rahvakunst -> ehted, turvised, mõõgad, noad -> kasutati pael ornamenti (pole otsa ega lõppu), hiljem taustad. - Alates 6. Saj esimes kloostrid euroopas. - Kõige varasemad kirikuraamatud olid käsitsi maalitud (kaaned kullast, kaunistatud vääriskividega, kullaga ja elevandiluuga, ahelatega kinni) - Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR
3. Barbarite asumisega lääne-rooma territooriumil kadus arusaamine kunstist ja unustusse jäi kirjaoskus. Hävis kõrgelt arenenud antiikkultuur. 4. Metalli töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel. Igapäevaesemeid kaunistati loomamotiividega, paelornamenti, metalli ühendati värviliste kividega. 5. Merovingid kasutasid ainult madalreljeefi. 6. Skriptoorium kirjutustuba ( seal kirjutati käsikirju ümber vaimulike jaoks) 7. Initsiaal keerulise vormiga täht, mis on üleni kaetud peene mustriga. 8. Pärgament väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE AEGNE KUNST 1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2. Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4
lehekülje number/numbrid. Lehekülje numbrit ei panda, kui allikale viidatakse üldiselt. Kui viidatakse ühelauselisele tsitaadile või refereeringule, on ümarsulgudes viide allikale selle lause lõpus (punkt lõpusulu järel). Kui viidatakse mitmelauselisele tsitaadile või refereerin- gule, paigutatakse ümarsulgudes viide pärast viimast lauset. Viite lõpusulu järel punkti ei panda. Kui töös viidatakse sama perekonnanimega autoritele, kirjutatakse viites ka autori initsiaal (näiteks „K. Lutsoja“ ja „M. Lutsoja“). Tsiteerimine on originaali esitamine täpselt samas sõnastuses, säilitades väljendatud mõtet (kontekstist välja rebitud üksikuid lauseid võib suvaliselt tõlgendada). Puuduvate sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (...). Tsitaadi osi võib selgitada või rõhutada, märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides.
- Iga osa on kirjes omaette üksus, mille lõpetab punkt. - Vajadusel võib nurksulgudes lisada mingi olulise määratluse, mis laadi asjaga on tegu, kui see muidu kirjest välja ei tule(nt kataloog, infoleht, pressiteade vms). - Jälgi nimekirjutust! Kirjet alustab autori perekonnanimi, selle järel tuleb pärast koma eesnime esitäht. Mõningatel puhkudel (nt lõputööd, intervjuud) kirjutatakse välja ka eesnimi. Pealkirja järel toodud koostaja või toimetaja nimes on initsiaal perenime ees. Kogu maailmas väga laialdaselt aluseks võetavas APA-süsteemis (Publication Manual of the American Psychological Association) on allikakirjetes: - aastaarv sulgudes; - väljaande nimetus kursiivis (st kursiivis on raamatu pealkiri; ajakirja, ajalehe, kogumiku nimi). NB! Jälgi kirjavahemärkide ja tühikute kasutamist! Raamatu kirje (13 autorit) Autori(te) perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Juske, A
lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaanilised happed(nt oblik hape). Neutra. Ca ioonide abil. Rakukest- pektiinist , hemitselluloosist, ja tsellulosist, on algselt elastne. Teiste ainete ladestumine teeb kesta tugevaks(lignifitseerumine). Rakke liidab rakuvaheaine vahelamell. Kude- liht(kollenhüüm) ja liit(epiderm, floeem). Algkude ehk meristeem sellest areng on organogenees. Sellele eesneb initsiaal rakkude moodustumine- e- histogenees. Histo ja orano koos- morfogenees. Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem.
Kunstiajalugu Kool 9.kl Nimi Merovingide kunst 5.-7. Saj. Frangi riigi valitsejate suguvõsa järgi nimetus. Kirjutati ümber kristliku sisuga käsiraamatuid. Kirjutati pärgamendile. Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal. Karolingide kunst 8. Saj. Jätkus käsikirjade kirjutamine ja kaunistamine. Ehitati suuri kloostri komplekse-vaimse ja majanduselu keskused: kirik, kool, laut, köögiviljaaed, põllud, kõrts. Romaani stiil 10.saj. Kasutati Vana-Rooma ehitusvõtteid. Algasid palverännakud pühapaikadesse. Hakkati ehitame teede äärde suuri kirikuid ja kloostreid. Aknad tehti ümarkaartega
Louanne Proehl ITA Louanne Proehl ITA Matylou Nisbet SWE Matylou Nisbet SWE Myrta Knaub LV Myrta Knaub LV Arianne Wen HUN Arianne Wen HUN Darby Oles SWE Darby Oles SWE Keira Elledge ITA Keira Elledge ITA Lorena Kell UA Lorena Kell UA Tiny Kish HUN Tiny Kish HUN esitatud jutumärkides) või CONCATENATE(tekst1;tekst2;...) funktsiooni (NB! eraldi ridadele) oni. Initsiaal ja nimi Perenimi suurtähtedes Perenimi väiketähtedes T.Grunwald GRUNWALD grunwald D.Nemitz NEMITZ nemitz J.Cusumano CUSUMANO cusumano C.Johansen JOHANSEN johansen T.Wilcoxson WILCOXSON wilcoxson J
Louanne Proehl ITA Louanne Proehl (ITA) Matylou Nisbet SWE Matylou Nisbet (SWE) Myrta Knaub LV Myrta Knaub (LV) Arianne Wen HUN Arianne Wen (HUN) Darby Oles SWE Darby Oles (SWE) Keira Elledge ITA Keira Elledge (ITA) Lorena Kell UA Lorena Kell (UA) Tiny Kish HUN Tiny Kish (HUN) esitatud jutumärkides) või CONCATENATE(tekst1;tekst2;...) niaknas sisestada eraldi ridadele) oni. Initsiaal ja nimi Perenimi suurtähtedes Perenimi väiketähtedes T. Grunwald GRUNWALD grunwald D. Nemitz NEMITZ nemitz J. Cusumano CUSUMANO cusumano C. Johansen JOHANSEN johansen T. Wilcoxson WILCOXSON wilcoxson J. Tokarz TOKARZ tokarz E
5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj suurest monoliitsest plaadist valja raiutud kuppelkatus. Ei osatud laduda. -Püha Kevini kirik Glendalough´s ( Iirimaa) Kesk-Iirimaal, uus nähtus- kellatorn, püha linn - Prantsusmaal kirikud 6. Omapärane -rõngasristid. Muiredachi rist Iirimaal 7. Miniatuurkunst areneb natuke (maalikunst) Lindisfarne´i evangeelium- raamatu esitähe tohutu kaunistamine initsiaal käsikirja kaunistused ( peamiselt Inglismaal ja Iirimaal 7. saj lõpp) üksteise sisse põimuv ornament (eeskujuks paganlik paelornament) taimed, loomad üksteise sisse. Kõige kuulsam Karolingide ajastul Book of Kells- Dublini rahvusraamatukogus 2. Karolingide ajastu- Pippin Lühike 8. saj kesk- 10.saj algus, Karl Suur (Frangi riigis 7.saj kodusõda + 8.saj araablaste sissetung, tähtsaim vaenlane- islami maailm, rünnakud Roomale ja Sitsiiliale Karl Suur Hispaanias)
Harry S. Truman Varajane elu ja perekond Harry S. Truman sündis 8. mail 1884 USA-s Missouri osariigis Lamari linnas. Tema nimes initsiaal „S“ ei olnud otseselt lühend ühestki nimest, aga see viitas mõlemale tema vanaisa nimedele Anderson Shipp Trumanile ja Solomon Youngile. Trumanil oli üks vend ja üks õed. Trumani isa, John Anderson Truman oli farmer. 1887. aastal, kui Truman oli 11 kuud vana, kolis nende pere edasi Grandview lähedasse farmi. 1890. aastal kolisid nad Kansas City lähedasse linna Independence, et Harry saaks kirikukoolis käia. Tema huvideks oli lugemine ja muusika. Klaverit õppis ta kuni ta sai 15
kujundist moodustada ühe liitkujundi. (Valida välja kujundid ja anda korraldus Group.) - Kujundi juurde lisada abijooned ja mõõtjooned. Tähised on otstarbekas kirjutada TextBox'i, millelt on eemaldatud taust ja raamjoon. - Lõpuks grupeerida kõik kujundid üheks liitkujundiks. Moodustada mitme lahtri väärtuste alusel kirjed (tekstid), milles üksikud osad on eraldat tühikutega (vt. näide tabeli veerus Kirje) kood konto summa initsiaal. perenimi Perenimi Eesnimi Konto Pank Kood Summa Kask Kalle 1103451234 Hansa 650 5 400,50 Saar Tiina 10102043970004 SEB 479 7 600,00 Paju Arno 1503357432 Hansa 650 8 500,00 Mets Siiri 1100234565 Hansa 650 7 200,00 Tammearu Kaspar 2201187032 Hansa 650 15 300,00
territooriumile? Kõrgeltarenenud antiikkultuur ning arusaamine kunstist, unustati kirjaoskus 4. Mille töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel? Kuidas nad kaunistasid? Metallitöötlemine, kaunistati ornamentaalse dekooriga 5. Missugust reljeefi kasutasid merovingid? Madalrelieef 6. Mis on SKRIPTOORIUM? Mida seal tehti? Kirjutustuba, Seal kirjutati käsikirju ümber, kuid koostati ka kroonikaid, grammatikaid jms 7. Mis on INITSIAAL? Kuidas on see kaunistatud? Suur või lehekülje alguses olev täht, mis oli üleni kaetud peene mustriga 8. Mis on PÄRGAMENT? Milleks seda kasutati? Hinnaline ja tugev materjal, mida kasutati käsikirjade kirjutamisel KAROLINGID 1. Millal oli võimul varasel keskajal Karolingide dünastia? 751-905 2. Missugused territooriumid Euroopas kuulusid Karl Suure Keisririiki? Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-Lõuna Saksamaa, Põhja ja keskitaalia ning Kirde Hispaania 3
Selles oli palju ruumi ning samuti valgust. 25. Mis on ikoon? Kus ja millal tekkis ikoonide maalimise traditsioon? Ikoon on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. 9.sajand. 26. Kuidas merovingide ajal raamatuid valmistati, kuidas neisse suhtuti? Millised need välja nägid? Mis on initsiaal, mis põimornament? Millised olid raamatute kaaned? Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga. Lisati sümboleid lõvi, ingel, härk ja kotkas. Leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstilehekülgede esimene täht initsiaal (algus), mis võtab enda alla suure osa leheküljest. 27. Milline varasem periood võeti eeskujuks karolingide aegses arhitektuuris ja skulptuuris? Tooge näiteid! Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine
järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, lk.7-8] 4 Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: 1. Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. 2. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) 3. Köide, osa, number. 4. Ilmumiskoht, kirjastus. 5. Ilmumisaasta 6. Lehekülgede arv. Näited: raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6. Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit
kandev kaarte rida koos seda kandva sammaste v. tulpade reaga. 80. Mosee islami pühakoda. 81. Minarett mosee torn, millelt muezzin hüüab muhameedlasi palvele. 82. Vitraaz valgust läbilaskvatest värvilistest tükkidest dekoratiivpind aknal, uksel või mujal. 83. Miniatuur 1)pisiformaadis ja peenelt väljatöötatud uhkesti raamitud pilt, eriti näopilt. 2) keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. 84. Initsiaal esitäht, ilustatud suur algustäht vanema aja käsikirjades ja trükistes. 85. Portaal (ehitise) arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav. 86. Fresko seinamaaliliik ja tehnika. Monumentaalmaal. Seinale laotakse kubjast ja liivast mört. Fresko maalitakse märjale krohvimördile lubjakindlate värvidega, vabaneva süsihappegaasi/ CO2'e toimel kalgistub pind klaasjaks. Rohkesti Bütsantsis, eriti 14.16.saj. Itaalias (Raffael, Michelangelo). 87
rahalised vahendid illustreerima - teksti piltidega varustama, fonogramm - helisalvestis näitlikustama formaat - mõõtmed infopunkt - teabe levitamise kõht forte - valjusti infotehnoloogia - teabe töötlemise ja edastami- fortissimo - väga valjusti se meetodid fotografeerima pildistama initsiaal - (nime) algustäht G instrumentalist - pillimängija gaas - aine interaktiivne - vastastikusi mõjutusi arvestav gala - pidulik kontsert, etendus vm inspekteerima - kontrollima, järele vaatama galaktika - tähesüsteem inspireeritud - loominguliselt innustatud galopp - neljajooks, neljasõit, kapak Internet - suurima arvutivõrgu nimi
miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja loodusmotiive. Ei ole väike! manuskript - käsikiri vinjett - keskaja käsikirja lehekülge raamiv viinapuuväädi või oksamotiiviline kaunistus; ornamentaalne või figuraalne pilt trükitud teksti alguses või lõpus initsiaal - suuruse, värvi või dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose erilõikudes majuskel - e. versaal, suur kirja-(8-10.saj.) või trükitäht minuskel - väike kirja-(8-10.saj.) või trükitäht läänepartii - karolingide valitsemisaja kirikute alakorrusel asetsev madal eeskoda vürstilooziga selle peal, lõpeb plokktorniga, mida flankeerivad (piiravad külgedelt) kaks kitsamat trepitorni
võeti kasutusele uus ehitustüüp Basiilika. Selles oli palju ruumi ning samuti valgust. 25. Mis on ikoon? Kus ja millal tekkis ikoonide maalimise traditsioon? Ikoon on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus Kristus, Maarja, mõni muu pühak, ingel või püha ajaloo või kirikuloo stseen. 9.sajand. 26. Kuidas merovingide ajal raamatuid valmistati, kuidas neisse suhtuti? Millised need välja nägid? Mis on initsiaal, mis põimornament? Millised olid raamatute kaaned? Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga. Lisati sümboleid lõvi, ingel, härk ja kotkas. Leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstilehekülgede esimene täht initsiaal (algus), mis võtab enda alla suure osa leheküljest. 27. Milline varasem periood võeti eeskujuks karolingide aegses arhitektuuris ja skulptuuris? Tooge näiteid! Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine
24. ikonostaas kreekakatolikus kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud ikoonidega kaetud puu või kivisein, mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist. 25. loomastiil lihtsustatud pisikesed loomafiguurid metallisulamist 26. paelornament katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud joone sees. 27. ruunikivi enamasti viikingiaegne mälestuskivi, kus on antud surnu nimi, eluloolised andmed, surmakont hing põhjus ja kivi püstitaja nimi. 28. initsiaal suuruse, värvi võu dekoori abil esile tõstetud algtäht käsikirja või trükitud teose esilõikudes. 29. Romaani kirikule oli iseloomulikukt väikesed aknad. 30. portaal ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav Transept ristlööv. Risthoone, põiklööv, põikhoone sarnane ja gooti stiilis basilikaalne kiriku pikihoonet läbilõikav ehitusosa Nelitis pikihoone ja transepti lõikumiskoht. Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum
abil bürokraatia tõelise olemuse. See on trööstitu ja kõike muud kui inimlik. Teose ,,Protsess" esimeses peatükis ilmneb, et kellelegi Josef K-le on esitatud valesüüdistus, mistõttu võeti mees oma kolmekümnenda sünnipäeva hommikul vahi alla. See sündmus käivitab kogu järgneva protsessi, kirjanduse seisukohalt narratiivi. Üheks oluliseks bürokraatia väljendamise ilminguks on peategelase, Josef K. nimi või täpsemalt selle puudumine. Josef K. perekonnanimest avaldatakse vaid initsiaal. Ta on üks suurest massist, paljudest K-dest. Sellega viitab autor tõigale, et bürokraatlik masinavärk ei hooli inimesest kui indiviidist, ta on vaid tühipaljas instrument paindumatus süsteemis. Nagu paljud teised Kafka teosed, on ka ,,Protsess" autobiograafiline, seega viitab Josef K. tegelane paljuski autorile endale. Tundis ju Kafka hästi bürokraatliku struktuuri korraldust, olles ise sarnaselt peategelasele K-le üks väike ametnik paljudest. Tühine erinevus seisneb vaid selles,
alguseni) 82 Emadepäeva kuupäev baasaastal (maikuu teine pühapäev) 09.05.10 Vajadusel kasutada abilahtreid ases lahtris) suhtes. Siia võib kirjutada erinevaid kuupäevi. Kõik tulemused tuleb leida selle kuupäeva alusel Moodustada mitme lahtri väärtuste alusel kirjed (tekstid), milles üksikud osad on eraldatu tühikutega (vt. näide tabeli veerus Kirje) kood konto summa initsiaal. perenimi Perenimi Eesnimi Konto Pank Kood Summa Kask Kalle 1103451234 Swed 650 345.15 Saar Tiina 1302345678 SEB 479 485.73 Paju Arno 1503357432 Swed 650 1,543.25 Mets Siiri 1100234565 Swed 650 460.16 Tammearu Kaspar 2201187032 Swed 650 977.85
kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, lk.7-8] Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b) artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I
annaabi.ee 
