68. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. 69. Liigikaitse põhjendused. 70. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? 71. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. 72. Miks suktsessioon peatub? 73. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? 74. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. 75. Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid. 76. Elurikkuse tulipunktid. 77. MacArthuri-Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria. Eksamil võib vastamisel kasutada eelnevat teemade loetelu väljatrükki muutmata kujul.
lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. Alaliike klimaatiline k., valdav k. (klimaatilise regiooni tavalisim k., Eestis näit. laanekuusik), edaafiline k. (erilaadsete mullastikuteguritega iseloomustatav k., Eestis näit. kuivendamata raba), pre- ja postk. (vastavalt eelmisele ja järgmisele klimaatilisele regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis
koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv ning aine- ja energiabilanss on nullilähedane. 8. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? Suureneb biomass ja hingamine, väheneb produktiivsus. Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral). Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. 9. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud. Fluktuatsioonid ja klimaatilised muutused jätkuvad. Näited Eestist: rabad ja põlismetsad. Klimaatiline – klimaatilise regiooni kliimaks, üks kliimaks. Eestis nt laanekuusik. Edaafiline – mullastiku teguritega iseloomustatav kliimaks, mitu kliimaksit. Eestis nt
See oleks “lõplik” taimeliikide kogum, mis teoreetiliselt jääks igavesti antud alale kasvama, või seni, kuni stabiilsed tingimused mingil põhjusel muutuvad. Kliimakskoosluse liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv, aine- ja energiabilanss on nullilähedased. Ökoloogilise tasakaalu korral on liikidevaheline konkurents madal. Miks? Kliimaksi tüübid Klimaatiline kliimaks – ühekordne kliimaks, mis on tingitud piirkonna klimaatilistest tingimustest Edaafiline kliimaks – piirkonnas esineb erinevat tüüpi kliimakskooslusi, mis on tugevalt seotud erinevate keskkonnagradientidega (mulla omadused, topograafia, vesi, häiringud jt), mistõttu klimaatiline kliimaks ei saa välja kujuneda Diskliimaks – stabiilne kooslus, mis pole ei edaafiline ega klimaatiline kliimaks, vaid esineb sellisel kujul vaid inimese või koduloomade pideva sekkumise tõttu Katastroofi kliimaks – lõppkooslus on õrn katastroofidele (tulekahjud): kuivad põõsa ja
suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. Alaliike klimaatiline k., valdav k. (klimaatilise regiooni tavalisim k., Eestis näit. laanekuusik), edaafiline k. (erilaadsete mullastikuteguritega iseloomustatav k., Eestis näit. kuivendamata raba), pre- ja postk. (vastavalt eelmisele ja järgmisele klimaatilisele regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis klimaatilises regioonis kujuneb ainult üks
Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Düstroofne huumustoiteline (veekogu). D-d veekogud paiknevad rabades (rabajärved, laukad) ja toituvad pms. sademeteveest, nende põhja katab düü (turbamuda), vesi on pruun või kollane, happeline, sisaldab rohkesti huumus- ja vähe mineraalaineid (s. h. biogeene); elustik on liigi- ja isendivaene, puuduvad limused, paljudel juhtudel ka kalad. Edaafiline mullastikuline, mulla-. Edasfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte, st. maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Sinna kuuluvad ka metsakõdu ja turvas; e. paksus ulatub mõnest cm-st mitme meetrini. Edifikaator taimekoosluse peamise rinde dominant. E-st olenevad oluliselt nii taimekoosluse liikide suhted kui ka kogu ökosüsteemi struktuur. Metsas on e
suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur, pindala kohta tuleva biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. Alaliike klimaatiline k., valdav k. (klimaatilise regiooni tavalisim k., Eestis näit. laanekuusik), edaafiline k. (erilaadsete mullastikuteguritega iseloomustatav k., Eestis näit. kuivendamata raba), pre- ja postk. (vastavalt eelmisele ja järgmisele klimaatilisele regioonile omane, antud klimaatilisele regioonile võõras k.), subk. (välistegurite mõjul enne kliimaksini jõudmist stabiliseerunud ökosüsteem), plagiok. ja disk. (pidevas häirituses kujunenud k-d, näit. heina- ja karjamaad). F. Clements väidab, et mingis
annaabi.ee 
