sammaskude lehtedes ja noortes vartes piklikud rakud tihedalt (sammaskude lehtedes üksteise kõrval, peamiselt (fotosüntees), kobekude ümarad, kobekude sammaskoe all) suurte *säilituskude varre rakuvaheruumidega keskosas, seemnetes, viljades, *säilituskude sibulates, mugulates, *aerenhüüm risoomides jne. rakkude vahel suured *aerenhüüm veetaimede vaheruumid, täidetud veealustes osades, õhu- ja õhuga hingamisjuurtes (gaasivahetus) Tugikude Rakud on pikad, *kollenhüüm Taime paksenenud ja kaheiduleheliste õistaimede toetamine, tema
· Korkkude e sekundaarne kattekude · Teiskasvu käigus (mitmeaastastel taimedel) asendub varte ja juurte epiderm korgikihiga · Väljapoole toodetakse korkkudet, sissepoole õhukese kihina korgi põhikudet · Puudel areneb teatud vanuses sekundaarne korkkude e korp Põhikoed ehk parenhüümid Assimilatsioonikude · sammaskude · kobekude Säilituskude Aerenhüüm · Põhikoed e diferentseerunud koed e spetsialiseerunud koed · Põhikoe rakud on erineva suurusega · Moodustavad valdava osa taimest · Võivad muuta oma aktiivsust · Asub epidermi alla ja on enamasti mitmekihiline. · Assimilatsioonikude Lehtedes, varre pealmises kihis Kloroplastid, vakuoolid. · Sammaskude rakud on piklikud ja asuvad üksteise kõrval · Kobekude rakkude vahel on suured rakuvaheruumid · Säilituskude
suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur Haavakude e. kallus sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest Initsiaalrakud tüvirakk, ei kasv a kunagi Juurekübar kasvavad Kambium külgmine algkude, mis võimaldab neil teiskasvu. Paikneb taimedel juurtes ja vartes. PÕHIKUDE Vähe diferentseerunud, rakud õhukese seinaga, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavad rohttaimedest põhilise osa. Kuuluvad ka: veesäilituskude, aerenhüüm. 1. Klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude selles toimub fotosüntees 2. Säilituspõhikude selles toimub varuainete säilitamine Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline,
a) tagab elundite pikkuskasvu kas elundite tippudest või sõlmedest vahekasvu teel b) Elundi tipus asub väike rühm parenhüümseid rakke, mis poolduvad kiiresti. Neist allpool on rakud, mis jagunevad harvemini ja veelgi allpool on 3 rakkude rühma, millest eristuvad taime keha moodustavad koed. 7. Millised on põhikudede liigid? Mis on nende peamine ül. taime elus? 1) klorenhüüm - fotosüntees 2) säilituspõhikude - variainete lagundamine 3) aerenhüüm - õhuga varustamine, toetamine (veetaimedel) 8. Millist põhikoe liiki esineb peamiselt vaid veetaimedel ja miks seda vaja on? Aerenhüümis, et saaks paremini toimuda gaasivahetus. 9. Millise koe spetsiifilises tüübis esineb kloroplaste? Põhikoe klorenhüümi rakud sisaldavad kloroplaste. 10.Märgi joonised erinevad koed ... 11.Millised kattekudede liigid on olemas? Epiderm, korkkude ja korp 12.Mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest?
Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised loovad foleemi ja ksüleemi. Säsikiire omad loovad säsielemente. Põhikoed on parenhümsed- kutsutakse põhiparenhüümiks. Klorenhüüm- kloroplaste ja vakuoole rohkesti sisaldav põhikude. Piklikud ja kõrvuti klorenhüümid= sammaskude Säilituspõhikude- tärklis, suhkrud, varuvalk, rasv, viljades on rohkelt kromoplaste. Aerenhüüm- õhkkude- veetaimedel peamiselt. Aitab ujuda. Esikoore põhikude(pehüüm)- vähespetsialiseerund. Säsi- varre keskosas paiknev vähespets. põhikde. Ksüleemi ja foleemi põhikude- säsikiirtena juhtkimpute vahel. Epiderm- primaarne kattekude- esikasvustaadiumis katab taime keha. Juure epiderm- epibleem. Teiskasvu käigus asendub epiderm ja epibleem peridermiga(korgikihiga). Juhtkimp: koosneb- ksüleemist, foleemist, kambiumist ja tugikoest. Üheidulistel ja
d) korgikambium 12.Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 13.Tugikoe liigid! Kollenhüüm ja sklerenhüüm 14.Põhikoed: a) Mida nad endast kujutavad; b) Missugustest rakkudest põhikoed koosnevad? a) valdav osa taimede kehast, neil on võime muuta oma aktiivsust ja põhikudede rakud osalevad regeneratsioonis (klorenhüüm, säilituspõhikude ja aerenhüüm) b) rakud valdavalt isodiameetrilised koos vakuooli ja kestaga 15.Missuguste juhtkoe elementide kaudu liiguvad taimes orgaanilised ained, missuguste kaudu vesi ja mineraalained? Kuidas nende ainete voolu juhtkudedes (taimes) liikumise suuna järgi nimetatakse? Vee ja mineraalainete liikumine toimub trahheede ja trahheiidide kaudu. Orgaaniliste ainete liikumine toimub sõeltorude kaudu. Tõusev vool ja laskuv vool. 16.Tähtsamad kudede liigid taimedes Algkoed e
püsivalt poolduvad Kattekoed Epiderm - noortel taimedel - ühekihiline - rakuvahruumideta - läbipaistvad rakud - rakkude vahel õhulõhed Korkkude e. periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud - ainult noortel taimedel Sklerenhüüm - surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega
Periderm e korkkude: puitunud taimedel epidermi asemel. Surnud, puitunud, korgistunud, mitmekihiline. Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale: Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm. Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude. Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud. Mööda niineosa liigub orgaaniline aine allapoole (sümplastiline transport) – laskuv vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline
koosneda parenhüümsetest rakkudest. Isegi siis, kui põhikoe rakud on peaaegu isodiameetrilised, pole need kujult kerajad, vaid hulktahksed. Homogeenses põhikoes peaksid rakud olema 14-tahksed kehad, kuid see ideaalkuju on tegelikkuses harvaesinev. Tahud puutuvad kokku naaberrakkude tahkudega, rakud on erineva suurusega, mistõttu enamasti on tahkusid 10-16. Põhikoerakud võivad olla ka tähtjad (vee- ja sootaimede aerenhüüm). Põhikudede ühiseks omaduseks on võime muuta oma aktiivsust. Seda võimaldab kõikide organellide esinemine protoplastis. Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis ja lisajuurte ja -võsude moodustamisel. Vastavas toitekeskkonnas võib mõnest üksikust põhikoelisest rakust areneda terve taim.Funktsioonist lähtudes eristatakse järgmisi põhikoe liike. Klorenhüüm (assimilatsioonipõhikude) asub lehes või varre esikoores. Üksikuid kloroplaste võib esineda ka säsis, kui
Neid rakke nimetatakse läbilaskerakkudeks. Mõnikord võib siin näha ka rakukestade erilisi paksendeid -- Caspary jooni. Arvatakse, et need aitavad reguleerida ainete transporti. Eksodermile järgneb esikoore põhikude. Esikoore ja epibleemi põhiülesandeks on vee ja selles lahustunud mineraalainete imamine ning transport steeli suunas. Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm. Esikoore sisemine kiht vastu steeli, endoderm, koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest,
viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil, kohvipuul, diospüüril või datlipalmil. · veesäilituspõhikude sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari, soolarohi. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
2. Põhikude e. parenhüüm Jääb kattekoe alla a) Assimilatsioonikude – rakud sisaldavad kloroplaste b) Säilituskude – rakud sisaldavad leukoplaste (varuaine); paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites c) Aerenhüüm – paikneb õhujuurtes, veetaimedes 3. Juhtkude Jaguneb vastavalt sellele, kas koosneb elus või eluta rakkudest a) Floeem – piknenud elusrakud b) Ksüleem – pikad torujad surnud rakud (trahheed, trahheiidid) 4. Tugikude
paksendeid -- Caspary jooni. Arvatakse, et need aitavad reguleerida ainete transporti. Enamusel soontaimedest on juure eksoderm hästi arenenud. Eksodermile järgneb esikoore põhikude. Esikoore ja epibleemi põhiülesandeks on vee ja selles lahustunud mineraalainete imamine ning transport steeli suunas. Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm. Esikoore sisemine kiht, endoderm (joonis), koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest
seintega, surnud rakud(niinekiud), rakuseinad koosnevad tselluloosist, ei ole puitunud(kivisrakud), jäigad tugevatest polüsahhariididest koos. rakk. PÕHIKUDE EHK PARENHÜÜM · Asub epidermi(kattekude) all, elusad tselluloosi seinaga rakud, jaguneb ülesande järgi(assimilatsioonikude); rakud sisaldavad kloroplasti; · Säilitskude paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites · Aerenhüüm paikneb õhujuurtes, veetaimedes jne. ERITUSKOED · Toodavad tahkeid või vedelaid aineid: piimanäärmed, nektaariumid, näärmekarvad · Orgaaniline aine: laskuv vool, taimeelusosa ehk sümplast, tsütoplasma väet ehk plasmodesm ühendab taimerakke; liigub mööda niineosi(sõeltorud). · Anorgaanilised ained: tõusev vool, apoplast(rakuvaheruum), puiduosa, trahheed, trahheiidid · Kutiikula- lipiid, mis katab kogu taime SEENED
· Eritatavad ained jäävad taimesse piimasooned, mitmesugused mahutid ja käigud, idioblastid: limad, eeterlikud õlid, Ca-oksalaat, kristallid, alkaloidid, parkained, glükosiidid · Eritatakse väliskeskkonda: epidermaalsed näärmed, hüdatoodid: näärmeepiteel, näärmekarvad Põhikoed: · Parenhüüm koosneb elusatest rakkudest, täidab mitmesuguseid ülesandeid, võib talitleda algkoena · Säilitusparenhüüm ehk säsi · Õhu ehk aerenhüüm · Assimileeriv ehk klorenhüüm ehk mesofüll · Veesäilituskude Tugikoed: · Kollenhüümid nurk, plaat ja kobe · Sklerenhüümid puidukiud ehk libriform, niinekiud ja kivisrakud Liitkoed: · Floeem sõeltorud, saaterakud, põhikude ja niinekiud: leptoom talitlev ehk elus osa · Ksüleem trahheed, trahheiidid, põhikude ja puidukiud: hadroom trahheed, trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud:
Hesperiid (hesperidium), nimetatud ka pomerantsiks (aurantium), esineb ruudiliste (Rutaceae) sugukonnas tsitruse (Citrus) perekonnas. Vili areneb umbes kümnest viljalehest. Esineb tsentraalne marginaalne platsentatsioon. Vilja ümbritsev kollane kude -- eksokarp ehk flavedo koosneb kutiniseerunud epidermist ja tihedast subepidermaalsest põhikoest, milles esineb õlikäike ja kristalle. Valge mesokarp ehk albedo on suurte rakuvaheruumidega, haruliste jätketega rakkudest moodustunud aerenhüüm. Endokarp koosneb epiteelist ja mõnest tihedast põhikoekihist. Sigimikupesade vahel asetsevad kelmed kujutavad endast endo- ja mesokarbi jätkeid. Valminud vilja "koor" koosneb ekso- ja mesokarbist. Endokarbis paiknevad mahlaga täitunud kotikesed. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad ning sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii,
Bambus on kiireima kasvuga taim, vahekasvu abil kasvab ööpäevas kuni 90cm. Vahemeristeem Põhikoed Valdav osa taimede kehast Rakud valdavalt isodiameetrilised Võime muuta oma aktiivsust Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis Eristatakse kolme liiki: Klorenhüüm ehk mesofüll– fotosüntees Jaguneb sammaskoeks ja kobekoeks Säilituspõhikude – varuainete ladustamine Aerenhüüm – õhuga varustamine, toestamine (esineb veetaimedel) Aerenhüüm Vahtja tekstuuriga tähtjatest rakkudest kude, kus rakkude vahel on väga suured õhukambrid. Esineb veetaimedel ja väga märgades tingimustes kasvavatel taimedel – vesikupp, luga, võhumõõk. Vajalik taime toestamiseks vees ning juurte õhuga varustamiseks liigniisketes tingimustes. Kattekoed Põhiülesanne on taimede kaitsmine kuivamise ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ning transpiratsioon, termoregulatsioon ja gaasivahetuse reguleerimine;
Põhikude · Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. · Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: · klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; · säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; · veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); · õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). · Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. · Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude.
Põhikude Iseloomustus: vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised ja ümarad, rakuvaheruume on palju, moodustavad põhilise osa rohttaimedest. Ülesanded: Funktsioonide järgi jaotatakse: klorenhüüm e assimilatsioonipõhikude > fotosüntees; säilituspõhikude > säilitatakse varuaineid; veesäilituskude > säilitatakse vett (kõrbetaimedel); õhusäilituskude (aerenhüüm) > säilitatakse õhku (veetaimedel). Paiknemine Põhikoed moodustavad valdava osa taime kehast (valdavalt parenhüümsed rakud). Lehed, vars. Assimilatsioonipõhikude e klorenhüüm: asub lehes või varre esikoores; põhiülesandeks on fotosüntees. Rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked, piklikud rakud moodustavad sammaskoe. Sageli esineb palju rakuvaheruume, mistõttu eristatakse ka kobekude.
annaabi.ee 
