takista seega taime kasvu · Kollenhüüm esineb vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena · Esineb noortes kasvavates taimeorganites Sklerenhüüm · Sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega rakkudest · Mehaaniline väga tugev kude · Asub varre siseosas · Täiskasvanult on sklerenhüümi rakud surnud ja õhuga täitunud · Rakukestad on enamasti puitunud · Sklerenhüümi hulka kuuluvad niine- ja puidukiud ning kivirakud · NIINEKIUD · Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena · Pikkus mõnest millimeetrist kuni 20-40 mm või enam · Niinekiudude kestad võivad olla puitumata (lina), pisut puitunud (kanep) või täiesti puitunud (pärn) · PUIDUKIUD · Puidukiud asuvad puidus, moodustades olulisima osa puidu massist · Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused
(Must leeder) · Kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud: · Sklereiidide - kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. · Niinekiud - on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. · Puidukiud - asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused. Juhtkoed. Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu
Orgaaniliste ainete liikumine toimub sõeltorude kaudu. Tõusev vool ja laskuv vool. 16.Tähtsamad kudede liigid taimedes Algkoed e. meristeemid, põhikoed, kattekoed, tugikoed, juhtkoed, erituskoed 17.Sklerenhüüm: a) missugustest rakkudest koosneb? b) kuidas rakuseinte iseärasuste alusel sklerenhüümi liigitatakse? a) sekundaarne tugukude, enamasti teritunud otstega, puitunud prosenhüümsed rakud, mis on eluasad ainult noortena). b) niinekiud (nõrgalt puitunud seinaga); puidukiud (alati puitunud seinaga) 18.Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse? b) kuidas erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub varre sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel,
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
struktuuri. MDF -e on erineva paksusega: 6, 8, 10, 12, 16, 18, 19, 22, 25, 28, 30 mm. MDF plaate on ka mitmes erinevas värvitoonis. MDF head ja halvad omadused MDF i tootmine 1. MDF -i tooraineks on ümarpuit, mis peenestatakse laastudeks või saeveskite tootmisjäätmed. 2. Defibröörmeetodit kasutades soojendatakse defibrööri survesilindris laaste auru käes. Pärast laastude pehmendamist eraldatakse nendest puidukiud. Kui kiudusid on vaja veelgi peenestada, toimub see pärast vee juurdelisamist rafinööris. 3. Spetsiaalses tünnis segatakse kiumass erinevate keemiliste ainetega (liimi ja vahaga, seda protsessi nimetatakse ka vaigutamiseks) 4. Pärast kiumassi vedeldamist ja selle kontsentratsiooni reguleerimist vormitakse sellest ühtlane kiudpoogen (toorplaat), mille pinnakiht kaetakse peenema kiumassiga. 5
2. Sklerenhüüm - ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena Niinekiud otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena Puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe Kivisrakud tugevasti puitunud, poorsed ja kihilised JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis
a. kõrge keemiline vastupidavus b. piisav väsimuspiir c. suur pinnakõvadus d. madal roomavus Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. maatriks on pidev faas b. maatriksi elastsusmoodul on alla 2 GPa c. maatriks peab suurendama venitavust d. maatriks peab vähendama vastupidavust väsimusele Küsimus 11 Milliseid kiutüüpe kasutatakse resoolvaikude puhul? Vali üks või enam: a. süsinikkiud b. kevlarkiud c. puidukiud d. klaaskiud Küsimus 12 Millised nendest väidetest on õiged termoreaktiivsete maatriksvaikude puhul? Vali üks või enam: a. madala molaarmassiga b. kõrge viskoossusega c. kõvendamiseks kasutatakse kõvendeid d. kõvendamiseks kasutatakse katalüsaatoreid Küsimus 13 Polüetüleeni tüübid on Vali üks või enam: a. madaltihe b. lineaarne c. kõrgtihe d. ülikõrge molaarmassiga Küsimus 14 Epoksüvaikude kõvendid on: Vali üks või enam: a
moodustama uusi kambiumi rakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired ühendavad niine puiduga, millest toitained liiguvad lehtedest või okastest allapoole. Teisejärgulised säsikiired ei ulati säsini. Säsikiired koosnevad parenhüümrakkudest. Ülesanne juhtida toitained ja vesi säsisse ja need seal säilitada. Lülipuidu tekkmisel säsikiired ummistuvad ja surevad. Pikki säsikiirt raiudes puit lõheneb paremini, sammuti ka aurustub. Puidu mikroskoopiline ehitus: trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm, sooned, säiskiired, vaigukäigud. Trahheiidid toidu ja vee juhtimiseks, annavad ka mehhaanilise tugevuse. Piklikud otstest teritunud, üksteisega ühendatud. Moodusutavad 95% okaspuidu massist. Kevad ja sügispuidutrahheiidid. Tüve keskel lühemad, tüve allosas lühemad. Kevadpuidutrahheiidid õhukeseseinalised ja suure siseruumiga (tõusva voolu juhtimiseks). Sügispuidu trahheiidid paksuseinalised ja väikse siseruumiga. (mehaanilise tugevuse andmiseks).
Kase puitu kasutatakse vineeri-, mööbli-, suusa-, ja pooli tööstustes . Samuti sobib kase puit hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on väga kõva, raskesti lõhestatav ning kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad mis on tekkinud suure hulga uinuvate pungade kasvamisest. Pahkadel on tugevasti lainelised puidukiud, mis ristlõikes annavad ilusa kirja. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina naha haiguste korral. Oma- pärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kase koort saab kasutada ka naha parkimiseks. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid muna- pühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kase- pungad. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida
2) säilituskude juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise
2.4.2. Sklerenhüüm Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. 1. Sklereiidide ehk kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. Sklereiide võib leida idioblastidena põhikoes, kuid need võivad moodustada ka väga tugeva koe näiteks luuviljaliste seemnes või sarapuupähklis. Kivisrakkude kuju
on tavaliselt nende ehitamisest peale isereguleeruv mikrokliima, kui seda ei ole hilisemate ümberehituste või viimistlusmaterjalidega muudetud. Bioloogilised kahjustused Putukkahjustused Mitmesuguste puidukahjurite poolt tekitatud kahjustused, mis võivad lõppeda eseme täieliku hävimisega. Putukad toituvad tõugu faasis teatud puitainest, mille tulemusel langeb puidu füüsiline tugevus. Nn. "koiaukude" tekkimise tulemusel on purustatud puidukiud ja sellega rikutud näiteks puidu resonantsomadusi (kõlalauad klaveril ja keelpillidel) Aga oreliviled? On tingitud väga erinevatest põhjustest (liigne niiskus, pehme liigiline puit nagu pärn, lepp, ebakvaliteetne ja märg puit, kokkupuude kahjustunud esemetega, jne) Seenkahjustused Mitmesuguste seente poolt tekitatud kahjustused, mis võivad lõppeda eseme täieliku hävimisega (majavamm). On tingitud tavaliselt liigsest niiskusest (peale
assimilatsioonikoeks (paikneb taime maapealsetes organites, toimub fotosüntees; lehe põhikude) ning säilituskoeks (leidub juurtes, varres, seemnetes, ülesandeks varuainete säilitamine; toitekude seemneis, säsi). Juhtkoe ülesandeks on vee ja selles lahustunud ainete liikumine tõusva vooluga ning orgaaniliste ainete liikumine laskuva vooluga (sooned ehk trahheed juhtkimbu puiduosas, sõeltorud juhtkimbu niineosas). Tugikude annab organeile tugevuse (niine- ja puidukiud, kivisrakud). Kattekude katab taime välispinda, kaitseb sisemisi kudesid mehaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste kahjustuste eest (epiderm, korkkude). Loomsete kudede neli põhitüüpi on epiteelkude (katte- ja kaitsefunktsioon, imendumine, eritamine; marrasnahk, soole- ja näärmeepiteel), sidekude (tugi-, toite- ja kaitsefunktsioon; kõhr- ja luukude, veri), lihaskude (liikumine ja toestamine; skeleti ja
trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata. Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks. Niinekiud – pole puitunud, on elus, toestavad sõeltorusid ja saaterakke. Puidukiud – otstest teritunud, puitunud kestadega, surnud, ühtlaselt paksenenud rakud Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse. Piimanäärmed, nt võilillel Nektaariumid (ligimeelitamiseks) Näärmekarvad 7. Seeneraku eripärad. Rakud on üldiselt silinderjad (v.a. pärm). Esineb nii membraan kui rakukest, mille peamine koostisosa on kitiin. Jagunevad:
paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud - ainult noortel taimedel Sklerenhüüm - surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega - niinekiud – rakuseinad tselluloosist, ei ole puitunud - kivisrakud Ehituskoed toodavad tahkeid või vedelaid aineid piimanäärmed nektaariumid näärmekarvad SEENERAKK Seeneraku tunnused Eukarüoot tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga rakku katab membraan ja kest, mille peamine koostisosa on kitiin rakud on silindrilised Hüüfid e
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- al...
piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad
Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad.
Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest. Rakuseinas on lamellid ja mikrofibrillid. Mitsell on põimunud mikrofibrillideks, need omakorda fibrillideks ja need lamellideks. Sealt edasi tulevad juba puidukiud. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem. Tselluloos 20...30%, hemitselluloos 15...20%, ligniin 25%. Puukoore mikroehitus kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud seintega elusatest rakkudest, esmane tugikude, enamasti asetseb epidermise all, paikneb noores puutüves ja juurtes; sklerenhüüm niinekiud ja puidukiud, ühtlaselt paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti
sügispuidus aga elliptilised ja väikesed. Okaspuu puit koosneb veel toitaineid salvestavatest parenhüümrakkudest. Neid leidub peamiselt säsikiirtes, aga ka vaigukäikude seintes, kus nad eritavad vaiku. Nende rakkude seinad on õhukesed ja varustatud paljude ümmarguste lihtpooridega, mille ülesandeks on ühendada parenhüümrakke teiste lähedalolevate rakkudega. Lehtpuidu iseloomulikuks elemendiks on sooned e trahheed ja puidukiud e libriform. Sooned jagunevad peen- ja jämesoonteks ja nende ülesandeks on vedelike juhtimine kasvavas puus. Libriformkiud annavad puule mehaanilise toe. Kudede põhitüübid kasvavas puus: • Kude – ühesuguse ehitusega rakkude kogum, mis täidab ühtesid ja samu ülesandeid. • Kattekude – asub taime pealispinnal (nt puukoor) • Tugikude – annab puule jäikuse ja mehaanilise tugevuse (trahheiidid, libriformkiud)
f vaigukäigud g poorid. Joonis 27. Okaspuu makroskoopiline ehitus _____________________________A. Roos______________________________ 14 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lehtpuu makroskoopiline ehitus a kevadpuit; b sügispuit; c aastarõngas; d säsikiired; e puidukiud e-libriform; g f soon (redel-perforatsioon); f g sooned e juhttorud. Okaspuud Okaspuu koosneb peamiselt trahheiididest (90-95%) ja salvestusrakkudest (joonis 29b, c). Trahheiidid on pikliku kujuga rakud, mis on omavahel ühenduses pooride kaudu (vt. joonis 24e). Trahheiidide ülesandeks on anda puule mehhaanilist tugevust ja olla toitaineid juhtivaks organiks, neid kiudusid nimetatakse ka puidukiududeks. Trahheiidid on 2-10mm pikad ja 0,02-0,05mm laiad, õõnsad rakud.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond ******* ***** SISESEINA MATERJALID, KATTEMATERJALID Iseseisev töö Juhendaja ***** **** Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2KIPSPLAAT....................................................................................................................4 2.1Erinevad kipsplaadid................................................................................................4 2.2Valmistamine...................................................................................
glükosiidid · Eritatakse väliskeskkonda: epidermaalsed näärmed, hüdatoodid: näärmeepiteel, näärmekarvad Põhikoed: · Parenhüüm koosneb elusatest rakkudest, täidab mitmesuguseid ülesandeid, võib talitleda algkoena · Säilitusparenhüüm ehk säsi · Õhu ehk aerenhüüm · Assimileeriv ehk klorenhüüm ehk mesofüll · Veesäilituskude Tugikoed: · Kollenhüümid nurk, plaat ja kobe · Sklerenhüümid puidukiud ehk libriform, niinekiud ja kivisrakud Liitkoed: · Floeem sõeltorud, saaterakud, põhikude ja niinekiud: leptoom talitlev ehk elus osa · Ksüleem trahheed, trahheiidid, põhikude ja puidukiud: hadroom trahheed, trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud: · Floeem ja ksüleem koos tugikoe, algkoe ja põhikoe elementidega moodustab juhtkimbu · Kimbutüübid: kollateraalne, bikollateraalne, radiaalne ja kontsentriline
moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). ·Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). ·Tõusev ja laskuv vool Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis.
ulatu säsini. Säsikiired koosnevad suhteliselt lühikestest, õhukeseseinalistest elus rakkudest - parenhüümrakkudest, mille ülesandeks on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal neid säilitada. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Puit lõheneb raiumisel paremini piki säsikiirte paiknemise suunda ja samas suunas aurab ka vesi puidu kuivatamisel kiiremini ära. · Puidu mikroskoopiline ehitus: · trahheiidid · puidukiud · puiduparenhüüm · sooned · säsikiired · vaigukäigud Trahheiidid rakud vee ja toitainete juhtimiseks ja ka mehaanilise tugevuse andmiseks. Trahheiidid on piklikud otstest teritunud rakud, mis on omavahel ühendatud. Nende pikkus on 2 - 4 mm ja nad moodustavad kuni 95% okaspuuliikide puidu mahust. kevadpuidu trahheiidid sügispuidu trahheiidid Trahheiidid: · 95 % okaspuu mahust · 1000...2000 tk. mm2 · tüve keskel lühemad
5. Viim. Kambrid .e. ruumid 6. Kuivamine ja kuivatid 7. Käitlemine ja ohutushoid 8. Keskkonnakaitse . Lihvimine . Et puitu üldse viimistleda saaks siis tuleb seda lihvida. Lihvimine on üksolulisemaid puidu eeltöötlemisi enne viimistlusmaterjali pealekandmist. Lihvimisest sõltub viimistluse kvaliteet kui ka viimistlusmaterjali kulu. Lihvimise eesmärgiks on eemaldada defektid tasandada pinda ja lihvida maha ülestõusnud puidukiud . Lihvpaber koosneb paberalusest, millele on liimitud abarasiivaine terad . Enne paberalusele liimimist abrasiivaine terad purustatakse ja sõelutakse ettenähtud suuruseni. Terade suurust ja avade arvu sõela üle tolli kohta isel. Numbrite (100, 120, 150, 180 jne..) abil. Mida suurem on number, seda rohkem on sõelal avasid tolli kohta ning seda väiksemad on lihvpaberi terad .
4. Tugikude Koosnevad paksenenud seintega rakkudest; rakud on pikenenud a) Kollenhüüm – rakuseinad ebaühtlaselt paksenenud; ainult noortel taimedel b) Sklerenhüüm o Puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega surnud rakud o Niinekiud – rakuseinad koosnevad tselluloosist; ei ole puitunud o Kiviskiud – eriti paks rakukest: pähklid, kirsi seemned 5. Erituskoed Toodavad ja eritavad tahkeid või vedelaid aineid
nakkuvusega(adhesioon), elastne, kõva, soojus- ja valguskindel. · Viimistlus võib olla läbipaistev või läbipaistmatu. · Läbipaistev viimistlus säilitab puidu loomuliku tooni ja toob esile tekstuuri. · Läbipaistmatu viimistlus varjab tekstuuri, puidu vead ja liitekohad ning annab kindla värvi tooni tootele. Viimistlusmaterjalideks on: 1. Värvained- imbuvad lahusena pinna sisse, jättes tekstuuri katmata, värvuvad puidukiud, raku seinad(peits) 2. Pigmendid- kasutatakse värvisegudele vajaliku värvuse andmiseks 3. Kile moodustajad- lahusti aurumisel moodustavad kõva kattekihi 4. Lahustid ja vedeldid- lahustavad kile moodustajaid ja vedeldavad vajaliku viskoossuseni 5. Plastifikaatorid- muudavad kattekihid elastsemaks 6. Täiteained- kruntide ja pahtlite põhi koostisosad Värvaineteks
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
VÄRVID Värv- saadud peenjahvatatud pulbri e pigmendi e värvimulla lisamisega lakile. Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed - jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid - tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga
Varre keskosas asuv säsi võib olla sekundaarsete kudede poolt kokku surutud. Kõige selgemini on aastarõngaste piirjooned nähtavad okaspuudel. Lehtpuudest eristuvad aastarõngad hästi rõngassoonelistel liikidel. Aastarõngaste kevad- ja sügisosa erineb siin mõnevõrra värvuse, suuremal määral aga tiheduse poolest. Kevadosa koosneb suure läbimõõduga trahheedest, mis ristlõigul on vaadeldavad augukeste selge reana. Sügiseses osas on ülekaalus puidukiud ja väiksema läbimõõduga trahheiidid. Varjatud rõngassoonelistel liikidel paiknevad kevadosas rohkearvulised suured trahheiidid, sügiseses osas on need väiksema läbimõõduga ning trahheiidide vahele jääb rohkesti puidukiude. Hajussoonelistel lehtpuudel on aastarõngaid raske eristada, kuna sügis- ja kevadpuit erineb üksteisest vähe. Puidu määramisel on olulisteks tunnusteks säsikiirte laius, värvus ja hulk. Esineb üherealisi (okaspuudel,
vahel õhulõed, korkkude e. periderm, puitunud taimedel epidermi asemel. JUHTKOED · Floeemis sõeltorud ja saaterakud; piknenud elusrakud · Ksüleemis trahheed; ilma otsmiste rakukestadeta, pikad torujad rakud, surnud rakud · Trahheiidid eelmistest lühemad, torujad, tippudest ahenenud, surnud rakud. TUGIKOED · Kollenhüüm ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud ainult noortel taimedel · Sklerenhüüm - puidukiud, otstest teritunud, puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega, surnud rakud(niinekiud), rakuseinad koosnevad tselluloosist, ei ole puitunud(kivisrakud), jäigad tugevatest polüsahhariididest koos. rakk. PÕHIKUDE EHK PARENHÜÜM · Asub epidermi(kattekude) all, elusad tselluloosi seinaga rakud, jaguneb ülesande järgi(assimilatsioonikude); rakud sisaldavad kloroplasti; · Säilitskude paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites
puutüve erinevate osade vahel ning samuti toitainete säilitamine. Need võivad olla vaid ühe rakurea laiused või ka laiemad. Laiemates säsikiirtes paiknevad paljudel okaspuudel horisontaalsed vaigukäigud (kuuse perekond). Säsikiirte kõrgus on vaid mõnikümmend rakurida. Lehtpuude puit koosneb peamiselt puidukiududest e libriformist, mis on otstest teritunud kuni 2 mm pikkused puitunud seintega rakud. Puidukiud moodustavad 40-60% lehtpuude puidust. Lehtpuude puidus on puiduparenhüümi rakke rohkem kui okaspuude puidus. Lehtpuude puidus on vee ja lahustunud mineraalsoolade juhtimiseks kohastunud sooned ja trahheed. Soontel puuduvad rakkude otsaseinad ja nad moodustavad pikki kapillaare. Sooned on ristlõikes ümarad ja erineva suurusega, olles omavahel ühendatud arvukate pooridega. Soonte osakaal puidus on erinev, jäädes enamasti 10-30% piiresse.
Kuusk on varjulembene puu, lagedas ta ei suuda iseseisvalt kasvama hakata. Kuuse okaste kogupind on meie metsade suurim, seega kasutab ta kõige efektiivsemalt valgust. Läbi aegade hinnatud ehituspuu, saab tõrva(vanasti karuäke), väga hea pillipuu (head pillipuud tuleb otsida kehvalt kasvukohast, seal on kuusepuit tihedam, kõla kontrollimiseks koputada jämedama oksaga vastu tüve, kõlab teistmoodi) Tänapäeval läheb puit peamiselt saetoodete ja paberi valmistamiseks(kusue puidukiud on pikemad, kui teiste puude omad). Meditsiinis okkaid, kasvusid ja vaiku. Lihtne salvi retsept: 5 osa kuusevaiku, 1 osa magedat võid, 1 osa taruvaiku- parandab tõhusalt haavu, paistetusi ja põletusi. Kuusenäts- vaik, mida kuusetüvelt korjata, peab olema mitu aastat vana ja kõvastunud, kui seda on kogutud näpuotsa suurune osa, pistetakse see suhu, närvitaske niikaua, kuni muutub läbipasitvaks ja roosakaks(siis on näts valmis). 11) Laukapuu (Prunus spinosa)
taimedel juurerõhu tulemusena mahlavool puiduosast (kased, vahtrad, pähklipuud). Selline mahl on suhteliselt vähese suhkrusisaldusega. Esineb ka mahlavoolu juhtlimbu niineosast (mitmetel palmidel, agaavidel õisikuraost) selline mahl on palju magusam ja enamkasutatav. B. tugikoed tugevakestalistest rakkudest. Tselluloos annab sitkuse, ligniin (puitumine) jäikuse a. Puidukiud ja niinekiud juhtkimpudes. Annavad taimele sitkuse. Niinekiud kasutatavad sidumismaterjalina. b. Kivisrakud viljades viljaluu, kivisrakud. C. kattekoed tugevakestalistest, tihedalt paiknevatest rakkudest. a. esmane - epidermis katab kõiki noori taimeosi b. teisene korp ja kork puude tüvedel, sh. kasetoht D. Põhikoed õrnadest ümaratest rakkudest.
rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks (sõelplaat). • Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu • Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport • Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid –pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud)
kattekude- ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest (kuusk küpspuiduline, mänd lülipuiduline- okaspuul täidab juht- kui ka tugikoe ül samat liiki rakk trahheiid e juhtrakud) Mehaaniline tugi tüvele Vedelike juhtimine Toitainete salvestamine Okaspuu puit: Sügispuidu trahheiidid Kevadpuidu trahheiidid, säsikiirte rakud Säsikiirte rakud Lehtpuu puit: Puidukiud e libriform Sooned e trahheed Säsikiirte rakud PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED Puidu välised omadused Värvus- jaguneb kolme näitaja järgi: värvitoon , toonipuhtus R%, heledus p%. * värvitoon - määratakse valgusvoo pikkusega 578..585 nm, mis üldiselt vastab kollasele spektriribale *toonipuhtus R%- määratakse puhta spektraaltoone ja valge värvuse segunemise järgi *heledus p%- määratakse peegeldumise teguri järgi (20...70%)
tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist Jaotub kolmeks tüübiks: Nurkkollenhüüm Plaatkollenhüüm Kobekollenhüüm Kollenhüüm selleri varres Sklerenhüüm Sekundaarne tugikude Enamasti koosneb teritunud otstega, puitunud prosenhüümsetest rakkudest Rakud on elusad ainult noorena Asub varre siseosas Sklerenhüümi hulka kuuluvad ◦ Sklereiidid – parenhüümsed kivisrakud ◦ Niinekiud – nõrgalt puitunud ◦ Puidukiud – alati puitunud Juhtkoed Ainete transport taime maapealsete ja maaaluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid; Juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, nimetatakse ksüleemiks ehk puiduosaks – toimub tõusev vool; Juhtkimbu osa, mida mööda kanduvad orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, nimetatakse floeemiks ehk niineosaks – toimub laskuv vool. Floeem
Puidu niiskusest - puidu kiudusid muljudes lõiketera poolt arendavate jõududega deformeeritakse puidu pinda, niiskel puidul on aga omadus pärast muljumist taastada oma kuju erinevalt kerkides. Kuiv puit ei lase ennast nii palju deformeerida. 14 Lõikuri teravus - terav lõikur lõikab puidu kiud paremini läbi ilma neid muljumata ja rebimata. Teritusnurga suurus - väikese teritusnurga puhul lõikab lõikur puidukiud puhtamalt läbi, kuid lõikur võib hakata vibreerima, mis põhjustab ebatasast pinda. Taganurga suurusest - väikese taganurga puhul suureneb puidu ja lõikuri kokkupuute pind, mis põhjustab ebatasasust ja väga väikese taganurga puhul võib tekkida ka põletusjälg. Lõikekiirusest - mida kiiremini liigub lõikur, seda kvaliteetsema pinna saab. Suure lõikekiiruse puhul lõigatakse puidu kiud enne läbi, kui nad jõuavad tera ees koolduda või murduda.
Arhivaalide ja teavikute säilitamine. //EKSAM - 5 november// Säilitamise põhimõisted: Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised. Minimalismiprintsiip - Arhivaalide korral peab igasugune töötlus olema võimalikult minimaalne ja säilitama arh...
Värv saadakse peenjahvatatud pulbri/pigmendi/värvimulla lisamisega lakile. Lakk on kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes. Naturaalsed värvimullad (mineraalsed): jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid (must), graniit (hall), rauamennik (pruunikaspunane), ooker (kollane), sidena (punakaspruun). Tehispigmendid (orgaanilised): tsinkvalge ja pliivalge (laevatööstuses, väga mürgine), pliimennik (helepunane, väga mürgine), kinamer (punane), ultramariin (sinine), alumiinium-, pronkspulber.
3.Värv- saadud peenjahvatatud pulbri e pigmendi e värvimulla lisamisega lakile. Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed- jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid- tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
plaat- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud; kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad) Sklerenhüüm - sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. (niinekiud - on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist (sekundaarsed niinekiud); puidurakud - asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad
Aluse ja höövelspooni kiudude suund ei tohi ühtida, samuti höövelspooni ja kattevineeri kiudude suund. 3.2.1.2. Ühendamine tappidega Tappseotiste peamised elemendid on tapikeel või tapikahvel, tapipesa ja soon (nuut). Tapiks nimetatakse osa, mis läheb teise prussi vastavasse avasse. Tapp saadakse prussi otsast väljalõikamise teel, see võib olla ka sisseasetatav, sel juhul on eraldi valmistatud. Puidukiud peavad olema paralleelsed tapi teljega. Vormilt võivad tapid olla lamedad, trapetsikujulised või ümmargused; konstruktsiooniliselt ühest tükist detailidega või sissepandavad. Ümartapid või tüüblid on tavaliselt sisseasetatavad, samuti liistud punni asemel. Sissepandavate tappide kasutamine võimaldab 6 - 10% puitu kokku hoida. Peale sileservseotise on võimalik detaili ühendada laiuses ja pikkuses ka tappseotistega.
· MDF plaadid on ristipinnaliselt parem tõmbetugevus kui puitlaastplaadil isegi kuni kaks korda · Plaatmaterjali võib kasutada ka täispuitmaterjali asemel sisetingimustes kruvisi sisse lasta naeulu sisse lüüa jne.soovitatav läbi puurida enne auk. · Antud materjalist saab teha mitmesuguste profiilliiste. MDF plaatide valmistamise tehnoloogia 1. Surve ja soojuse mõjul kõrgrõhuga aurutatult eraldadakse puitlaastudest või höövelspooni puidukiud 2. Kiud kuivatatakse kõrgel temperatuuril voolu või tsüklonkuivatites 3. Puidukiudude segamine liimainega,liimi kogus oleneb erinevatest liimi tüüpidest :fenoolvaik liimide korral 4-6% kiudude massist,karbaniitvaik liimide puhul 8-10 %. 4. Plaadi niiskumise vastu lisatakse kiudmassile 0,5-25% vaha.Liigne vahahulk võib raskendada plaadi liimimist ja viimistlemist. 5. Liimiga segatud kiud juhitakse vormimismasinasse ning seejärel asetsetakse see pressi
moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). · Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). · Tõusev ja laskuv vool Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis.
moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). Tõusev ja laskuv vool Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis.
Tundlikud ka mulla liigse niiskuse suhtes. Seega eelistavad lehised kuivi kasvukohti, juurestik on neil tugev ja sügavale tungiv. Perekonda kuulub ca 10 (20) liiki Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas. Puit on vara tekkiva ja tüve ristlõigest suure osa moodustava punakaspruuni või pruuni lülipuiduga, aastarõngad on noores eas laiad. Aastarõnga sees on vara(kevad)puidust hilis(sügis)puiduks üleminek järsk. Hilispuit moodustub kuni poole aastarõnga laiusest ja on kivikõva. Puidukiud on jämedad ja puit ise väga vaigurohke, mistõttu ka väga vastupidav ilmastikule ja mädanemisele. Tihedus 500...800 kg /m3 (15 % niiskuse korral). Puit on kõva, tugev, kuid oksad on haprad ja murduvad kergesti. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 25 Lehise puitu kasutatakse saematerjalina ehitustel, välis- ja siseviimistluses, põrandalaudadeks ja parketiks, aia- ja sisemööbliks, laevaehituses, vineeriks,
Esikoorele järgnevad juhtkimbud, millised moodustavad varre põhiosa ja annavad sellele mehhaanilise tugevuse. Enamikul taimedel võime juhtkimpude ehituses eristada kahte osa - säsipoolset e. puiduosa e. ksüleemi ja koorepoolset e. niineosa e. floeemi. Puiduosa koosneb põhiliselt vett juhtivast juhtkoest - trahheedest ja trahheiididest. Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati. Lisaks esineb siin mehhaanilist tugevust andev kude - puidukiud e. libriform. Veel leidub puiduosas puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, millistesse kogunevad talveks säilitusained - tärklis ja mitmesugused rasvad. Kõik puiduosa moodustavate kudede rakud on puitunud rakuseintega. Niineosa olulisemad rakud on sõeltorud, millistes toimub assimilaatide laskuv vool teistesse taimeorganitesse. Sõeltorude kõrval leidub palju väikesemõõtmelisi ja elusaid sõeltoru saaterakke, millised on täidetud protoplasmaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
