Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Struktuur Kaksikahelaline spiraal ehk Üksikahelad. Võib esineda biheeliks* kaksikahelana. Leidumine Tuumaga raku rakutuumas. Rakutuumas ja Mitokondritel, kloroplastidel. tsütoplasmas. (Bakterite DNA on (Bakteritel ainult tsütoplasmas) tsütoplasmas) Ülesanne Info säilitamine, edastamine. Valgusünteesi teostamine. *Biheeliks- Kaherealine n-ö redel, keerdunud spiraaliks. Püstpuud suhkrust, fosfaatrühmast. Põikpuud lämmastikalustest.
Organismid jagunevad toitumise teel: Fotolüüs-vee molekuli lagundamine Autotroofid-organismid, kes sünteesivad valgusenergia arvelt. Toimub kloroplastides elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid Valgusstaadium: Kloroplastidel väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest lemellimembraanidel asuvad klorofüli ainetest molekulid ja teised pigmendid koos valkudega; Heterotroofid-organismid, kes saavad oma need moodustavad fotosüsteeme, mis seovad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva valgusenergiat orgaanilise aine oksüdatsioonil 1.Fotosüsteem 2.:
kaksikheelis kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana Esinemiskoht rakus Tuumaga rakkudel rakutuumas, Rakutuumas ja tsütoplasmas; eraldi DNA on ka mitokondritel bakteritel ainult tsütoplasmas ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamime ja Valgusünteesi teostamine ehk edasiandmine järgmistele päriliku info realiseerimine rakupõlvkondadele 3. Kirjuta DNA teisele ahelale vastavalt komplementaarsusprintsiibile lämmastikaluseid tähistavad tähed 4. Joonista sarnaselt 3
kaksikheeliks kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana Kus leidub? Tuumaga rakkudel Rakutuumas ja rakutuumas, eraldi DNA on ka tsütoplasmas; bakteritel mitokondritel ja ainult tsütoplasmas kloroplastidel: bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamine ja Valgusünteesi teostamine edasiandmine järgmistele ehk päriliku informatsiooni rakupõlvkondadele realiseerimine 18. Nimeta toitainete 7.klassi! näited. Süsivesikud-teraviljatooted Rasvad- pähklites, seemnetes, kalas
3. Mitokondrite ja kloroplastide sarnasused (3) ja erinevused. SARNASUSED ERINEVUSED (Tuumakromosoomist) iseseisev DNA Mitokondrites energiaallikaks (rõngas). suhkur/rasvhapped, kloroplastil päikesevalgus. Ribosoomide olemasolu. Kloroplastidel on tülakoidid. Kahekordne membraan. Kloroplastid on suuremad. Pooldumisvõime. 4. Taimeraku eripärad, plastiidide tüübid (kloroplast, kromoplast, leukoplast) ja nende üleminekud (sh näited loodusest). Vakuooli rollid (sh varuained, pigmendid, kaitse), tsentraalvakuool. Taimerakul on r akukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni.
Mitokonder loomarakus energia tootmine. Kloroplastid kahekordse membraansüsteemiga, kehtib endosüsteemihüpotees. Paljuneb iseseisvalt, oma DNA, RNA ja ribosoomid (rakust sõltumata) ja 2 membraani. Membraan teisiti pakitud moodustades lamelle ehk tülakoide. Lamellikogumikud = graanid, vahelülideks ja tülakoidid. Koosnevad graanitülakoididest. Stroomatülakoidid seovad graane, kloroplastidel poolvedel sisemus e strooma. Tülakoididel paiknevad klorofüllipigmendid, mis annavad kloroplastidele rohelise värvuse, ülesandeks fotosüntees. Taimerakus ka teisi plastiide, ülesehituselt aga pmst sama. Plastiidid saavad alguse proplastiididest, mis paiknevad taimede algkudedes = koed, mille arvelt taimed kasvavad. Proplastid arenevad: Kromoplastid (karotinoidid), kloroplastid (klorofüll annab värvuse), leukoplastid (värvusetud) Kromoplaste leidub õites ja viljades.
Ürgeoon e arhaikum Prokarüootsete organismide teke Agueoon e proterosoikum (~2 miljardit a tagasi). 2 mlrd bakterid 1,9 mlrd eukarüoodid Rakutüübiks jagunemine: Taim(tärklis, kest tsel), loom (rasv, kit), seen (tärklis, kest tsel v kit) Eukar rakkudega liitusid 2 bakteriaalset: mitokondrid, plastiidid (eesmärk toota algne org aine(kloroplastidel)). Ainurakne Kolooniad Hulkraksed ~0,6 mlrd Koed, organid Vanaaegkond e paleosoikum - Kambriumi plahvatus tekkis palju organisme Kestus ~15 miljonit aastat. Sellest said alguse kõik hõimkonnad. Elu oli ainult meres. Elu saab kolida maismaale, kui tekib osoon mis kaitseb UV kiirguse eest. - Ordoviitsium - Silur
hüdrolüüs, neutraalrasva moodustumine, nukleotiidide oksüdatsioon, oligosahhariidi teke ühinemine,vitamiinide teke polüsahhariidist Toimumiskoht rakus Tsütoplasmavõrgustikul, Mitokondris kloroplastidel 3.Makroergilised ühendid ja nende ül rakus. ATP molekuli ehitus. Makroergiline ühend-madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT: ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD. *energia kasutamine: liikumisprotsessides, assimilatsioonil, ainete transpordil *ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist, kolmest fosfaatrühmast. 4.Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism
kudede hingamisel erituv CO2. Vee kao täiendamiseks on taime leht tihedalt läbistatud vett toovate juhtkimpudega, mis on ühenduses varre ja juurte vett juhtivate kudedega. Katsed näitavad, et lehed, mis on taime küljest eraldatud ja mis ei saa seepärast endast fotosünteesi produkte välja juhtida, täituvad lõpuks assimilaatidest ja fotosüntees jääb neil aeglaseks. 2. 2 Kloroplastid kui fotosünteesi organid Kloroplastidel on rakus liikumisvõime, mis sõltub valgusest. Hajutatud valguses võtavad kloroplastid asendi, mis võimaldab neil kõige paremini kasutada valguse energiat, see tähendab, nad asuvad raku seintele, mis on risti valguse suunale. Otsesel päikese kiirte mõjul liiguvad kloroplastid raku seintele, mis on risti lehe pinnaga, samas asendis on nad ka pimedas. Kloroplastid koosnevad kahes peamisest algosast rohelisest värvainest - klorofüllist ja
säilitusjuurtes (õites ei ole). Kromoplastide ülesanne on lisada ligimeelitavat faktorit viljadele. Inimese jaoks on taimsed pigmendid kasulikud antioksüdandid, nt karotenoidid. 4. Kloroplastid on samuti kahe membraaniga, kuid neil on sees veel piltlikult öeldes kolmas membraan membraanse ehitusega lamellid, milles on klorofülli molekulid ning milles toimuvad fotosünteesi reaktsioonid. Nii on kloroplastide sisemembraanide pindala veelgi suurendatud. Kloroplastidel on samuti oma autonoomne DNA ja ribosoomid. NB! Mitokondrid ja kloroplastid töötavad raku energiaga varustamise nimel. Tsütoskelett, tsentrosoom Kõik nad on valgulised struktuurid, millel on rakus stabiliseeriv ja paigal hoidev funktsioon. Tsütoskelett on rakusisest infrastruktuuri korras hoidev niitjate valkude kogum, ta moodustab paindliku sisekarkassi. Tsütoskelett annab rakkudele jäikust, hoiab rakkude kuju, hoiab organelle
mis kodeerib osa valkude biosünteesi ja tegutseb tuuma DNA kontrolli all. Rakutsükliga võrreldes toimub tema replikatsioon teatud faasinihkega võrreldes tuuma DNA replikatsiooniga. Kloroplastid: esmased diferentseerumata plastiidid, milledest kujunevad välistingimuste ja ümbritseva keskkonna mõjul välja kõik plastiidide tüübid. Diferentseerumine on ühesuunaline! Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Kloroplastide mõõtmed ja arv: · Mõõtmed 7-10µm, valgusmikroskoobis nähtav; · Arv sõltub raku bioloogilisest seisundist, vanusest, aktiivsusest ja valgustatuse tingimustest. Meie taimedel sammaskoes 25-40 kloroplasti rakus, kobekoes 15-20.
mis kodeerib osa valkude biosünteesi ja tegutseb tuuma DNA kontrolli all. Rakutsükliga võrreldes toimub tema replikatsioon teatud faasinihkega võrreldes tuuma DNA replikatsiooniga. Kloroplastid: esmased diferentseerumata plastiidid, milledest kujunevad välistingimuste ja ümbritseva keskkonna mõjul välja kõik plastiidide tüübid. Diferentseerumine on ühesuunaline! Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Kloroplastide mõõtmed ja arv: Mõõtmed 7-10µm, valgusmikroskoobis nähtav; Arv sõltub raku bioloogilisest seisundist, vanusest, aktiivsusest ja valgustatuse tingimustest. Meie taimedel sammaskoes 25-40 kloroplasti rakus, kobekoes 15-20.
hämaras nad asuvad vastupidi. (horisontaalselt). FS pigmendid ja aktsioonispekter (ka tsüanobakteritel ja vetikatel). Klorofüll (a-klorofüll, b-klorofüll), karotinoidid (α-karotiin, β-karotiin), fükobiliinid (fükoerütrobiliin, fükotsüanobiliin) Pigmentide tekkimine taimedes: Klorofüll tekib taimedel valguse mõjul. Kõigepealt noorel taimel pole rohelist pigmenti, nad on hallkollakad, kloroplastidel ei ole nii hea struktuur, aga kui ta on juba valgust saab, siis muutuvad nad roheliseks. CO2 sidumine fotosünteesis: CO2 sidumine Calvini tsüklis. CO2 siseneb rakku, toimub Calvini tsükkel, väljuvad suhkrud, päikesevalgus annab omakorda ATP ja NADPH. Calvini tsüklist väljub ka NADP ja ADP fotosünteesiks. Väljast tuleb H2O ja fs väljutab O2. rubisco – (RuBisCo) on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi akttivsusele (CO2 liitmine)
Siiski tänapäeval on näidatud, et mõned kaasaegsed bakterid suudavad rauda oksüdeerida ka ilma hapnikuta. Seega võisid ka sedatüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete tekkes. 9. Eukarüootne rakk kui sümbioosi akti tulemus Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik moodustusid rakumembraani sissesopististest. Seejärel ,,neelati" rakku organellide eellased bakterid. Seda teooriat toetavad faktid, et mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokatüootsed tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. 10. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis Kolm suurt domeeni: I. Eukarüoodid II. Arhed e. Prokarüoote (eeltuumseid) on kahes
Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP) 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks.Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka valgusreaktsioonideks, sest valgus on seal otseseks energiaallikaks (elektroni võtmine vee molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e.
Hüdrofiilsus- vees lahustuv Füsioloogiline lahus- 0,9 % NaCl lahus (nagu pisarad) 8.Nukleiinhapped: avastamine, leidumine, ehitus, ülesanded, RNA ja DNA võrdlus ehituse alusel. Tea mõisteid ja tunne ära joonistelt: biheeliks, nukleotiid, replikatsioon, tRNA, geen, komplementaarsusprintsiip. o Avastas Friedrich Miescher (kui uuris mädarakke) 19.saj. o Leidub kõikides elusrakkudes ja viirustes. o DNA- Tuumaga rakkudel rakutuumas, eraldi DNA on ka mitokondritel ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas o RNA-Rakutuumas ja tsütoplasmas, bakteritel ainult tsütoplasmas. o Ülesanded: o DNA- päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgmistele rakupõlvkondadele. o RNA- DNAs oleva päriliku info kopeerimine ja transport. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. o Ehitus:
glükoosisisaldust või ammendunud rasvavarusid. Me sööme, et saada kätte eluks vajalikud toitained ja vitamiinid. 33. Miks me hingame? Hapnikku on vaja selleks et vabastada toitainetest energiat. Sisse hingatav hapnik jõuab mitokondritesse. Hingamise jääkproduktiks on süsihappegaas ja vesi. 34. Kloroplastide ehitus ja funktsioon - Kloroplastid sisaldavad klorofülli, membraani, lamelle, ribosoomi, DNA-d ja RNA-d. Kloroplastidel on oluline osa fotosünteesil, neis neeldub päikesekiirgus ning vee ja süsihappegaasi abil toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse ja neid sisaldub taime vartes, lehtedes. 35. Tsütoskeleti funktsioonid raku tugi- ja liikumissüsteem. Tema koostisse kuuluvad valgud, mis võimaldavad muuta rakkudel oma kuju. 36. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taimerakke, seenerakke, bakterirakke. 37
kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.), pakitakse lüsosoomidesse. Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises. Mitokondrite funktsioon varustavad rakku energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Neis toimub rakuhingamine, mille tulemusena saadakse energia. Kloroplastide ehitus ja funktsioon - Kloroplastid sisaldavad klorofülli, membraani, lamelle, ribosoomi, DNA-d ja RNA-d. Kloroplastidel on oluline osa fotosünteesil, neis neeldub päikesekiirgus ning vee ja süsihappegaasi abil toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse ja neid sisaldub taime vartes, lehtedes. Tsütoskeleti funktsioonid raku tugi- ja liikumissüsteem. Tema koostisse kuuluvad valgud, mis võimaldavad muuta rakkudel oma kuju. 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Vee omadused: (organismis 65% vett, parim lahusti)
5) on vaja valgulisi faktoreid protsessi teostamiseks Komplementaarsus kahe DNA ahela vahel: Lähteahel A G C T Uus ahel T C G A Olemus: Poolkonservatiivne kopeerimistüüpi reaktsioon. Üks ahel pärineb vanalt molekulilt, teine sünteesitakse Tulemus: 2 identset DNA molekuli. 92 molekuli tekib RNA süntees ehk transkriptsioon: Koht: Eeltuumsetel tsütoplasmas, päristuumsetel tuumas, mitokondrites ja kloroplastidel Aeg: Eesltuumsetel koguaeg, päristuummsetel transkriptsiooni ei toimu replikatsiooni ning meioosi/mitoosi ajal Eeldused: 1) vaja üksikahelalist DNA lõiku 2) vaja kõiki 4 nukleotiidi, mis RNA koostisesse kuuluvad 3) vaja ensüüme (põhiensüümiks RNA polümeraas) 4) on vaja energiat (põhi energiavajaduse tagab ATP) 5) vaja valgulisi faktoreid Komplementaarsus DNA ja RNA vahel: DNA G C T A
Peamine struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kuju kaksikheeliks vastab ülesandele Kus leidub? Tuumaga rakkudel tuumas, eraldi Rakutuumas ja tsütoplasmas, DNA on ka mitokondritel ja bakteritel ainult tsütoplasmas kloroplastidel, bakteri DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamine ja Valgusünteesi teostamine ehk päriliku edasiandmine järgmistele informatsiooni realiseerimine rakupõlvkondadele VII. Teada, et geenid avalduvad siis, kui nende pealt sünteesitakse RNAd VIII
21., graanumid). Valkude import kloroplasti. H+ ioonide liikumine ja . Elektronide ülekanne tülakoidide membraanis: fotosüsteem II ja I. Fotosüsteemi antenni kompleks ja fotokeemilise reaktsiooni keskus. Resonantne energia ülekanne antenni kompleksis. Elektronide saamine ja transport fotokeemilise reaktsiooni keskus. ATP süntees. Pimedusreaktsioon kloroplasti stroomas. Süsiniku sidumise tsükkel. C3 ja C4 taimed. CO2 fikseerimine ja fotorespiratsioon. Kloroplast Kloroplastidel on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem permeaabel sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks.
Ribosoomid sünteesivad organellile vajalikke valke. Põhiül on raku varustamine energiaga (ATP). Samuti osalevad mitokondrid signaaliülekandes ja raku surmas. 14. Kloroplastide ehitus ja funktsioon. Kloroplastid sarnanevad mitmeti mitokondritega. Neil on hästi läbilaskev välismembraan ja kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Ka on kloroplastid suuremad kui mitokondrid. Eri tülakoidide valendikud on ühendatud omavahel. Seal paiknevad fotosünteetiline valguse absorbeerimise süsteem, elektrontranspotahel ja ATP süntetaasi kompleks.Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka valgusreaktsioonideks, sest valgus on seal otseseks energiaallikaks (elektroni võtmine vee molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e
Ehrenberg - 1836 a avastas viburid Elu tekke ajal oli atmosfääris: · Vähe O-te · CH, CO, N, NH, CO, H · Kõrge temp · Ere valgus · Tugev vulkaaniline tegevus · UV kiirgus · Meteoriitide rünnakud Abiootilise sünteesi kahtlejate vastuväited: · Atmosfääris võis olla O-te, see võis tekkida ürgsel Maal veest UV kiirguse toimel · UV kiirgus võis lõhkuda moodustunud keemilisi sidemeid Tõendeid endosümbioosi hüpoteesile: · Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom (nagu bakteritelgi) · Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi Elusorganimide kolm suurt doneemi: · Eukarüoodid · Arhed ehk arhebakterid - prokarüoodid · Bakterid ehk eubakterid prokarüoodid Bakteri nimi peaks sisaldama infot tema: · Kuju · Elupaiga · Biokeemia · Värvuse · Ainevahetuse vms kohta Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: (6)
· · Endosümbioos: 1. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid ( protobakterid ) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3. Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest. · · Tõendid: 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom- rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. 2. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), · ( tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi ) · PROKARÜOODID ( loeng 2. ) 4. September 2009 · · Elusorganismid on jagatud kolme suurde fülogeneetilisse rühma ehk domeeni: 1. Eukarüoodid
chaperoniga. Impoditava valgu võtab seestpoolt vastu mitokondriaalne hsp70 valk. Kloroplast ja selle subkompartmendid (intermembraanne ruum, strooma, tülakoidid). Valgus- ja pimedusreaktsiooni toimumise kohad kloroplastis. Valkude import kloroplasti. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, tunduvalt vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka valgusreaktsioonideks, sest valgus on seal otseseks energiaallikaks (elektroni võtmine vee molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist). See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Valkude importi kloroplasti vahendab transiit-peptiid.
hapnikuga ja ATP süntees (hingamine). Tsüanobakteri allaneelanud promitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone. Tsüanobakteriaalsest endosümbiondist arenes välja kloroplast. Eukarüootide ripsmed ja iburid võivad olla tekkinud ektosümbiontsetest spiroheetidest. Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi. 3. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad
Impoditava valgu võtab seestpoolt vastu mitokondriaalne hsp70 valk. Kloroplast ja selle subkompartmendid (intermembraanne ruum, strooma, tülakoidid). Valgus- ja pimedusreaktsiooni toimumise kohad kloroplastis. Valkude import kloroplasti. Neil on hästi läbilaskev välismembraan, tunduvalt vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne ruum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal asub DNA, RNA, ribosoomid jne. Erinevalt mitokondritest on kloroplastidel üks lisakompartment - tülakoidid. Tülakoidides toimuvaid reaktsioone nimetatakse ka valgusreaktsioonideks, sest valgus on seal otseseks energiaallikaks (elektroni võtmine vee molekulilt ja hapniku teke). Kloroplasti stroomas toimub süsiniku fikseerimise reaktsioon e. pimeduse reaktsioon (sest seal pole otsest valgusenergiat vaja, seal kasutatakse ATP energiat, mis on saadud valgusreaktsioonist). See reaktsioon jätkub tsütoplasmas. Valkude importi kloroplasti vahendab
samas on aga evolutsiooni käigus lisandunud neisse geenidesse geneetilise triivi tulemusena rida muutusi, mis transkriptsiooni enneaegselt termineerivad või inhibeerivad mRNA protsessingut, nii et need alad on muutunud mittefunktsionaalseks ehkki neilt transkribeeritakse RNAd. Teine võimalus pseudogeenide tekkeks on RNA pöördtranskriptsioon cDNAks ja viimase integratsioon genoomi intron-vaba DNAna. 7. Organellide DNA. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma DNA. mtDNA: suurus 16 kb, struktuur rõngasmolekul, ei sisalda introneid, kodeeriv potentsiaal 37 geenist 13 kodeerivad valke, 22 tRNAsid ja 2 rRNAsid, geneetiline kood loomade ja pärmide puhul kodeerivad paljud koodonid alternatiivseid aminohappeid või stoppkoodoneid, mutatsioonid võivad põhjustada inimesel neuromuskulaarseid haigusi, arvatavasti vastavate kudede suurest ATP nõudlusest tingituna. Haigetel on rakkudes reeglina metsik-tüüp ja mutantne mtDNA segamini
Plastiidid Proplastiidist võib saada kas Leukoplast (värvusetu) Kloroplast (roheline) Kromoplast (oranž-kollakas-punakas) Plastiidid võivad omavahel üle minna ühest teiseks, kõik plastiidid on topeltmembraaniga Plastiidide ülesanded Kloroplast: sisaldab klorofülli, mis annab rohelise värvuse; püüavad ja säilitavad valgusenergiat makroergiliste sidemete energiana (ATP); toimub fotosüntees – sünteesitakse esmast orgaanilist ainet; kloroplastidel on oma genoom ja ribosoomid Kromoplast: sisaldab erinevaid pigmente, mis annavad kollase-oranži-punase värvuse; annavad värvuse õitele ja viljadele, meelitades kohale tolmendajad või seemnete levitajad Leukoplast: värvusetu; ainete ladustamiseks ◦ Amüloplast: tärklise säilitamiseks ◦ Elaioplast: rasvade säilitamiseks ◦ Aleuronoplast: valkude säilitamiseks ja modifitseerimiseks Leukoplast ja kromoplast
18.)Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad energia mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs. Need ühendid on: (õige variant alla kriipsutada) a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid 1.)Kloroplastide suurus.: 7-10µm 2.)Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid.: Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. 3.)Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad.: 2H2O valguse toimel O2+4H(+)+4e tekib klorofüll H(+)+ADP3-+Pi2- tekib ATP4-+H2O 2H2O+2NADP+ tekib 2H(+)+2NADPH+O2 Valgusreaktsioon tülakoidis. 4
3) Kromoplastid - sisaldavad värvilisi pigmente. a)karotenoidid - punakad. b)ksantofüllid - kollakad. Ülesandeks on loomade ligimeelitamine. Kromoplaste sisaldavad rohkesti viljad. Õied sisaldavad neid väga vähe. Kromoplastides leiduvad pigmendid on inimese tervisele väga soodsa toimega. a) beeta-karoteen + inimorganism = vitamiin A b) Paljud kromoplastide pigmendid on kasvaja-vastase toimega. 4) Kloroplastid - ainult taimerakkudel. Kindlustavad fotosünteesi. Kloroplastidel on 2 membraani : välimine membraan ja hästi liigendatud sisemembraanistik. Kloroplasti sisemembraanistik on keerulisem kui mitokondril. Ka kloroplastides on 2 ruumi : seest on kloroplast täidetud valgulise vesilahusega, mida nimetatakse STROOMAKS. Kloroplastides on oma DNA(ülesandeks teatud kloroplasti valkude sünteesi määramine. Nagu mitokondriteski on kloroplastides oma ribosoomistik(kindlustab valkude sünteesi). Kloroplastide ülesanded : * fotosüntees(seenlill ei fotosünteesi)
Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik moodustusid rakumembraani sissesopististest. Seejärel "neelati" rakku organellide eellased bakterid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Sai alata fotosüntees. Endosümbioosi teooriat toetavad faktid 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoon, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest; 2. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. Mitokondri genoom kodeerib rRNA-sid, t-RNA-sid ja mõningaid mitokondriaalse hingamisahela valke. Paljud mitokondri algse genoomi geenid on üle kolinud eukarüoodi tuumagenoomi. Nad on
Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae). Mutatsioonid mitokondrite geenides võivad põhjustada päritavaid haigusi nagu näiteks silmahaigus, mida tuntakse kui Leberi päritavat optilist neuropaatiat (LHON). Ka vananemist seostatakse mutatsioonidega mitokondriaalses DNA-s. Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad
Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae). Mutatsioonid mitokondrite geenides võivad põhjustada päritavaid haigusi nagu näiteks silmahaigus, mida tuntakse kui Leberi päritavat optilist neuropaatiat (LHON). Ka vananemist seostatakse mutatsioonidega mitokondriaalses DNA-s. Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Põhiliselt esinevad
annaabi.ee 
