Ajaloo kordamismaterjal eksamiks (7)

• Ajutiselt rajati Paldiski maakond
  
• Pärnumaast eraldati Viljandi maakond
  
• Tartumaast eraldati Võru maakond
  
• Kõik uued maakonnakeskused said linnaõigused. Linnade arv suurenes 10lt 12le – Võru ja Paldiski.
  

• ühtlustus kirjakeel,
  
• levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti,
  
• kujunes välja rahvuslik haritlaskond,
  
• rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine),
  
• aktiivne seltsielu, kasvas selle organiseerituse tase.
  
• jne.
  

• talude päriseksostmise tulemusel muutus talupoeg oma maa peremeheks
  
• algas tööstuse areng, eriti 20. saj. algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks,
  
• laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule,
  
• algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed)
  
• jne.
  

• 1905., a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia,
  
• hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud ,
  
• tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi,
  

• I ms 1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis , skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga.
  
• Veebruarirevolutsioon – AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska . Autonoomianõue - 30.märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - kogu Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad. Kubermangu eesotsas AV komissar, tema juurde tuli valida Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 14.juuli 1917 - Maapäev kogunes (esimene parlamentaarne kogu), moodustati
  

• Oktoobripööre
  

• Iseseisvuse väljakuulutamine
  

• Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased . 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5.juuni 1919 – eesmärk kehtestada nõukogude võim
  
• Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus ( Loodearmee ) – Judenitš
  
• Sakslased: baltisaksa Landeswehr ja riigisaksa Rauddiviis – eesmärk taastada baltisakslaste võim.
  

• 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu
  
• Jaan. 1919 murrang – algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner - veebruariks Eesti territoorium vaba.
  
• Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23.aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus.
  
• Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing. Ulmanis tagasi võimule
  
• Kurss rahuläbirääkimistele septembris Pihkvas - katkestati Entente ’i nõudmisel
  
• Rahuläbirääkimised dets. Tartus - 3.jaan-1920 relvarahu, 2.veebr.1920 Tartu rahu (Poska, Joffe)
  

• Määrati kindlaks sobiv riigipiir.
  
• Nõukogude Venemaa tunnustas tingimusteta EV iseseisvust ja loobus kõigist õigustest Eesti maa ja rahva suhtes.
  

• 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus
  
• üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka
  
• 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine : Päts peaminister , peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu , sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner.
  

• sisepoliitika
  

• majandus
  

• välispoliitika (vt. õpik lk.79)
  

• 70-aastane rahuaeg
  
• Positiivne loomulik iive
  
• Välismigratsioon: Venemaalt, Lätist, Soomest
  
• Sisemigratsioon : Saarlaste asumine mandrile
  

• 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eesti vabariigile ultimaatumi:
  

• 17. juuni 1940 Narva diktaat – Narvas kirjutas Eesti Vabariigi vägede ülemjuhataja Johann Laidoner alla Nõukogude Liidu dikteeritud nõudmistele:
  

• 21. juunil 1940 toimus Juunipööre – Nõukogude Liidu poolt Tallinnas ja mujal korraldatud meeleavaldused, mille tagajärjel läks võim Johannes Vares -Barbaruse marionettvalitsusele.
  

• 4. detsembril 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg . Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi komissariaat, mis koosnes neljast kindral komissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar – Karl Siegmund Litzmann .
  

• Majanduspoliitika oli vastuoluline – ühelt poolt allutati Eesti majandus Saksamaa huvidele ning selle peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine, samas aga hoiduti röövmajanduslikest sammudest, kuna Eestist pidi tulevikus saama osa Suur-Saksamaast. Seetõttu aitasid Saksa võimud isegi mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele.
  
• Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid ei tagastatud endistele omanikele.
  
• Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamik talunikke jäi endiselt maakasutajateks.
  
• Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linnaelanikud, keda varustati toidu- ja tarbeainetega ostulubade alusel. Nii aga ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada.
  

• Hukati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik ohvreid olid eestlased. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste , anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Juute hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta, ainuüksi rahvusliku kuuluvuse alusel. Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Samamoodi hukati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid, kellest enamik suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvad elutingimuste tõttu, osa hukati.
  

• 22. territoriaalkorpus – Eesti Vabariigi sõjaväe baasil formeeritud, teenis u 7000 meest, kellest 2000 langes Pihkvamaal lahingutes, sakslaste poole tuli üle 4500.
  
• Mobiliseeritud – Saksa vägede pealetungi tõttu nutjus Lõuna-Eestis, toimus Põhja-Eestis – 33000 meest viidi Venemaale, rakendati tööpataljonides, kus nälja ja haiguste tõttu hukkus mõne kuuga u 10000 meest.
  
• Evakueeritud – nõukogude aktivistid jt tsiviilisikud, u 25000 inimest. Viidi Tšeljabinski oblastisse, kus töötasid edasi ka Eesti NSV juhtivad asutused. Kunstiinimestest moodustati Jaroslavis Riiklikud Kunstiansamblid
  

• Ida- ja politseipataljonid – vabatahtlikud, kasutati tagalateenistuses, partisanide vastu võitlemisel, hiljem ka rindel, u 10000 meest.
  
• Eesti Leegion – 1942 hakati formeerima Relva-SS-i kuuluvat üksust vabatahtlikest (7000 meest), selle koosseisus pataljon „Narva“, mis sõdis Ukrainas. Eesti Leegion reorganiseeriti hiljem 20. (Eesti) SS-diviisiks.
  

• Soov võidelda Eesti Vabariigi okupeerinud NSV Liidu vastu ja taastada Eesti iseseisvus
  
• Sõjaväeteenistuses olid mõned soodustused: lihtsam astuda kõrgkooli või jätkata õpinguid, maksti palka, elatusallikate nappus
  
• Hirm arreteerimise ees nõukogude aastal toime pandud tegude eest
  
• Eesti Leegioni astusid paljud politsei- ka idapataljonide mehed, et pääseda rindele
  
• Punaarmeest ületulnud meeste vangilaagrist vabastamise tingimuseks oli liitumine idarindel võitlevate eesti üksustega
  

• Sundmobilisatsioon – toimus neli suuremat mobilisatsiooni 1943 – 1944, u 45000 meest; augustis 1944 15-17-aastased noormehed tööteenistusse (lennuväe abiteenistus) – 3000
  
• Omakaitse – loodi Kaitseliidu eeskujul esialgu peamiselt metsavendadest, hiljem paljudele kohustuslik teenistus (u 40000 meest)
  

• Sõda jõuab taas Eestisse. 1944. aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Võitlus Narva pärast vältas ligi seitse kuud.
  
• 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsioon, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad . EV viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma , relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsusega ülesanne, mille kõrval kahvatub kõik muu.
  
• Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi üksjagu terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. märtsi õhulöök hävitas täielikult Narva ning 8. märtsil said tugevasti kannatada Jõhvi ja Tapa . Ööl vastu 9. märtsi pommitati Tallinna. Pommisajus hukkus umbes 500 eraisikut, purustati 40 protsenti elamispinnast, peavarjuta jäi 25000 tallinlast , hävisid Nigulaste kirik, vaekoda , Estonia teater ja paljud teised avalikud hooned. 25. märtsil sai rängalt kannatada Tartu.
  
• Punaarmee vallutas Eesti. 26. juunil marssisid venelased sisse Narvasse. Toimusid lahingud Vaivara Sinimägedes, mis olid ägedaimaid, mida Eesti pinnal kunagi on peetud. Augustis hõivas Punaarmee Tartu. Septembri keskel kujunes sakslaste jaoks kriitiline olukord Riia lähistel ning otsustati Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Samal ajal sakslaste taandumisega algas taas Vene pealetung. 22. septembri hommikul sisenesid Nõukogude tankid Tallinna ning pärastlõunaks oli Eesti pealinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine: üksteise järel langesid Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu.
  
• 1944. aastal kulmineerus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80 000 inimest, nende hulgas rohkesti loovharitlasi.
  

• Eestimaa kommunistlik partei (EKP) – Partei juhiks oli esimene sekretär, kelle eestvedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee büroo oligi tegelik võimukese liiduvabariigis, seal arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi.
  

• ENSV valitsus – Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning edaspidi ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Eesti NSV valitsuse peamine ülesanne oli Moskva ja kohaliku kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu.
  

• ENSV Ülemnõukogu – Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli vormiliselt Eesti NSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu istundgjärkudel arutati mitmeid olulisi küsimusi, alates põhiseaduse muudatustest ja lõpetades eelarve kinnitamise ning riigivõimuaparaadi muutmisega, kuid tegeliku parlamentaarse institutsioonina Ülemnõukogu ei funktsioneerinud, sest istungjärkudel mingeid vaidlusi ja arutelusid seaduste üle ei toimunud. Ülemnõukogu ülesanne oli lihtsalt varem juba partei- ja täitevvõimu tasandil vastuvõetud otsuste kinnitamine. Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal oli seadusandlik võim Ülemnõukogu Presiidiumi käes.
  

• Maa sundvõõrandati ehk riigistati
  
• Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit.
  
• Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik muust varast ning loomadest.
  

• Plaanimajanduses = majanduse arendamine riigi poolt kehtestatud plaanide alusel;
  
• Industrialiseerimises = suurtööstuse, eelkõige rasketööstuse sh sõjatööstuse forsseeritud/ kiirendatud eelisarendamine.
  
• (Sund)kollektiviseerimises = sunniviisiline ühismajandite ( kolhoosid , sovhoosid ) rajamine, põllumajanduses suurtootmine .
  

• Tööstuses:
  

• Lammutati kohalike traditsioone, maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus – sunniviisiliselt eelisarendati (industrialiseeriti) rasketööstust sissetoodud tooraine ja tööjõu arvel.
  
• Täielikult suretati välja erasektor – valitsesid suurettevõtted.
  
  • Põllumajanduses:
    
  • Talumajapidamisele tuginev põllumajandus lammutati – sundkollektiviseerimine: ühismajandid – kolhoosid, sovhoosid.
    
  • Täielikult suretati välja talumajapidamised.
    
  • Sotsiaalsed, demograafilised olud:
    

• Intensiivne ümberrahvastamispoliitika
  
• Rahva venestamine
  
• Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool.
  

• Ametliku kultuuripoliitika eesmärk – sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine
  
• Kogu vaimuelu ideoloogilise surve all, mille tugeus olenes poliitilistest oludest : eriti masendav Stalini ajal, Hruštšovi ajal suhteliselt leebe , Brežnevi ajal tugev
  
• Tsensuur ei kadunud kunagi
  
• Ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest
  
• Sundorienteeritus vene kultuurile , eriti tugev 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate esimesel poolel
  
• Eelnevate põlkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine
  
• Tervet ühiskonda hõlmav propaganda
  

• Eesti kultuuri kandis jätkuvalt edasi eesti keel
  
• Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni sunni alla: isegi ENSV hümni sõnad ütlesid: „Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa!“
  
• Jätkus eestlaste isetegevusharrastus: pilli- ja näitemäng, rahvatants, laulukoorid
  
• Jätkus laulupidude traditsioon – rahvusliku varjundiga massiüritus
  
• Suurenes Eesti Raadio saatemaht: lisaks I programmile lasti 1967 käiku „ Vikerraadio “ ning seejärel „Stereoraadio“
  
• 1955 alustas tööd Eesti Televisioon , 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile
  
• Eestlastele omane suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid
  
• Üheks rahvustunnet tervendavaks valdkonnaks oli sport . Korvpall kujunes peaaegu eesti rahvusspordiks. „Kalevi“ korvpallimeeskonna võidud vene armeesportlaste üle olid alati pidupäevad
  

• Vaimse surutise aastad 1940. aastate II pool ja 1950. aastate I pool
  
  • Paljud loomeinimesed sattusid põlu alla: „tõrksad“ heideti loomeliidust välja, vallandati, arreteeriti
    
  • Neilt nõuti oma varasema loomingu ümberhindamist (mahasalgamist), kriitikat ja enesekriitikat ning edasises loometegevuses järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist
    
  • Ulatuslikud paljastuskampaaniad teadusasutustes ja kõrgkoolides
    
• Sulaperiood 1950. aastate II pool, 1960. aastad
  

• Vanem põlvkond sai taas võimaluse loometöö juurde tagasi tulla
  
• Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine
  
• Olulist rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi, kelle lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. Nemad olid Eesti NSV-s sündinud või vähemalt üles kasvanud, kes ei pidanud püüdlikult tõestama, et nad on nn. nõukogude inimesed
  
• Kultuurielu iseloomustas tunduvalt vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikasutused, uued väärtushinnangud ning ideaalid
  
• Hakati viljelema džässi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis
  
• Massiline isetegvusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees
  
• Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises
  
• Kodust kultuuritarbimist iseloomustas alates 1960. aastatest süvenev tehnifitseerimine: osteti järjest rohkem raadioid, telereid, magnetofone
  
• Maakultuuri hääbumine
  

• Pessimism, süvenev venestamine 1970. aastad ja 1980. aastate I pool
  

• Tugevnes kultuuride administreerimine , kakskeelsuse propaganda ja tsensuur
  
• Taas tõusis päevakorda ideoloogilise võitluse loosung
  
• Venestuslaine põhjustas valitseva režiimi vastase protesti – „40 kiri“
  
• Iseloomulik oli tulevikuväljavaadete puudumine, see sundis tagasi vaatama minevikku , et vastu pidada kaasajas
  
• Selles olukorras andis eesti kultuur päris hulgaliselt huvitavaid ja mitmetahulisi teoseid, mille juures kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist – autor kirjutas üht, aga lugeja luges välja (ka) muud. Näiteks Jaan Krossi romaanid („Keisri hull“)
  

• Õpetuse sisu ümberkirjutamine: esmajoones ajaloo, kirjanduse, muusika rakendamine nõukogude korra ülistamise ning Eesti omariikluse mahategemise teenistusse
  
• Hariduse eesmärgiks oli ühekülgse maailanägemisega, režiimile kuulekate inimeste kujundamine
  
• Väga suurt tähelepanu pöörati vene keele õpetamisele
  
• Esialgu kehtestati 7-klassiline, alates 1959 . aastast 8-klassiline koolikohustus , 1970. aastatel kohustuslik keskharidus
  
• Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursuste süsteemiga, mis oluliselt kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust
  
• Eestis, Lätis ja Leedus säilis emakeelne haridus kuni kõrgkoolini, mujal see nii ei olnud
  
• Selge rahvuslik võit oli, kui suudeti ära hoida 11-klassilise eesti kooli muutmine venekeelsete koolide eeskujul 10-klassiliseks
  

• Nii moes, soengutes kui mööblis säilis kuni 1950. aastate keskpaigani põhiliselt 1930. aastatest pärit esteetika
  
• Valitses üldine tarbe- ja toidukaupade puudus. Enamik kaupu oli kuni 1940. aastate lõpuni kaardi peal
  
• Rõivastuses jätkus sõjaväeline joon, patšokid nii meeste kui naiste riietuses. Meestel laiad pintsakud ja mansettidega püksid või nn kalifeed koos säärsaabastega. Noorte naiste unistuseks olid valged tennised
  
• Lammutati palju ja ehitati vähe. Uusehitised valmisid uhkeldavas stalinlikus stiilis
  

• Eestlaste ellusuhtumise muutumine, milles avaldus osalt nõukogulik ajupesu, osalt maailmas toimunud meeleolumuutuste mõju. Nõukogude propagandal õnnestus häälestada suur hulk noortest usu vastu. Levis põlgus (väike)kodanluse ja (väike)kodanlaste vastu.
  
• Innustuti kosmonautikast, teadusest, küberneetikast, aatomienergiast, nailonist, magnetofonidest ja kümnetest muudest uudsetest asjadest ning ideedest
  
• Mõnevõrra muutus suhtumine kommunistlikku parteisse, sagenes parteisse astumine
  
• 1950. aastate II poolel läksid moodi kitsad püksid, jalga pandi paksutallalised nn tšehhi kingad . Selliselt riietatud linnavurle nimetas J. Smuul „lõnguseks“
  
• Mööbel muutus kergemaks ja heledamaks
  
• 1960. aastate II poolel alt laienevad ehk kloššpüksid, noormehed kasvatasid juuksed õlgadeni, tüdrukutel miniseelikud
  
• Levisid elektrilised kodumasinad : pesumasinad, külmkapid, tolmuimejad, elektritriikrauad jpm
  
• Hakkasid kerkima paneelelamute rajoonid. Esimesteks paneelelamuteks olid nn hruštšovkad, mida iseloomustasid madalad laed, tibatilluke köök ja kitas esik
  

• Brežnevi kultuse süvenemine. Tema pikki ja sisutuid kõnesid võis lugeda lehest, kuulata raadiost ja vaadata telerist. Tegelikkuses ei läinud aga midagi paremaks, vaid elujärg hakkas tasapisi hoopis halvenema
  
• Küllust ei olnud, aga otsest vaesust ka mitte
  
• Moodsaid rõivaid või jalanõusid oli poest pea võimatu saada, sest Nõukogude Liidu jäiga plaanimajanduse tingimustes kulus mistahes tooteil letile jõudmiseks nii kaua aega, et tavaliselt oli ta selleks ajaks juba moest läinud
  
• Olmelise eneseteostuse tipp oli isiklik sõiduauto
  
• Edukateks ja heale järjele jõudnud inimesteks loeti restoranide uksehoidjaid, kelnereid, taksojuhte, mitmesuguseid varustajaid
  
• Jätkus miniseelikute ja kloššpükste kandmine, lisandusid naiste krimpleenriidest pükskostüümid ja parukad, samuti nn platvormkingad
  
• Mööbel raske, tume ja paksult polüesterlakiga kaetud, kõige iseloomulikumad nn sektsioonkapp, „ Mistra “ põrandakate
  
• Uued kodumasinad: röster ja mikser, suurenes värvitelerite osakaal
  
• Üldlevinud tarbeesemeks sai kilekott
  

• Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased, koos valdavalt muukeelse parteikaadriga;
  
• ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus;
  
• jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia;
  
• tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
  

• Märtsiküüditamine – Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega. Märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949 Eestist Siberisse 20 722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojaski kraisse ja Novosibirski oblastisse. Märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu, et saavutada hirmutamisega nende „vabatahtlik“ kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt. Küüditamise peamine ettevalmistaja (nimekirjade ja kartoteegi koostamine jms) oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning aktsiooni otsene tehniline teostaja oli Eesti NSV siseministeerium . Mõlema institutsiooni tegevust koordineerisid Moskva vastavad keskametkonnad ning osaliselt ka kohalik parteiaparaat.
  

• Metsavendlus – otsene relvavõitlus. Sõja lõpuaastal ja pärast seda oli metsadesse jäänud rohkesti Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud, Punaarmee mobilistatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesi. Nemad moodustasidki metsavendade põhikontingendi, erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla ligikaudu 30000 inimest, neist aktiivses relvavõitluses osalejaid kuni 10000. Puudusid üleriigilised ja maakondlikud organisatsioonid , ei saadud välisabi – seega kohalikud toetasid toidu ja peavarjuga, jagasid informatsiooni. Salgad tegutsesid üle Eesti, aktiivsemalt Pärnu-, Viru- ja Võrumaal. Rünnati julgeolekuüksusi ja hävitus(rahvakaitse)pataljone, tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti kauplusi ja meiereisid, isegi talusid.
  
• Noorte salaorganisatsioonid – enamik organistatsioone tegeles Tallinnas ja Harjumaal , samuti Tartu- ja Võrumaal. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin , põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ning mälestustest. Noortekooslustega seotud noori arreteeriti ning anti kohtu alla, kuuele määrati surmanuhtlus, mis viidi täide kolme puhul. Eesti Rahvuslaste Liit.
  
• Avalik vastupanuliikumine – ametlikult keelatud kirjanduse ja omaalgatuslike kirjatööde paljundamine ja levitamine, pagulasorganisatsioonid ja vabadusliikumised = Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, põrandaalused kroonikad, artiklid Eesti ajaloost, poliitilised ülevaated naabermaade kohta, Balti apell.
  

• 1980. a. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi - stagnatsioon - majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus;
  
• nõrgenes NSVL rahvusvaheline positsioon (ebaõnnestunud sõda Afganistaniga, kontrolli nõrgenemine Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlikes riikides);
  
• Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (tähesõdade programm) ja toetasid kommunismi­vastast liikumist nii Afganistanis kui ka Poolas;
  
• Lääneriigid vähendasid NSVL sissetulekuid naftahindade alandamise ja majandusblokaadiga, mis viis NSVL pankrotti jne.
  

• M. Gorbatšovi, kes oli nooremasse põlvkonda kuuluv poliitik , võimuletulek märtsis 1985. Tema eesmärgiks oli kehtiva süsteemi säilitamine, kuid et päästa NSV Liitu pankrotist ning vähendada Lääne survet , tuli ühiskonda demokratiseerida;
  
• perestroika , mille eesmärgiks oli valitseva režiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja refor­mimine. Eesmärk ei täitunud;
  
• perestroika tähendas lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud üksnes NSV Liidu impeerium, vaid varises kokku nn sotsialismimaailm (vähemalt Euroopas) tervikuna;
  
• tagurlike jõudude riigipöördekatse 1991. a. augustis jne.
  

• 1987. a. algas Eestis nn uus ärkamisaeg.
  
• 23. augustil 1987 toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus , kus osales üle 2000 inimese. Kõneleti avalikult 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingust ja selle tagajärgedest Balti rahvastele.
  
• 1987. aastal töötati välja Isemajandava Eesti (IME) konseptsioon . Selle aluseks oli 26. septembril 1987 ajalehes Edasi avaldatud S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma artikkel „Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele“. IME olemuseks oli Eesti NSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist.
  
• 1988. aasta aprillis toimus Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuendamisprotsessi. Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati hulk nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonna tegevusele. Pleenumil kõlanud nõudmisi toetas ka rahvas.
  
• 14. aprllil 1988 toimusid muinsuskaitsepäevad, rahva ette toodi sinimustvalge lipp.
  
• Mai – juuni 1988 toimus nn laulev revolutsioon – muusikapäevad, öölaulupeod (Alo Matiiseni viis isamaalist laulu).
  
• 23. juunil 1988 sai tollase Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks.
  
• Septembris 1988 toimus lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritus „Eestimaa laul“ – sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus.
  
• 16. novembril 1988 kuulutas ENSV Ülemnõukogu Eesti seadused Eestis NSV Liidu omade suhtes ülimuslikeks. Ajalukku läks see suveräänsusdeklaratsioonina.
  
• MRP aastapäeval, 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon: moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani – Balti kett, mille pikkus oli 600 km ja milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Aktsioon aitas oluliselt kaasa Eesti, Läti ja Leedu probleemide teadvustamisele maailmas.
  
• 1989. aasta lõpus tunnistas NSV Liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokollide olemasolu ning kuulutas salaprotokollid „juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks“. Samas ei tunnistatud MRP sidet Balti riikide hilisema okupeerimisega.
  
• 1990. aasta märtsis alustas tegevust 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks oli Tunne Kelam.
  
• 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega.
  
• 20. augustil 1991 kuulutati Moskvas toimunud vanameelsete kommunistide riigipöördekatse (augustiputš) taustal Eesti Vabariik iseseisvaks ning otsustati selle uue põhiseaduse koostamiseks luua Põhiseaduse Assamblee.
  
• 6. septembril 1991 tunnustas NSV Liit Balti riikide iseseisvust ning Nõukogude annektsiooniperiood oli lõppenud.
  
• 1991. aasta septembri keskel võeti Eesti koos teiste Balti riikidega ÜRO-sse.
  
• 1992. aasta suvel toimus Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu rahvahääletus ning sama aasta sügisel valiti Riigikogu ja president.
  
• 31. augustil 1994 lahkusid viimased Vene armee väeosad Eestist.
  

• 1987. aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) – eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele.
  
• 1987. aasta lõpul loodi kaitseklubisid ühendav Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon, päevakorral Vabadussõja mälestusmärkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude tõepärane käsitlemine.
  
• Aprilli keskel 1988 loodi Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) – uus algatus leidis kohe rahva toetuse ning kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks, Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsete ladvikule ning seadis peasihiks M. Gorbatšovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise – sel teel loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat režiimi. Algatajad Edgar Savisaar ja Marju Lauristin (telesaates „Mõtleme veel“).
  
• 1988. aasta augustis loodi esimene Eesti poliitiline erakond – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks teisitimõtleja Lagle Parek, sihiks oli omariikluse taastamine.
  
• 1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste (nn liidutehaste) juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine - IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) – nende toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks.
  
• 24. veebruaril 1989 tulid ERSP, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega algatada Kodanike Komiteede liikumine – eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel; muutus massiliseks kodanikualgatuseks.
  

• Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal kiideti rahvahääletusel uus põhiseadus ülekaalukalt heaks.
  
• Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris.
  
• 5. oktoobril 1992. aastal valiti Riigikogus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri.
  
• Parlamendivalimiste tulemusel said Riigikokku 9 valimisliidu esindajad ning nendest suurim – Isamaa – moodustas koalitsioonivalitsuse koos ERSP ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhiks sai Isamaa liider Mart Laar.
  

ÜLDAJALUGU 20. sajandil

• Alahinnati ohtu – suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.
  
• Sõda romantiseeriti – 20. sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav . Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid.
  
• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
  

• Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi piirkond
  
• Poolale loovutatud aladest kujunes nn Poola koridor , see eraldas Ida- Preisimaa ülejäänud Saksamaast ja võimaldas Poolale pääsu Läänemerele.
  
• Gdansk /Danzig jäi iseseisvaks vabalinnaks
  
• Leedu sai Klaipeda /Memeli alad
  
• Alasid loovutati veel Belgiale ja Taanile
  
• Saarimaa läks 15-ks aastaks Rahvasteliidu valdusesse Prantsusmaale kasutamiseks
  

• Keelati üldine sõjaväekohustus: sõjaväge tuli vähendada 100 000-le mehele, sh 4000 ohvitseri.
  
• Keelati omada lennuväge ja allveelaeva.
  
• Kehtestati piirangud sõjalaevastiku suurusele.
  
• Seati sisse Reini demilitariseeritud tsoon. See oli kogu Saksamaa territoorium Reini jõe läänekaldal ja 50 km laiune ala jõe idakaldalt. Seal ei tohtinud Saksamaa omada sõjaväge ega kindlustusi, samas Suurbritannia ja Prantsusmaa võisid okupeerida jõe läänekalda 15-ks aastaks.
  

• Saksamaa pidi tasuma reparatsioone, kõige enam Belgiale ja Prantsusmaale.
  
• Saksamaalt võeti ära maagirikkad tööstuspiirkonnad Elsass-Lotring Prantsusmaale ning Saarimaa 15-ks aastaks.
  

• Saksamaa
  
• Nurjata Saksamaa vastaste Suurbritannia, Nõukogude Liidu ja Prantsusmaa koostöö kujunemine.
  
• Saavutada Nõukogude Liidu erapooletus kavandatavas sõjas, et vältida üheaegselt sõdimist läänes ja idas.
  
• Nõukogude Liit
  

• Kiideti lõplikult heaks Ida-Preisimaa põhjaosa loovutamine NSV Liidu ning saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt.
  
• Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSV Liidu vahel neljaks okupatsioonitsooniks.
  
• Määrati kindlaks Saksamaa reparatsioonimaksete tasumise kord, selleks otsustati demonteerida Saksa suuremate tehaste sisseseaded.
  
• Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, mille Jaapani keskvõim tagasi lükkas.
  

• Sõda põhjustas seninägematuid purustusi ja kaotusi. Sõjas hukkus kokku ligi 60 miljonit inimest. Suurimad kaotajad olid Nõukogude Liidus.
  
• Järsult suurenes hukkunud tsiviilelanike arv.
  
• Nõukogude Liidu kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, seal kujunesid kommunistlikud riigid ehk tekkis teine maailm.
  
• Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhestus ning külma sõja algus.
  
• USA-st ja Nõukogude Liidust kujunesid üliriigid.
  
• Algas koloniaalisüsteemi lagunemine.
  
• Loodi ÜRO, määratleti inimõigused (1948) ja algas võitlus inimõiguste eest.
  
• Muutus maailma, s.h. Euroopa poliitiline kaart (s.h. Balti riigid jäööid 51-ks aastaks omariikluseta).
  

• 1989 – Berliini müüri langemine (9. november)
  
• 1990 – Saksamaa taasühinemine (3. oktoober)
  
• 1990 – Pariisis OSCE tippkohtumisel (november) sõlmisid 22 Euroopa riiki tavarelvastuse vähendamise lepingu.
  
• 1991 – NSV Liidu laialisaatmine (detsember)
  

• Peapõhjuseks Nõukogude Liidu välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi (kommunismi ekspansioon): Nõukogude Liidu mõju alla olid langenud Ida-Euroopa riigid ja üks osa Aasiast: Hiina Rahvavabariik, Põhja-Korea ja Põhja-Vietnam.
  
• Demokraatliku maailma püüd kaitsta ja tugevdada oma positsioone (kommunismi ekspansiooni vastu): 1974. a. Trumani doktriin ja Marshalli plaan.
  

• 1944. – 1945. aastal kehtestas Nõukogude Liit oma ülevõimu Punaarmee poolt „vabastatud“ aladel ja teostas nn maailmarevolutsiooni.
  
• Kõigis Ida-Euroopa riikides, v.a. Jugoslaavia , toimis sõjajärgne areng sarnase kava järgi:
  
• Hävitati demokraatia võimalused ja võimule seati kommunistlikud valitsused, toimus nn sovetiseerimine – s.t. nõukoguliku mudeli juurutamine poliitikas ja majanduses.
  
• Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone; kõrgemad ametnikud ja organisatsioonide juhid olid kas kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all oli ka kultuurielu.
  
• Tohutu võim oli julgeolekuorganei. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil.
  
• Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, olid valdavalt riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus.
  
• Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal.
  
  • Raudne eesriie – Nõukogude Liidu ja tema mõjualuste Ida-Euroopa riikide eraldatus muust maailmast: tõkestati inimeste, ideede ja kaupade vaba liikumist. Mõiste võttis kasutusele Winston Churchill 1946. aastal USA-s Fultonis peetud kõnes.
    
  • VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1949-1991. Rajati vastukaaluks Marshalli plaanile , ühendas umbes 11 riiki. See oli majandusliku, tehnilise ja teadusliku koostöö organisatsioon, mille kaudu liikmesriikide majandus seoti tihedalt Nõukogude Liidu majandusega, piirates liikmesriikide majanduslikku iseseisvust.
    
  • VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955-1991. Rajamise ettekäändeks SLV vastuvõtmine NATO-sse. Ühendas 7 riiki: NSVL, Ungari, Rumeenia, Poola, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, SDV (8. riik Albaania, astus välja 1968. a. Seoses Praha Kevadega). See oli sõjalis-poliitilise koostöö organisatsioon, mida juhiti Moskvast ja mille raames seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopas. 1994. aasta augusti lõpuks lahkusid viimased Nõukogude väed Ida-Euroopast, sh Eestist.
    

• Aidata sõjast kurnatud Euroopa riigid välja majanduslikust madalseisust ja kujundada neist tugevad majandus- ja kaubanduspartnerid, kes oleksid võimelised tarbima USA kaupu.
  
• Majanduslike vahenditega takistada/nõrgestada kommunistliku lahutustöö mõju, kuna hea elatustasemega inimesed ei ole nii vastuvõtlikud kommunismi ideedele.
  

• Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine – mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut.
  

• Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid , lennukid jms), kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv – tuumapomm .
  
• 1952. aastal katsetasid Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva – vesiniku- ehk termotuumapommi , järgmisel aastal ka NSV Liit.
  
• Hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. NSV Liit likvideeris seega oma mahajäämuse tuumarelvastuses.
  
• Tähesõdade programm – eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks.
  
• Desarmeerimine = relvistutamine ehk relvituks tegemine – relvajõudude ja relvastuse vähendamine või kaotamine.
  

• Euroopa julgeolek ja Euroopa riikide piiride vääramatus.
  
• Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö
  
• Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas
  

• 1985 Gorbatšovi võimuletulek. Uuenduskursi algus.
  
• 1980-ndate lõpp – 1990-ndate algus – kommunistid tõrjutakse enamikus Idabloki maades võimult (Tšehhoslovakkia „ sametrevolutsioon “, Berliini müüri langemine jne). Esile kerkivad demokraatlikud ja rahvuslikud poliitilised jõud. Kommunistlikud režiimid langevad ka Ladina-Ameerikas (nt Nicaragua ), Aafrikas, Aasias. Kuuba ja P-Korea säilitavad ustavuse kommunismile.
  
• 1989 = murranguaasta Ida-Euroopas, NSV Liidu poolt II ms järel võimule pandud kommunistlike režiimide lagunemise aasta. Ida-Euroopas toimusid Nõukogude-vastased revolutsioonid. Peamiseks eelduseks Gorbatšovi loobumine Brežnevi doktriinist 1987. a. (st. Gorbatšov pidas õigustamatuks sõjalise jõu kasutamist sekkumisel sotsialistlike maade siseasjadesse), kadus ära NSVL ja VLO sõjajõudude tugi Ida-Euroopa diktatuuridele/diktaatoritele. Enamikes riikidestoimus kommunistlike diktatuuride lagunemine rahulikult teel (v.a. Rumeenia).
  

• 9. november 1989 – avati piir kahe Saksa riigi vahel ja lõhuti Berliini müür kui külma sõja sümbol.
  
• 3. oktoober 1990 – jõudis lõpule Saksamaa taasühinemine valemi 2+4 järgi, st kõigepealt leppisid ühinemise tingimustes kokku kaks Saksa riiki (SDv ja SLV) ning seejärel nad kooskõlastasid ühinemise otsuse nelja II ms-s Saksamaad võitnud ja okupeerinud suurriigiga (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa), sj NSV Liit nõustus taasühinenud Saksamaa jäämisega NATO-sse.
  

• 1991 juulis saadeti ametlikult laiali VLO ja VMN.
  
• 1991. a. 19. augustil üritasid vanameelsete kommunistide liidrid haarata võimu Moskvas ja kogu tollases NSV Liidus, kõrvaldades võimult M. Gorbatšov, kes ise viibis tol hetkel Krimmis. Venemaa president Jeltsin asus juhtima rahva vastupanu putšistidele. 21. augustil oli riigipöördekatse maha surutud ning 22. augustil naasis ka Gorbatšov Moskvasse.
  
• 1991. a. 8. detsembril kirjutasid Venemaa, Ukraina ning Valgevene riigijuhid alla Sõltumatute Riikide Ühenduse moodustamise lepingule. NSV Liit kuulutati laiali saadetuks.
  
• 1991. a. 25. detsembril tunnistas Gorbatšov oma viimases ametlikus teleesinemises NSVL-i presidendina Nõukogude Liidu ja tema funktsioonide kadumist ning läks erru.
  
• 1990. aastail puhkes Balkani sõda seoses Jugoslaavia lagunemisega.
  
• 1990. aastate esimesel poolel viiakse Vene väed Ida-Euroopast välja (Eestist 1994).
  

• Alahinnati ohtu – suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.
  
• Sõda romantiseeriti – 20. sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid.
  
• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
  

• Naiste tähtsus ühiskonnas suurenes – naised iseseisvusid ning saavutati meestega võrdsed õigused.
  
• Tekkisid vasakpoolsed liikumised.
  
• Sõjatüdimus
  
• Riigi sekkumine majandusse.
  
• Elatustase langes järsult.
  
• Levisid epideemiad
  

• Kõik parteid legaliseeriti, sh vasakäärmuslaste ehk enamlaste partei ( Lenin ).
  
• Kaotati surmanuhtlus
  
• Poliitiline amnestia
  

• Maaküsimus – 1917 sügisel valitav Asutav Kogu pidi selle lahendama.
  
• Jätkati osalemist I maailmasõjas ning ebaedukalt – 1917 sept-okt okupeerisid saksa väed Riia ja Lääne-Eesti saared.
  
• Majanduslik kaos jätkus.
  

• Uued rahvusriigid Euroopas (sh Eesti Vabariik) omandasid demokraatliku riigikorra võitnud Antandi riikide eeskujul.
  
• Saksamaa demokratiseerus – Weimari vabariik.
  

• 1917 oktoobripööre Venemaal
  
• 1922 Mussolini diktatuur
  

• Austria-Ungari lagunes täielikult – uued riigid Tšehhoslovakkia ja Ungari.
  
• Venemaast eraldusid ja iseseisvusid läänepoolsed alad – uued riigid Soome, Eesti Vabariik, Läti, Leedu ja Poola.
  
• Saksamaa territoorium vähenes 1/8 võrra ning ta jäi ilma kõigist kolooniatest.
  
• Lagunes Türgi e. Osmani riik.
  
• Serbiast ja Montenegrost, millega liideti Austria-Ungari koosseisus olnud Lõuna-Slaavlaste alad, tekkis Jugoslaavia.
  

• Prantsusmaale tagastati Elsass-Lotringi piirkond.
  
• Poolale loovutatud aladest kujunes nn Poola koridor, see eraldas Ida-Preisimaa ülejäänud Saksamaast ja võimaldas Poolale pääsu Läänemerele.
  
• Gdansk/Danzig jäi iseseisvaks vabalinnaks.
  
• Alasid loovutati veel Belgiale ja Taanile.
  
• Saarimaa läks 15. a. Rahvasteliidu valdusesse Prantsusmaale kasutamiseks.
  

• Pärast Esimest maailmasõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid riikidevahelisid tülisid.
  
• Kaotajad (eriti Saksamaa) ja ka mõned Antandi poolel sõdinud riigid (Jaapan, Itaalia) ei olnud rahul rahulepingutega ning nõudsid nende revideerimist.
  
• 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis vähendas inimeste usku demokraatia võimetesse tagada parem elu. Paljudes riikides kehtestati diktatuur. Fašistlikule Itaaliale ja kommunistlikule NSV Liidule lisandus veel üks suurriik , kus kehtestati diktatuur (natsionalistlik Saksamaa), välispoliitiliste probleemide lahendamisel panustasid need riigid eelkõige sõjajõule.
  

• Soome riik jäi püsima.
  
• Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist.
  
• Hanko neemele rajati Punaarmee sõjaväebaas.
  

• Harta 2. ja 3. punkt nägid ette Teise maailmasõja ajal vägivaldselt likvideeritud riikide iseseisvuse ja riigipiiride taastamist. Ainukesena ei saanud kaotatud iseseisvust tagasi kolm Balti riiki.
  
• Nõukogude Liit liitus hartaga septembris 1941, kuna vajas lääneriikide materiaalset abi, kuigi osad harta punktid (2. ja 3.) ei olnud Nõukogude Liidule vastuvõetavad.
  

• Teise rinde avamine (1. rinne Nõuk. - Saksa). Otsustati avada Põhja-Prantsusmaal Normandias dessantoperatsiooniga „Overlord“ 1. mai 1944. Tegelikult avati 6. juuni 1944.
  
• Balti riikide küimus. Vastuolus Atlandi harta 2. ja 3. punktiga nõustuti Balti riikide jäämisega N.Liidu koosseisu. Tunnustati N. Liidu 1941. aasta piire .
  

• Saksamaa lõpliku purustamise abinõud ja poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes: pandi paika okupatsioonitsoonid.
  
• N. Liit kohustus 3 kuud pärast Saksamaa kapituleerumist alustama sõda Jaapani vastu.
  
• Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg ja koht: 25. aprill 1945 San Fransisco.
  
• Lepiti kokku sõjajärgse maailma jagamises võitjate vahel, sh liitlased lubasid N.Liidu mõjusfääri Kesk- ja Ida-Euroopa + Kuriili saared.
  

• Liitlasriikide poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes: okupatsioonitsoonid.
  
• Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, mille Jaapani keskvõim tagasi lükkas.
  

INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR

• Hispaania , Prantsusmaa, Inglismaa
  
• Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse.
  
• Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke.
  

• Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor pärast Rooside sõda.
  
• Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused.
  

• Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel).
  
• Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas).
  

• Säilis killustatus.
  
• Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias .
  
• Karl V (1519- 1556 ) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tšehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks.
  

• Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga).
  
• Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.
  
• 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand).
  
• Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas.
  

• 1453 vallutati Konstantinoopol
  
• Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini.
  

• Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast.
  
• Sagedased sõjad Venemaaga.
  

• Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa.
  

• Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja.
  
• Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel.
  

• Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid.
  
• Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas.
  
• Võttis endale tsaari tiitli ja vallandas opritšina – võimuterrori.
  

• Kaubandusele tuginev majanduslik tõus
  
• Rikkuste kogunemine ja panganduse teke
  
• Uute, varakapitalistlike suhete kujunemine
  

• Olulisel kohal oli inimese ainulaadsus, tema teadmine iseendast ja oma võimetest
  
• Üksikinimese väärtustamise tulemusel kujunes ideaaliks universaalinimene, kes oli võrdselt pädev nii kõigi kunstide kui ka kõigi teaduste alal (näiteks Leonardo da Vinci – kunstnik, uurija, leiutaja)
  
• Vastandina keskajale hakati väärtustama maist elu, eneseteostust, keha, individualismi
  
• Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne-Euroopa kultuuri arengus: just üksikisik oli loova tegevuse lähtepunkt
  

• Rikkaid ei rahuldanud enam keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ning takistab õndaks saamast.
  
• Ei usutud enam, et maine elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma.
  
• Ka maine elu pidi olema nauditav.
  
• Hakati hindama inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut.
  
• Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitleti Jumala loomingu tippsaavutusena.
  
• Kõike inimlikku hakati kõrgelt hindama: usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval.
  
• Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi.
  
• Inimeses hakati nägema loojat . Koos sellega tõusis austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu.
  
• Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai oluliseks algupärandite lugemine – tagasipöördumine allikate juurde (ad fontes )
  
• Kreeka kultuuri taasavastamine hoogustus pärast Konstantinoopoli langemist 1435, kui Itaaliasse tulid Bütsantsi pagulased, kes tõid kaasa kreekakeelset kirjandust
  
• Huvi antiikfilosoofia , -keelte ja –kirjanduse vastu tõi eurooplaste teadvusse jälle antiikmütoloogia: hakati kasutama allegooriad ja kõrgklassi hulgas said populaarseks maskiballid, kus riietuti antiikmütoloogia tegelasteks
  

• Levis 15. sajandil eelkõige ülikoolide ja raamatutrükkalite vahendusel.
  
• Uue vaimsuse levik tõi kaasa laialdase ülikoolide asutamise. 15. sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli
  
• Ladina keel oli õpetlaste ühine keel, kuid järjest olulisemat osa hakkasid etendama rahvuskeeled, mida soodustas tugeva keskvõimuga rahvusriikide teke. 1362 avati Inglismaal parlamendiistung esimest korda inglise keeles. 15. sajandil hakati valitsusdokumente koostama rahvuskeeles nii Inglismaal, Böömimaal kui ka Itaalias.
  
• Humanismis kujunesid nii rahvuslik suund kui ka kosmopoliitne suund
  
• Killustuva Euroopa informatsioonivahetust soodustas trükikunsti leiutamine.
  

• Toimus põhimõtteline muutus
  
• Seni käsitleti poliitikat religioonist ja moraalist lähtudes, nüüd saab alguse tegelikkuses praktiseeritava poliitika uurimine .
  
• Uuele, teaduslikule lähenemisele pani aluse Niccolo Machiavelli traktaadis „Valitseja“
  
• Inglane Thomas More kavandas oma teoses „ Utoopia “ ideaalühiskonna, mille paigutas Ameerikasse.
  
• Analoogiline utoopia oli ka Tommaso Campanella „Päikeseriik ehk ideaalne vabariik“
  

• Ta ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid .
  
• Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik – ta uskus, et selle võib teoks teha ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata ka pettust, mõrvu ja reetmist.
  
• Kuigi ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda ainult kurvaks paratamatuseks, on just see külg tema õpetusest kõlama jäänud.
  

• 1516 . aastal avaldas ta koos kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ka ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata ( ladinakeelne Piibli tõlge V sajandi algusest).
  
• Kõige mõjukam Erasmuse töödest oli „ Narruse kiitus“, kus ta pilas filolooge samuti kui teolooge.
  
• Ta oli oma teostes üsna kriitiline vaimulike ja kiriku, seal hulgas ka paavstide pahede vastu. Siiski ei eitanud ta katoliku kiriku tarvilikkust.
  
• Erasmuse ideed sillutasid teed usupuhastusele, kuid algava reformatsiooniga ta kaasa ei läinud.
  

• Oli hariduselt jurist, sai Inglismaal parlamendi liikmeks ja lõpuks ka Henry VIII lordkantsleriks ehk sisuliselt peaministriks.
  
• Tema tuntuim töö „Utoopia“ oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, milles teda kahtlemata mõjutas Platoni visandatud ideaalriik. Utoopia esimeses osas kritiseeris More toonase Inglismaa ühiskonnakorraldust. Teises osas on juttu kaugest Utoopia saarest, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna – neil puudub eraomandus ja kehtib üldine töökohustus, mis pole aga kurnav ega tekita kelleski vastuseisu .
  
• More suhtus julma isevalitsusse ehk türanniasse kriitiliselt.
  
• Kui Inglismaal algas reformatsioon , jäi More katolikule kirikule truuks ega nõustunud kuninga sammu heaks kiitma. Seetõttu lasi kuningas More’i hukata.
  

• Alates 14. sajandist kasutati tulirelvades püssirohtu.
  
• Täiustatakse kompassi ja navigatsiooniriistu.
  
• Rannasõidule lisandub meresõit.
  
• Esimesed mehhaanilised kellad 16. sajandil, kui oli leiutatud vedrumehhanism ja pendel . 1500 leiutatakse Saksamaal üleskeeratav kell.
  
• Tähtsaim leiutis on trükikunst.
  
• Paracellus uuendab arsti, botaaniku ja keemikuna meditsiini. Ta mõistab elu keemilisi ja füüsikalisi aluseid ja üritab seda seletada oma kogemustele tuginedes.
  
• Hispaania arst Serveto avastab vereringe .
  
• Uus jumalakäsitlus – panteism : Jumal on lõputu, ta leidub kõikjal, ta kehastub looduses.
  
• Looduse uurimine peab toetuma vaatlusele, kogemusele, katsele – empirism – meelelise kogemuse rõhutamine.
  
• Loodusteaduses kujunes uus, teaduslik meetod, mis rõhutas eksperimendi osa ja nõudis tulemuste väljendamist täpses matemaatilises keeles.
  

• Polnud nõus traditsioonilise seisukohaga
  
• Jõudis taevavaatluste ja arvutuste kaudu järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje.
  
• Nii pani ta aluse heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile.
  
• Kõhkles oma järeldusi avaldamast, kuna need olid vastuolus Piibliga.
  
• Katoliku kirik keelas Koperniku õpetuse kui pühakirjaga kokkusobimatu. Ka alanud reformatsiooni juhid pidasid tema õpetust vääraks ja lubamatuks.
  

• Uskus kindlalt, et Kopernikul oli õigus, teisalt aga väitis, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest.
  
• Arutles Jumala olemuse üle, leides, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. Loodus ja Jumal on üks ning loodus seega Jumala kehastus Jumala poolt loodud asjades.
  
• Vaidlustas hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse.
  
• Kirik püüdis veenda Brunot oma seisukohtadest lahti ütlema, kuna need olid vastuolus kiriku õpetusega. Kui õpetlane endale kindlaks jäi, mõisteti ta ketserina surma ja põletati Roomas Lillede väljakul.
  

• Enda valmistatud pikksilmaga avastas Galilei Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas ta, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese.
  
• Paavst Urbanus VIII toetas esialgu Galilei uuringuid , kui aga viimane avaldas oma õpetuse dialoogi vormis, kus vastaspoolt esindas üpris rumalavõitu tegelane nimega Simplicius (ld lihtsameelne), suutsid Galilei vastased paavsti veenda, et tegemist on pilaga tema aadressil.
  
• Kuigi teda sunniti formaalselt oma õpetusest, kuulutas Galilei saalist väljudes:„Ta liigub siiski“.
  
• Galilei suri pagenduses, kuid tal võimaldati siiski oma uurimistööd jätkata.
  

• Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti ja valmistasid teatud mõttes ette suurte maadeavastuste aega, suunates huvi Kaug- Itta .
  
• Väga populaarseks sai veneetslase Marco Polo 13. sajandi reisikirjeldus Mongooliast ja Hiinast, see tekitas kaugete maade vastu uudishimu.
  
• Kreeka teaduse ja Ptolemaiose taasavastamine. 1409. aastal tõlgiti Ptolemaiose „Geograafia“ ladina keelde.
  
• Taasavastati Maa kerakujulisus.
  

• Araablastel võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri , mis võimaldas sõita ka vastu tuult.
  
• Avameresõiduks sobiv laevatüüp Pürenee poolsaare riikidel – karavell.
  
• Kompassi ja navigatsiooniriistade täiustamine.
  
• Leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja), mille abil sai laeva asukoha täpsemalt määrata.
  
• Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama potolaane – rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide joonistusi.
  

• Euroopa vaimulaadi muutus
  
  • Peaaegu kogu keskaja jooksul jäi Euroopa araabia maailmast maha; ka Hinna teadus ja tehnika olid Euroopa omast ülivõimsalt ees.
    
  • Keskaja kahel viimasel sajandil toimus aga otsustav muutus maailma võimusuhetes: Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitkas kui ka teaduses .
    
• Majanduslikud ja usulised põhjused
  

• Vajadus kulla järele: tohutud summad sõjapidamisele; idamaiste kaupade ühe suurenev tarbimine.
  
• Levisid legendid müütilistest pururikastest riikidest, mida mindi otsima .
  
• Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme.
  
• Vajadus vürtside järele – vürtsikaubandus andis suurimat kasumit.
  
• Vajadus uute mereteede järele Indiasse : Genova ja Veneetsia omavaheline rivaalitsemine, eriti pärast 1453. aastat, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli. Türgi võim asus kontrollima Musta mere ja Süüria kaudu kulgevaid kaubateid, mis seni olid olnud Genova kaupmeeste kontrolli all. Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu, mis oli Veneetsia kontrolli all. Genova asus otsima kontakti Pürenee poolsaare riikidega.
  
• 1492. aastal jõudis lõpule rekonkista: Portugalis ja Hispaanias oli tekkinud seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli rakendust leida.
  

• Pakkus välja idee üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites.
  
• 1942. aastal purjetas ta esimesena üle Atlandi ookeani.
  
• 12. oktoobril 1492. aastal jõudis Kolumbus Bahama saarestikuni ja heitis ankrusse Guanahani (Watlingi) saare juures, mille ta ise nimetas San Salvadoriks. See päev – Dia de la Raza (rassi päev) – on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Sellel reisil avastas Kolubus. Bahama saared, Kuuba põhjaranniku, Haiti .
  
• Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica.
  
• Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmes .
  

• Avastas meretee Indiasse, jätkates teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut.
  
• 20. mail 1498 . jõudis ta araablasest lootsi abil Calicuti sadamasse India edelarannikul.
  

• Magalheasi juhtimisel sai 1519 – 1522 teoks esimene ümbermaailmareis.
  
• Ta oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast .
  
• Teele läks viis laeva, millest tagasi jõudis üks: Filipiinidel hukkus Magalhaes, Hispaaniasse jõudis tagasi 18 meremeest Elcano juhtimisel.
  

• Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti otsima mereteed idamaadesse.
  
• Aastail 1486 – 1487 jõudis Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni. Sellega algas suurte maadeavastuste ajastu.
  
• Brasiilia rannikule jõudsid portugallased ja hispaanlased 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul.
  
• 16. sajandi keskel jõudsid portugallased Jaapanisse . 17. sajandi algul sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes kaubitsemisõiguse Nagasakis vaid hollandlastele.
  
• 17. sajandi algul avastasid hollandlased Austraalia ( Willem Janszoon).
  
• 17. sajandil jõudsid Põhja-Ameerika idarannikule inglased ja prantslased .
  
• 18. sajandil jõudsid Põhja-Ameerika läänerannikule hispaanlased ja venelased.
  
• Avastamata jäid veel Loodeväli – ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeanisse viiv meretee ja Kirdeväli – meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeanisse.
  

• Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi.
  
• Avardunud maailmapilt tingis uute filosoofiliste, poliitiliste ja majandusalaste õpetuste sünni.
  
• Maadeavastuste mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile.
  
• Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seninägematuid taimi ja loomi.
  
• Ameerikast toodi Euroopasse kartul , kohv, tomat, mais ja tubakas , koduloomadest kalkun.
  
• Madalmaad kujunesid tähtsaks meresõidu ja kaubanduskeskuseks.
  
• Maailmaavastused olid eelduseks kolonialismile.
  
• Rahvaste ümberpaiknemine ja rasside segunemine .
  
• Orjandus – kaevanduste ja istanduste jaoks hakati 16. sajandil Aafrikast orje sisse vedama: kolme sajandi jooksul ligi 12 miljonit, kellest 2 miljonit suri teel.
  
• Immigratsioon – eurooplaste väljaränne Uude Maailma muutus massiliseks alles 18. sajandil, enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikul.
  
• Mitme uue haiguse kaasatoomine, kurikuulsaim neist süüfilis.
  

• Keskaja olulisemad kaubateed minetasid oma tähtsuse ja asendusid uutega.
  
• Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks.
  
• Uute koloniaalproduktide (kartul, mais, tubakas) ja istanduste rajamise tõttu toimus maailmakaubanduse ja suurtööstuse ( kolooniad kui tarbijad) võimas tõus. Uusaja alguses kujunenud maailmakaubandus seisnes väärismetallide kulgemises Ameerikast läbi Euroopa Aasiasse ja kauba liikumises vastassuunas . Sageli purjetasid laevad itta vaid rahaga ja tulid tagasi kaupa täis laevaga .
  
• Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused: kauba- ja fondibörs.
  
• Hinnatõus ehk nn hindade revolutsioon – kuld ja hõbe odavnesid, toidu- ja esmatarbekaupade tootmine jäi samale tasemele , seetõttu tuli nende eest rohkem maksta: vilja hind tõusis 5 korda, käsitöötoodete hind 3 korda. Inflatsiooni tõttu langes tööliste reaalpalk ja toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte.
  
• Hindade revolutsioon kiirendas feodaalsuhete lagunemist.
  

• Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla.
  
• Vaimne suund – vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu.
  

• Olulised on ristimine ja armulaud .
  
• Luther eitab tsölibaati.
  
• Kristlik kogudus on võrdsete ja vabade ristiinimeste ühendus.
  
• Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele.
  
• Rahvakeelne ja lihtne jumalateenistus.
  
• Hüljati pühakute kultus .
  

• Ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte – Jumal on ette näinud iga inimese saatuse : ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevariiki, teised on määratud hukatusele ja lähevad põrgusse.
  
• Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Sellega vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest.
  
• Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust .
  
• Tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi.
  

• Katoliiklikud – peamiselt Habsburgide pärusmaad, Saksamaa lõuna- ja loodeosa.
  
• Protestantlikud – peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaa.
  

• Martin Luther kinnitas 31. oktoobril 1517 diskussiooni algatamiseks Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks. Teesides mõisteti hukka eeskätt indulgentside müük. Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga kiriku juhtkonna ja paavsti vastaseks kriitikaks. Kõige enam ärritas kiriku juhtkonda Lutheri käsitus, et paavst on vaid ajalik, mitte jumalik olend .
  
• 1520 . aastal pani paavst Lutheri kirikuvande alla. Seeda asetati usupuhastusliikumine kirikust väljapoole.
  
• 1521. aastal Wormsi riigipäeval kuulutas ka keiser Karl V Lutheri lindpriiks. See otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks.
  
• Mitmed saksa vürstid ja linnad asusid Lutherit toetama. Eeskätt toetas teda Saksi suurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis.
  
• Wartburgis tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522. aastal Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele – nüüdissaksa kirjakeele. 1534. aastaks oli kogu Piibel tõlgitud; nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri.
  

• Esimesena murti Rooma kiriku võim.
  
• Rajati anglikaani kirik. Kuningas Henry VIII toetas reformatsiooni alguses paavsti. Kui aga see ei olnud valmis lahutama kuninga abielu Hispaania printsessiga, siis otsustas Henry VIII paavstist lahku lüüa. 1534. a. supremaatikaaktiga kuulutati Inglismaal kirikupeaks kuningas. Kuningat toetasid paavstivastased õpetlased ja vaimulikud ning kujunenud tugev keskklass . Lõplikult kinnistus anglikaani kirik Elisabeth I ajal, kui parlament kiitis 1571. aastal heaks anglikaani usutunnistuse .
  

• Toimus Šveitsis, juhid Ulrich Zwingli ja Jean Calvin .
  
• Kalvinism võitis Genfis ja muutis inimeste elulaadi: pühapäeviti pidi käima kirikus, lugema pühakirja või muud usulist kirjandust, muud meelelahutused olid keelatud, loobuda tuli erksavärvilistest riietest ja ehetest.
  
• Luterluse kõrval sai kalvinismist üks mõjukamaid protestantlikke liikumisi.
  
• Kalvinism levis Prantsusmaal ( hugenotid ), Madalmaades, Inglismaal (presbüterlased), ka Leedus, Poolas.
  

• 1523. aastal jõudsid Liivimaale uue usu jutlustajad ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid.
  
• Liivimaa meister Plettenberg jäi oma ordule truuks, kuid ometi ei suutnud ta takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka.
  
• Reformatsiooni Liivimaal ei viidud lõpule.
  
• Eestlastest puutusid evangeelse õpetuseda eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga automaatselt samasse usutunnistusse kui nende mõisnik.
  
• Luteri usk muutus Eestis ainuvalitsevaks alles järgneval perioodil Rootsi riigivõimu toel.
  
• Reformatsiooni järle hakat suuremat rõhku panema rahvakeelsete jutluste pidamisele.
  
• Reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat – Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja Johann Koelli luterlik katekismus aastal 1535.
  
• 16. sajandil tehti esimesed katsed ka Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks.
  

• Protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine.
  
• Teisitimõtlejate hävitamine.
  
• Taastada katoliku kiriku kõikumalöönud ühtsus.
  

• Osades Euroopa piirkondades õnnestub protestantism mahasuruda.
  
• Katoliku kiriku õpetus kaasajastub ja muutub jäigemaks (toimub eemaldumine humanistlikust sallivusest).
  
• Kirikukorraldus organisatsioonina kaasajastub.
  
• Kirik osaleb aktiivselt asumaade kristianiseerimises - edukalt.
  
• Katoliku kirik säilis.
  

• Kõrged maksud ning paljud kauplemist takistavad majanduskeelud põhjustasid Madalmaades rahulolematust.
  
• Madalmaalased pidasid Hispaania kuningat Felipe II võõraks valitsejaks.
  
• Felipe II surus maha reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi ning seetõttu algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu.
  

• 1576 . aastal kuulutasid Holland ja Zeeland esimesena Madalmaade seitsmeteistkümnest provintsist end Hispaaniast sõltumatuks.
  
• 1581 . aastal moodustati Ühendatud Provintside Vabariik. Suurima ja mõjukama provintsi järgi nimetati uut riiki ka Hollandiks.
  

• Kalvinismi levik Prantsusmaal.
  
• Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidanud hugenottidele.
  
• Usulisi pingeid saatis kolme perekonna võimuvõitlus ( Bourbonid , Guise’id, Valois ’d).
  

• Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, nad said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati neli kindlusslinna.
  
• Hugenottide juht Navarra Henri kuulutati Henri IV nime all uueks kuningaks.
  
• 1593 . aastal astus Henri IV katoliku usku.
  
• 1598. aastal andis kuningas Nantes ’i edikti, millega katoliku uks kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal.
  
• Ka protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas.
  

• Augsburgi usurahu (1555) oli Saksamaal keisrivõimu nõrgendanud ning süvendanud poliitilist killustatust.
  
• Vastureformatsioon taaselustas pinged protestantide ja katoliiklaste vahel.
  
• Ettekäändeks oli vahejuhtum 1618. aasta kevadel, mil protestantidest tšehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja.
  
• Tšehhide eestvõttel valis seisuste esindus 1619. aastal Prahas uueks kuningaks kalvinistist Pfalzi kuurvürsti Friedrich V. See tähendas ühtlasi lahkulöömist Habsburgide võimu alt.
  

• 1648. aastal kirjutati alla Vestfaali rahule, mis kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid.
  
• Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüdsest ka kalvinismi.
  
• Saksamaa jaoks kinnistas Vestfaali rahu veel kahek sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks.
  
• Keisririik kandis ka territoriaalseid kaotusi: Rootsile läksid Ees- Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Breemeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn.
  
• Vestfaali rahuga tunnustati ka Ühendatud Provintside Vabariigi (Hollandi) ja Šveitsi iseseisvust.