Praegu vaadatakse, et välismaal saab kordades rohkem palka ja seetõttu ka noored suures osas välismaale tööle lähevad ning paljud jäävadki sinna elama. Kuid veneajal polnud võimalust minna välismaale tööle, või tuli selleks ikka väga palju vaeva näha. Mõningased töökohad, mis maal tegutsevad, maksavad miinimumpalka, kuna neil puudub konkurents. Seega lähvad need viimasedki noored, kes pole välismaale läinud, ära linna. Kui Eesti sai iseseisvaks ja kolhoosid kadusid kadus ka paljudel inimestel töö. Palju oli maal väiketalunikke, kes pidas viite kuni kümmet lehma. Kuid piima hinna tõusu polnud kuskilt näha, ja talunikud pidid vaatama kuidas ots-otsaga kokku tulla. Kuna piima eest raha ei saanud ja sageli oli kuude kaupa piimaraha kätte saamata, pidi paratamatult oma loomad müüki panema. Vanemad inimesed jäid kodusteks ja nooremad hakkasid töökohtade otsingul linna minema. EUROOPA LIIT:
a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla kriitilise piiri järgmisel põhjusel
eest ära tehtud. Valitsust nimetati ENSV ministrite nõukoguks, kohalik võim kuulus külanõukogudele (volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV's olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed sunnitud liituma. Peale küüditamist oli 64% taludest kolhoosides, 1951 aasta alguseks juba 92%. Seega suurendati veel maksukoormust. Algul olid väikesed külakolhoosid. Kastutati ära küüditatud inimeste talusid. Esimeste kolhooside tootlikkus oli väike. Industrialiseerimine: NSV majanduse põhieesmärgiks oli rasketööstuse arendamine
talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja teede korrastamine). Nõukogude võim moodustas uusmaasaajate aitamiseks riiklikke põllumajandusettevõtteid, mis aga ei olnud väga efektiivsed. Kolhooside loomine 1947. aastal võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis Balti liiduvabariikides. Peagi peale otsuse vastu võtmist loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ning tegeldi kulakute otsimisega. Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle. Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta märtsis toimus ulatuslik küüditamine talupoegade ähvardamiseks. Lõpuks astusid
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused. Hakati moodustam...
vastu oktoobri alguseni, Hiiumaa punane pidas mõistsid inimesed, et tuleb kolhoosi minna. Kes vastu 21. oktoobrini. ikka ei mõistnud, neid karistati mingil teisel otsitud ettekäändel. Küüditati eelkõige just rikkamaid majapidamisi, sest need hooned jäid kolhoosidele Taasiseseisvumiskatse kasutada. Kolhoosid ei tasunud ära, sest hinnad olid Riigis valitses üleüldine segadus, teed olid riigi poolt kindlaks määratud, seega tootmine ei koormatud sõjaväelaste ja põgenevate tasunud tihti ära. Tootmisnormid tuli alati täita, tsiviilisikutega, puudus üldine ülevaade toimuvast. selle arvelt ei makstud isegi töötajatele tasu- Punastele astusid vastu vaid üksikud salgad elanikkonna järsk vaesumine. võitlejaid
tegeleda huvitegevusega. Samuti tekkis uus laulupidude traditsioon. Hakkasid levima televiisorid ja raadiod. Tekkisid uued elamurajoonid ja haritlased. Eestlased said väga häid tulemusi Olümpiamängudelt Muidugi leidub selle aja sees ka palju muserdavat. Meie noored sõdurid pidid minema sõdima ning paljud neist hukkusid. Toimus massiline küüditamine ja kulakuteks kuulutamine. Inimestele võeti ära nende vara. Loodi sovhoosid ja kolhoosid, kus inimesed nägid ränka vaeva. Referaat valmis mitmete raamatute, internetilehekülgede ning vanaema mälestuste toel. Referaadi kirjutamiseks läks aega umbes nädal. Mina arvan, et sain selle teema kohta palju targemaks ning tean nüüd millised olid eluolud meie vanavanematel ja vanematel. Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Adamson, A.; Valdmaa, S. Eesti ajalugu. Koolibri, 1999 2. Laur, M.; Pajur, A.;Tammberg, T. Eesti ajalugu II. Avita, 1995 3. Fjodorov, A
EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lääneriikide sekkumisele Kolhoosid (kollektiviseerimine) · Esimesed kolhoosid (ühismajandid) 1949-1952 · Talupoegade maa ja vara võeti ühiskasutusse · Talupojad pidid hakkama töötama kolhoosides · Hävitati sajanditevanune talukultuur Sulaaeg 1960. aastatel · Sidemed välisriikidega 1965.a avati laevaühendus Soomega (sõita said vähesed) · Kultuurikontaktid vaba maailmaga: modernism kunstis ja kirjanduses, teatriuuendus, rockmuusika, hipiliikumine · Kontaktid väliseestlastega Venestamine 1970. aastate lõpul ja 1980
Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eestis (riigiaparaat, põllumajandus, tööstus) – Majandusreformid, natsionaliseerimine, tööstuse forseeritud arendamine, agraarreform – maa ümberjaotamine, sovhoosid, kolhoosid, MTJ-id jne. Rahareform: 1kr = 1.25 Kultuurirevolutsioon Repressioonid - massiküüditamine 14. juunil 1941 5. Kirjelda Saksa okupatsiooni 1941-1944 okupeeritud Eestis (riigiaparaat, majandus, kultuur) - 6. Millised olid eesti meeste võimalused II maailmasõjas? - Kuulusid Saksa või NL sõjaväkke. Soomepoisid. 7. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariik 1944.aastal? - Nõukogude armee jõudis Eestisse. 8. Millised olid Eesti sõjakaotused II maailmasõjas
Inimeste võimalused Kaupa sai osta talongide eest Karistused olid ranged ,,Parem sada sõpra kui sada rubla" Enamus asju käis mustalt Tööstus Läbi kogu nõukogude aja eelisarendati Eestis rasketööstust, mistõttu toodi sisse ka palju võõrtööjõudu. Enamik neist asus elama tööstuspiirkondadesse Ida- Eestis, aga ka Tallinnasse. Maal valitses kolhoosikorraldus, kuni 1950. aastatelõpuni olid kolhoosid enamasti vaesed, siis aga said mitmed neist jalad alla ja saavutasid majanduslikult kohati õpris suure edukuse. Üldiselt pärssis nõukogude majandusmudelit siiski see, et kõik kuulus riigile ja üksikisikul polnud kuigi suurt motivatsiooni pingutada. Side läänemaailmaga Stalini valitsemise ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast "raudse eesriidega" eraldatud. Informatsiooni saamise olid välisraadiojaamad, millest osa hakkasid peagi
ei läinud tookord sinna gümnaasiumi keldrisse, seal oli tehtud inimestest vorsti. Pärast tulid kolhoosid, siis ta koos täditütrega käisid linnas ja seal lossihoovi keldrites vaatamas, mis seal lossivallide sees oli, seal olid ketid, kus inimesed olid ketis olnud ja verd olid kõik need keldrid täis. Need olid jubedad. 1949. aastal tuli jälle hirmus küüditamine, veeti kaasa väiksed lapsed, vanad inimesed kõik. Veneajal elu läks nagu ta läks. Maal olid kolhoosid, linnas oli töö, puudus ja viletsus oli igal pool, puudus oli söögist, peale sõda ei olnud mitte midagi. Nagu vanavanaema ütles, et sõda oli sõja otsa ning tal oleks veel pikalt rääkida, aga kuna ta elab mandril, siis pidi lühidamalt rääkima. Meriliis Semjonov 9c klass
Sellegipoolest ei saanud kirikut täielikult riigile allutada.Kirik täitis vaimse vastupanu rolli.Dissidendid-aktiivselt vastu pol.reziimile.40kiri-katse astuda pol. dialoogi komparteiga.Nõukogude lääs-Eesti oli NL-i läänepoolseim riik,samuti oli tihe side Lääne riikidega.Metsavendlus-NL'i reziimi vastu võitlejad.Plaanimajandus-tooted ja teenused vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile.Sundkollektiviseerimine-eraomandi likvideerimine, kolhoosid ja kooperatiivid.Industrialiseerimine-tööstuse jõuline eelisarendamine.Repressioonid-surve avaldamine, et takistada kellegi osalemist poliitilises elus. Poliitiline süsteem: partei liider on pea- või esimene sekretär, isikuvõim, ta peab olema vastuvõetav Moskvale, kontrollis kogu ühiskonna poliitilist- ja vaimuelu. parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst
Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mis juhtis H.Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba dikatuur ja Lenin. 1924 suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Satlin. 1928 algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama ja ta kartis, et keegi ta kukutab. Kolhoosid, rasketööstus, talude käest võtmine, industraliseerimine. Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. NSVL 1933-1939 Kõik oli riigi kontrolli all, terror, vangilaagrid, tarkade inimeste kõrvaldamine, näljahäda, monokulruutsus, võimust ei tohtinud halvasti rääkida ehk vaenulik propaganda, Stalin tapad head väepealikud sest kardab et nad kukutavad ta mis maksab omakorda sõjas
1)Nõukogude võim taastati 1944.aastal. 2) EKP ja valitsus koosnes venemaaeestlastest, Eesti laskurkorpuse veteranidest ja juunikommunistidest. 3) Nikolai Karotamm 1944 1950. Johannes Käbin 1950 1978. Karl Vaino 19781988 ja alustas venestamist. 4)1940.aastad metsavendlus, suurküüditamine, vaimneja füüsiline vägivald. 1950.aastad põrandaalused noorterühmad. 1970.aastad avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele. 5) Majanduspoliitika tunnused : põllumajanduse sund kollektiviseerimine(loodi kolhoosid), eelis arendati suurtööstust, käsumajandus. 6) Stalini, Breznevi, tsensuur, et hävitada suur osa iseseisvuseaegsest perioodikat ja ilukirjandust, väliseesti kultuur ja kodueesti kultuur, oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone, isetegevusharrastusteks, tegutsesid pilli,rahvatantsuja näitemänguringid, laulupeod, linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardamine, hakk...
ja miinused. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940. aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiremini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine, mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid ehk vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Eestlaste osatähtsus Eestis hakkas kiiresti vähenema, seoses eestlaste küüditamisega Siberisse. Eestlasi taheti muuta vähemusrahvuseks omaenda maal. Eestisse rajati uusi tehaseid, mida Eestil tegelikult vaja ei olnud, kuid muutsid NSVLiidust sõltuvaks. Pärast Stalini surma Eesti olukord mõnevõrra paranes, Siberisse saadetud inimestel lubati kodumaale tagasi pöörduda
NÕUKOGUDE AJA POSITIIVSED JA NEGATIIVSEDKÜLJED. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940 aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiemini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi ( linna, seltskonna kiht) hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine (Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse), mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid(Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand), vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Alguses oli raske, palka ei makstud, tasumine toimus natuuras(loodussaadustes, tarbeainetes, mitte rahas), aga kõi...
Füürer-Saksamaa, Duce-Itaalia, NEP-Uus majanduspoliitika, Gestapo- Vene salapolitsei, Antsisemitism- Juudi viha, Fašism- iseloomu nõue. Millal ja miks tekkis Euroopas demokraatia kriis?- 30`ndatel, majanduskriis. Nimeta 3 diktatuuri tekkimist soodustanud tegurit.- Keskklassi olukord muutus, tekkis töölisklass, naised said valida. Mis on autoritaarne diktatuur?- Vägivallatu väikese grupi võim. Nimeta 3 autoritaarse diktatuuriga riiki.- Eesti, Läti, Leedu. Mis on totalitaarne diktatuur?- Vägivaldne, väikese grupi võim Nimeta 3 totalitaarse diktatuuriga riiki ja nende juhid.- NSV liit-Stalin/Lenin, Saksamaa-Hitler, Itaalia- Musselini Nimeta 5 diktatuurile iseloomulikku joont.- Vägivald, väikese grupi võim, Koondus-laagrid, Salapolitsei, hirmuvalitsus. Millal kehtestati NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal diktatuur?- NSV-1917, Itaalia-1922, Saksamaa-1933. Miks ja kuidas õnnestus kommunistidel NSV Liidus, fašistidel Itaalias ...
Sõidukid (12%) Baasmetallid (11,3%) Baasmetallid (9%) Kemikaalid ja mineraalid(8,1%) Kemikaalid (8%) Plastik (4,9%) Plastik (6%) 9. Milliste sihtregioonidega toimub Slovakkia peamine kaubavahetus? Saksamaa, Tsehhi, Venemaa, Prantsusmaa, Poola, Lõuna-Korea, Ungari, Hiina. 10. Kirjelda lühidalt Slovakkia põllumajandust. Erastamise käigus muudeti endised kolhoosid ja sovhoosid aktsiaseltsideks kuid paljud neist jäid küllaltki puutumata. Kerkis esile hulgaliselt perefarme. Põllumajanduse tööhõive osakaal on 6,7%. 11. Otsi 3 huvitavat fakti Slovakkia kohta! Kasuta selleks erinevaid teabeallikaid. · Slovakkiat nimetatakse Tuhande koopa maaks. · Slovakkias asub eeldatavasti kogu Mandri-Euroopa keskpunkt. · Slovakid armastavad palju suppi süüa. Tuntuim supp on juurviljasupp liha ja
EESTI KIRJANDUS 19401955 Karoliina Hunt KULTUURIJA KIRJANDUSELU ÜLDPILT 1940. Nõukogude Liidu okupatsioon; keelati ja suleti mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised seltsid ja organisatsioonid; enamus meediaväljaannetest suleti, säilis ajakiri Looming, loodi Sirp ja Vasar; ENSV Kirjandusja Kirjastusasjade Peavalitsus, tsensuuriamet; Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas; range tsensuuri tõttu ilmus ilukirjanduslikku loomingut vähe; EK(b)P VIII pleenum – Kirjanike Liidu „puhastamine“; suur osa eestikeelsest kirjandusest ilmus paguluses; kirjanike elu stalinismi ajal väga raske, vähesed jätkasid oma tööd. EESTI JA ÜLEJÄÄNUD MAAILM Massiküüditamised Siberisse; kolhoosid; kommunistlik partei; raamatute hävitamine; laialdane emigratsioon; välisilmaga suhted katkesid; riigid taastusid II maailmasõjast. 19401955 KIRJANIKUD Karl Ristikivi „ Võõras majas“...
rasketööstuse eelisarend.) Põllumajandus/kollektiviseerimine(kolhoosid) Kultuurirevolutsioon Majanduse areng: 1919 1921 sõjakommunism 1921 1927 nep(NEP) (Uus majanduspoliitika) 1925 suund industrialiseerimisele Vahendid selleks: 1) Väga range kokkuhoiureziim 2) Vangide tasuta töö 3) Riigilaen (rahvalt obligatsioonid) 4) Kolhoosid saadaks suurt tulu Elektri tootmine hüdroelektrijaamad 1936/37 Oli kujunenud tugev industriaalriik 1936 uus konstitutsioon Plaani- ja käsumajandus (viisaastakud) Kollektiviseerimine Kooperatsiooni vormid: Lihtsamad vormid: 1) (turustus-, varustus-, krediidikoop.'id) 2) Maaharimise ühistud Kõrgemad vormid: 3) Artell kolhoos (ühistatud kuni 90%) 4) Kommuun(kuni 99,...% ühistatud)
sept.rängad · vangistati juhte manifest (Endla) 24.02.1918. 23.juuni Rahvavägi Võnnusse Vene lahingud · sulgesid ajalehed (tsensuur) Ajutine Valitsus: ilma lahinguta P-korpus 3.jaan.1920 · kolhoosid peaminister: K. Päts relvarahu · ühe partei diktaktuur asetäitja: J. Vilms välisminister: J.Poska Bernmondt Avalov 11.nov
Koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludes. Neid prooviti ma suruda vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja, pandi terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. 4. Eesti NSV juhid NSVL'i koosseisus. V: 1) Nikolai Karotamm Nõukogude võimustruktuuri kujundamine. Muutused territooriumis. II küüditamine. Kolhoosid, immigratsioon. EKP VIII pleenum. 2) Johannes Käbin laveeria Moskva ja Eesti vahel. Kuldsed 60. Leebem olukord, immigratsioon. 3) Karl Vaino umbkeelne, suur venestaja, majanduse allakäik, rahutused. Laulev revolutsioon. 5. Vastupanuvormid Nõukogude võimule. V: Metsavennad relvastatud võitlus. Põrandaalused noorteorganisatsioonid nt Rakvere Gümnaasium, kes Nõukogude võimu kukutamiseks ette valmistusid. Avalikud kirjad, pöördumised, kontakti otsimine läänega
ja kunstivoolud. Oluliseks sidemeks Soome. 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Eesti NSV muutus omamoodi "Nõukogude Lääneks". Käsumajanduse juurutamine Majanduse aluseks põllumajandus ning kohalikud maavarad ja tööjõudu arvestav tööstus, mis purustati sõjajärgsetel aastatel. Tööstuse jõuline eelisarendamine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik plaanimajanduse juurutamine. Kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus käsumajandus, millega kaasnes massiline väärtööliste sisevool. Soodutus linnastumine. Mõned Eesti piirkonnad muutusid venekeelseks.
Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, kus kõik varad on ühiskondlikus omandis, kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Leninism (Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.) · Imperealism on vaja kukutada (revolutsiooniga) · revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu) · Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NEP
· 1953. aasta septembrist üritati üleliiduliselt rakendada meetmeid põllumajanduse olukorra parandamiseks · 1958 Veebruaris likvideeriti masina-traktorijaamad ning nende põllumajandustehnika müüdi kolhoosidele · 1962. a hakati tööstuse juhtimist jälle üleliiduliselt tsentraliseerima · 1965. a kaotati rahvamajandusnõukogud · 1970.-tel aastatel said paljud kolhoosid peaosa oma tuludest tööstustegevusest · 1964. a oli Eestis põllumajanduses üle mindud rahapalgale · 1978. aasta lõpul venestussurve tugevnes suuresti · 1968. aasta paiku sai alguse dissidentlus Eestis · 1972. a nõudsid dissidentide grupid Eesti iseseisvuse taastamist · 1980. a oolinoored protestisid meeleavaldustega venestamissurve vastu · 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis peetud miiting taotles avalikult Eesti iseseisvuse
· 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Peale Teist maailmasõda saabusid paljud inimesed Eestisse tagasi. Enamasti olid need sõdurid - industraliseerimine - põlevkivi tööstuse avamine - inimeste lootus, et ehk läheb paremaks Valge Laev - Metsavennad. Jäid relvade poolest tugevasti alla, kuid olid moraalselt tugevad. - Kooliposte vastuhakud - Palju arreteeriti ja pandi vangi. - Eesti raamatute hävitamine põletamine, määrimine, ära rikkumine. - Kolhoosid. · 1950 teine pool ja 60-ndad. Sulaaeg Eestis - Olukord hakkas normaliseeruma. - Inimestel rohkem vabadusi. - Eesti kirjanikud said teoseid avaldada. - Said võimaluseks kontaktid väliseestlaste ja kodueestlaste vahel. - avati Helsingi-Tallinna laevaliiklus. - Eesti oli üks väheseid piirkondi, kuhu lubati välismaalasi sisse. - Eesti kaudu jäeti välismaailmale NSV Liidust hea mulje. - Pöörati tähelepanu inimeste igapäevaelule (elukoht, riided, tarbekaubad)
Vainot lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 8. Millisel moel avaldati vastupanu nõukogude võimule 1944.- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9. Kuidas avaldati vastupanu 1950. aastatel? 10. Kuidas avaldati vastupanu 1970- 1980 aastatel? Kes olid dissidendid ehk teisitimõtlejad? 11. Milliseid repressioone nõukogude võim rakendas? 12. Mis oli suur küüditamine? Millal see toimus? 13. Millised muutused toimusid Eesti põllumajanduses? ( Talud võeti ära ja tehti kolhoosid sovhoosid) 14. Kuidas kolhoosides elu kulges? ( Alguses väga vaevaliselt. Palka ei makstud, 1960. aastatest alates muutus paremaks. 1970. aastatel elati päris jõukalt . 15. Millised muutused toimusi tööstuses? (rajati suurettevõtted, töölised toodi Venemaalt. Oli venestamise ja looduse reostamise allikas. Eestile mittevajalik. 16. Millised muutused toimusid olmes ja elulaadis?(Sõjajärgsed aastad olid viletsad. Toiduaineid, tarbekaupasid ei jätkunud
1948. a oktoobriks oli Eestis 195 kolhoosi, kuhu kuulus vaid 2,2 % kõigist taludest. Võimu surve tugevnes ja 1948. a jooksul suurendati veelgi maksusurvet ning riiklikke normkoormisi ning kulakute arvu. Talupoegade vastupanu murtigi ulatusliku küüditamisega 1949. a märtsis. Märtsiküüditamise järellaines ja sellega kaasnenud hirmuõhkkonnas algas talupoegade massiline “vabatahtlik” kolhoosidesse astumine. Igal aastal pidid kolhoosid kohustuslikus korras andma riiginormina ära enamiku põllusaagist ja loomapidamissaadustest. Kolhoosnike töötasu oli äärmiselt armetu. Et kuidagi ära elada, pidid nad oma isiklikul maal kõvasti tööd tegema. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus kahanes ja kariloomade arv ja teraviljasaagid langesid madalale. Tänan tähelepanu eest!
pildil: Lenin ja Stalin 1920. a alguses Pildid aastast 1920 15. mai 1923, üks viimaseid pilte Leninist. Leninism · Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt loodud ideoloogia, mida ta kasutas oma valitsemise ajal ning mis jätkus ka peale tema surma Nõukogude Venemaal. Leninismi järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. · Leninism oli ühtlasi ka Lenini kultus. · Lenini nime kandsid Nõukogude Liidus mitmed linnad, kolhoosid, sõjaväeüksused, organisatsioonid, ehitised, riiklikud preemiad, ordenid ja muud autasud. · Kõigis suuremais linnades asus Lenini monument, suurtes asutustes oli Lenini portree või büst. Suuremad rahatähed ja paljud postmargid kandsid Lenini portreed. · Lenini surnukeha balsameeriti ning paigutati Moskvasse Punasele väljakule avalikuks vaatamiseks mausoleumi. ``Õppida, õppida, õppida, õppida Kommunismi!´´ Plakatid Täname kuulamast!
Suleti ajakirju Natsionialiseeriti ettevõtted ja maa. Maapäeva otsus 28.november 1917 28.novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeima võimu kandjaks eestis. See oli konkreetseks sammuks Venemaast eraldumise poole. Enamlased ajasid maapäeva kooosoleku laiali. · Enamlaste populaarsus hakkas kiiresti langema: enamlased olid vastu rahvusriigi loomisele talurahvale ei antud maad-mõisamaadest taheti teha kolhoosid enamalaste kirikuvaenulik poliitika vägivald teiste erakondade ja rahuliku elanikkonna vastu. Mis olid eesti sammud iseseisvuse suunas?autonoomia,juhtimine eestlaste kätte, rahvusväeosade loomine,maapäeva otsus. Mida loodeti saavutada lahkulöömisega Venemaast? · Vabaneda nõukogude võimust · Omariikluse väljakuulutamisega loodeti päästa eesti sakslaste rünnakust.
ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1. Millist riiki ja rahvast kujutab maal? - Natsid, Saksamaa 2. Millist meeleolu püüab maal edasi anda? Esitage kaks teesi - Massipsühhoos, saksa rahvas ühtne, propaganda 3. Miks toetas enamik rahvast selle riigi valitsust enne teise maailmasõja algust? Esitage vastus kolme põhjendatud teesina. - Saksa elas üle majanduskriisi, lubas korra majja lüüa, lubas suurt saksamaad E. 1. Millise olulise rahvusvahelise lepinguga on karikatuur seotud?
Kolmas tants kirjeldab sõja aega. Raske on inimestel hakkama saada, kui tööjõudu napib. Enamus noori on mobiliseeritud Saksa sõjaväkke ning alles on jäänud ainult vanem rahvas, kellel pole enam seda jõudu ja jaksu teha kõik tööd ise ära. Neljandas tantsus on kirjeldatud niinimetatud tühja Eestit. Paljud pered on küüditatud Siberisse, sealhulgas ka Aiaste peremees Taavet. Aiaste tallu on jäänud alles ainult teenijatüdruk Meeri. Eestisse on asutatud esimesed kolhoosid ning ühisviljade tegemiseks ei ole piisavalt materjali ja toorainet. Viimane tants räägib Siberist tagasijõudnud Taavetist kui kurvast taluperemehest, kellel pole midagi enam alles jäänud – tema talu on lagunenud, aurukatel rüüstatud, põllumaad viljatud ning isegi süüa enam miskit õieti pole. Autor on pannud lugeja süngesse, kuid väga realistlikku keskkonda. Teos jätab samas ka tunde, et tänapäeva ühiskond on parim mida tahta võiks, sest kui
fraseoloogias töökasvatusega. Massiliselt rakendati noori hooajatöödel põllumajanduses, näiteks kolhoosi- või sovhoosipõllul kartulivõtmisel. · Aktiivsetele noortele oli malev hea võimalus oma sotsiaalsete võrgustike laiendamiseks, mille tähendus kinnises Nõukogude ühiskonnas oli suur. · Maleva populaarsus hakkas langema 1980. aastate lõpul. Selle üks põhjus oli NSV Liidu raske majanduslik olukord, mistõttu loobusid peamised tööde tellijad kolhoosid ja ehitusmajandid malevarühmade teenetest. EÜE · rakendati üldehitustöödel maapiirkondades · ehitusmalevasse astumine oli vabatahtlik · EÜE iga-aastastel kokkutulekutel väljendasid noored korduvalt kunstilise isetegevuse kaudu kriitilist suhtumist NSV Liidus valitsevatesse oludesse, mida võimud mingi piirini lubasid. · EÜE-l oli oma lipp, vormirõivastus, liikmepilet, embleem ja rinnamärk. Täname kuulamast !
1944-53 ~30 000 metsavenda. · Metsavendi püüti haarangutega või saadeti gruppi reetur. Küüditamine · 25.Märtsi öösel viidi Siberisse või põhja-khasastani üle 20 000 inimese. · Küüditamise eesmärk oli lõhkuda tugev väljakujunenud taluühiskond, sundida inimesed kolhoosidesse. · Kolhoosi astumist mõjutati ka maksudega Majandus · Kolhoosi võeti maa, töövahendid ja suuremad loomad. · Esialgu olid kolhoosid ühe küla piires ja töötasid üsna edukalt. · Hiljem hakati neid ühendama ja siis algas allakäik. · Palk oli peaaegu olematu ja elus aitashoida õueaiamaa, väikeloomade kasvatamine · Moskva plaanis arendada rasketööstust ja Eestis pidid selleks olema energeetika ja põlevkivikaevandused, see tõi kaasa massilise migratsiooni. Sula-aeg · 1953 suri Stalin. · Järgnes võimuvõitlus, NLKP juhiks Nikita Hrustsov
,,marss rooma" 1922 peaministriks ,likvideeris demokraatliku riigikorra. Ühepartei süsteem,salapolitsei ja koonduslaagrid, terror puudus, head suhted katoliku kirikuga, majandus riigikontrollli all 3. Saksamaa suur tulevik, tühistas verssaille rahu, aariarass tösteti teistest kõrgemale,ühepartei süsteem, majandus riigikontrolli all, nelja a plaanid, SS. Koonduslaagrid,likvideeriti tööpuudus. 4. NSV Liit. Stalin GULAG, kolhoosid, masinaehitus ,keelati riigisisene vaba liikumine, terrorireziim,kahjulikud teosed eemaldati, kogu süsteem riigikäes, lapsed pidid vanemate peale kaebama, kogu asi oli vajalik sõjajaoks, püüdles maailma revolutsiooni poole.
Eitasin endiselt kõike. Siis tulid suured kohustused riigimetsa lõikamiseks, kuna olin rahvavaenlase perekonnast. Normiks pandi 60 tihumeetrit. See sai suure vaevaga ära lõigatud. Seejärel pandi 90 tihumeetrit veel otsa. Enam ei aidanud muu, kui tuli teise maakonna mehega abielluda. 1949. aasta jaanuaris läksin mehele. Lootsin, et mind kirjutatakse nüüd teise valda, aga seda ei tehtud, sest mu normid olid täitmata. 1949. aasta kevadel algasid kolhoosid ja minagi läksin selle liikmeks. Alles 1951. aastal kirjutati mind mu endisest elukohast välja. Mu isa viidi 30 aastaks Venemaale Tomski vangilaagrisse ja ta ei tulnud sealt enam elusana tagasi." II maailmasõja lõpp ei toonud meie rahvale rahu. Eestlased jäid veel aastakümneteks võõra võimu alla. Mu vanavanaema on palju raskusi üle elanud, kuid sellest hoolimata on ta hea tervise juures ja tuleb ise oma eluga toime.
1. Millised olid teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile? Teise maailmasõja tagajärjed eestlastele ja Eestile olid halvad. Riik oli laastatud, suur linnad pommitamise tagajärjel lagunenud, inimkaotused olid rängad ja ettevõtted maatasa tehtud. Saagikus, külvipind ja kariloomade arv olid kohutavalt kahanenud. Eestile tähtsad otused tehti Moskvas ja suruti peale NSVL-i reeglid: I partei süsteem, ettevõtted riigistati, loodi kolhoosid, maad kuulusid riigile. Läbi viidi ka jõhker vägivalla poliitika – küüditamised, vahistamised ja hukkamised. Eesti rahvas ei olnud selle kõigega rahul ja püüti vastu hakata, luues nt metsavendlus jne. Kultuurielus süvendadi NSVL ajalugu, eriti Vene federatsiooni. 2. Nõukogude ajal tehti enim muudatusi humanitaar ainetes Usuõpetus oli Nõukogude koolides keelatud Nõukogude ajal õpiti üldajalugu 3. 1970
põllumajandusliku tootmise organisatsiooni vorm. Lihtsalt öeldes moodustas kolhoosi grupp inimesi, kes pidid harima põldu ühiselt koos, omama sealjuures ühiseid tootmisvahendeid ning saadud tulu jaotama võrdselt. Selline idee osutus NSV Liidus valitseva totalitaarse reziimi tingimustes aga farsiks. Talupojad sunniti oma maast ja tootmisvahenditest loobuma ning astuma kolhoosidesse. Alternatiivid puudusid ja tõrkujaid karistati. Kolhoosid olid täielikult allutatud riigi ja partei võimule, seal polnud vähimatki omaalgatust ega ühistegevust. Nad kujunesid kõikjal halvasti majandavateks, äärmuseni vaesunud nälgivate inimeste kollektiivideks. Need olid peamised probleemid, kuid ka tagajärjed olid rängad. Kuna inimesi hukati, küüditati (saadeti riigist välja), jäeti kodudest, maadest ja varadest ilma. Ka võim kõik oli NSV Liidu käes. Eesti Vabariiki ei olnud enam olemas.
aastal algas üleliiduline majandite liitmise kampaania. Selle aasta lõpuks oli Eestis kolhooside üldarv tunduvalt vähenenud ja nende keskmine suurus tõusmnud 1,7 korda (tab. 1). Majandite liitmine jätkus pidevalt. See pidi neid majanduslikult tugevdama, kuid tegelikult hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. Tabel 1. Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid 1949 2898 115 576 742 1950 2213 127 961 891 1955 908 97 2873 1816 1960 648 154 2704 5358 1965 467 172 3510 5710 1970 292 187 4892 6305 1975 188 166 6736 7730 1980 143 158 8444 8298 1985 142 152 8482 8262 1989 192 126 7615 7833 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees,...
oli vaja. Praegu vaadatakse, et välismaal saab kordades rohkem palka ja seetõttu ka noored suures osas välismaale tööle lähevad ning paljud jäävadki sinna elama. Kuid veneajal polnud võimalust minna mälismaale tööle, või tuli selleks ikka väga palju vaeva näha. Mõningased töökohad, mis maal tegutsevad, maksavad miinimumpalka, kuna neil puudub konkurents. Seega lähvad need viimasedki noored, kes pole välismaale läinud, ära linna. Kui Eesti sai iseseisvaks ja kolhoosid kadusid kadus ka paljudel inimestel töö. Palju oli maal väiketalunikke, kes pidas viite kuni kümmet lehma. Kuid piima hinna tõusu polnud kuskilt näha, ja talunikud pidid vaatama kuidas ots-otsaga kokku tulla. Kuna piima eest raha ei saanud ja sageli oli kuude kauppa piimaraha kätte saamata, pidi paratamatult oma loomad müüki panema. Vanemad inimesed jäid kodusteks ja nooremad hakkasid töökohtade otsingul linna minema. 3. Euroopa Liit.
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti Nliga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivask ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL'i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. Juunl 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse.
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
Vaid kahe kuuga saadeti üle 60 miljoni inimese kolhoosidesse. Inimeste kolhoosidesse saatmisega kaasnes juba varem toimunud kulakute kõrvaldamine. See ei olnud kollektiviseerimise kõrvalnähtus, vaid selle liikumapanev jõud. 1930. a. jaanuaris saadeti 60 000 kulakut töölaagritesse ning samuti veel 150 000 kulakuperet Siberisse, Uuralisse ja Kasahstani.5 Tegelikkuses tähendas kulakute hävitamine nõukogude liidule aga katastroofi: neid küüditades jäid kolhoosid ilma parimatest töömeestest, millega kaasnes üleüldine allakäik. 2.1 Gulag Kavunäitajad, mida Stalin viisaastakuplaanis nõudis, oleks jäänud saavutamata, kui poleks rakendatud sunnitööd. Suur osa vene väärtuslikemaid maavaru asusid just väga külmadel aladel, nt. Siberis seal ei tahtnud aga keegi vabatahtlikult töötada. Siinkohal tuligi mängu Gulag ( ). 5 Figes, 2014 7
kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid, kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia. rahvamajandusnõukogud, MTJd, üldlaulupidu 1869, esimesed eestikeelsed ajalehed, venestamine, uus ärkamisaeg, Tartu Ülikooli taasavamine 1802, venestamine stagnatsioon, stalinism, sula
võlgu, toidunormid olid väiksemad, kui tööstusettevõtetes. 1950. aastateni arendatigi tööstust põllumajanduse arvelt, ideoloogiline muutus tuli alles pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal. 1980. aastateks oli Eesti ENVS-st saanud üks toiduainete ekspordipiirkondi, kus veeti Nõukogude Liitu rohkelt juustu, võid, liha ja vilja. Levinud olid nii sea- kui ka piimakarjakasvatus. Taimekultuuridest olid levinumad nisu, rukis, vähemal määral kaer,oder, raps jms. Eesti ala kolhoosid ja sovhoosid olid paremal järjel, kui NSV Liidus keskmiselt. Arenes ka põllumajandusteadus. Iseseisva kõrgkoolina loodi Tartus Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüdne Eesti Maaülikool), mis sai alguse Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnast. Eesti Vabariigi taasisesesivumise järel tabas Eesti põllumajandust mitu suurt vapustust. Esiteks kaotas Eesti järk-järgult oma senise suurima turu Venemaal, kes kehtestas mitmetel erinevatel põhjustel Eesti toiduainete impordile piiranguid
maailmasõda polnud erand sõja tagajärjena toimus teaduslik-tehniline pööre, mis viis tööstusühiskonnast postindustriaalse ühiskonna kujunemiseni. Riigid nagu USA, Jaapan ja Saksamaa asusid oma majandust moderniseerima, mis tõi kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja majanduskasvu, millele aitas kaasa ka Marshalli plaan ehk USA majanduslik abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. NSVL sõjajärgse majanduse märksõnadeks olid plaani- ja käsumajandus, kolhoosid ning viisaastakuplaanid. Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed muutused Läänes tekkis heaoluühiskond, mida iseloomustasid kõrge elustandard, sotsiaalse turvalisuse kasv ning pidevalt suurenevad sissetulekud; arenes riiklik haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. Inimeste ostujõud oli kõrge, toimus linnastumine, levima hakkasid autod, kodumasinad,
ja sotsiaaltoetused. Kui vanalt saadakse valimisõigus? 18. aastaselt Milline dokument peab valimistel kaasas olema? pass või ID-kaart Miks on vaja dokumenti? et saaks isiku tavastada ja teada, kas ta luulub selle valla valimisnimekirja PS! kui oled haige, või ei saa muul moel valima minna, saab valimiskasti koju tellida. Miks on põllumajanduse tööhõive langenud? 1. kolitakse linna 2. tehnika areneb, inimest pole nii palju enam vaja 3. kolhoosid likvideeriti Kas eesti põllumajandust peaks toetama, miks? Jah, sest sellisel moel säiliksid talud ja inimesed saaksid tööd. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Vallavolikogu ehk kohalik omavalitsus võtab vastu vallaeelarve. Vallavolikogu esindab selle valla elakine huve, otsuses on seotud oma vallaga. Kuidas selgub avalik arvamus? Sotsioloogiliste küsimuste käigus Tuntumad sotsioloogiafirmad on Saar Poll ja EMOR Otsesed ja kaudsed maksud tarbijana 1. Käibemaks 2. Aktsiisimaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
