6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi kolhooside loomiseks,rahareform), kultuurielu(suruti peale nõukohulik ja kommunistlik ideolooia, vana kultuur hävitati(mälestusmärgid,valed raamatus),represisioonid-karistamised, hukkamised, tagakiusamsed. 14.juui 1941-küüditamine NSVL võimu poolt. Sõdivad pooled: TELJERIIGID ( Kolmikpakti LIITLASED riigid) Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan NSV Liit Soome, Unagari, Rumeenia USA Bulgaaria, Slovakkia Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Rinded: Idarinne- seal toimusid suuremad lahinud, NSVL Suur Isamaasõda: Leningradi piiramine,Talvelahing (41-42), Sevastoopoli ründamine,Stalingradi lahing,
korraldamise küsimusi, määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutati kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitati Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. Jaapan ei nõustunud kapituleerumisega. USA otsustas kasutada tuumapommi kahele Jaapani linnale: Hiroshimale ja Nagasakile, suri 260 000 inimest Jaapani vastupanu oli murtud Miks kaotasid teljeriigid sõja? Sakslaste kaotuse põhjuseks sai esimeste võitluskuude eufooria. Selliseid võite, mis neile esmakuudel üsna teenimatult sülle langesid, ei osanud nad ette näha. 1944. aastaks moodustasid saksa väeosade põhilise koosseisu vanemad aastakäigud ja 16-18 aastased noorukid, kelle hulgas oli vaid mõni üksik sõduriaastates ja korraliku väljaõppe saanud mees. 1944. aastaks olid Saksamaa inimreservid peaaegu ammendatud. Võrreldes N
1939 1940 1941 1942 V 1. sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ...
· Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia Itaalia Ungari Slovakkia (Tsehhi ala okupeeriti Jaapan Bulgaaria juba arem) 1940 Allkirjastati Kolmikpakt, millele siis kirjutasid alla ka S, U, B, R, Sl Hitleri-vastane koalitsioon + nendega liitunud riigid NSVL Kokku nende poolel
1. Mis iseloomustas rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastatel? Täida võrdlev tabel! 1920. aastad 1930. aastad Rahvasteliidu hoidmine rahu hoidmiseks. Sõjalised blokid: Teljeriigid (Berliin, Rooma, Versailles süsteem, Briand- kelloggi pakt. Tokyo) (1937) Antant (NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa). Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Majanduskriis. Poliitilised põhjused Diktaktuuririikide sõjaks valmistumine, Saksamaa suhtes kehtestati rängad tagasimaksutingimused, uute riigipiiride määramisel ei arvestatud riikide ja rahvastega. 2
kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Sõja põhjused: MRP sõlmimine. Lääneriikide järelandlikkus Hitlerile 1938. aastal. Rahvaste Liit oli oma autoriteedi kaotanud. Hitleri soov laiendada Saksamaa territooriumi. Osapooled: Ühel pool olid liitlased: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Nõukogude Liit, Hiina, Poola, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika, Tsehhoslovakkia. Nendega võitlesid teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ning Tai. MRP realiseerimine: 1. septembril rünnak Poola vastu. 3. september sõjakuulutus Saksamaale, mis paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17. september Nõukogude Liidu rünnak Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola
"Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud teljeriigid: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka sõja võitjate hulka kuuluvate Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid ülikriikideks samuti võitjate ühisleeri kuuluvad USA ja NSV Liit, kelle suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Ning peagi laguneski Teise maailmasõja võitjate ühisleer. Selle ühe põhjusena võib tuua selle, et NSV Liidul ja lääneliitlastel olid väga erinevad ideoloogiad
TEINE MAAILMASÕDA Sigmar Markov 11r Põhjused Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks Hitleri ambitsioonid Lepituspoliitika Majanduskriis Molotovi-Ribbentropi pakt Stalini soov vallutada Euroopa Osalevad riigid Teljeriigid Liitlased Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Saksamaa USA Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome Inglismaa Ungari Sõjaohvrid Riigid Sõdurid Tsiviilohvrid Holokausti ohvrid Kokku hukkunuid Kanada 45300 45300 Soome 9500 2000 97000
tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas territoriaalseid vallutusi, suurriigid ei ole nõus muudatustega, mis ei ole kooskõlas sealsete rahvastega, suurriigid austavad kõigi rahvaste valida
tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug 1941. a Suurriigid ei taotle käimasolevas sõjas territoriaalseid vallutusi, suurriigid ei ole nõus muudatustega, mis ei ole kooskõlas sealsete rahvastega, suurriigid austavad kõigi rahvaste valida
1934.a tegi Hitler parteisisesele opositsioonile verise lõpu (Pikkade nugade öö). Majanduspolioitikas saavutas Hitleri valitsus alguses edu (nt töötuse vähendamine kiirteede ehitamise, relvatööstusearendamise jm suurprojektide abil), samas hakati kitsendama kodanikuõigusi ja hakati kiusama juute (kristallöö). 1934.a hakkas Saksamaa aina-enam tühistama Versailles’ rahulepinguga seatud sõjalisi piiranguid, 1934 sõlmis Hitler Itaaliaga teljelepingu (teljeriigid) ning Itaalia ja Jaapaniga Kominterni-vastase pakti ja sekkus Francisco Franco poolel Hispaania kodusõtta. 1938-39 liitis Hitler Saksamaaga Austria, Tšehhija Klaipeda piirkonna.. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV liit molotovi-Ribbentropi paktija 1.septembril kuulutas Saksamaa Poolale sõja, selle tagajärjel puhkes Teine maailmasõda. Sõja ajal muutus ilmeksimatusele pretendeeriva Hitleri poliitika veelgi äärmuslikumaks:
-Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud
Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles? Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan? - Vabastati Filipiinid - Okinawa vallutamine järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine merelt - NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias - USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile Miks kaotasid teljeriigid sõja? 6. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused - Hukkus u 60 mln inimest sh 40 mln tsiviilisikut. Enim NSVL u 20 mln - Genotsiid juutide vastu- u 6 mln inimest Materiaalsed kaotused - Euroopa riigid varemetes( NSVL, Saksamaa, SB, Prantsusmaa jt) - Ajalooliste ehitiste hävimine( kirikud, silla, kloostrid jm) - Tõõstusettevõtete, kaevanduste, sadamate, teevõrgu jm purustamine
-Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud
Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1. sept 1939 Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine
osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia). Nende lepingute alusel kujuneb kolmikliit. RAHVUSVAHELISED SUHTED ENNE II MS: II MS puhkemise phjused olid tingitud vigadest, mis tehti Versailles' rahuga. Hitleri vimuletulekuga algas Versailles' ssteemi lagunemine: 1.1932a loobus Saksamaa reparatsioonide tasumisest 2.1935a kehtestati Saksamaal leldine sjaveteenistus(Wermacht) 3.Ingilse-Saksa merevekokkulepe(1935) andis vimaluse ehitada sjalaevastik. 4
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati
Lõppes 19 sept 1944,kui allkirjastati Soome-NSVL vaherahu ja hiljem ka rahu. Soome jäi iseseisvaks, kuid Karjalast jäi taas ilma. 2 MS murrangulised lahingud: Stralingradi lahing - Saksamaa sattus 1942-1943 venelaste piiramisrõngasse, väga verised lahingud, saksa kaotas. Kurski lahing - 1943 suvel üritas Saksamaa võtta NSV-d piiramisrõngasse, venelastel õnnestus pealetung peatada ja vastulöök anda. Venemaa vallutas peale seda tagasi suure osa Saksamaa vallutatud aladest. Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liiduriigid:NSV, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Neutraalsed riigid:Rootsi, Iirimaa, Türgi, Hispaania, Portugal, Sveits. Teherani rahukonverents:Iraani pealinnas toimus 1943.a. lõpus konverents, kohtusid USA, NSV ja Inglismaa, otsustati avada Prantsusmaal teine rinne, et Saksamaad tõkestada. teise rinde avamine e. Normandia dessant - prantsusmaal 1942. Jalta konverents:1945 veerbuaris toimus Jaltas konverents NSV, USA ja Inglismaa vahel.
· Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942)
hakatakse süstemaatiliselt pommitama inglise linnu ?kuna Inglismaa vallutamine osutub keeruliseks, siis ta muudab oma taktikat ?1940 Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liituvad Unagri, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Horvaata ?1940ndatel käib sõjategevus ka Põhja-Aafrikas ?Itaaliale kuuluvad Liibüa ja Etioopia, Inglismaa ?Itaalia palub abi Saksamaalt ning 1941 algab sõjategevus Inglise vägede vastu 1941 ?Euroopa on Hitleri kontrolli alla. Neutraalsed on Sveits, Hispaania ja Rootsi. ?Teljeriigid olid süstemaatiliselt valmistunud sõjaks. ?Stalini plaan: Las Hitler kurnab end ära ja tema surub kommunismi läbi terves Euroopas. ?Põhja-Aafrikas võitlus jätkub ?Juunis leiab Hitler, et on aeg NSVL'ile kallale tungida: Barabarossa plaan ?22.06 rünntakase ootamatult NSVL'i ?NSVL'ile ei olnud see uudiseks palju spioone venelased ei ava vastutuld, sest neile pole käsku antud. ?Stalin tunnistas, et Hitler kavaldas ta üle.
Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia.
21. I ja II maailmasõda: sarnasused ja erinevused (põhjused ja ajend, sõdivad pooled ning neutraalsed riigid, sõjategevuse piirkonnad, sõdimisviisid, tagajärjed) I ms II ms Põhjused Suurriikide imperialistlik Kaotajariikide poliitika kättemaksusoov Sõdivad pooled Antant, Keskriigid Teljeriigid + Hitlerivastane koalitsioon Neutraalsed riigid Rootsi, Iirimaa, Hispaania, Portugal, Sveits, Türgi Sõjategevuspiirkonnad Aafrika, Jaapan, Idarinne Sõdimisviisid I ms kasutatud relvad -
Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Jaapan (Sooma, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia (kokku 61 riiki). jt kokku 11riiki) Hitleri-vastane koalitsioon (liit) 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Seal sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted
pommitati, lendas üks lõhkekeha ka Ristkivi majja, pomm läbis kolm korrust ning jäi pidama Ristikivi lae keskel ning ei plahvatanud. Mees ise uskus, et jäi ellu tänu Jumala tahtele. Ning, et kõrgematel võimudel on temaga veel mingi sügavam plaan. Tänu sellele vahejuhtumile hakkas elu mõtet otsima ning otsustas 1943. aastal astuda saksa sõjaväkke. Tegu oli pehmelt öeldes hulljulge, ehk isegi loll. Sest juba 43. aastal oli selge, et teljeriigid on kaotamas. Lootus, et ta saadetakse rindele, haihtus hetkega, kui ta määrati kirjutajaks politseipataljonis Pihkvas. Kahjuks oli Pihkvas tema põhiline töö viibida juures kõikvõimalikel ülekuulamistel, piinamistel ning panna sealsed sündmused kirja. See sokeeris teda sellisel määral, et ta põgenes võimalikult kiiresti Soome. Pihkva üleelamised mõjutavad oluliselt tema hilisemate romaanide tegelasi. Üldiselt on
8. Mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. 14. Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan? Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva – tuumapommi. 6. Augustil 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9. Augustile Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 2. septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 15. Miks kaotasid teljeriigid sõja? 16. Selgitage mõisteid: Teljeriigid – Saksamaa + tema liitlased Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia ja Soome. Suur kolmik ja liitlased – USA, NSV Liit ja Suurbritannia + dominioonid, Prantsusmaa, Hiina ja ühinenud riigid. Talvesõda – 30. November 1939 – 13. Märts 1940, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda. Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid oli sunnitud NL loovutama
sõda viimase hetkeni ära hoida. Saksamaa tungib Poola baaside leping Balti riikidega Talvesõda Soomega Hitler vallutab Kesk-Euroopa Saksamaa tungib NSV Liidule kallale Jaapan astub sõtta edu pöördub liitlaste kasuks Itaalia kapituleerub avatakse Teine rinne Saksamaa kapituleerub Jaapan kapituleerub. Osalevad pooled: Liitlased: Suurbritannia, USA, NSVL, Hiina, Prantsusmaa, Tsehhoslovakkia, Poola, Holland, Belgia, Norra, Kreeka, Kanada, Austraalia. Teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Soome, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai. Tagajärjed: inimkaotused (50-70 mln inimest) hiigelsuured sõjakulud maailma poliitilise kaardi muutus (Balti riigid kaotasid iseseisvuse, Saksamaa lõhenemine) tekkis uus jõudude vahekord maailmas kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile, USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud
Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut kahe nädala võrra (22jn41). Sõdivad r-d- teljeriigid(kolmikpakt): saks, it, jp, soome, ungari, rum, bul, slovak; liitlased: ingl, pr, nl, usa. Kolmikpakt- Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis. Veel liitusid: ungari, rumeenia, bulgaaria(teljer-d). Sõjaplaanid- Barbarossa plaan on 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus. Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
vaherahu 22.juuni 1940. · Prantsusmaa jagatakse 2ks: Vichy vabariik lõunas (2/3) ja okupeeritud tsoon põhjas (1/3). Vichy`s valitsevad kollaboratsionistid, juht Petain. · Charles de Gaulle hakkab Inglismaalt vastupanuliikumist organiseerima. · Suurbritannia vallutamise plaan ,,Merelõvi" sakslased pommitasid Luftwaffe`ga SB linnu ja laevu. Inglismaal hävituslennuk Spitfire + kasutati radarit. Saksale tagasilöök, Inglismaa jäeti rahule. Teljeriigid 1940-1941... · Kolmikpakt: Saksa-Itaalia-Jaapani liit. Hiljem liituvad Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia. · August 1940 vallutab Itaalia Somaalia. · Septembris 1940 alustab Itaalia pealetungi Egiptusele, kevadel abiks Saksa (Aafrika korpus + Rommel). Egiptus neile. · Oktoobris 1940 Itaalia sõjakäik Kreekasse, appi tuleb Saksa Kreeka vallutatud 1941-ks (+ Jugoslaavia; Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria Saksa liitlased).
Šovinism - Marurahvuslus - omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Talvesõda, Jätkusõda - Vene Soome sõjalised konfliktid. Soome säilitas mõlemal korral iseseisvuse, aga kaotas maad. Tartu rahu - 1920: Poska,Soots;Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust loobus kõigist suveräänõigustest Teherani konverents - 1943: Saksamaalt nõuti allaandmist,ÜROloomist; Stalin+Roosewelt,Churchin;Normandia dessant- Peamiselt USA väed Prantsusmaad vabastama. Teljeriigid, liitlased - "Teljeriigid: DE,IT,JP+FI,UNG (11 riiki) Liitlased: UK,FR,NSV(1941alates),USA (61 riiki)" Vabadussõda - Eesti vs. Venemaa, Eesti võitis tänu Venemaa siseprobleemidele. Vaikiv ajastu - 1934-40: Eesti ajalooperiood, mille jooksul muudeti riigikorda. Päts kuulutas kaitseseisukorra, tuli jõuga võimule. Vapside liidud suleti, riigikogu kokku ei kutsut. Vapsid - vabadussõjalased, Sirk, Larka, kujunes poliitiliseks survegrupiks Veebruarirevolutsioon - "1917,1.WW järgne majan. kriis, ebaedu
07.44 asetas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi, kerged vigastused; järgnes puhastus kõrgemate Saksa sõjaväelaste seas *Kesk- ja Ida- Euroopas: NL tahe lääneriike okupeerida, takistas nende riikide vastupanuliikumiste tegevusi *Armija Krajova- põrandaalune armee Poolas, võitles NL vastu; eesmärk Poola iseseisvus *bandeeralased- eesmärk Ukraina iseseisvus; sõdisid mõlema poolega; NL jaoks bandiidid *metsavennad- võitlevad Nõukogude okupatsiooni vastu, 56ni eksisteerib Teljeriigid: 1940 Kolmikpakt Hitleri-vastane koalitsioon: 40/41 lend- lease (USA annab laenu Britidele) *14.08.41 Atlandi harta (USA, Ing, hiljem teisedki) Ei ole käimasolevas sõjas ter. nõudmisi; suveräänsus; eesmärk Hitleri ja tema liitlaste purustamine *1.01.42 Ühenenudrahvad- separaatrahu ei sõlmita agressoritega *3.11.43 Teherani konv. (Stalin, Churchill, Roosevelt) - 2.rinne avati P-Pr. 44 suvel *4.02.45 Jalta konv.
Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna Hitleri võimuletulek 1933 Saksa vägede marssimine Reini piirkonda 07.03.1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni Kui Prantsusmaa oleks oma väed Reinimaale toonud, oleks Saksamaa pidanud tagasi tõmbuma, Berliini-Rooma telg 25.oktoober 1936 oktoober 1936 Berliini-Rooma telg ehk koostöölepe Saksamaa ja Itaalia vahel siit ka nimetus teljeriigid. Tegemist oli sõjalis-poliitilise liiduga: Saksamaa tunnustas Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism.
Rinded seatud Saksamaa suhtes! Kogu aeg ei sõditud kõikidel rinnetel. Ükski Euroopa rinnetest ei tegutsenud sõja esimesest päevast viimaseni välja. 3 Hiinas algas II MS juba enne õiget sõda. Jaapan ründas 1937. Hiinat. 1941. aastast lisandusid Vaikse ookeani saared (peale seda, kui Jaapan tungis kallale USA-le). Maailmamere alla kuulusid ookeanid, neis allveesõda. September 1939 – juuni 1941 Võrreldes I MS-ga oli kolm jõukeset (esimeses oli kaks). 1. Teljeriigid (Saksamaa ja tema liitlased) 2. Lääneriigid (USA oli neutraalne alguses) 3. NSVL (Saksamaaga mittekallaletungileping) Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus. Teljeriikide ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Juuni 1941 – september 1945 1. NSVL 2. Teljeriigid 3. Lääneriigid + USA Muutused: Nüüd sõda ka NSVL ja Teljeriikide vahel. NSVL ja Lääneriikide vahel Suur koalitsioon (lääneriigid sõlmisid totalitaarse
asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida (natside karistamine Nürnbergi kohtuprotsess), demilitariseerida, desarmeerida. Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et
), ei lase enam ühelgi Wehrmachti väel peale tungida; o 7. Dets.1941 ründas Jaapan (Hirohito) USA-d Havai saartel Pearl-Harbori, ootamatuse efekt: hävitati USA laevastik, hukkus 2300 ameeriklast. Pärast seda kuulutas Jaapan sõja USA-le ja Suurbritanniale. Venemaa ja Jaapani mittekallaletungipakt jäi nõusse; o 1942 teljeriigid oma võimsuse tipul: Jaapani ülekaal Vaiksel Ookeanil, tema käes alad kuni Austraaliani. Pöördeliseks sai Midway merelahing 1942. juunis, mis tegi lõpu Jaapani edukale välksõjale. · Hitleri vastane koalitsioon: o Augustis 1941 loodi Atlandi Harta (Suveräänsus! USA ja Ing huvid puuduvad!) ÜRO alusdokument; 3 Rommel Montgomery (inglismaa võimas sõjakindral.
Aktiivne välispoliitika: 1936- armee demilitariseeritud tsoon. Hispaania kodusõda. 1938- Austria annekteerimine. Müncheni leping (1938 Melville Chamberlain “Ma usun, et see on meie ajastu rahu” Hitleri lubadused- viimane territoriaalne nõudmine Euroopas, Lääneriigid jätavad Tšehhoslovakkia Hitlerile). 1939 Tšehhoslovakkia (Boheemia ja Moraavia- Saksamaa protektoraadid). Poola ja Teise maailmasõja algus. 1936 Teljeriigid Saksamaa ja Itaalia. 1940 Kolmepoolne: Saksamaa, Itaala ja Jaapan. Lisaks sündmusi maailmas: 1931 Jaapan- Madžuuriasse. 1935 Itaalia Etioopiasse. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Jalta konverents/ Krimmi konverents: 1945 kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. 1953 Berliini sündmused- rahvas oli vastu pealesurutud režiimile. ÜRO loomine: omavahel hakkasid suhtlema Churchill, Roosevelt ja Stalin. Rooseveltile Churchill tegelikult ei meeldinud. Roosevelt=United Nation termini (US oli olemas)
tagatakse. Nii loodeti ära hoida sõja puhkemine. 23. august 1939 MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, salajases lisaprotokollis jagati Euroopa mõjusfäärideks: NSVL-le Soome, Eesti, Läti, osa Poolat ja Bessaraabia, hiljem lisandub Leedu. 3 TEISE MAAILMASÕJA SÕDIVAD POOLED 1.september 1939 2.september 1945 Kolmikpakt riigid ehk teljeriigid Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine 1936 Berliin Rooma telg Saksamaa ja Itaalia USA ja Suurbritannia head suhted sõjalis-poliitiline liit, jagati mõjusfäärid Balkanil ja Doonaumaadel 22.juuni 1941 Saksamaa rünnak NL vastu, NL Saksa-vastasesse leeri 1936 Antikominterni pakt Saksamaa ja
Mitmete sõjas oldud aastate kestel tekkisid erinevatel riikidel erinevad maailmavaated, kuid eelnevast tulevnevalt sõlmiti mitmeid koalitsioone. Osa riike ühendasid jõud, et saavutada ühiseid eesmärke. Laias laastus võib neid jagada suuremate riikide järgi - USA, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa ja veel mõningad riigid, mis moodustasid sõjalise poole, mida kutsuti liitlasvägedeks. Vastaspooleks olid Saksamaa, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Itaalia (kuni 1943 aastani) e Teljeriigid. Lisaks toetasid mõlemaid pooli ka riigid, mis aitasid erinevatel viisidel sõjategevusele kaasa. USA ja Jaapani sõda algas 7. detsembril 1941. aastal (ametlikult 8.detseber 1941), kui Jaapan ootamatult suure õhurünnaku ameeriklaste Vaikse ookeani laevastiku baasile Pearl Harboris sooritas. Olenemata ootamatust rünnakust, ei kandnud kaitsev pool sõjatehnikas oodatud kahjustusi. Enamus põhjalastud laevadest tõsteti üles ja taastati.
Kesk-Itaalia. Itaalia kuningriik kuulutas sõja Saksamaale. Olukord hakkas muutuma ka Leningradi ümbruses. Murti läbi blokaadi rõngas, kuigi blokaad jäi püsima veel 1944.a.jaanuarini. Al-Alameini lahing toimus 1942.a. suvel. See oli üks Põhja-Aafrikas Saksamaa Itaalia poolt läbiviidava operatsiooni lahingutest. Põhja-Aafrikas oli E. Rommel veebruaris 1942 alustanud pealetungi Egiptuse suunas, vallutanud Kirde-Liibüas Tobruki sadamalinna, jõudnud Alameini. 1942.a. suvel olid teljeriigid nii Euroopas kui ka Aasias oma võimsuse tipul. Pärast Stalingradi lahingut aga hakkasid Itaalia-Saksa väed nõrgenema. Lääneliitlased olid ära lõiganud Sa.-It. väed meritsi varustamisest. Maikuus 1943 andsid veerand miljonit võitlejat vangi. Rinne Põhja-Aafrikas oli likvideeritud.Briti vägede juhataja Montgomery. Midway lahing toimus 1942.aasta 3.-7.juunil. Pinge USA ja Jaapani vahel sai alguse juba 1931.a., kui Jaapan oli okupeerinud Mandzuuria. Jaapan
Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku
loomine, missugust nii kergesti kukutada ei saa mõne keskkomitee niiditõmbel 2. üksikisiku poolt hääletamine, millega kaasneb erakondade mõju ja võimu vähenemine 3. riigikogu liikmete arv 100 pealt 50-le · erakondadevahelised suhted väga teravad · AJALUGU EI OLE AINULT MINEVIK 6. Eesti Teises maailmasõjas · 1939 1940 Baaside aeg · 1940 1941 Esimene nõukogude aasta · 1941 1944 Saksa okupatsiooni aeg · 1944 (- 1991) Nõukogude okupatsioon · teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan · liitlasriigid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, NSVL · 23. august 1939 MRP · 28. september 1939 VAP (baaside lepe) · 18. oktoober 1939 baaside sissetulek · 17. juuni 1940 nõukogude okupatsiooni algus · 21. juuni meeleavaldused; EV valitsus vahetatakse nõukogudemeelse valitsuse vastu (Johannes Vares/Jüri Uluots) · 6. august Eesti liidetakse > liiduvabariik KAS EESTI OLEKS PIDANUD 1939. AASTAL VASTU HAKKAMA?
· Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga · Üks Euroopa esimesi autoritaarseid riike oli Portugal · 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas · 1935.a. loobus demokraatiast ka Leedu · Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailmne majanduskriis TEINE MAAILMASÕDA Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia )
1941 august USA-Suurbritannia Atlandi harta. Sõja eesmärk: Saksamaa purustamine. Pandi kirja ka sõjajärgne maailmakorraldus- need riigid kes sõltumatuse olid kaotanud, saavad selle tagasi. Detsember 1941. Jaapan ründab USA sõjaväebaase Hawaii saarestikus, see toob kaasa Ameerika Ühendriikie sõtta astumise. NSVL oli 2. maailmasõja algul liidus Sm, aga 22.juunist vastane. (NSVL- totalitaarne) 26. Murrang 2. maailmasõjas. Teherani konverents. 1942.aasta suveni olid teljeriigid edukad. ( Sm; Jpn; Itaalia) Murranguperiood 1942 suvi- 1943 suvi pannakse piir teljeriikide pealetungile, algab nende taganemine ja Hitleri vastane koalitsioon( See atlandi harta teema juba pigem Hitleri vastane) Toimub 3 piirkonnas: · Vaikne ookean- poole aasta vältel vallutas Jaapan suure osa Kagu-Aasiast. Midway lahingus 1942.jaanuar Usa- Jaapan. Algab Jaapani vägede aeglane taganemine. · teine oluline lahing oli idarindel. Stalingradi lahing- 1942
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal
NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945 Koalitsioonid esimese MS vahel keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne SM itta ja Läänerinne SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung. · Nov 1942 juuli 1943. Murranguperiood
annaabi.ee 
