aastal Nõukogude okupatsiooni hirmus üle mere läände. 24)Kuidas nim. Ettevõtete riigistamist, mis viidi läbi Nõukogude okupatsiooni perioodil? Natsionaliseerimine 25)Kuidas nim. Juudivastasust? Antisemitism 26)Milline organisatsioon loodi San Franciscos 1945. aastal? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 27)Mis toimus Nürnbergis 1945 1946? Kohtuprotsessid natsionaalsotsialistlike sõjakurjategijate üle. 24 süüalust, nendest 12 mõisteti surma 28)Kes ja millal moodustasid Kolmikpakti? Saksamaa, Jaapan ja Itaalia 1940. aasta sügisel. 29)Mis kuupäeval algas ja millistel kuupäevadel lõppes II maailmasõda(Euroopas ja maailmas)? Algas: 1. september 1939 Lõppes: *8. mai 1945 (Euroopas) *2. september 1945(maailmas) 30)Millised olid II maailmasõja puhkemise poliitilised, majandusliku ja ideoloogilised eeldused?Poliitilised: Versailles' süsteemi ebaõnnestumine, Rahvasteliidu abitus lääneriikide
november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord" veebruar 1945 Jalta konverents 8.mai 1945 Saksamaa esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile 6.august 1945 ameeriklased heidavad Hiroshimale tuumapommi 2.september 1945 Jaapani esindajad kirjutavad alla kapituleerumisaktile Balti riigid II. maailmasõjas: 28
Ameerikas Euroopa võimsaimaks suurriigiks Järgnevatel sajanditel jäi Hispaania oma arengus mitmestest teistest Euroopa riikidest maha 19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja Guami USA-le pärast Hispaania-Ameerika sõda 1898 1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale Teise maailmasõja ajal oli Hispaania Francisco Franco juhtimisel osaliselt neutraalne ning ei liitunud ei Kolmikpakti ega Lääneliitlastega 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine Ajalugu II 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madridi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil 22. novembril 1975
sakslaste anastatud maade lendurid olid samuti SB poolel; vabatahtlikud USA-st. Sksm ründas SB tööstuslinnu, sh ka Londonit. Naised ja lapsed viidi linnadest ära, et neid kaitsta. Septembriks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hiltler otsustas dessandi SB edasi lükata. Esimene tõsine kaotus Sksm-le II MS KOL MIKPAKT 1940. aasta septembris Sõlmijariigid: Sksm, Jaapan ja Itaalia Kolmikpakti Kohustused: 1. kohustus üksteist igati aidata 2. kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Eesmärk: 1. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II maailmasõjast eemal; 2. samas oli see oluline see ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud).
teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime
Teine maailmasõda 1939-1941 9. klassile Teise maailmasõja puhkemise poliitilised eeldused: Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Teise maailmasõja puhkemise majanduslikud eeldused: Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Teise maailmasõja puhkemise ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus: 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939 b) Nõuk. Liit ründas Poolat 17.sept 1939. 2) Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. 3) Nõuk. Liit 1939 aasta novembris alustas sõda Soomega. Talvesõda (1939.a novembrist 1940.a 12.märtsini) Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome...
I Berliini Rooma telg ehk teljeriikide ehk Saksamaa liitlaste ehk kolmikpakt. Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17. sep 1939 ründas Ida-Poolat NSVL. Sakslased liikusid Euroopas kiiresti edasi kohtamata vastupanu. 21. juunil 1940 ründas Saksamaa NSVLi, algas Saksamaa ja NSVLi sõda, ka seal liikusid kiiresti edasi. 14. aug 1941
Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia. 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkia valmistusid sõjaks 1936. aasta oktoobris kirjutati alla Berliini Rooma teljele 29.09.1938. kirjutati alla Müncheni kokkulepe 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahingus 1942.aasta lõpus ja 1943.aasta alguses. 1945 toimus Jaltas konverents, kus kooskõlastati Saksamaa purustamine. 30.aprillil 1945. aastal sooritas Hitler enesetapu. Sebastian Haffer osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler")
13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16.mrts 1939 Tehhoslovakkia annekteerimine 23.mrts 1939 Klaipeda annekteerimine 23.aug 1939 MRP allkirjastamine nov 1939 Talvesja algus 14.dets 1939 NSVL heideti Rahvasteliidust vlja juuni-august 1940 Bessaraabia okupeerimine sept 1940 Kolmikpakti slmimine-Jaapani,SM ja Itaalia vaheline pakt(hiljem liitusid Ungari, Rumeenia, Bulgaaria) 2.sept 1945-Teise ms lpp. Jaapan kapituleerus Versailles' ssteem-loodi rahulepingutega, see ssteem pidi tagama rahu Euroopas Pariisi rahukonverets-osales 27 vitjariiki(Antandi liikmed ja liitlased, VM ei ole sh),kaotajaid kutsuti lepinguid allkirjastama.Juhtroll kuulus Suurele nelikule Suur nelik-USA,SRB,PM,Itaalia Reini demilitariseeritud tsoon-liitlaste jrelvalve all olnud tsoon, kus
kokkuleppele, mis kiirendas Teise maailmasõja puhkemist. Müncheni kokkulepe 1. Milliste riikide juhid olid nimetatud isikud? Chamberlain- Inglismaa Daladier Prantsusmaa Hitler Saksamaa Mussolini Itaalia 2. Kuidas nimetati nende poolt allkirjastatud lepingut? 3. Millise riigi saatus otsustati selle lepinguga? Tsehhoslovakkia Nimeta 1940. aasta sügisel Kolmikpakti sõlminud riigid? Itaalia, Jaapan, Saksamaa Millise kahe riigi agressiooni ohvriks langes Poola? 01. septembril 1939. aastal Saksamaa 17. septembril 1939. aastal Nõukogude liit Millist sündmust teatakse Katõni massimõrvana? 1940 Katõni küla lähedal toimepantud sõjukuritegu Millised olulised sündmused toimusid järgnevatel daatumitel Teise maailmasõja ajaloos? 01. septembril 1939 Esimese maailmasõja algus 22
6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi kolhooside loomiseks,rahareform), kultuurielu(suruti peale nõukohulik ja kommunistlik ideolooia, vana kultuur hävitati(mälestusmärgid,valed raamatus),represisioonid-karistamised, hukkamised, tagakiusamsed. 14.juui 1941-küüditamine NSVL võimu poolt. Sõdivad pooled: TELJERIIGID ( Kolmikpakti LIITLASED riigid) Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan NSV Liit Soome, Unagari, Rumeenia USA Bulgaaria, Slovakkia Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Rinded: Idarinne- seal toimusid suuremad lahinud, NSVL Suur Isamaasõda: Leningradi piiramine,Talvelahing (41-42), Sevastoopoli ründamine,Stalingradi lahing,
28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad 10. Mai Sm pealetung Pr, sissetung Belgiasse ja kolmikpakti Hollandisse, toimub Välksõda 10. Jun It kuulutab Pr sõja. 24. Jun Vaherahu Sm + Pr tekib Vichy vabariik 16. Jun Sm plaan ,,Merilõvi" SB vastu. 27. Jul Valmib Sm plaan NSVL vastu ,,Barbarossa"
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ...
Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida (natside karistamine Nürnbergi kohtuprotsess), demilitariseerida, desarmeerida. Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki
4. MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid 5. Suur-Saksamaa loomise idee 6. NSVL soov levitada kommunismi 7. NSVL soov taastada impeerium Saksamaa liitlased: 1. NSVL – Poola vallutamine 2. Itaalia – Teraspakt, milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga 3. Jaapan – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani ühised huvid viisid kolmikpakti sõlmimiseni, millega kohustuti üksteist aitama juhul, kui neid ründab mõni suurriik. 4. Slovakkia – liitus kolmikpaktiga, sest ta oli Saksamaast sõltuv nukuriik 5. Ungari – Hirm Moskva ees 6. Rumeenia – hirm Moskva ees 7. Bulgaaria – hirm Moskva ees 8. Soome – Tahtis kaotust Talvesõjas tasa teha Hitleri-vastane koalitsioon: 1. Suurbritannia ja Prantsusmaa 2. Saksamaa sundis Prantsusmaad tingimusteta alistuma 3
Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Jaapan (Sooma, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia (kokku 61 riiki). jt kokku 11riiki) Hitleri-vastane koalitsioon (liit) 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. Seal sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted
o Lääneliitlased kasutasid ka lainereid o Queen Mary · Ettevalmistused NSVL ründamiseks o Queen Elizabeth o 18.12 kinnitas Hitler Barbarossa plaani o Lõppes liitlaste kindla võiduga · 27.12 sõlmisid Saksa-Itaalia-Jaapan Kolmikpakti o Kohustusid üksteist aitama Talvesõda · 30.11.1939-12.03.1940 · NSVL ja Soome vahel · MRP otsene tagajärg o NSVL nõudis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile o Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta · Mannerheimi liin o Legendaarne kaitseliin Laadoga juures o Oli pigem meestest moodustatud
09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, Norra puikles 10.juunini vastu 10.mail alustas Hitler operatsiooni purustamaks Prantsusmaa.2/3 Prantsusmaast oli Saksa okupatsiooni all, mujal oli Saksa-sõbralik valitsus. Hitler valmistus ründama ka Suurbritanniat, aga kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus, jäeti see tegemata. 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks. 22.juunil 1941. tungis Hitler kallale NL-ile, ennetades NL rünnakut kahe nädala võrra. NL sattus Saksamaa vastaste leeri ning Chruchill hakkas Stalinis nägema liitlast. 1941. kirjutasid NL ja Suurbritannia alla ühisele sõjategevuse kokkuleppele ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.
09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, Norra puikles 10.juunini vastu 10.mail alustas Hitler operatsiooni purustamaks Prantsusmaa.2/3 Prantsusmaast oli Saksa okupatsiooni all, mujal oli Saksa-sõbralik valitsus. Hitler valmistus ründama ka Suurbritanniat, aga kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus, jäeti see tegemata. 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd. Seda nimetati holokaustiks. 22.juunil 1941. tungis Hitler kallale NL-ile, ennetades NL rünnakut ligi kahe nädala võrra. NL sattus Saksamaa vastaste leeri ning Chruchill hakkas Stalinis nägema liitlast. 1941. kirjutasid NL ja Suurbritannia alla ühisele sõjategevuse kokkuleppele ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.
17.juuni Henri Petain alustab vaherahuläbirääkimisi Saksamaaga 22.juuni Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmivad vaherahu ja Pr. Jagatakse kaheks tsooniks 3.august Itaalia tungib Briti Somaaliamaale 23.august Luftwaffe pommitab öö läbi Londonit 25.august Kuninglik Armee pommitab Berliini 13.september Itaalia armee tundeb kiiresti Egiptusesse 27.september Jaapan, Itaalia ja Natsi-Saksamaa sõlmivad kolmikpakti 23.oktoober Hitler kohtub Francoga, et meelitada Hispaania sõtta 28.oktoober Itaalia armee tungib Kreekasse 11.november Briti Merevägi ründab Itaalia Mereväge Tarantos 16.november Briti Õhujõud pommitavad Hamburgi 18.detsember Hitler kinnitas Barbarossa plaani 1941 1.märts Bulgaaria liitus Kolmikpaktiga 7.märts Briti väed ründavad Itaalia kontrolli all olevat Etioopiat 10.aprill Saksamaa, Itaalia ja Bulgaaria tungivad Jugoslaaviasse 14
Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 8. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast USA kaasamist maailmasõtta sai Hitleri- vastase liidu kujunemine hoogu juurde ning 1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 9. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941
II maailmasõda 1.Peamised sõjas osalenud riigid (Saksamaa liitlased & vastased):Kuigi sõja alguses NSV Liit ja Saksamaa liitlased olid, tekkisid peagi vastuolud ning neist said vaenlased. Saksamaa liitlasteks olid 27.sept.1940 allakirjutatud Kolmikpakti kuulunud Jaapan ja Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tsehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksemburg). Ka Prantsusmaa kaotas oma tähtsuse Saksamaa vastasena kiiresti. 2.MRP lisaprotokoll & Nõuk
II maailmasõda KORDAMINE 1. Ajalised raamid: sõja algus ja lõpp sündmused Sõja algus: 01.09.1939 Sõja lõpp: 08.05.1945 kirjutati Berliini lähedal alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 2.Osapooled Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõuk...
demilitariseerimine (mingil teatud maa-alal kindlustuste ehitamise ja sõjaväe pidamise keelamine), demokratiseerimine (rahvavõimu moodustamine). Nürnbergi kohtu otsus · Milliseid järeleandmisi tegid lääneliitlased NSV Liidule? - Nad tunnustasid piire, mis olid 1941. aastal; NSV Liidule tagastati alasid. 4. Kuidas muutis Teine maailmasõda jõudude vahekorda maailmas? Saksamaa lüüasaamine näitas maailmale, et ka Kolmikpakti riikidega (Jaapan, Saksamaa, Itaalia) on võimalik edukalt võidelda; sõjaedu hakkas kalduma Hitleri-vastase liidu poole. 5.Kriipsuta alla õige(d) vastus(ed). 1. Saksamaa tungis NSV Liidule kallale a) 1939. aastal, b) 1940. aastal, c) 1941. aastal. 2. Saksamaa poolel sõdisid 1941. aastal a) Rumeenia, b) Itaalia, c) Soome, d) Slovakkia, e) Ungari, f) Suurbritannia, g) Hiina. 3. Jaapani kallaletung USA-le toimus a) Atlandi ookeanis, b) Vaikses ookeanis, c) India
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
Edasi laienes sõjategevus ka mujale. NSVL ründas 1939. a Soomet (Talvesõda), 1940 a okupeeris Baltimaad ja Bessaraabia.1940. a kevadel asus Saksamaa Euroopa riike vallutama. Lühikese ajaga vallutati Prantsusmaa, Belgia, Norra, Kreeka, Holland, Taani, Luksenburg jt riigid. Ainsaks Saksamaa vastu võitlevaks riigiks jäi Suurbritanna, keda ei suudetud esialgu vallutada. Hiljem hakati natside vallutatud aladel ka juute hävitama. Itaalia ja Jaapan lõid 1940. a sügisel Saksamaaga Kolmikpakti NSVL vastu, millega liitusid ka mõned teised riigid. Leping kohustas neid üksteist igati toetama. 1941. aasta 22. juunil tungisid saksa väed NSVL aladele.Sakslased hõivasid suurema osa NSV Liidu Euroopa osast (sh Baltimaad). 1941. a toimunud lahing Moskvas sundis sakslased NSVL alalt taganema. Jaapan kasutas ära, et sõja tähelepanu oli Euroopas ja ründas 7. detsembril 1941. aastal USA mereväebaasi. Suurbritannia, NSVL
Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi. Esialgu olid Sakslased edukad, kui 1941. Aasta talvel nende pealetung peatati Moskva linna all. 10. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast USA kaasamist maailmasõtta sai Hitleri- vastase liidu kujunemine hoogu juurde ning 1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 11. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941
) 5. ÜRO asutamine San Francisco konverentsil (apr.-juuni 1945) a) ÜRO Peaassamblee 51 liikmesriiki b) ÜRO Julgeolekunõukogu tähtsaim otsustusorgan (5 suurriiki vetoõigusega USA, N.Liit, Ingl., Prants., Hiina) 6. Nürnbergi protsess (1945) rahvusvaheline sõjatribunal 24 natsliku sõjaroimari üle: a) 18 mõisteti surma ( Göring, Ribbentrop, Rosenberg jt.) c) ülejäänutele pikaajaline vangistus 7. II maailmasõja tagajärjed a) Hukkunud · Kolmikpakti poolel mobiliseeriti 30 miljonit, vastaspoolel 80 miljonit inimest · Hukkunute täpne arv teadmata, Euroopas u. 60 miljonit, enamuses tsiviilisikud: Nõukogude Liit 27 40 miljonit Hiina 10 miljonit Saksamaa üle 6 miljoni Poola 6 miljonit Jaapan 2 miljonit Jugoslaavia 1,7 miljonit USA 0,4 miljonit Inglismaa 0
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents
ei taotleta endale mingeid territooriume ?rahvad ja riigid, kellel on iseseisvus sõja käigus kaotatud, taastatakse. ?August 1941 liitub sellega ka NSVL ?Suhtumine lääneriigid loodavad, et NSVL on muutnud ja vabastab peale Iims'i okupeeritud alad. ?1942 kirjutatakse alla Ühinenud Rahvaste (H-vastased) deklaratsioonile ?liitus ligi 30 riiki ?kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu ?ükski ühinenud riik ei tohtinud sõlmida separaatrahu Kolmikpakti riikidega ?hiljem kujuneb sellest ÜRO ?sisaldab ka Atlandi harta põhimõtteid ?olulised on kõik liitlaste konverentsid Teheran, Jalta, Potsdam ?kuidas purustada ?millal avada II rinne ?kuidas tegutseda pärast Hitleri kukutamist ? ?Peale Euroopa vallutamist hakkas Hitler tegema ümberkorraldusi. ?Natsionaalsotsialism ühele rahvale kehtiv võrdsus. Kommunism võrdsus kehtib töölisklassile ?Slaavi rahvus tuli orjastada ?mustlased ja juudid tuli hävitada holokaust
Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. See oli piisav põhjus USA'le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. LEPINGUD. 1940 sügis Kolmikpakt Sks, It ja Jp vahel. 1941 aug kirj USA (Roosevelt) ja SB (Churchill) alla Atlandi hartale(sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: sõjas ei otsita omakasu; aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada; 1942 jaan allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945). Sks ja NSVL vallutused 1939.091941.06: Sks(Norra, Taani, Lux, Belgia, Holl, Poola, osa Pr.; NSVL(Poola ida, Baltimaad, Bessaraabia, Karjala). MURRANG SÕJAS. 1942 sügis alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põ-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942-43.Sitaks langes vangi, sitaks suri. Pärast lahingut
September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk "Sealöwe") alustas Saksamaa õhurünnakud Suurbritannia linnadele ("Blitz"), mis 7 kestsid 1941. aasta kevadeni. 3. august - Leedu Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 5. august - Läti Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 6. august - Eesti Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. 27. september - Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmikpakti, hiljem liitusid sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome. September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus 9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks.
a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud). Ühised huvid viisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahelise Kolmikpakti sõlmimisele 1940.a. septembris. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II maailmasõjast eemal; samas oli see oluline see ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud).
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide lepl...
Punaarmeel olid olnud küll väga suured reservid, kuid mitte piiramatud. Nende armeesse kuulus 1,7 miljonit meest ja 2300 tanki. Pealekauba veel 81 laskur-, 62 tankibrigaadi ja 12 ratsadiviisi. Stalin esitas plaani, mille kohaselt tuli ette võtta üldpealetung Leningradist Musta mereni, et vabastada sakslaste kätte läinud alad. Stalin kartis, et sakslased ründavad paremalt poolelt, sest Moskva oli olnud kõige tähtsam sihtmärk. Süd Saksamaa oli sõlminud Kolmikpakti Jaapani ja Itaaliaga, mille kohaselt tehti koostööd. Saksamaal oli suurim armeegrupp Wehrmacht, kuid peale Barbossat olid sõjameeste numbrid vähenenud. Operatsiooni Blau viis läbi armeegrupp Süd, armeegrupid Mitte ja Nord jäid samal ajal kaitsepositsioonidele. Lisaks olid sakslaste käsutuses ka Itaalia, Rumeenia ja Ungari sõdurid. Sakslaste sõjavägi oli miljoni mehe suurune, liitlastelt saadi juurde 300 000 meest. Teljeriikide sõdureid on kokku rohkem kui 1,3 miljonit
194 Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist. 0 10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp. 14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist. 21.juuni – Nõukogude vägede juhtimisel toimus Eestis nn Juunipööre. 22.juuni – Prantsusmaa kapituleerumine. 6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB
Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco reziimi ajal oli Falange española tradicionalista y de las JONS (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust. Teise maailmasõja ajal oli Hispaania Francisco Franco juhtimisel osaliselt neutraalne ning ei liitunud ei Kolmikpakti ega Lääneliitlastega, ehkki saatid Saksamaa vägede koosseisus Idarindele nn Helesinise diviisi. Pärast Teist maailmasõda hoiti Hispaaniat, mis oli niigi poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ka ÜRO-st kuni aastani 1955 eemal. Aastal 1953 omandas USA Hispaanias sõjaväelise tugipunkti. 1960ndatel leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva turismitööstusega.
eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas,
· 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas · 1935.a. loobus demokraatiast ka Leedu · Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailmne majanduskriis TEINE MAAILMASÕDA Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB
Jugoslaavia (põhjus – Kreekast oleks britid ulatunud pommitama Rumeenia naftavälju). Moodustati Horvaatia marionettriik, suurem osa Jugoslaaviast okupeeriti. Balkani operatsiooni tõttu lükkus sõda NSVLi vastu edasi 5 nädalat talve poole. 10. mai – Hessi lend Šotimaale. II Sõda kujuneb maailmasõjaks 1. Kallaletung Nõukogude Venemaale 1940. sügisel oli selge, et Britanniat ei vallutata, Saksamaa, Jaapan ja Itaalia sõlmisid Kolmikpakti. Saksamaa võttis suuna sõjale NSVLga - töötati välja Barbarossa plaan. - 22.juuni 1941 - Saksamaa tungis NSVL-i ja liikus kiiresti edasi kolmes suunas - lõunas Kiievi suunas - keskel Moskva suunas - põhjas Leningradi suunas - Juulis, peale kallaletungi NSVL-le sõlmisid GB ja NSVL leping ühisest sõjategevusest - 14. august - USA ja GB Atlandi harta.NSVL liitus sellega 24. sept.(vt. Fj., lk.23) - määrati kindlaks sõjajärgse maailmakorralduse
2. Millise lepingu realiseerimisega algas Teine maailmasõda? Molotov–Ribbentropi paktiga ( 9 päeva peale selle sõlmimist ). 3. Millised vastandlikud riikide blokid kujunesid Teise maailmasõja algul? 4. Kuidas võttis okupeeritud Prantsusmaa osa Hitleri-vastasest võitlusest? Vaherahuga mitteleppinud prantslased rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust Hitlerliku Saksamaa vastu. 5. Millised riigid sõlmisid Kolmikpakti? Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. 19 6. Milliste linnade all peatas NSVL Saksamaa pealetungi 1941. Aastal? Leningradi ning Moskva all. 7. Millise sündmuse tagajärjel muutus Euroopa sõda maailmasõjaks? Siis, kui Jaapan ründab USA-d. 8. Millised riigid kuulusid Hitleri-vastasesse koalitsiooni? Millised olid selle koalitsiooni tegevuse põhimõtted? Suurbritannia ja USA. Kukutada Hitler ja Saksamaa.
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
15.06.1920- Asustav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 1.12.1924-Tallinas surutakse maha kommunistlik riigipöördekatse 12.03.1934-Päts ja Laidoner teostavad riigipöörde,asudes autoritaarse valisemiskorra juurde. 23.08.1939-Molotov -Rippentrop pakti sõlmimine 28.09.1939-Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV liiduga 17. juuni 1940-Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 6. 08. 1940- Eesti inkorpeeriti NSV liidu koosseisu. kolmikpakti sülmimine Saksa, Itaalia ja Jaapani vahel. 14.06.1941- Massiline küüditamine Balti riikidest Mõisted: 1. Päästekomitee-loodi Maapäeva poolt paindlikumaks tegutsemiseks Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti 2. Iseseisvusmanifest- Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust 3
Juunis 1940 kuulutas Suurbritanniale sõja ka Itaalia, sõjategevus kandus nüüd ka Põhja- Aafrikasse, kus mõlemal riigil olid asumaad. 1941. aasta alguses saadeti sakslaste poolt Itaaliale Liibüasse appi väeüksus, mida juhatas kindral Erwin Rommel. Rommelist, kes juunis 1942 sai Generalfeldmarschalli aukraadi ja pälvis hüüdnime "Kõrberebane", kujunes II maailmasõja kõige legendaarsem väejuht. 27.09.1940 sõlmisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan Berlinis nn. Kolmikpakti, mille eesmärk oli tugevdada liidusuhteid ja hoida USA sõjast eemal. Selle pakti kohaselt pidid osapooled 15 üksteist abistama, kui kedagi neist rünnatakse (erandiks oli NSVL). Novembris 1940 ühinesid selle paktiga ka Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, märtsis 1941 ka Bulgaaria (viimane küll pigem saksa armee kartuses). Ungari parempoolne diktaator admiral Horthy oli natsionalist.
Austria, Slovakkia, Iirimaa, Sveits, Prantsusmaa, Ungari, Türgi, Luksemburg, Bulgaaria, Kreeka, Soome, Vichy- Jugoslaavia, Prantsusmaa, Taani, Norra Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan. 1940. aasta sügisel sõlmisid Itaalia, Jaapan ja Saksamaa vastastikuse abistamise- ja koostöölepingu Kolmikpakti. Selle lepinguga ühinesid hiljem Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Slovakkia. Lääneliitlaste poolt oli USA, kes toetas liitlasi lend - lease kaudu (Ameerika tööstustoodete tasuta või võlgu tarnimine), kuni Pearl Harbouri ründamiseni 7. detsembril 1941. 1941 hakkas välja kujunema kolmikliidu vastu võitlevate riikide liit, kuhu kuulus sõja lõpuks 49 riiki. Liitu hakati nimetama hitlerismi vastaseks koalitsiooniks. See ei kujunenud välja
laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 4. II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka esimese maailmsõja jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõda vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise maailmasõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukoguse Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki). II maailmasõda kujunes välja: Lääne- ja Idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja- Aafrika piirkonda. Kaug- Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu- Aasias ja Okeaanias. 2. Külma sõja väljendusvormid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
