See kujutab endast lepingut, millega õpilane saab kogu haridusele kulutatud raha riigilt tagasi, peale seda kui ta on Eestis oma erialal 5 aastat töötanud. Soodne hariduspoliitika on siia meelitanud ka palju välisüliõpilasi. Lisaks soodsusele on Eesti muutnud hariduse innovatiivseks ja õpilassõbralikuks. Olles varem olnud iPad'i revolutsiooni eesotsas, on asutud koolides katsetama ka 3-mõõtmelisi puutetundikke projektorid. Tänu rahva üldisele kõrgele haridustasemele on lihttööliste palgad väga kõrgeks tõusnud, sest siis on Eestis nii vähe nõnda madala haridusega inimesi, kes näteks müüjaks sobiks. Kõik see omakorda on pannud Eesti majanduse uskumatult kiirelt kasvama, ning Eesti plaanib eurotsoonist välja astumist ja uue rahaühiku eegu kasutuselevõttu, et euro ei hoiaks Eesti majanfust tagasi. Aastaks 2050 on Eestist saanud maa mis kaupleb teadmistega ja kogu innovatsioon on muutnud Eesti üheks juhtivatest teadusriikidest
seoses tema elukutsega. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. 7.Küsija ei püüa kuidagi vastajat mõjutada, ta küsib küsimusi, mis on aktuaalsed ja ei pommita küsimustega, vaid laseb vastajal oma mõtteid koondada ja rääkida. 8.On üks küsija ja üks vastaja, seega ei oska selle punkti kohta midagi öelda. 9.Esinejate keelekasutus on nende haridustasemele ja ühiskonna positsioonile omane. Nad suudavad rääkida arusaadavalt, rääkides aeglaselt, omades head diktsiooni ja ei kasuta mõisteid, mis oleks mõnele vanusegrupile raskesti mõistetavad. Heiki Nabi ei ole ehk nii hea kõnemees, kui oli seda Aaviksoo, kuid ta räägib samuti kõigile arusaadavalt. 10.Osalejad ei täienda teineteist. Küsija küsib küsimusi ja vastaja vastab, küsija ei lisa omapoolset arvamust, vaid esindab vahepeal avalikkuse arvamust. 11
Peaasi et maksavad selle üüratu summa kõrghariduse eest ja vaadaku ise kuidas hakkama saab. See on väga isekas ning pole õiglane. Aga samas elu ju ongi ebaõiglane? Riik on kõigi vastu mingil määral ebaõiglane. Ehk ongi parem kui kõrgharidust tasutaks ei läheks, sest Eesti riigil on vaja väga erinevate haridustega inimesi nii oskustöölisi kui ka kõrgharituid. Sest kui kõrgharituid inimesi liiga palju on, siis pole neile lihtsalt nende haridustasemele tööd pakkuda. Seega lõpuks poleks sellest kuidagi ju riigile kasu. Minu arvates tuleks kõrghariduse hinda langetada, nii et see poleks liiga kallis, kuid ka nii odav et kõik lausa jookseksid kõrgharidust saama. Muidugi oleks hea, kui tudengite elu tehtaks paremaks, sest tõesti hetkel on nende elu üsnagi ekstreemne ning tulevad vaevuliselt ots otsaga kokku. Kuid samas iga inimene peaks tunda kord elus raskustes olemist.
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Arvesse võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi. Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid. Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine. Üksikemaga perekonnas ainult ema. Soolise segregatsiooni tõttu koonduvad mehed ja naised eri ametitesse ja majandussektoritesse, töötavad eri kutsealadel ja eri ametipositsioonidel.
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Seega majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Norra on traditsiooniline mereriik. Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine
Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra rakendab põhiliselt segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ning valitsuse sekkumine. Riigis on suhteliselt palju loodusvarasid, mis kõik on tänapäeval kõige tähtsamateks maavaradeks maailmas, nagu nafta ja maagaas. Tänu energia heale kättesaadavusele, soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, laialdasele industrialiseeritusele, kõrgele haridustasemele ja poliitilisele stabiilsusele, on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis oma jõukuselt on väga kõrgel kohal maailmas. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Majanduspoliitika eesmärgiks on rahva sissetulekute võrdsustamine, mille tõttu on hetkel riik suhteliselt homogeenne. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli
parema tehnikaga sõit võimaldas teha veel pikimaid reise kui ennem. Reformatsiooni (XVI saj) ehk usupuhastuse algataja Martin Luther (1483-1546) püüdis ristiusu õpetust puhastada sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Seega hakkas kirik üha enam ühiskonda mõjutama ja tekkisid mitmed usuvaenlused. Vastureformatsiooniga (XVI- XVII saj) seati aga eesmärgiks protsetantismi väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine.Tagajärjeks jõuti uuele haridustasemele katoliku kiriku ühtsuse taastamisega . Taolised ususõjad ja vaenud on aga ühtpidi täiustanud veelgi inimeste usulisi väärtusi ja teistpidi muutnud kiriku osatähtsust ühiskonnas. Ususõjad on toonud aga palju kahju ja tohutu hulk inimesi on tapetud. Tänapäeval kestavad taolised vaenud siiani ja usu pärast surevad süütud inimesed. Leian ,et usk peaks siiski jääma inimese õiguseks ja selle muutmine on ainult tema asi.
d) Iga töötaja saaks õigeaegselt tööks vajalikud ressursid 3. Organisatsioonis tekkiv sünergiline mõju on: a) Aineline, visuaalne, kollegiaalne b) Aineline, organisatsiooniline, vaimne c) Aineline, kolmemõõtmeline, materiaalne 4. Juhitavusnormi all mõistetakse: a) Ülemuste arvu ühe alluva kohta b) Juhile vahetult alluvate töötajate piirarvu c) Tööde arvu, mida juht peab regulaarselt iga päev tegema d) Ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele 5. Juhi rollid Mintzbergi järgi on: a) Suhtlusrollid, infoga seotud rollid, materiaalse ressursiga seotud rollid b) Suhtlusrollid, infoga seotud rollid, otsustamisega seotud rollid c) Suhtlusrollid, otsustamisega seotud rollid, personaliga seotud rollid 6. Volituste delegeerimise efektiivsus aitab tagada: a) Volituste ja vastutuse kirjalik fikseerimine b) Õiguste ja kohustuste vastavuse tagamine c) Alluvate asumine geograafiliselt erinevates paikades 7
b. pärsivad omaalgatuse kasutamist organisatsioonis c. on töösuhe Küsimus 15 Motiveerimise eesmärk on: a. töötajate hindamissüsteemi väljatöötamine b. suunata inimeste pingutused ettevõtte eesmärkide paremale täitmisele c. saavutada töötajate vähene vahelesegamine juhtimisse Küsimus 16 Juhitavusnormi all mõistetakse a. ülemuste arvu ühe alluva kohta b. juhile vahetult alluvate töötajate piirarvu c. ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele d. tööde arvu, mida juht peab regulaarselt iga päev tegema Küsimus 17 Ebaefektiivse delegeerimise sümptomiteks on: a. töötajad segavad teid sageli b. tööhulk töölaual aine kasvab c. tähtaegadest peetakse kinni d. töötajad on motiveeritud ülesandeid täitma Küsimus 18 Juhi rollid Mintzbergi järgi on: a. suhtlusrollid, otsustamisega seotud rollid, personaliga seotud rollid b. suhtlusrollid, infoga seotud rollid, materiaalse ressursiga seotud rollid c
rahul. Haridustaseme ja turvalisuse rahuolu vahel on nõrk seos olemas, kuna hii-ruut-statistiku väärtuseks on 53,82 (df=30, p=0,005) ja Crameri V= 0,113. Jooniselt on näha, et kõige 1 kõrgemaks hindavad turvalisust lõpetamata kõrgharidusega inimesed (3,75 punkti) ning kõige madalamaks kutseharidusega inimesed (3,48 punkti). (Joonis 1.) Joonis 1 Hinnang turvalisusele vastavalt haridustasemele Vanuse ja turvalisuse hinnangu välja toomiseks koostasin neli vanusegruppi. Rahuolu paremaks hindamiseks liitsin kokku kategooriad „üldse ei ole rahul” ja „üldiselt ei ole rahul”; „üldiselt rahul” ja „väga rahul” ning „ei rahul ega mitterahul” ja „ei oska öelda”. Tulemusena paistab, et kõige rohkem on Tartu linna turvalisusega rahul noored (16 – 26). Sellest vanusegrupist on tervelt 66% turvalisusega rahul. Tabel 1
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Weissenstein, Rakvere-Wesenberg, Narva-Narwa, Kuressaare-Arensburg, Valga-Walk. Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaat oluline kauplemiskoht Tsunftijänes nurgakäsitööline, kelle vastu võitlemine muutus järjest lootusematuks Manufaktuur - hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Jesuiidid etendasid olulist rolli rekatoliseerimises. 1583. a. asutasid nad Tartus gümnaasiumi, mille haridustasemele polnud eesti varasemas ajaloos võrdset. Siis asutasid nad tõlkide seminari, mille eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate. Pühajõe mäss 1642. a. toimunud Urvaste kihelkonnas sündmus, mille käigus hävitasid talupojad Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, sest see pidavat olema pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjus. Pietism kirikuõpetajate usuvool, mis oli vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning
majanduse jätkuv tõus. Juba see, et majandus tõuseb mõne protsendi võrra näitab, et iga järgnev hommik ärkan üha majanduslikult paremas ja kindlamas riigis. Suuremaks muudatuseks on arvatavasti vaja struktuurimuudatust ja aega. Soomlaste eelis meie ees ongi aeg, nemad ei pidanud teenima 50 aastat Nõukogude võimu, mille majandus järk-järgult langes. Keegi pole põhjanaabritele kinkinud raha ega hakata seda tegema teistelegi. Eesti on riik, mis töötab ennast üles tänu kõrgele haridustasemele ja kvalifitseeritud tööjõule, mida tuuakse üha rohkem hea majanduse eelduseks. Teiseks võimaluseks võib pidada positiivset iivet ning eestlaste suuremat pühendumust oma maasse ja traditsioonidessee. Hoides elus eestlust, hoiame ka kõike, mis kinnitunud siia. See ehk aitab ka pidurdada inimeste välismaale elama minemist. Haritud ja töövõimelised inimesed on osa tugevast riigist ning nad on vastastikuses seoses majandusega. Tähtis on
suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast Statoil.
põhimõtetest, avatud turumajanduse põhimõtetele tugineva rahvamajanduse ülesehitamine ning ühiskonna deideologiseerimine on valdavalt toimunud järjekindlate ja suhteliselt radikaalsete reformide toel. Rahvamajanduse ja rahvusliku rikkuse jätkuv kasv ning riigi poliitilise, majandus- ja rahasüsteemi võime lahendada kriitilisi olukordi tunnistavad seniste valikute õigsust. Eesti edukus on paljuski taandatav heale üldisele haridustasemele, mis tugineb traditsioonilisele hariduse väärtustamisele eestlaste poolt. Olulised muudatused on aset leidnud ka haridussüsteemis. Laulva revolutsiooni käigus tekkis haridussüsteem; osalt isevooluline, osalt seadusandlikult tagatud areng on hariduselu demokratiseerinud ja detsentraliseerinud; hariduse sisu on muutunud oluliselt inimesekesksemaks; suurenenud on pluralism ja valikuvõimalused nii haridusasutusi kui hariduse sisu puudutavalt. 1992
religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu -- puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Sealjuures vallandati puudulikule vene keele oskusele viidates enamik eestlastest kooliõpetajatest, kellel oli kandev osa rahvuslikus ärkamises. Kooliõpetuse muukeelseks muutmine andis tagasilöögi eestlaste haridustasemele: kui 1886. aastal oskas Eestist võetud nekrutitest lugeda 98%, siis 1901. aastal vaid 80%. Vene keel muudeti asjaajamiskeeleks ka riigi- ja omavalitsusasutustes ning kohtutes -- pea kõik sakslastest ja eestlastest ametnikud asendati enamasti umbkeelsete venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid
Majandus Norra majandus on kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on
lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate kohaselt sõeluvad tööandjad tulevased töövõtjad välja, tuginedes mitmesugustele signaalidele, näiteks omandatud haridustasemele. Haridus ei ole siin otsene tõend suurema tootlikuse kohta, vaid pigem latentne, teatavate mittemõõdetavate omaduste näitaja. Sümboolne teooria – sümboolne teooria rõhutab hariduse kui sümboli tähtsust. Selle kohaselt ei tulene töökoha haridusnõue mitte objektiivsest vajalikkusest, vaid on legitiimne võimalus piirata ligipääsu osale kõrgematele ametikohtadele, mis kindlustavad ka suurema palga.
religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu -- puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Sealjuures vallandati puudulikule vene keele oskusele viidates enamik eestlastest kooliõpetajatest, kellel oli kandev osa rahvuslikus ärkamises. Kooliõpetuse muukeelseks muutmine andis tagasilöögi eestlaste haridustasemele: kui 1886. aastal oskas Eestist võetud nekrutitest lugeda 98%, siis 1901. aastal vaid 80%. Vene keel muudeti asjaajamiskeeleks ka riigi- ja omavalitsusasutustes ning kohtutes -- pea kõik sakslastest ja eestlastest ametnikud asendati enamasti umbkeelsete venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558- Vene väed vallutavad Tartu peapiiskopkonna, 1561- Harju-Viru vasallid. Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande, 1583- Pljussa vaherahu, 1632- Tartu Ülikooli asutamine 1684-Tartu lähedale asutatakse õpetajate seminar , 1686- Forseliuse visiit Rootsi kuninga juurde oma kahe jüngriga , 1696-97- Eesti senise ajaloo suurim näljahäda, 1699- Rootsi-vastane liit 1700- Põhjasõja algus, 1710- Pärnu, Riia ja Tallinna kapituleerumine, 1715- eesti keelne Uus Testament , 1739- Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle toimetatud põhjaeesti keelne piibel, 1765- maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava- nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse, 1783-1796- Asehalduskord ( Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühine asevalitseja) , 1784- Räpina puuaiasõda/ kirjanik August von Kotzebue asutatud esimene teatritrupp Eestis ...
b. tema pahatahtlikkusest c. madalast kõne arengu tasemest d. tema raskustest oma käitumise juhtimisel e. tema tähelepanuvajadusest 8) Kui koolieelik ei tunne huvi tähtede vastu, võib see olla tingitud diagnoosimata a. nägemispuudest b. kõigist nimetatutest c. pervasiivsest arenghäirest d. vaimsest alaarengust e. düsleksiast 9) Keskkonna analüüsimisel tuleks ennekõike keskenduda a. lapse vanemate haridustasemele b. mitte ühelegi nimetatutest c. lapse pere sotsiaalmajanduslikule staatusele d. lapse suhetele eakaaslastega e. lapse pereliikmete omavahelisele läbisaamisele 10) Laste uurimiseks tuleks sõltumata lapse olukorrast ja vanusest peaaegu alati piirata ... kasutamist. a. vaatluste b. verbaalsete ülesannete c. küsitlemise d. tegevuslike ülesannete e. testimise 11) Hindamisel tuleb arvestada teatud põhimõtteid. Neist eetilisuse ja humanismi põhimõtte kohaselt a
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jää...
2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Talinn) Liivimaa kubermang (keskus Riia) Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa Vastureformatsioon ehk rekatoliseerimine, koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Suuremad kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa kandsid jesuiidid. 1583 asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Gümnaasiumile lisaks asutati veel tõlkide seminari, mis pidid ette valmistama preestrikutseks sobivaid kandidaate kohalike hulgast. Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu vallutasid, lõpetas see nii jesuiitide tegevuse, kui ka katoliku ajastu Eestis. Haldusjaotus 1. Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Haldaja: kindralkuberner 2. Liivimaa kubermang (keskus Riia)
med., meditsiin). 4 Riigi haridus Norras on tasuta, kus kuulub keskharidus. Vaatamata sellele, haridus tasu riigi ülikoolides Norras on liiga väike. 5 3 http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/ 4 http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/ 5 http://www.norge.ru/norsk_uddannelse/ 3 4 Eesti haridussüsteem Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: alusharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Igale haridustasemele on kehtestatud nõuded, mis on esitatud riiklikes õppekavades. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole- ja gümnaasiume. Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel
rahvahääletused, kus taaskord sekkutakse riigi juhtimisse. Minule piisab nendest õigustest, et olla kindel Eesti riigi vabaduses ja demokraatias. Otsedemokraatia põhimõteteks on kodanikud peavad saama ise otsustada oma saatuse üle ja see on ainukene puhas demokraatia vorm kus nii toimitakse. Sellega kaasneksid järgnevad hüved: 1. See looks paremini informeeritud ja poliitiliselt haritumad kodanikud, seega kasulik haridustasemele. 2. See võimaldab avalikusel avaldada oma vaateid ja huve ilma, et peaks toetuma enese huvides poliitikule. 3. See kindlustab reegli seaduslikust, selles mõttes, et on tõenäolisem inimeste leppimine sellega kuna nad ise selle otsuse tegid. Olen arvamusel, et otsedemokraatia kahjuks ei ole tänapäeva ühiskonnas enam kohta. Nagu mainitakse esindusdemokraatias saaks otsedemokraatiat juurutada vaid väikestes kogukondades
Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Turistlik ehk kvalitatiivne taluvusvõime on seotud turistide arvukusega. Kvalitatiivse taluvuse piir on ületatud, kui turistide liigne rohkus ei võimalda pakutavast täit elamust saada ja turismiobjekti väärtus külastajate silmis seetõttu väheneb, st üks turist häirib teist. 8. Loodusturismi positiivne roll- Riiklikul tasandil- loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, oluline naiste ja noorte tööhõive seisukohalt. Loob linna ja maa kontakti, väärtustab maapiirkondi ja maaelu, suurendab sisemajanduse kogutoodangut, tasakaalustab maksebilanssi. Suurendab riigi tulusid, tagab maapiirkonada elujõulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta. Tutvustab Eesti maakultuuri, ja loob Eesti mainet turismi maana. Piirkondlikul tasandil- mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust, suurendab kohalikku eelarvet maksude
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Ko...
mõju. · 1802.-1804. Aasta Eesti- ja Liivimaa talurahva regulatiivid lõpetavad ühe ajajärgu agraarkorralduste ajaloos. Pärisorjus jäi küll püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu eest. Vastureformatsioonid · Olulist osa rekatoliseerimises etendasid jesuiidid, kelle toomist Liivimaale korraldas paavsti saadikAntonio Possevino. · 1583. Aastal asutati Tartus jesuiitude gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. · Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate kohaliku rahva hulgast. Luteri kirik Rootsi aja algul · Joachim Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristuse süsteemi. · Hermann Samsonist sai luterliku fundamentalismi silmapaistvamaid esindajaid. · 1626
Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Väliskaubandus Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne.
Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminaar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Aastad 1558-1583 Liivi sõda 1570,1577 Tallina piiramine
Lähtudes erinevatest uuringutest, on selge, et eestlastel on paremad võimalused ülemisse sissetulekukvintiili kuuluda. Sellest tulenevalt on ka vene vähemuse majanduslik olukord keskmiselt eestlaste omast kehvem. Majandusliku integratsiooni kitsaskohad on jällegi suuresti haridusest ja keeleoskusest tingitud. Juhul, kui need nõuded on täidetud, või on omandatud isegi kõrgem haridus, kui nõutud, on ikkagi tunduvalt raskem leida tööd, mis vastaks haridustasemele, sest eestlased valivad enda alla pigem eestlastest tööjõudu. Rahvuslik diskriminatsioon on kindlasti üks põhjustest, miks on vene vähemuse majanduslik olukord selline, nagu ta hetkel on. Sotsiaalse integratsiooni seisukohalt saab järeldada seda, et vene vähemust aktsepteeritakse Eesti ühiskonna osana, aga esinevad ikkagi teatud sotsiaalse tõrjutuse faktorid. Lähtudes Kronauer 1998. aasta tõrjutuse dimensioonidest, kirjeldaksin igat dimensiooni vene vähemuse näitel:
religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu -- puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Sealjuures vallandati puudulikule vene keele oskusele viidates enamik eestlastest kooliõpetajatest, kellel oli kandev osa rahvuslikus ärkamises. Kooliõpetuse muukeelseks muutmine andis tagasilöögi eestlaste haridustasemele: kui 1886. aastal oskas Eestist võetud nekrutitest lugeda 98%, siis 1901. aastal vaid 80%. Vene keel muudeti asjaajamiskeeleks ka riigi- ja omavalitsusasutustes ning kohtutes -- pea kõik sakslastest ja eestlastest ametnikud asendati enamasti umbkeelsete venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli
massiturismi loodusesse, planeerimisel arvestada ökoloogilist ja sotsiaalset taluvusvōimet. Turismi positiivne mõju Turism on kujunenud vōtmeküsimuseks majanduselu arenguprobleemide lahendamisel ning seetōttu tuleb lähemalt vaadelda, milles seisneb turismi fenomen. Vaatleme neid mōjusid kolmelt tasandilt: riiklikult, piirkondlikult ja ettevōtja seisukohast. Riiklik tasand: Loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, eriti oluline naiste ja noorte tööhōive seisukohalt; Orienteerib kohalike elanike peamiselt tootmiskeskset mõttemalli ümber turukeskseks; Loob eeldused ääremaade arenguks; Suurendab sisemajanduse kogutoodangut; Tasakaalustab maksebilanssi; Suurendab riigi tulusid; Tasakaalustab sissetulekute regionaalset jaotumist;
üksustes, kolmanda sektori organisatsoonide ning haridusasutuste sihipärane ideoloogiline, seadusandlik, korralduslik ja finantsiline tegevus haridussüsteemi arengu suunamiseks ja haridusprioriteetide kujundamiseks.Teiselt poolt on hariduspoliitika kirjalikult fikseeritud kokkulepe haridussüsteemi arendamiseks. Haridusobjektid - haridussüsteem tervikuna, haridusseadustik, haridusstandardid, õppeasutused, õppekavad jms. Haridusstandard - igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi. Haridussüsteem - koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest
● Infotahvlid-reeglid looduses käitumiseks ● Prügimajandus-operaatorfirma ● Keskkonnateadlikud giidid ● Hinnad vastavalt hooajale 19. Kuidas suurendada turismi positiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale? Turism on kujunenud vōtmeküsimuseks majanduselu arenguprobleemide lahendamisel ning seetōttu tuleb lähemalt vaadelda, milles seisneb turismi fenomen. Vaatleme neid mōjusid kolmelt tasandilt: ● Loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, eriti oluline naiste ja noorte tööhõive seisukohalt; loob eeldused ääremaade arenguks ● Tagab maapiirkondade elujōulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta ● Mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust ● Loob seeläbi lisatulu paljudele piirkonna elanikele ● Suurendab kohalikku eelarvet maksude laekumise näol
Ta kujundas inimestes vastikustunde sõdade vastu. Ta oli rangelt tapmise ja sõdade vastu. Hender taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud valitsejate ümbert. Protestantliku eetika mõjul pidas Herder vajalikuks käsitleda ajalooõpetuses sõdade asemel rohkem tööga seonduvat. Christian Thomasius oli kõlbusfilosoof. Ta oli ka üks valgustajatest, kes arvas, et filosoofia peab olema arusaadav ja kasu toov. Ta rõhus haridustasemele, südametunnistuste vabadusele, tema jaoks polnud ketserlusel tähendus, oli rangelt nõiaprotsesside vastu. Teaduse areng oli valgustusajastul suur. Füüsika valdkonnas arenes kõige rohkem astronoomia. Astronoomiale pani aluse Galileo Galilei. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, selle kohaselt tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. Alles 1992
kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate kohaselt sõeluvad tööandjad tulevased töövõtjad välja, tuginedes mitmesugustele signaalidele, näiteks omandatud haridustasemele. Haridus ei ole siin otsene tõend suurema tootlikuse kohta, vaid pigem latentne, teatavate mittemõõdetavate omaduste näitaja. 16 Sümboolne teooria – sümboolne teooria rõhutab hariduse kui sümboli tähtsust. Selle kohaselt ei tulene töökoha haridusnõue mitte objektiivsest vajalikkusest, vaid on legitiimne võimalus piirata ligipääsu osale
- trükiseid vähe + neist, mis oli, teame ka vähe - üritati piiblit tõlkida – ebaõnnestus 17.saj - arenesid tartu- ja tallinnamurdeline kirjakeel, mõlemad olid loodud sakslaste poolt 1637 – Stahl’i esimene grammatikaõpik, 1686 – Virginius „Wastne Testament“ (evangeelium) 18.saj - jätkus raamatute väljaandmine - talulapsed õppisid kodus lugema - suur kirjakeele levik tänu Rootsi aja kõrgele haridustasemele - hakati ilmutama maarahva kalendreid, mis sisaldasid ilmaennustusi, nõuandeid, laadateateid, jutte 1766 -1768 – esimene eestikeelne ajakiri ’lühhike õppetus’ 1739Anton Thor Helle – esimene eestikeelne piibel 10. Rootsi aeg (1629-1699) Millal, kuidas kehtestati? 1561 – Harju, Viru ja Järva rüütelkonna alistumine Rootsile (Liivi sõja ajal) Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel.
16.Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Osalus aitab parandada töötulemuslikkust ja suurendada töörahulolu muutuste sisseviimise algul. Samuti on osaluse mõju töörahulolule on suurem kui tootlikkusele: sellest tingitud töörahulolu suurenemine on tavaliselt suurem kui on töö tootlikkuse tõus. Osalus aitab suurendada alumiste juhtimistasandite vastutust. Alluvad saavad võimaluse öelda oma sõna sekka, kuulumata ise kõrgema taseme hulka. Tänu haridustasemele ja kogemustele võivad töölistel olla sageli unikaalsed võimed, mis aitavad lahendada nende tööga seotud probleeme. Sellistel töölistel on suurem soov mõjutada nende tööga seotud otsuseid ja nad loodavad, et saavad nende küsimuste lahendamisest osa võtta. Osalus aitab parandada alluvate motiveeritust, sest nad tunnevad end antud olukorraga enam seotuna ja tunnustatuna. Paraneb nende eneseusaldus, töörahulolu ja koostöö juhtidega. Alluvad on tavaliselt enam
maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ja novembris 1994. Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi omanduses olnud firmast Statoil
toodi eestlaste poolt ülestõusu õnnestumise nimel. 2. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Vahepeal luterlaste poolt võetud kirikud anti katoliiklastele tagasi. Olulist osa selles mängisid jesuiidid. Liivimaad peeti tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katoliku usule. Juba 1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud tol ajal eestis võrdset kooli. Gümnaasiumide kõrvale asutasid jesuudid tõlkide seminari, mille eesmärk oli tuua rahva seast välja järgmised preestrid või usulevitajad. Kuna Liivi sõda oli viinud paljud kirikud hädisesse olukorda võttis kohalik talurahvas kasutusele oma vanad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Hoolimata luteri pastorite pingutustest, ei tunnistanud eestlased uut usku
negatiivselt mõjutada. Kohtunike institutsionaalne sõltumatus Nii erapooletuse kui sõltumatuse puhul on oluline ka see, et nad peavad näima sõltumatud ka kõrvaltvaatajatele. Nt kohtunikud ei tohi kuuluda ühtegi erakonda. Kompetentsuse – õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Seda tagavad konkreetsed nõuded, mida esitatakse erinevate õiguskaitseasutuste töötajate haridustasemele. Kuna õigusharidus vananeb ilma täienduseta küllaltki kiiresti, siis on mitmete õiguskaitseasutuste puhul ette nähtud eksamid vastavasse asutusse tööle võtmise eel või/ja (perioodiline) atesteerimine. Kompetentsuse nõue koos ökonoomsuse printsiibiga tähendab ka seda, et ei esitataks liiga kõrgeid kompetentsuse alaseid eeltingimusi. Kompetentsuse alaste eeltingimuste kõrgendamine toob paratamatult kaasa otseste kulude kasvu. Ning juhul kui konkreetsete
Laulukultuuri arenguga tulevad saatepillid. Tulevad partituurid Euroopa muusikast. Orel on ka Vennaste koguduse poolt toodud pill Eestisse. Eestlased hakkasid viljast piiritust ajama, oli vaja ellu jääda. Eesti talupoeg hakkas jooma. Tekkis kõrtside võrk. Iga kolme versta peale oli kõrts ja see oli mõisale suurim tuluallikas. Kõrts oli eestlaste klubi, kus sõlmiti lepinguid, arutati seadusi, küsiti nõu, otsiti tüdrukuid ja sulaseid. 6. Estofiilide-sakslaste mõju eesti talupoja haridustasemele. (A. W. Hupel, O. W. Masing jt.) Pastorina paistis August Wilhelm Hupel (1737 1819) silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta.
Seeläbi suureneb nende vastutus eesmärkide saavutamise eest. Kui inimesed midagi tahavad, siis leiavad nad selleks ka tee. Niisugustes tingimustes näevad alluvad juhis oma püüdluste toetajat. Alluvad on pigem valmis oma juhiga koos aktiivselt töötama kui tema vastu seisma. Iga töörühma edu aluseks on see, et rühma liikmed tahaksid teha meeskonnatööd. On oluline et alluvad saaksid võimaluse oma sõna sekka öelda, kuulumata ise kõrgema taseme hulka. Tänu haridustasemele ja kogemustele võivad töölistel olla sageli suurepärased võimed, mis aitavad lahendada nende tööga seotud probleemi. Et erinevad asutused tegutsevad erinevates tingimustes on osalusest saadav kasu erinev. Asutuse kui terviku puhul on selleks suurem töömaht (toodangu väljalase, kauba käive) ja kõrgem kvaliteet või teeninduskultuur, sest alluvatel on sageli häid ettepanekuid nii toodangu hulga kui kvaliteedi parandamiseks. Alluvatel võib olla ka häid ideid kulude vähendamiseks
või Facebookis? TV mõju: Ma olen see, mida vaatan: milline kanal, millised saated otsene mõju tv poolt toodetavale, sest nähes, mida vaadatakse, vastavalt sellele rõhutakse enam sihtrühma huvidele, ootustele ja valitakse ka sobiv eetriaeg jms juurdekuuluv, nt võrdle lastesaateid vs spordisaadetega - Võimulolijad reguleerivad meediat ja sealnäidatavat - Kanalid esitavad nõudmisi oma töötajatele ja nende haridustasemele - Samastumine tv kangelastega - Kas kõik oleksidki kangelased kui poleks tv-s olnud 48. kuidas massimeedia mõju sotsiaalsetele faktidele mõjutab iga inimest individuaalsel tasandil? Raadio, tv, arvuti ja neti omamine staatus, vajadus, normaalsus? TV: · Kultuur: mood väärtused, keel · Kuritegevus: vägivald, deviantsus, tolerantsus · Haridus harivad saates keeleõpe, kokasaated Haridus kui süsteem koolivägivald, suhted
d. Iga töötaja saaks õigeaegselt tööks vajalikud ressursid 3. Organisatsioonis tekkiv sünergiline mõju on: a. Aineline, visuaalne, kollegiaalne b. Aineline, organisatsiooniline, vaimne c. Aineline, kolmemõõtmeline, materiaalne 4. Juhitavusnormi all mõistetakse: a. Ülemuste arvu ühe alluva kohta b. Juhile vahetult alluvate töötajate piirarvu c. Tööde arvu, mida juht peab regulaarselt iga päev tegema d. Ettekirjutust, mis määrab nõudmised juhi haridustasemele 5. Juhi rollid Mintzbergi järgi on: a. Suhtlusrollid, infoga seotud rollid, materiaalse ressursiga seotud rollid b. Suhtlusrollid, infoga seotud rollid, otsustamisega seotud rollid c. Suhtlusrollid, otsustamisega seotud rollid, personaliga seotud rollid 6. Volituste delegeerimise efektiivsus aitab tagada: a. Volituste ja vastutuse kirjalik fikseerimine b. Õiguste ja kohustuste vastavuse tagamine c. Alluvate asumine geograafiliselt erinevates paikades 7
nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga. Kohtunike sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega ja mitmete muude vahenditega. Kompetentsuse nõue tähendab seda, et õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Seda tagavad konkreetsed nõuded, mida esitatakse erinevate õiguskaitseasutuste töötajate haridustasemele. Kuna õigusharidus vananeb ilma täienduseta küllaltki kiiresti, siis on mitmete õiguskaitseasutuste puhul ette nähtud eksamid vastavasse asutusse tööle võtmise eel või/ja (perioodiline) atesteerimine. Kompetentsuse nõue koos ökonoomsuse printsiibiga tähendab ka seda, et ei esitataks liiga kõrgeid kompetentsuse alaseid eeltingimusi. Kompetentsuse alaste eeltingimuste kõrgendamine toob paratamatult kaasa otseste kulude kasvu. Ning juhul kui
Kohtunike sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega ja mitmete muude vahenditega. Kompetentsuse nõue tähendab seda, et õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Seda tagavad konkreetsed nõuded, mida esitatakse erinevate õiguskaitseasutuste töötajate haridustasemele. Kuna õigusharidus vananeb ilma täienduseta küllaltki kiiresti, siis on mitmete õiguskaitseasutuste puhul ette nähtud eksamid vastavasse asutusse tööle võtmise eel või/ja (perioodiline) atesteerimine. Kompetentsuse nõue koos ökonoomsuse printsiibiga tähendab ka seda, et ei esitataks liiga kõrgeid kompetentsuse alaseid eeltingimusi. Kompetentsuse alaste eeltingimuste kõrgendamine toob paratamatult kaasa otseste kulude kasvu
kirikut, ajakirjandust ja seltsielu – puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Sealjuures vallandati puudulikule vene keele oskusele viidates enamik eestlastest kooliõpetajatest, kellel oli kandev osa rahvuslikus ärkamises. Kooliõpetuse muukeelseks muutmine andis tagasilöögi eestlaste haridustasemele: kui 1886. aastal oskas Eestist võetud nekrutitest lugeda 98%, siis 1901. aastal vaid 80%. Vene keel muudeti asjaajamiskeeleks ka riigi- ja omavalitsusasutustes ning kohtutes – pea kõik sakslastest ja eestlastest ametnikud asendati enamasti umbkeelsete venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
