See erakond, kui seda nii võib nimetada, koosneb meie väikese Eestimaa noortest, kelle eesmärgiks on teha nn. kõike üle Eesti ja väljaspool Eestitki. Nad korraldavad igasuguseid erinevaid kampaaniaid ja ettevõtmisi, osalevad välisreisidel ja avardavad enda ja teiste silmaringi iga päev. Mulle on see erakond kõige rohkem muljet avaldanud oma oskustega tegutseda vaikselt aga hästi. Ma ei olnud sellest erakonnast mitte midagi kuulnud, kuni ühe suveni, mil olin Tartus külas oma isal. Juhslikult mööda Tartut jalutades märkasin
Laps räägib siis kui kana pissib? Noor = laps? Ilmselt igaüks, kes on lastega kokku puutunud, teab, et see väide ei vasta tõele. Koolis või tänaval noori kuulates saab kiiresti selgeks, et oma arvamuse avaldamisel ei ole nad just tagasihoidlikud. Tänu Internetile on igaühel võimalus oma mõtteid kogu maailmaga jagada ning kõige rohkem haaravad sellest kinni noored. Delfi Rahva Hääl kubiseb noorte rahvaajakirjanike töödest ja igal enesest lugupidaval teismelisel on veebipäevik, või vähemalt Facebooki konto, kus iga pisematki mõtet teistega jagada. Sageli ei pane aga sedasorti mõtteavaldused täiskasvanuid teismeliste arvamusavaldustesse tõsiselt suhtuma. Miks peakski keegi tõsiselt võtma inimest, kes on just hetk tagasi Internetis kõigile kuulutanud, et reede õhtul sai ,,rajult läbu pandud ja nüüd on ilgelt rõve olla" või teatanud, et tegi kogemata Facebooki virtuaalfarmis peenrad viltu? See aga...
Ma olen üks noortest. Olen üks tänapäeva noortest. Noortel on alati väga palju probleeme. Osa probleeme on sarnased, aga osa täiesti erinevad. Olen kuulmislangusega neiu. Ma õpin Tartu Hiie Koolis. Käin kümnendas klassis. Vaba ajal pärast tuned õpin ruttu järgmiseks päevaks ja lähen siis linna. Linnas ostan asju ja toitu. Nädalalõppudel tegelen arvutiga ja vaatan filme. Mõnikord käin vanematega restoranis söömas. Minu sõbrad õpivad samas koolis. Tegelikult ei ole mul erilisi unistusi
Alkoholitarbimise vanusepiir on seadusega kindlaks määratud, aga kui esitada mööduvale koolikaaslasele küsimus: Kas sa oled alkoholi tarbinud enam, kui kolm korda? Tuleb sealt kindlasti jaatav vastus. Kas noored üldse teavad mis on alkohol ja mida see põhjustada võib? Alkohol on uimasti, mis muudab Sinu käitumist ja enesetunnet. Alkohol mõjutab iga Sinu kehaosa, samuti on alkohol kalorirohke ja võib põhjustada ülekaalulisust. On noori, kes joovad selle eesmärgiga, et muretult aega veeta, aga see viitab tegelikult sellele, et inimesega ei ole kõik korras ning kui ta eitab, et ta ei saa ilma alkoholita hakkama on see aluseks sellele, et tal on haigus mida nimetatakse alkoholismiks. Tegelikult võib öelda, et ega meie riikki ei soodusta alkoholi mittetarbimist alaealiste eest. Telekast tulevad ju igasugused alkoholi soodustavad rekl...
Jaapan Nihon 'tõusva päikese maa' Kuna Jaapan on suhteliselt eraldatud saareriik, siis tekkisid esimesed vähesed väliskontaktid alles 16. sajandil, enne mida oli riik välismaalastele suletud. Päriselt avatuks muutus Jaapan alles 1868. aastal. Esimesed lääne poolt Jaapaniga äri ajama hakanud olid usu sildi all tegutsenud jesuiidid. Suhteid loodi kohalike väepealike- shogunidega.Jaapan on tänaseni keisririik ja alles pärast Teist maailmasõda tegi jaapanlaste poolt Päikesejumala järeltulijaks peetud keiser esimest korda teatavaks, et temagi on tegelikult inimene. See oli suur sokk kogu Jaapani ühiskonnale.Riigi, kultuuri ja rahvastiku ülesehitust ning arengut on väga tugevalt mõjutanud sellised vanad ja võimsad kultuurid nagu Hiina ja Korea. Sellest hoolimata peetakse Jaapani saarestiku põlisrahvaks 12 000 aasta eest end seal sisse seadnud ainusid. Need on veidi europii...
Näota kurjus Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt lahutavaid saateid ja uudiseid, mille abil saab teadvustada ülejäänud maailmast
Kes vajaks noort? On teada, et keegi ei saa vanaks, kui ta pole kunagi noor olnud, sest elutarkus ja kogemused tekivad tasapisi erinevatel eluetappidel ning et elu keerdkäike mõista, tuleb need etapid läbida. Kui noored on paljude sõnul veel väga kogenematud ja eluvõõrad, siis miks vajatakse neid aja kulgedes aina rohkem? Noorteks loetakse umbes 17 35aastaseid inimesi, kes on võimelised midagi ühiskonna jaoks korda saatma. Alla ja üle selle vanuseid ei arvestata ühiskonnas vajaliku tervikliku osana. Muidugi arvestatakse lastega ja pannakse suuremat rõhku neile, sest nendest loodetakse kasvatada korralikud ja kasulikud inimesed. Pensioniealised on ühiskonnale ja riigile osaliselt koormaks peamiselt pensionirahade pärast, mida riigil palju maksta ei ole, eriti praegusel majanduslikult raskel ajal. Noorus on lai mõiste ning selda mõistetakse erinevalt. Mina kui veel väga noor ...
Vladislav Venediktov 8.kl Noored ja Alkohol 14-15 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. Ma ei tea mida ma peaksin ütlema ? Kas see on halb või hea, aga see on ikkagi hämmastav, et 58 % 14 kuni 15 aastaseid noori oli kunagi täis olnud. ,,Miks noored joovad alkoholi?" Noored on väga uudishimulikud elusolendid. Nendel tekib eriti suur huvi keelatud asjade vastu nagu näiteks Alkohol. Paljud noored tarbivad alkoholi selle jaoks, et lõõgastuda või kui on halb tuju ja miks siis ei tohi ühe napsu võtta selleks et meel oleks natukene rõõmsam. Eriti palju oleneb seltskonnast või noore karakterist, kui näiteks kõik joovad ja sa ei joo, siis sa pole ju mingi mees, sa pead ju ikka mõne napsu võtma selle jaoks, et nende jaoks sõber olla. Mõnes kampaanias on näiteks liider kell...
veebisaiti, mis on suunatud noorte teadlikkuse tõstmisele. Veel ka ajakirjanduslikud kanalid, mis tänapäeval sisaldavad tööpakkumisi ja reklaame, mis on suunatud tööotsijatele. Analüüsisin erinevaid kanaleid noorte võimalustest ning leidsin, et on üsna palju variante, läbi mille leida tööd või olla lihtsalt rohkem kursis oma võimalustega. 3.1 Võimalused läbi sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia olulisus on noorte seas kasvanud viimase viie aastaga väga palju. Üle 70% noortest peab seda väga oluliseks. Kõige rohkem kasutatakse Facebooki. Järgnevad Linkedin ning blogid. Kõige vähem oluliseks peetakse Twitterit.8 Isiklikult sotsiaalmeediaportaalis Facebook ringi vaadates on jäänud silma noorte enda postitused, milles keegi kirjutab, et otsib tööd, pakub tööd, keegi tema tuttav otsib töötajaid jne. Tänu nendele postitustele leiavad paljud noored tööd just tutvuste kaudu. Jagatakse ka erinevate
Mis on minu kui noore jaoks oluline? Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased Täna räägin ma teile teemadel, mis mõjutavad iga noore inimese elu, kuid mida vahel ei käsitleta vajalikul määral. Kas olete kunagi mõelnud kui palju meil tegelikult vedanud on? Vabadus on meie generatsiooni jaoks enesestmõistetav. Me saame näha maailma ja kogeda tähtsaid sündmuseid. Meil on üldjuhul ka vabadus teha ise oma otsuseid ja kujundada oma maailmapilti. Loomise ja ideede avaldamise vabadus: see on võimalus nii kritiseerida kui luua midagi imelist, ilma, et keegi neid kontrolliks. Me vanematel polnud valikuvõimaluse omamise privileegi. Neilt oodati et nad jääksid kindlatesse raamidesse, toimus ühiskondlik seisak. Loovus oli piiratud ning mõtlev inimene ei saanud toimida vabalt. Aga minul kui noorel on vabadus oluline just seetõttu, et ma saan avaldada oma arvamust ja mitte elada kinnises ühiskonnas, kus ma ei kuule teiste mõtte...
Gümnaasium NOORTE OLUKORD TÖÖTURUL Referaat Juhendaja : 2012 Noorte olukord tööturul Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel
,,Tegutseda saab siis, kui enam ei karda’’ (Tommy Hellsten) Millegi pärast on üldine arvamus Eesti noortest kui mugavatest äraolijatest. Justkui inimesed käivad koolis lihtsalt selleks, et kuuluda tavapärasesse ühiskonna normi. Milles aga seisneb õpilaste laiskus? Kas tõesti ei lähe noortele korda, milline on nende tulevik ja kuidas nemad seda muuta saaksid? Tihtipeale polegi probleemiks laiskus, vaid pigem teadmatus ja kartus. Iga ühiskonna korralikuks funktsioneerimiseks on vaja rahuldada oma liikmeid. Kõigile
Eesmärk oli välja uurida põhjused ja statsistika selle kohta, kui paljud noored ja miks energiajooke tarvitavad. Uurimistöö koosneb neljast peatükist, milles kirjeldatakse energiajookide koostist ja selle mõju inimkehale. Tuuakse välja põhjused, miks noored ei tohiks tarvitada energiajooke. Püstitakse hüpotees, et noorte teadlikkus energiajookide mõjust on väike. Küsitluse tulemustest võib järeldada, et liiga suur osa (72%) noortest tarvitab energiajooke. Vaid 38% õpilastest ei tarvita neid regulaarselt. Ilmnes, et levinum jook vastanute seas on Starter. Peamisteks põhjusteks energiajookide tarbimisel olid hea maitse ja inimeste informeeritus, et sellest saadakse energiat. Enamik tarvitab energiajooke kord päevas või kord nädalas. Küsitluste tulemustest saime teada, et 62% õpilastest ei olnud teadlikud energiajookide kahjulikkusest. Teadlikud olid 38% noortest. Sellega järeldasime, et meie hüpotees on
Kes on selles süüdi, kuidas tänapäeva noored käituvad ? Noorte käitumine muutub iga aastaga üha hullemaks. Viimasel ajal kirjutatakse tihedamini ajalehtedes juttu noortest, kes tapsid kellegi või varastasid midagi. Kes selles süüdi on, et noored sedasi käituvad? Kas vanemad , kes ei toeta oma last piisavalt või äkki sõbrad, kes selle eest ahvatlusi pakuvad? Neid põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kõik algab siiski kasvatusest. Kõik saab alguse perekonnast, kuidas laps üles kasvatatakse ning tema eest hoolitsetakse. Edaspidises elus mängib väga tähtsat rolli see, kui palju vanemad oma pisipõnnile tähelepanu pööravad
Sõltuvusttekitav tehnoloogia ja nooruk Viimase kümne aastaga on tehnoloogia eriliselt suure kiirusega arenenud. See on toonud kaasa igasuguseid uusi ja huvitavaid tehnilisi seadmeid. Paljud nendest on väga ahvatlevad ja pakuvad üha enam uusi võimalusi vaba aja veetmiseks ja sõpradega suhtlemiseks. Kuid mida selline kiire tehnoloogia areng endaga kaasa toob? Kõigest kaheksa aastat tagasi olid lapsed „tegijad“, kui nad olid saanud omale telefoni, millel oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli reguleerimise nupud, kõik muud funktsioonid tekivad puutetundlikule ekraanile. Tänapäeval on uuematel nutitelefonidel rohkem tööjõudlust kui kunagi kallitel lauaarvutitel. Vanasti oli keskmisel arvutil jõudlusmälu 512 megabaiti, tänapäeval on keskklassi nutitelefonil seda ...
hinnavahemikus 4000-4999 oli kõige vähem õpilasi (8% vastanutest). Kõige odavamaks telefonihinnaks osutus 1000 krooni ning kõige kallimaks 4500 krooni. Telefonikõned 7 2.1 Kui tihti helistatakse vanematele 42 % vastanutest helistab oma vanematele 1-10 korda kuus, 19 % helistab 11-20 korda kuus ning 31 % 21- 30 korda kuus. Neli % noortest helistab 41-50 korda kuus ning sama palju noori helistab vanematele 51-60 korda kuus. 2.2 Kellele helistatakse põhiliselt 86 % kõnedest noortel on põhiliselt sõpradele. 14 % noortest helistavad põhiliselt vanematele. 8 2.3 Telefonikõnede kestvus 85 % noorte kestavad kõned kuni 10 minutit. 4 % kõnedest kestavad 11-20 minutit. 11 % noortest räägivad telefoniga
’’Läänerindel muutusteta’’ on romaan Esimesest maailmasõjast. Kuna raamatu autor Erich Maria Remarque on käinud sõjas ja saanud ka mitmeid kordi haavata, oskas ta väga hästi kirjeldada sõjakoledusi. Tal on teoseid, mis räägivad sõjast on veel mitmeid. Autori teosed põletati 1933. aastal sõjavastase sisu tõttu ära ja põletati avalikult. Temalt võeti ära ka saksa kodakondsus. Romaan ’’Läänerindel muutusteta’’ räägib salgast noortest poistest kes on alles 18-aastased ja on läinud sõdima. Nad on alles tulnud koolipingist ja ei ole veel elugi näinud. Nad on füüsiliselt põrgad ja kõhnad, meesteks arenemata. Nad õpivad kuidas ellu jääda, kuhu varjuda, kuidas eristada erinevaid tapavahendeid, mis nende poole lendavad. Nad õpivad kuidas heli järgi tunda ära millega rünnatakse. Poisid oskavad käituda kui tuleb gaasi rünnak et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nad oskavad varjuda
Mis peaks muutuma eesti koolis, et eesti ühiskond oleks elujõulisem Eesti rahvaarv väheneb pidevalt, kuna iive on negatiivne, järelikult nõrgenevad nii Eesti ühiskond kui kultuur. Nende valdkondade tugevdamiseks tuleks alustada noortest, sest nemad on ju meie tulevik. Kõige lihtsam on noori suunata koolis, sest seal peavad nad käima, ning vaevalt väga paljud noored viitsiksid vabast ajast ennast harida. Kindlasti tuleks koolis eesti keelt ja kirjandust süvitsi õpetada ja lastele propageerida. Kaasa aitavad kindlasti ka teadmised eesti ajaloo kohta, mida võiks koolis õpetada rohkem, maailma ajaloo asemel. Gümnaasiuminoortele võiks anda aimu ka majandusest, mis kindlasti aitaks hiljem eesti
Tänased noored Eesti tuleviku peremehed Eesti on noor riik. Meid ei anna võrrelda Euroopa suurimate ja võimsamate riikidega, sest meil on oma riik olnud suhteliselt lühikest aega. Võib aga kindlasti õelda, et Eesti on saanud selle lühikese ajaga vägagi hästi hakkama. Kõik need suured Eesti juhid on kord noored olnud ja nad ei kujutanud kunagi ette, et just nemad tõusevad riigi tippu. Kord aga saavad meie tänapäeva noortest riigi tulevased juhid. Mida aga peaksid noored tegema, et nende riik oleks tulevikus kõrgel tasemel? Iga uus põlvkond on kindlasti mõelnud selle üle, et kuidas küll nemad tulevad hakkama tulevikus oma maa valitsemisega. Riigi peremehed ning juhtkond vahetub tegelikult kogu aeg sujuvalt. Kuna aga iga uus põlvkond on üles kasvanud uues keskonnas, siis seetõttu muudab iga uus põlvkond meie ühiskonda ja nende elukorraldust nii, nagu nende arust on kõige sobivlikum
Alkoholi liigtarbimine on seotud ka varajase seksuaalelu alustamise ja ebaturvalise seksuaalkäitumisega. Alkohol tekitab sõltuvust inimestel, kelle suguvõsas esineb juba alkohoolikuid. Eesti Haigekassa tegi 2005 aastal uuringu, ning sealt selgus, et noored inimesed ei tea alkoholitarbimisega seotud tervisehädadest. Näiteks 250 Eestis elava 1115- aastase noore seas läbi viidud küsitlusest selgus, et 59% noortest teadis, et alkohol võib põhjustada närvilisust ja rahutust. 56% noortest teadis, et vitamiinide ja mineraalide puudus võib olla tingitud ka alkoholi tarbimisest. 57% oli teadlik, et alkohol võib põhjustada ainevahetuse häireid. Algatati ka kampaania ,,Miks Sa ennast lõhud" .
hoidumisest. Minu kolleegid ja sõbrannad, kes on minu ealised või vanemad, on jaganud oma muljeid ja kogemusi rasedusest hoidumisest. Sageli oli selleks kõige äärmuslikum meetod - abort. „Uuringuraport 2015“ räägib õnneks aga teist keelt, mis erineb oluliselt 30 kuni 40 aastat tagasi laialdaselt levinud seksuaalkäitumisest. Meeldiv oli lugeda, et noored pöörduvad info saamiseks noorte nõustamiskeskuse, perearsti ja eriarsti ning ema ja/või isa poole. Seksuaalvahekorras olnud noortest ligi pooled on pöördunud spetsialisti poole või mujale nõuande saamiseks. Ka kümnendik noori, kellel puudub seksuaalkogemus, on pöördunud spetsiaistide poole. Nii noormeestel, kui ka neiudel on sarnane eesmärk pöördumisel rasestumisest hoidumise info saamiseks. Küll on aga erinevus selles osas, kuhu pöördutakse. Neiud pöörduvad nõustamiskabinetti ja arsti poole, noormehed küsivad infot aga apteegist ja otsivad internetist
Uurimistöö ``Noored ja alkohol `` Eesti noored joovad alkoholi teiste riikide eakaaslastest rohkem. Eesti lapsed paistavad teiste riikide alaealistega võrreldes silma rohke alkoholi tarvitamise poolest - elu jooksul on alkoholi tarbinud 87 protsenti siinsetest noortest .Eesti alaealiste õigusrikkumisi võrreldi nende eakaaslaste omadega kolmekümnest riigist. Lisaks Euroopa riikidele olid rahvusvahelisse uuringusse kaasatud ka USA, Venemaa, Austraalia ja Uus-Meremaa, teatas justiitsministeerium. Viimase kuu jooksul on alkoholi tarvitanud 45 protsenti Eesti lastestest .Alkohoolseid jooke tarbivad eesti noored vene rahvusest eakaaslastest rohkem, vastavalt 87 ja 82 protsenti. Vene noored tarbivad aga eestlastest enam kanepit ja hasisit,
Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised
mõelda ka sellele, et mis valgust näitab suurtes kogustes noorte lahkumine Eestile? Kindlasti mitte head. See tekitab ainult negatiivseid arvamusi sellest, et Eesti ei oska oma noori enda juures hoida ning neid piisavalt rahuldada. Kuigi tegelikult see ju pole nii. Noored omapea, uisapäisa teevad selliseid otsuseid. Teistpidi arusaades küsimusest: Kuhu lähed noor? on see, et ei pea alati mõtlema väga suurelt, selle all siis mõtlen, et lahkuda riigist. Seda võib võtta ka nii, et mis noortest ning nende tegemistest saab, mida võtavad nad ette pärast kooli? Noori ja nende mõtteid ei tea mitte kunagi, üks valib ühe tee, teine jällegi teise, ehk siis mõni õpib edasi, aga mõni otsustab minna kusagile tööle. See on minu arvates väga raske teema, tohutult on vaeva nähtud sellega, et noortest üldse aru saada ning nendega rääkida, kuna, kui keegi on endale mingi idee pähe võtnud, siis ta selles suunas ka liigub. Mõni noor otsustab üldse halva tee kasuks, rääkides
Ma arvan, et hetkel mõtlevad noored rohkem oma tuleviku peale kui paar aastat tagasi. Selle põhjuseks on majanduskriis, mis on sundinud noori mugavustsoonist välja tulema ning pannud neid pingutama selle nimel, et neil oleks parem tulevik. See tõttu arvan ma, et noorte seas peetakse jällegi olulisemaks individuaalseid saavutisi mitte kollektiivseid. Kodanikuaktiivsuse vallas ei saanud ma autorist aru, mille poolest siis Skandinaavia riikide noored Eesti noortest paremad on, kuna ta ei toonud artiklis ühtegi näidet selle kohta. 4. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita ka oma seisukoht ja/või hinnang selle kohta. (10 punkti) Artikli põhisõnum on see, et Eesti noored on laisad ning nad ei ole ühiskondlikult aktiivsed. Lisaks ollakse harjunud oma mugava eluga ning see tõttu pikendatakse oma lapsepõlve, olles ise juba täisealine.
Carl Mattias Räägel Emil Orub Toodetakse "Ephedra sinica" noortest kuivatatud võrsetest. (Mahuang) Taime mahla on kasutatud ka vanas Indias eluveena. Saab ka teistest taimedest, Nt : "Sida cordifolia". Psühholoogilised kahjustused Terviseprobleemid Lühiajaline tulemus Efedriin on ecstasy tooraine. Sarnaneb amfetamiinile ja adrenaliinile. Eestis on see keelatud, sest ilmnes ka surmajuhtumeid. Tänapäeva ravimites, Nt : nohuravimid Kulturismis Kasutatakse sporditoodetes toidulisanditena.( u 1/3
Kanepit proovitakse ja tarbitakse. Mittetarbijad noored on kanepist kui uimastist teadlikud ja selle tarvitamise suhtes mõistvad. Üha suuremal hulgal õpilastel on kanepisuitsetajatest sõpru ja tuttavaid. Kõige sagedamini saadakse kanepit proovimiseks sõprade ringis. Sellest tulenevalt on esmakatsetajate seas ka väga noori teismelisi 12- aastaseid või nooremaid (Allaste 2005, 27). Kanepi kerget kättesaadavust näitavad ka viimaste aastate uuringud. Noortest, kes pole elu jooksul kordagi kanepit proovinud, tunnistas 31%, et neil on olnud võimalus seda soovi korral teha (Vainu 2012, 20). Kanep on Eestis illegaalne, tema omamine ja vahendamine on seadusega karistatav. Sellegipoolest on see ikkagi valdavalt esimene keelatud uimasti, millega tutvust 3 tehakse ja katsetatakse. Kanepi kerge kättesaadavuse põhjuseks on vahendajate olemasolu ja paljusus (Aasvee 2012, 56). 1
Diagrammi analüüs Analüüsisime diagrammi brändilojaalsuse kohta, kui palju noortest kannavad kindlaid või valivad riideid brändide järgi. Diagrammi vead: · Värvi eristada on raske · Üks diagrammidest ületab 100%, diagrammil on 131,3% · Puuduvad seletused diagrammide juures, mida diagrammil täpselt näidatud on Diagrammilt loeme välja, et 66,1% poistest ei ole lojaalsed kindlatele brändidele ja 65,2% tüdrukutest ei ole lojaalsed kindlatele brändidele. Poisid ja tüdrukud on võetud ka kokku ühte
Mambo Agathe Tallinn 8B Mambo nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Tantsu päritolumaa on Ameerika ühendriigid. Juured pärinevad Kuubast. Mambot tantsitakse enamasti paaris ning tantsida võivad noortest inimestest vanadeni. Saatepillidena kasutatakse bandžot, kitarri, mandoliini, viiulit ja klaverit. • Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole on iseloomulik puusahööritus, millega kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. Tantsijate riietus Faktid mambost • kujunes 1930. – 40. aastatel. • 4/4 taktimõõdus.
Noored vanuses 13-17 aastat: Tänu läbiviidud uuringule selgusid 13-17 aastaste noorte hirmud, probleemide valdkonnad, sotsiaalvõrgustiku mõju ja kas neil esineb depressioonile viitavaid ilminguid. Poiste ja tüdrukute testi tulemused on kohati erinevad ja kohati sarnased. Erinevused esinevad ka vanusegrupiti. Eeldusel, et noortel esineb palju hirme, leidis kinnitust: kõik osalenud noored kardavad midagi. Üllatav on aga see, et väga suurt hirmu millegi pärast tunneb tervelt 11% noortest, see tähendab et iga kümnes vastanu kardab midagi eriti. Kõige suuremat hirmu tuntakse lähedase surma ees, tuleviku pärast, õppimise pärast, on palju neidki, kes kardavad, et nad ei saa elus hakkama. Depresiooni ilmingutes esineb kõige sagedamini pidevat väsimust, energia puudust ja masendust, kusjuures 9% noortest olid need ilmingud väga tugevad. Kuigi enamikel juhtudel võib neil ilmingutel olla otsene seos kooli väsimuse ja tüdimusega, on depressioon üldise
5%, aga see on võrreldes teiste Euroopa riikidega (Soome 6% ja Inglismaa 8%) siiski väike protsent. Suurem langus on näha rasedatel. Rasedat inimesed on loobunud suitsetamisest ning iga aastaga see arv suureneb. Kahjuks pole nii suuri muutusi näha kooliõpilaste seas. Eestis on tubakaseadus, ning selle kohaselt ei tohi müüa ega tarvitada tubakatooteid alaelaistele ehk alla 18 aastastele. Kuid sellele vaatamata tarbib tubakatooteid ligi üks kolmandik eesti noortest. See on kindlasti meie ühiskonnas üks suurimaid probleeme. Tubaka tarvitamine on sõltuvus, ning arvatavasti üle poolte neist noortest tarbib tubakatooteid ka edaspidi, mis viib rahvastiku iive negatiivseks. Eesti riik on teinud mitmeid kampaaniaid ning tihti käivad teatud isikud koolides infotunde andmas tubaka kahjulikusest, aga see ei tundu aitavat. Noored jätkavad tubaka tarvitamist. Tihti on küsimuseks, miks inimesed hakkavad tubakat tarvitama? Vastuseid
Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina verejooksude, eriti emakaverejooksu korral. Noortest võsudest tehakse vanne nahahaiguste, vistrike ja sügeliste puhul. Marju võib kuivatatult kasutada teena C-vitamiini allikana.
Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida.Samuti räägib see ka seellest,kuidas Toots tahtis Teelega tantsida ning kuidas Toots ja Kiir sahvris viina jõid.Naljakas koht oli siis kui Toots kodukäijat mängis. "Lõpetan seekord.Ja kui jumal veel elu ja tervist annab, siis ehk saame oma noortest sõpradest edaspidigi kuulda." ...
c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5. Kui jah, siis millise spordiga ? a) kergejõustik b) tantsimine c) ujumine b) ei tegele spordiga e) muu 6. Kui palju vaba aega jääb sul hobide ja õppimise kõrvalt ? a) piisavalt b) natukene, võiks rohkem c) väga palju e) ei jäägi 7. Mida arvad noortest, kes suitsetavad või tarvitavad alkoholi ? a) täiesti normaalsed b) imelikud c) lahedad 8. Kas sa arvad, et noored kasutavad oma vaba aega kasulikult ? a) jah b) ei 9. Kas noored vajaksid abi oma vaba aja sisustamiseks ? a) jah b) ei 10. Kes võiks neid aidata ning kust nad võiksid abi saada vaba aja sisustamiseks ? a) vanemad, kodunt. b) sõbrad, sõpradelt c) netist 11. Kas maa noored, erinevad linna noortest ? a) jah b) ei c) mõned 12
ALKOHOL-OHTLIKUM,KUI SA A R VA D Tartu Raatuse Gümnaasium 7B Kaisa Vulff Sandra Tikk Mida nooremalt sa joomisega alustad, seda suurem oht. Üle poolte ehk 53,6% Eestis elavatest 1013aastastest noortest on vähemalt korra alkoholi joonud. 1415aastastest on vähemalt korra purjus olnud peaaegu kuus inimest kümnest ehk 58%. Tegelikult on need väga karmid arvud. M i k s o n a l k o h o l a l l a 18 a a s t a s t e l e k e e l a t u d ? Isegi kui väikesed alkoholikogused täiskasvanuid ei kahjusta, ei tähenda see, et sama kehtiks noorte kohta. Inimese organism areneb 21. eluaastani ning alkohol laastab sinu arenevat organismi märksa rohkem kui täiskasvanute oma.
jooke kasutama karastusjookidena, alustades nii organismi harjutamist alkoholiga juba lapseeas. (Kraav 2001: 88) Alkoholi on oma elu jooksul tarvitanud valdav osa koolinoori. 2007. aasta ESPAD küsitluses osalenud õpilaste hulgas oli üksnes 6% neid, kes elu jooksul ei olnud kordagi alkoholi proovinud. Alkoholi tarvitamisega alustatakse väga noorelt, peamiselt 14-aastaselt. Samas eas ollakse sageli ka esimest korda purjus. 44% noortest on õlut joonud 12-aastaselt või nooremalt. Samas vanuses on proovinud siidrit 43%, kanget alkoholi aga 16% noortest. Kõige nooremalt alustatakse õlle proovimisega ligi 17% noortest on joonud klaasi õlut 9-aastaselt või varem. (Allaste 2008: 14) Kui võrrelda erinevate alkohoolsete jookide tarvitamist varasemate uurimistulemustega, siis võib välja tuua, et kange alkoholi tarvitamine, mis hüppeliselt kasvas 1999. ja 2003. aasta võrdluses,
vangilaagreis. 3. Hillar Nahkur ASi Signaal müügiagendina ei tulnud kohale. 4. Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 5. Tartu linn valis uue volikogu. Rindlaused: 1. Päike paistab, aga õues on külm. 2. Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. 3. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. 4. Ilm on päikeseline ning suusamägi kubiseb sportlikest noortest. 5. Ilm on küll päikeseline, kuid pakase tõttu püsivad lapsed toas. Põimlaused: 1. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi. 2. Sellepärast et sina nii talitad, pole veel teised kohustatud sama tegema. 3. Ta teadis, et kaotab, ja valmistus selleks põhjalikult. 4. Läksin poodi, et osta endale raamat, mida hädasti vajasin, kuna pidin esmaspäevaks referaadi kirjutama, sest mul oli see ikka veel tegemata. 5
Eia Uus Kuu külm kuma Mõnele näib, et Mionel pole midagi, ent ta on rahul. Mõnele, et tal pole midagi ja ta pole ka rahul. Mõnele, et tal on kõik ja ta on rahul. Ning mõnele, et tal on kõik ja ta ei ole ikka rahul. Aga see, mida sul pole või kes sa oled, ei ole oluline, kui sa oled katki. Valikuid tuleb teha pidevalt. Suhetes, tuleviku otsinguis, elamises, suremises. Kuna õige tee on kõige kitsam, on meeletult lihtne valesti valida. Ja igal otsusel on tagajärg. Ela sellega! Või siis sure sellega. 2004. aasta romaanivõistlusel ära märgitud raamatu keskmes on Tai elitaarses koolis õppiv eestlasest vahetusõpilane Mione. Tegemist on ühelt poolt väga andeka ja kütkestava neiuga, teiselt poolt aga vaevab teda pidev depressioon ja hirm tuleviku ees. Tal tekib armulugu õpetajaga ning ka sellega seoses tuleb tal vastu võtta raskeid otsuseid. Loole lisab värvi huvitavalt edasi antud Tai olustik. Noore inimese kirjutatud raamat noortest i...
Kas kaasaegne noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika pole just kõige levinum nähtus meie ühiskonnas. Muidugi on ka erandeid, hetkel on noorteorganisatsioonid nagu näiteks ''noorsotsid'' ja ''reformidnoored''. Nendes organisatsioonides elu käib. Kahjuks on see väike osa ainult noortest. Iga noor võiks osata kaasa rääkida tähtsates tänapäevastes asjades. Tavaliselt peaks tooma plusse ja miinuseid välja, aga siin pole midagi negatiivset, kui noor midagi poliitikast teab. See on hea ja näitab silmaringi ja huvi riigi olukorra vastu. Noored, kes kuuluvad organisatsoonidesse saavad juba varakult näha, milline on poliitikute elu. Saavad ka ise seda kogeda. Noored on ju meie tulevik ja kindlasti, mida rohkem noori huvituks poliitikast seda parem on see meie tulevikule
R · Tallinna Linnateater on 1965. aastal loodud teater Tallinnas. Alates 1992. aastast on teatri peanäitejuht Elmo Nüganen. · Tallinna Linnateater, kunagine Eesti Riiklik Noorsooteater, on tegutsenud rohkem kui nelikümmend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti. Igaüks neist on toonud eesti teatripilti midagi uut ja värsket. AJALUGU · Teatri lõi 1965. aastal eesti lavastaja Voldemar Panso, moodustades tugeva näitetrupi, mis koosnes nii äsja teatrikooli lõpetanud noortest kui ka juba tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks ENSV Riiklik Noorsooteater. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena. TEATRI MÄNGUKAVA · Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlasi ka üks eesti paremaid näitekirjanikke. Linnateatri
Hainsalu loomingu hulgas on raamatuid nii lastele, kui ka täiskasvanutele.Tema loomingut läbivad teemad on kodu, lapsed, peresuhted, ajalugu, kultuur, Tartu linn, rahvapärimused ja rahvas ise, inimese suhe looduse ja Jumalaga, surm ja surematus. Lehte on alati pööranud tähelepanu neile, keda ei märgata ja kellele tehakse liiga. Peale lasteraamatute on Lehte kirjutanud: kümme luuletuskogu täiskasvanutele (1957 1994); kaks noorteromaani: 1960-ndate noortest "Pigilinnu laul" (1967) ja tänapäeva noortest "Kukelokuti" (1999); kaks jutustust keskealistest naistest: "Abielupuhkusel" (1974 kogumikus "Luulepuhkusel") ning "Ja siiski" (1996 kogumikus "Lakka ilma redelita"); kaks "vananaiseromaani": "Viis minutit enne vihma" (1997) ja "Viis minutit pärast vihma" (1999); kaks publitsistikaraamatut: "Tere õhtust. Kuidas elate?" (1982) ja "Tagasivaatepeegel" (1994). Hainsalust on kirjutatud kaks raamatut. Mõlemad Valeria Räniku poolt. Need
Tiina 15-aastane, suur nina, pikk, väikesed silmad, õhukesed juuksed, palju vinne hoolitsev, kohusetundlik mässumeelne Kõrvaltegelased Villu 14-aastane, eestlane, Tiina klassivend Sven Allan 14-aastane, rootslane Tiina klassivend, klassi kõige targem poiss Ralf 19-aastane, rootslane, Tiina armastus Anna 14-aastane, rootslanna, Tiina sõbranna, klassiõde Peamised probleemid Noorte probleemid Perekonna probleemid Sisukokkuvõte Toimub Rootsis Valberga koolis Lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis, kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised kujunema ohtlikumaks seikluseks, kui nad ootavad või soovivad Huvitav ja üllatav Sven-Allan tegi kõike halba endale ise ja pani uskuma, et keegi teine teeb talle seda Tsitaadid "Noorus on ilus aeg" "Noorus ei ole ilus aeg" Hinnang Meile meeldis see raamat, sest see oli väga noortepärane ja käsitles noorte probleeme
Mina olin siin See 2008. aastal välja lastud film räägib tänapäeva noorte elust ja just eriti seadusega pahuksis olevatest noortest. Film järgneb peategelase Rassi jälgedes kellel on vaja raha teenida, et ellu jääda. Selleks kasutab ta igasuguseid illegaalseid võtteid. Filmi on kõige rohkem võrreldud teise Eesti filmiga ,,Klass". Minu arvatest ei ole need filmid kuidagi sarnased ja sellist teist filmi ei ole tehtudki, vähemalt mitte Eestis. Filmist jääb sellime tunne nagu Rassi ennast isegi ei huvita, et temaga võib midagi juhtuda. See jõuab talle alles kohale kui talle on püss kuklasse sihitud.
läbiviijale. Tööks kasutatud küsitluslehed on esitatud Lisa 1. 16 TULEMUSED Vastanute vanuselisest koosseisust enamus, 77%, olid 17-aastased, 18-aastaseid oli 14% ja 16- aastaseid oli 7%. Nii neljateist- kui ka üheksateistaastaseid oli vastajate hulgas 1%. (Joonis 1). Sooline jaotumus valimis oli 2:1, s.t. tüdrukuid osales 71% ja poisse 29% (Joonis 2). Küsitlunute seast tegeles 41% noortest vähemalt viis korda nädalas spordiga; 36% tegelesid kaks kuni kolm korda nädalas sportimisega ja 13% tegelesid kord nädalas spordiga. Vastanuist ei tegelenud sportimisega 10% (Joonis 3). Energiajooke tarbivaid ja mittetarbivaid noori oli enam-vähem võrdselt, vastavalt 46% ja 54% (Joonis 4). Populaarseimad energiajoogid olid Starter (36%) ja Red Bull (34%). Rohkelt kasutati ka Hustler'it (15%) ja Dynamit'i (9%). 6% vastanutest tarvitas muid energiajooke (Joonis 5).
reeglid. Naiste mahasurutus sunnib neid äärmuslikult käituma ja tegutsema. Kui perekond ütleb naisest lahti siis on tal vähe võimalusi oma elu tavapärasel viisil jätkata ning ta valib kõige äärmuslikuma tee. Laps enesetaputerroristid Laps enesetaputerroriste kasutati näiteks Iisraeli Palestiina konfliktis. Lastega on lihtne manipuleerida. Tahetakse kätte maksta Iisraeli armeele sugulaste ja sõprade tapmise eest. Kuidas saavad noortest enesetaputerroristid Tüüpiline tehnika luua LähisIda moslemi enesetaputerroristide sisaldab kahte põhietappi: esiteks, "õpetajad" leiavad noored, kelle isiklik identiteet on juba häiritud. Kutsuvad nad suurde rühma , kus rõhutatakse seda , et neil ei ole elu ja tulevikku ning nende elu mõte peaks olema surra selle rühmituse ideede nimel. Suured plakatid linna seintel ja rock muusika ülistab enesetaputerroriste. Moskva metroo pommiplahvatus
valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Luule KEVAD1 Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. KUI IMELIK MA ELAN Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest, kelle peo nii tugevasti hoidis elu saua. Ja mina tohin elada! Mis eest?! Marie Under Kasutatud kirjandus http://luule.onepagefree.com/?id=17435&onepagefree=eed4jh6jo2b9rg21tirssoi http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www.kirmus.ee/erni/autor/unde_b.html http://www.slideshare.net/ailuj123/marie-under http://www.google.ee/search? q=Marie+under&hl=et&prmd=ivn s&tbm=isch&tbo=u&source=univ
Mida teha? Juba algklassides me teame, kõige jubedam ja ohtlikum asi meie maailmas on narkotikumid. Sellegaseotud probleemid on väga tõsised ja karistatavat. Kui sinu elus ilmub narkosõltlane, siis tuleb teda maha jätta. Praktika näitab, et narkosõltlaste peamine eesmärk on raha, et saada doosat. Esiteks nad laenavad raha sugulastes, sõbras. Aga kui pole võimalust laenata, nad panevad toime õigusrikkumisi ja hakkavad varastama, et saada järjekordset annut. Enamus uimasteid proovinud noortest satub sõltuvusse ning ei teadvusta probleemid. Aga kes tahab elada inimesega, kellel on rahanappus ja suured võlgud? Teiseks , inimestel kes tarvitavad narkotikume toimuvad isiksuse pöördumatud muutused. Narkotikumid on tugevatoimelised perparaadid, millised tekkitavad euforiia tunnet. Piir tehismaailma ja euforiia tunne vahel muutub üha õhemaks ning inimene ei saa planeerida oma elust, iseseisvalt käituda. Teie armastu ei saa kontrollida ennast ning te ei saa usalda teda.
Tänu raamatutele õppisid ja õpetati inimesed lugema, selle tõttu oleme me nii kaugele jõudnud nagu praegu oleme. Tänapäeva probleemiks on aga see kas noored loevad raamatuid ja kuidas nad nendesse suhtuvad. Aina rohkem on hakanud kirjandus välja surema, see on kaotanud oma mõju. Selletõttu, et leiutati arvutid ja et tehnoloogia on arenenud nii palju edasi, ei loe enam noored raamatuid. Kunagi ei saa väita, et noorem põlvkond üldse ei loe, aga enamus noortest ei hoia kirjanduse poole. Pole raske arvata, miks see nii on. Tänapäeval on palju pidusid, elektroonikat ning palju muid asju, mis äratavad tähelepanu. Elu on nii palju muutunud, sealhulgas noored. Aina rohkem tekib muid huve, mis juhivad kirjandusest eemale. Samas on raamatutes väga palju õpetlikku, mis aitaks nooremal põlvkonnal edasi areneda. Kurb on mõelda, mis juhtuks ühiskonnaga, kui poleks maailmas kirjandust, mis õpetaks meid paremini elama. Elu muutuks
b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5. Kui jah, siis millise spordiga ? a) kergejõustik b) tantsimine c) ujumine b) ei tegele spordiga e) muu 6. Kui palju vaba aega jääb sul hobide ja õppimise kõrvalt ? a) piisavalt b) natukene, võiks rohkem c) väga palju e) ei jäägi 4 7. Mida arvad noortest, kes suitsetavad või tarvitavad alkoholi ? a) täiesti normaalsed b) imelikud c) lahedad 8. Kas sa arvad, et noored kasutavad oma vaba aega kasulikult ? a) jah b) ei 9. Kas noored vajaksid abi oma vaba aja sisustamiseks ? a) jah b) ei 10. Kes võiks neid aidata ning kust nad võiksid abi saada vaba aja sisustamiseks ? a) vanemad, kodunt. b) sõbrad, sõpradelt c) netist 11. Kas maa noored, erinevad linna noortest ? a) jah b) ei c) mõned 12
lubavad noored et kõik on hästi ja et kui midagi on siis võtavad lärmi maha,ainuke palve oli,et pere ei helistaks politeisse.Nii lõppeski jutuajamine.Üks õhtu magas pere rahulikku und,kuni selle hetkeni mil kostus vali muusika.Pere ärkab üles,nad lähevad noorte ukse taha.Kui noored tulid nende juurde siis vanemad palusid ,et nad muusika vaiksemaks paneksid.Noored panid muusika vaiksemaks,aga siis kui pere hakkas ära minema,küsis juhuslikult üks noortest,et kas pere ei taha nende majas väikese vaatluse teha,perel polnud midagi selle vastu.Kui pere majja sisse läks siis nad hakkasid igasuguseid lollusi tegema.Jooma,Kanepit tegema,seeni sööma jne.Lõpuks oli pere omadega nii sees,et nad pidutsesid kuni hommikuni.Järgmisel päeval tegi pere oma asju,kuni õhtuni mil hakkas jälle vali muusika.Pere proovis mitu korda juba teada anda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
