· Tormab Buckinghami juurde · Buckingham avastab, et kahte ripatsit pole · Parim kullasepp tuleb kohale ja teeb uued ripatsid MIS TOIMUS RAAMATUS VOL. 3 · Buckingham annab juhised piiri ületamiseks · Toimub ball · Kuningas nõuab, et Anna kannaks keed · Kardinal ütleb kuningale, et ta loeks ripatsid üle · Annal on 12 ripatsit · Kardinal trumbatakse üle MIS TOIMUS PÄRISELT? · Leidis aset 1780. aastatel · Jeanne de Valois-Saint-Remy oli kuninglikku verd ning jäi oma varadest ilma · Esitas palju palvekirju k.a Marie Antoniettile · Kättemaksuks mõtles ta välja plaani · Kardinal de Rohan läks õnge, korraldati kokkusaamine · Jeanne de Valois põgenes keega Inglismaale · Kuninganna jäi süüdi · Kardinal anti kohtu alla ning saadeti Bastille'i PILDIKESED VIITED · http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelakeeaf%C3%A4%C3%A4r · Aleksandre Dumas ,,Kolm musketäri"
1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond Guise. Mõlemad poliitilised rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, kuid omavahel veelgi teravamalt vaenujalal. 16. sajandi keskpaigaks oli hugenotte umbes 400 000
Ajaloo presentatsioon Kaupo Kangro Martin Niilus 10A SAJA-AASTANE SÕDA 1337-1453 SÕJA EELLUGU Capetingide dünastia oli lähisuguluses Inglismaa kuningatega Pärast Philipp IV poegade surma tuli, aga Prantsusmaal troonile Valois` de dünastia Pildil Philipp IV INGLISMAA PROTEST Inglismaa, aga pidas Valois´ dünastiat ebaseaduslikuks troonihõivajaks Inglismaa kuningas Edward III oli Philip IV tütrepoeg ja pidas end seega Prantsusmaa ÕIGEKS troonipärijaks 1337a kuulutas Edward III end avalikult Prantsusmaa õigusejärgseks troonipärijaks ja võttis nõuks oma tahtmise jõuga saavutada Pildil kuningas Edward III CRECY LAHING 1346. aastal randus Inglise kuningas Edward III koos
varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid poliitilised hugenotid. Viimased neist kasutasid Calvini õpetust vaid poliitiliste eesmärkidel. Nende tuumiku moodustas Lõuna-Prantsusmaa aadel, kes tundis end ahistatuna. Seda sellepärast, et Lõuna-Prantsusmaa liideti Prantsuse kuningriigiga hiljem ja siis hakati Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja linnade vabadusi kärpima. Lõuna-Prantsusmaa hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad: Antoine de Bouebon, tema poeg Henri, prints Louis de Conde ja admiral Gaspard de Coligny. Teised absolutismi vastased tahtsid säilitada oma vanu õigusi ja neid juhtis perekond Guise. Mõlemad tahtsid haarata võimu riigis enda kätte ja nende vahel tekkis vaen. Samal ajal kasvas ka tõsiusklike hugenottide arv. 16. sajandi keskpaigaks oli neid umbes 400 000. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile. Kaotati kiriklik hierarhia
Koostas: Rasmus Prik 2010 Sissejuhatus See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453. aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks.Ta kuulutas ennast uueks valitsejaks 1337. aastal. Sõja algus Sõjategevus algas 1346.aastal, kui Inglise 15 000 meheline vägi randus Normandias. Prantsuse kuningas valis lahingu kohaks välja Crecy lähistel. Crecy lahing - 28.08 1346 Raskerelvastusega Prantsuse rüütlid. Inglise kergelt relvastatud vibukütid. Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule
Dante valis arstide ja apteekrite gildi. Järgmiste aastate jooksul on Dante nime korduvalt üles märgitud Firenze nõukogude istungitel sõnavõtja ja hääletajana. Gvelfid jagunesid kohe pärast võitu gibelliinide üle kaheks fraktsiooniks: mustadeks ja valgeteks gvelfideks. Elukäik Esialgu olid Firenzes võimul valged gvelfid ja nad pagendasid mustad gvelfid. 1301. aastal otsustas paavstBonifatius VIII Firenze vallutada ja määras seda tegema Charles de Valois. Firenzel oli häda käes ja nad saatsid delegatsiooni Rooma lepitust otsima. Bonifatius saatis teised saadikud laiali ja pidas läbirääkimisi üksnes Dantega. Kuid juba 1. novembril 1301 vallutas Charles de Valois koos mustade gvelfidega Firenze ja hulk valgeid gvelfe tapeti. Elukäik Mustad gvelfid pagendasid Dante kaheks aastaks ja käskisid tal maksta suure trahvi. Dante ei maksnud midagi, sest ta pidas trahvi ebaõiglaseks ja mustad gvelfid olid kogu tema
Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat. usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga. 1629 - Richelieu kaotas need privileegid. 1685 - Louis XIV tühistas lõplikult Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole
html) Katoliiklsed korraldasid Pärtliöö Katariina di Medici ja Guise`ide algatusel. Algatasid nad selle seepärast,et hävitada oma poliitilisi vastaseid,ning et kuningas Charles IX vabastada hugenottide küüsist. Catarina de' Medici (http://et.wikipedia.org/wiki/Caterina_de%27_Medici) Teades fakti,et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud,hukati ligikaudselt 2000 hugenotti, sinna hulka ka kuninga mõjuka nõuniku Gaspard de Coligny. Henri IV (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Henri 4.jpg) Hugenotid lõid oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni (riik riigis). Ususõjad muutusid peale Pärtliöö veresauna jõhkramaks ning sagedastemaks.
printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Marguerite de Valois` abiellumine Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24. augustit UUED KODUSÕJAD Konfödenatsioon Bourbonide dünastia NANTES`I EDIKT 1598 Henri IV usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi 1598.aastal käskkiri ehk Nantes`i edikt Henri IV troonileasumine ja Nantes`i edikt tähendas üle kolmekümne aasta kestnud ususõjade lõppu TÄNAN KUULAMAST
· Võeti kasutusele Gregoriuse kalender Ususõjad · üldnimetus konflitidele, mis puhkesid reformatsiooni tulemusena · kestsis Euroopas ligi 150 aastat · Prantsusmaal 1562-98 · Puhkes kuningakojas tekkinud tülide tulemusena (1560 kuningaks saanud Charles IX eestkostjaks sai hugenott Antonie Bourbon, suri 1574, tegelik võim läks Caterina di Medici kätte · Sõjas osalesid 3 Prantsusmaa mõjukat dünastiat · Valois võimulolev kuningadünastia · Guise õukonna mõjuvõim (katoliiklased) · Bourbonid kuningadünastia alates 1589 (hugenotid) Ususõjad Prantsusmaal: · Pärtliöö veresaun 24.08.1572 · Veriseim kokkupõrge sõdivate poolte vahel · Ettekäändeks Henri Bourboni abiellumine Margot de Valois'ga · Pariisis tapeti ligi 20 000 · Henri jäeti ellu, sest ütles kalvinismist lahti · KOLME HENRI SÕDA 1585-89
edasi kandma tema väljendusrikast stiili, kuid tema hoolikalt töödeldud varasemad portreed jätkasid mudelitena hilisemate põlvkondade jaoks. · Valentine Balbiani oli tema naine. TEMA TEOSED · Tema teosed, koos nende realismi ja teatrilise emotsiooniga, näitavad Fontainebleau kooli, Mikelangelo ja Itaalia Mannerismi mõju. · Germainil oli esialgu Itaalia mõju. · Paljudeks Piloni töödeks olid matusepaigad, eriti Valois Chapel, Saint Denis Basilica kirikus, disainitud Francesco Primaticcio poolt. Teos jäi lõpetamata. · Ta oli kuninganna Catherine de Medici lemmik skulptor. · 1555 pakkus ta Pariisi kullaseppadele mudeleid. · Ta oli ka andekas joonistaja. · Prantsuse revolutsiooni käigus hävitati Piloni hauad, mis olid mõeldud Birague perekonnale, kuid need, mis alles jäid (praegu Louvre'is) näitavad kui andekas ja kirglik skulptor ta G.PILONI KUULSAMAD TEOSED DIANA WITH A STAG LOUVRE
siis ei ole Dante osaluse tegelikku määra linna valitsemises enam võimalik kindlaks teha. Gvelfid jagunesid kohe pärast võitu gibelliinide üle kaheks fraktsiooniks: mustadeks ja valgeteks gvelfideks. Mustad gvelfid soovisid paavsti otsest kontrolli linna üle, valged seevastu suuremat iseseisvust. Esialgu olid Firenzes võimul valged gvelfid ja nad pagendasid mustad gvelfid. 1301. aastal otsustas paavst Bonifatius VIII Firenze vallutada ja määras seda tegema Charles de Valois, kes oli Prantsusmaa kuninga Philippe IV vend. Firenzel oli häda käes ja nad saatsid delegatsiooni Rooma lepitust otsima. Esialgu kuulus delegatsiooni hulk liikmeid, aga Bonifatius saatis teised saadikud laiali ja pidas läbirääkimisi üksnes Dantega. Kuid juba 1. novembril 1301 vallutas Charles de Valois koos mustade gvelfidega Firenze ja hulk valgeid gvelfe tapeti. Dante jäi ellu, sest ta pidas parasjagu Roomas läbirääkimisi.
Tema karjäär Austria saadikuna lõppes, kui ta isiklikud kirjad läbi loeti. Kirjades uhkeldas ta sõprade ees sellega, et oli maganud poole Austria õukonnaga. . Ta tahtis saada Prantsusmaa peaministriks, nagu kardinal Richelieu kunagi, ja selle pärast oli ta meeleheitel töötada jälle Marie Antoinette'i teenistuses. Marie Antoinette aga tõkestas kardinali iga sammu peaministri ametikoha suunas. Kui aga laostunud Henry II sohitütar, Jeanne St. Remy de Valois, sai teada Rohane tahtest kuningannaga sõbruneda, haudus ta geniaalse salaplaani. Ta leidis kõrtsist kuningannale väga sarnase näitlejatari. Tema abil veenis ta kardinali, et kuninganna on valmis talle andestama, kui kardinal ostab talle teematkaelakee. Tegelikkuses olid juveliirid seda keed elnevalt juba Marie-Antoinette'ile müüa pakkunud ning too oli sellest keeldunud, kuivõrd riigikassa oli üpris tühi, isiklikke rahasid tal nii palju ei olnud - ning lisaks ei
GIUSEPPE VERDI – „DON CARLOS“ Marek Leotoots, Ainar Maripuu, Christopher Gilden, Nils Kiisler, Maarek Paalberg ja Robert Ellik SISU Ammustel aegadel sõlmiti abielusid tihti poliitilistel põhjustel. nt:abielu Felipe II ja Elizabeth de Valois vahel Kuigi Elizabeth oli algul lubatud Felipe II pojale (Carlosele), ei hoolinud sellest keegi, kuna abielludes Felipe II-ga sõlmitaks vaherahu kahe riigi vahel Carlos armastas Elizabethi ning vastupidi. 1.VAATUS Põlvitades oma vanaisa haual, kohtub Carlos oma lapsepõlvasõbra Markiiga Markii räägib Carlosele Flandria rahva raskest olukorrast ja seletab talle, et ta sobiks hästi Madalmaade asehalduriks ja sealsele rahvale vabadust kätte võitlema.
korda palunud. Ta oli näidanud sõpradele ka pamfletti, mis naeruvääristas Marie Antoinette'i. Ta tahtis saada Prantsusmaa peaministriks, nagu kardinal Richelieu kunagi, ja selle pärast oli ta meeleheitel töötada jälle Marie Antoinette'i teenistuses. Marie Antoinette aga tõkestas kardinali iga sammu peaministri ametikoha suunas. Kui aga laostunud Henry II sohitütar, Jeanne St. Remy de Valois, sai teada Rohane tahtest kuningannaga sõbruneda, haudus ta geniaalse salaplaani. Ta leidis kõrtsist kuningannale väga sarnase näitlejatari. Tema abil veenis ta kardinali, et kuninganna on valmis talle andestama, kui kardinal ostab talle teematkaelakee. Tegelikkuses olid juveliirid seda keed elnevalt juba Marie-Antoinette'ile müüa pakkunud ning too oli sellest keeldunud, kuivõrd riigikassa oli üpris tühi, isiklikke rahasid tal nii palju ei olnud - ning lisaks ei
Philip I, the Amorous 1060-1108 Louis VI, the Fat 1108-37 Louis VII, the Young 1137-80 Philip II Augustus 1180-1223 Louis VIII 1223-26 Louis IX (Saint Louis) 1226-70 Philip III, the Bold 1270-85 Philip IV, the Fair 1285-1314 Louis X, the Quarrelsome 1314-16 John I 1316 Philip V, the Tall 1316-1322 Charles IV, the Fair 1322-28 Valois Dynasty Philip VI, the Fortunate 1328-50 John II, the Good 1350-64 Charles V, the Wise 1364-80 Charles VI, the Well-Beloved 1380-1422 Charles VII, the Victorius 1422-61 Louis XI 1461-83 Charles VIII, the Affable 1483-98 Louis XII, the Father of His 1498-1515 People 1515-47 Francis I 1547-59 Henry II 1559-60 Francis II 1560-63
By descendance, Henry IV was the first King from the Lancaster branch - During his reign, he had to face many rebellions, most notably the Rebellion of the Welsh (1400- 1410) but was successful because of his son's military abilities Henry IV was succeeded by his son Henry V in 1413 - Notable victories in the Hundred Years' War, for example, the Battle of Agincourt and the conquest of Rouen - Treaty of Troyes. Married Catherine of Valois, the daughter of the French King Left the throne for his son, Henry VI, only 6 months old at that time The Battle of Agincourt Henry VI's reign started 1422, but was controlled by regents He wanted to find a peaceful solution to end the Hundred Years' War since the French were becoming much stronger (Joan of Arc) - Married Margaret of Anjou on the condition that Maine and Anjou would be given back to the King of Valois
12 1570. aastal sõlmiti Saint-Germaini rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Protestantlikud jumalateenistused olid siiski lubatud vaid teatud kohtades, aga hugenottidele anti kodanikuõigused ja Lõuna-Prantsusmaale jäeti neile tugipunktideks neli kindlustatud linna. Pärtliöö 18. augustil 1572. aastal peeti protestandist Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois' pulmad. Sel puhul oli Pariisis hulganisti hugenotte ja loomulikult ka nende ladvik. Katariina de Medici ja Guise'id eesotsas François de Guise'i poja Henriga otsustasid kasutada juhust, et hugenottide juhid hävitada ja nende liikumisele lõpp teha. Terroriga tehti algust 24. augustil, ööl vastu pärtlipäeva. Hugenottide elupaigad märgistati valgete ristidega ning kui hakkasid lööma kirikukellad, algas massiline hugenottide tapmine, ei halastatud ka naistele, lastele ega ka vanuritele
Kuningatel tekkis soodne võimalus laveerida kahe vastandliku jõu - aadli ja kodanluse vahel; toetada vajadusel kord ühte poolt, kord teist ja seeläbi suurendada oma võimu. Absolutismi võidukäigule Inglismaal aitas kaasa Rooside sõda (1455 - 1485) Inglismaal, mille käigus kõrgaadel oli kodusõja tõttu nii nõrgestatud, et kuningaks tõusnud Henry VII Tudoril ei valmistanud raskust riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI viis lõpule Prantsusmaa ühendamise, võites lõplikult Burgundia hertsogi. Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Feodaalkorra teke ja olemus Feodaalsuhted rajanesid kahe inimesi vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri, kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile
Nende eripära oli, et körvuti tösiste usuliste kalvinistidega, tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu kasvavale absolutismile ning kasutasid Calvini öpetusi eelköige poliitilistel eesmärkidel. Löuna- Prantsusmaal oli rohkem hugenotte, sest see osa liideti Prantsusmaale hiljem ning sealsed elanikud ei olnud veel harjunud vabadusekärpimisega, mis ajendas neid kalvinismi poole pöörduma. Löuna-Prantsusmaa hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Valois' dünastia körvalliini esindajad Navarra kuningas Antoine de Bourbon, tema järglane troonil Henri, prints Louis de Conde ja lissaks neile admiral Gaspard de Coligny, kes oli vahetanud katoliikluse kalvinismi vastu ideelisel pöhjusel. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraadid, perekond Guise eesotsas kuningliku armee ülemjuhataja Francois de Guise'i ja tema venna kardinal Charles de Guise'iga
Ta oli väga ettearvamatu ja julge. Nt. Allutas ta paavsti ja põhjustas ka sellega Avignoni vangipõlve. Veel kutsus ta kokku 1302. Aastal kokku generaalstaadid ehk seisusliku esinduskogu, kes aitasid keskvõimu tugevdamisele. Veel hävitas ta Templiordu liikmed, saades endale nende varanduse ja suurendades riigikassat. Philippe IV sureb ilma järeltulijateta ning riigis läheb lahti võitlus trooni pärast, mis vallandab saja aastase sõja, mille käigus saab troonile Valois´de dünastia. Saja aastane sõda oli prantslastele väga raske, sest neid tabas katkuepideemia ehk must surm. Samuti olid nad kaotamas Inglismaale. Kuna sõda nõudis kulutusi pandi linnakodanikele peale uusi makse. Selle tõttu puhkes 1358. Aastal Pariisis ülestõus, kus linnakodanikud haarasid võimu kogu linnas. Seda ülestõusu hakati kutsuma zakeriiks. Prantslaste seisukord sõjas inglastega oli täbar, kuid neid päästis Jeanne d´Arc, kelle juhtimisel suudeti võita saja aastane sõda
Böömimaal, millest arenes edasi renessanss. Selle 50 aasta jooksul, mis jäid Jean Pucelle’i innovatsioonide ja Internatsionaalse stiili tekkimise vahele Pariisis, Dijonis, Bourgesis ja Angersis, arenes välja uus oodatud kunstivool Böömimaa pealinnas Prahas. Selle algatajaks oli Charles IV (1316-1378), kelle eesmärgiks oli muuta räämas Slaavi linn valgustatud õukonnakeskuseks, rivaaliks teistele Euroopas. 1323. aastal saadeti Charles Pariisi, Charles IV Valois’ õukonda, kus noor prints sattus Prantsuse õukonnast nii suurde vaimustusse, et ta õppis ära viis keelt ja muutis oma böömipärase nime Wenceslaus IV Charles IV’ks. Lisaks abiellus Charles enne Prahasse asumist Valois’ Blanche’iga. Varase kroonika järgi alustati Praha ehitamist 1348. aastal. Esimesteks projektideks oli uuesti üles ehitada Praha kindlus, mille vundament oli paika pandud juba 9. sajandil ja asendada romaanipärane Saint Vituse katedraal moodsa prantsuse
developing legal system of England. The proper name for the Magna Carta is the Magna Carta Libertatum, the Great Charter of Freedoms. By establishing Magna Carta the King was not above the law. 14. 100 year war - a series of separate wars lasting from 1337 to 1453 between two royal houses for the French throne, which was vacant with the extinction of the senior Capetian line of French kings. The two primary contenders were the House of Valois and the House of Plantagenet, also known as the House of Anjou. The House of Valois claimed the title of King of France, while the Plantagenets from England claimed to be Kings of France and England. Plantagenet Kings were the 12th century rulers of the Kingdom of England, and had their roots in the French regions of Anjou and Normandy. The Hundred Years' War was, in many respects, a "civil war" as French soldiers fought on both sides,
10 · Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Usuliste kalvinistide kõrvale tekkisid poliitilised hugenotid esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa aadelkond, neil oli väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist. · Hugenottide juhid olid valitseva Valois' dünastia kõrvalliini esindajad Navarra kuningas Antoine de Bourbon, poeg henri, prints Louis de Condé, admiral Gaspard de Coligny. · Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia kasutati ideoloogiana katoliiklust, mis pidi põhjendama traditsiooniliste suhete säilitamist juhtis perekond Guise, eesotsas armee ülemjuhataja Francois de Guise'i ja tema vend Charles de Guise
kasutusele praegune ajaarvamine. Eestis kehtestati Gregoriuse kalended 1918.a. Ususõjad Prantsusmaal Vabadusvõitlused Madalmaades Prantsusmaal toimus 1562 - 1598, kuid Madalmaades toimus 1566 - 1581. Ususõjad Prantsusmaal olid ühelt poolt tingitud absolutismi vastasusest. Olulised on kaks perekonda: Bourbonid(L-Pr, Navarra, olid Hugenotid); Guise(Kesk-Pr, Katoliiklased); Olid Valois kuningadünastia vastu. 1562.a. - Vassy Veresaun. Hugenottide ja katoliiklaste vastasseis. 1572.a. - Korraldatud abielu, Navarra Henri - Margot. Pärast abielutseremooniat tapeti enamus Hugenottidest, kes olid kogunenud Pariisi selle sündmuse jaoks. See kannab nime Pärtliöö Veresaun. Pärtliööl tapeti üle 2000 hugenoti. L-Pr'is hakkas uus ülestõus ja lõid L-Pr'i uue riigi. Hugenottide konföderatsioon. Edasi järgmes Kolme Henri Sõa(Bourbon, Valois, Guise)
Millal? 156681/1648 Tähtsamad sündmused: 1566 pildirüüste, kirikuseinad valgeks. Lahendama saadetakse hertsog alba, terror 1572 suur ülestõus, göösid avasid tammid 1576 kuulutasid hol ja zeeland end hispaaniast sõltumatuks 1648 tunnistas hispaania hollandi iseseisvust Tulemus: holland vististi Hugenottide sõjad Miks? Ajend: katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 kodusõja. Põhjus: 3 perekonna võimuvõitlus: Valois, Guise ja Bourbon Millal? 15621598 Tähtsamad sündmused: 1562 algas hugenottidele kallaletung vassy veresaun 1572 tapatalgud hugenottidele 1593 katoliku usku lähen vlaitseja 1954 avatakse pariisi väravad 1598 nantes'i edikt 1570ndatel abiellusid Valois ja Bourbon. 72 koondus kõrgseltskond. Ööl vastu pärtlipäeva. Hooned, kus nad olid, märgiti ära.. nad tapeti suuremosas. Henri Bourbon hülgas usu, et ellu jääda, pärast hülas uuesti. 3 henri sõda.
Peagi suri kuninga vanim poeg ja Henrist sai üleöö dofään 7. Isa määras noormehe pealekäimisel talle abiõpetajaks Diane'i. Millal nad lähedaseks said, ei tea keegi. Nad olid kogu aeg koos. Esmalt varjati intiimsust, kuid nagu juba roomlased väitsid, ei saavat nohu ja armastust väga kaua varjata. Noore õpilase ja temast 20 aastat vanema kasvataja vahekorrast teadis peagi kogu Euroopa. Neid imetleti, kadestati, neist räägiti kuulujutte. Jean Clouet. François I de Valois. Louvre, Pariis François Clouet. Henri II de Valois. Louvre, Pariis François I suri 31. märtsil 1547. Alates sellest päevast oli Diane de Poitiers kuninga Henri II de Valois' kõige lähedasem inimene. Ta oli 48 aastat vana, kuid tema ilu ei olnud närbunud. Kõik, kes temaga kohtusid, pidasid teda 25 aastaseks, kõige enam pakuti 30-31 aastat. Kuid Diane mõistis paremini kui Henri, et mees pidi abielluma, sest riik vajas troonipärijat. Selline on juba kuningate saatus
halvemaks. Varsti suurenes ka talupoegade rahulolematus. Seoses elanikkonna vähenemise langesid mõisnike renditulud, mida korvati kõrgemate rendihindadega. See tõi kaasa talurahva rahtused. Prantsusmaal Žakertii. Inglismal Wat Tyleri ülestõus. Ülestõusude tulemuseni vabastati Inglismaal ja Prantsusmaal talupojad pärisorjusest. Prantsusmaa oli ühtne riik ja valitses Valois'de dünastia, aga samas Inglismaal ühtsus puudus, sest seal toimus võimuvõitlus kahe suguvõsa vahel. Võimuvõitlus toimus 30 aastat ja tuntakse seda rooside sõja nime all, sest vapikaunistused olid punane ja valge roos. Samas ida pool olid teistsugused ajad. Väejuht Bathu-khaan vallutas Vene vürstiriikidest suure osa ja seda aega tuntakse venemaal tatari ikke nime all.Nende vallutuste tagajärjel tekkis Kuldhordi khaaniriik.
märgiks edasi anda. Mees lootis, et ehk saab ka temast peaminister, nagu olid seda kardinal de Richelieu ja kardinal Mazarin eelmiste kuningate valitsusajal. Kuidas aga kuningannale läheneda, kuidas nelja silma all vestelda? Kord kohtas ta seltskonnas ilusat ja sarmikat daami, kes võlus oma jutu ja käitumisega kõiki koosolijaid. Kui kardinal de Rohan daamiga vestlusse astus, selgus, et daami nimi on Jeanne de la Motte, kuid tema neiupõlvenimi olevat hoopis Jeanne de Valois. Kardinali küsimuse peale, kas ta on eelmiste valitsejate dünastiaga 2 mingil moel seotud, vastas daam, et tema esiisa pole keegi muu kui kuningas Henri II de Valois, kuid lisas, et loomulikult mitte ametlikust abielust, vaid et see kuningas oli üksnes tema esivanema sigitaja. Kardinal pani tähele, et proua de la Motte rääkis tol õhtul väga palju Marie-Antoinette'ist. Küsimusele, kas ta kuningannat isiklikult tunneb, sai kardinal vastuseks: ,,Aga muidugi! Olen kuninganna
sinod - piiskoppide esinduskogu, millele kuulus kõrgeim kiriklik võim kalvinist - protestantliku usu pooldaja Pärtliöö - ööl vastu pärtlipäeva korraldatud veresaun, mille käigus tapeti üle 200 hugenoti Nantes'i edikt - usuküsimuste ja pol. vastuolude reguleerimiseks avaldatud käskkiri konföderatsioon - lepingu alused kestvalt liitunud kui suveräänsuse säilitanud riikide liit Bourbonide dünastia - Navarra Henrist alguse saanud dünastia Valois'ide dünastia - korraldasid Pärtiöö Kalmari unioon - Taani, Rootsi ja Norra vaheline unioon saksa ekspansioonile vastu seismiseks Stockholmi veresaun - Taani kuninga kroonimispidustustel 82 rootsi aadliku hukkamine riiklik reformatsioon - riigi valitsemise ja poliitika ümberkorraldamine Ribe artiklid - dokument, kus vormistati kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus staadid - provintside esindusorganid
toetada vajadusel kord ühte poolt, kord teist ja seeläbi suurendada oma võimu. Absolutismi võidukäigule Inglismaal aitas kaasa Rooside sõda (1455 1485 a) Inglismaal, mille käigus kõrgaadel oli kodusõja tõttu nii nõrgestatud, et kuningaks tõusnud Henry VII Tudoril (valitses 1485 1509 a) ei valmistanud raskust riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI (valitses 1461 1483 a) viis lõpule Prantsusmaa ühendamise, võites lõplikult Burgundia hertsogi. Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Keskaegne ühiskond KESKAEG 6 2. KESKAEGNE FEODAALKORRALDUS: 2.1. Feodaalkorra teke ja olemus: Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast
ja seeläbi suurendada oma võimu. Absolutismi võidukäigule Inglismaal aitas kaasa Rooside sõda (1455 1485 a) Inglismaal, mille käigus kõrgaadel oli kodusõja tõttu nii nõrgestatud, et kuningaks tõusnud Henry VII Tudoril (valitses 1485 1509 a) ei valmistanud raskust riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja- aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI (valitses 1461 1483 a) viis lõpule Prantsusmaa ühendamise, võites lõplikult Burgundia hertsogi. Lõplikult kujunes absolutistlik riigikord välja uusaja algul (16.- 17.sajandil). Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 2. KESKAEGNE FEODAALKORRALDUS: 2.1. Feodaalkorra teke ja olemus:
kingdom that was peaceful & united. Henry V was a brave & intelligent man and like Richard I he became one of England's favourite kings. Since the situation was peaceful at home, he began fighting with France again in 1415. His war was as popular as Ed III's had been. The French king was mad & his nobles were quarrelsome. He managed to capture most of Normandy & the nearby areas. By the treaty of Troyes in 1420 Henry was recognised as heir to the mad king & married Katherine of Valois, the king's daughter. But he never became the king of France, he died a few months before the French king. His 9-month-old baby son Henry VI inherited the thrones of England & France. Henry the V's brother John duke of Bedford continued to enlarge the area under English control, but soon the French, inspired by Joan of Arc began to fight back. John of Bedford died in 1435 & with the loss of Cascony in 1453 the Hundred Years War was over. England had lost everything
· Riigid alistati ja kultuurisaavutused hävitati. · Kullajanu tõttu rööviti hindamatuid kunstiaardeid. · Asteekide, maajade ja inkade arhitektuurimälestised purustati. · Ristiusustamise käigus põletati raamatukogud ja hävis ka suuline pärimus. · Algupärased kirjasüsteemid kadusid. · Võitluses hukkus palju põliselanikke. SAJA-AASTANE SÕDA PÕHJUSED · Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois. · Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria vallutada. MUUTUSED SÕJAPIDAMISES · Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346inglased võitsid(võimsad pikad vibud vs. lepinguline prantsuse rüütliratsavägi ja Poitiers' lahingus 1356prantsusmaa Must Prints võitis. · Jalaväe tähtsus kasvas. · Kasutusele võeti tulirelvad · Uut tüüpi vägi palgasõjavägi. SÕJA LÕPP
suurettevõte (~100) väikeettevõte (~10-20) Hakati kasutama tööjaotust. Üks inimene ei teinud Tööjaotus puudub, sest oli oluline, et meister teeks eset algusest lõpuni valmis, vaid iga inimene tegi eseme algusest lõpuni valmis. mingit kindlat protseduuri. Tegemist oli käsitsitööga (masinad puudusid). Riigid Prantsusmaa oli tunduvalt ühtsem kui näiteks Inglismaa. Valois'de valitsejadünastia positsiooni tugevdas veelgi saja-aastase sõja võit. Inglismaal algas aastakümnetepikkune kodusõda valitseva dünastia kahe haru vahel, sest mõlemad tahtsid troonile saada. See troonivõitlus on saanud nimeks Rooside sõda (1455-1485), sest vaenulike perekondade vapikaunitusteks olid punane ja valge roos. Lõpuks sai siiski troonile punase roosi esindaja. Saksamaal puudus tugev keskvõim. Keisri valisid
jm aladele. Edward I-ga algas taas sõda, kuid ta ise ei alustanud sõda. Prantslased üritasid Gaskooniat vallutada. 1294 oli seega oluline eelmäng 100-aastasele sõjale. Lõppes 1297 vaherahuga, mis otseseid tulemusi ei andnud. Suuri lahinguid sõjas polnud. Edward I oli samal ajal seotud hoopis Sotimaa vallutamisega. Sajaaastase sõja (1337-1453) põhjused (Kapetingide dünastia, Edward III nõudmised, Philip VI Valois, Gaskoonia). 15 Kaptengide põhiliin suri välja. Välja ilmus Edward III. Prantslased sellega nõus ei olnud. Lähemal oli troonipäriluses Valois dünastia, mis oli Kapetingide kõrvalliin. Edward III motiivid on ebaselged: kas tõepoolest tahtis saada Prantsusmaa kuningaks või oli küsimus Gaskoonias? Tegi ka suurt propagandat Inglismaal. Seni Inglismaa kui koloonia, 13.sajandil
1442 siirdus ka Napoli kuningriik Aragóni dünastia kätte. PRANTSUSMAA Hugues Capet (987-996) Pariisi krahv, kes valiti Prantsusmaa kuningaks. Kaitses oma trooni kiriku abil ja ka sõjaväega. Suutis saavutada teatava korra oma riigis. 988 kroonis oma poja kaaskuningaks. (Temalt pärineb Kapetingide dünastia nimi, kuna oli esimene kuningas) Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, mis valitses 987-1328. Pärast Karolinge. Poegadeta Charles IV surma järel tulid võimule Valois'd Kapetingide kõrvalharu. Kapetingidel oli kombeks troonile asudes võimalikult ruttu kroonida kuningaks ka oma poeg, et jätkuks Kapetingide dünastia võim. Nende ajal kujunes lõplikult välja feodaalkord. Kuningas valitses tegelikult vaid oma domeeni, seetõttu hakkasid Kapetingid tasapisi teisi feodaalvaldusi oma domeeniga liitma. Nii muutus killustatud Prantsusmaa aegamisi tsentraliseeritud riigiks. Nende võimu ajal sai Prantsusmaast tugev kuningriik
Mortimer was also the lover of Edward II's wife, Isabella of France, who assisted him in the deposition of her husband. Edwars was prisoned, but not killed. The Parliament decided simply to remove him from the thrown. He was replaced with his son, who was under the influence of isabella and Mortimer. Edward himself remained imprisoned. *The Hundred Yers War 1337-1453 was a prolonged conflict lasting between two royal houses for the French throne: the House of Valois and the House of Anjou. The House of Valois claimed the title of King of France, while the Anjou from England claimed to be Kings of France and England. The conflict lasted 116 years but was punctuated by several periods of peace. The war was in fact a series of conflicts and was fought for about 81 years. It was a tactical victory for the Anjou, who secured the succession of the French throne. In reality
otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust. Mujal ei olnud tal palju õigusi ning pidevalt valitses ka ülikute vandenõu oht. Hugues'l olid siiski üldiselt head suhted Saksa-Rooma keisrite Otto II ja Otto III-ga ning ta suutis oma piiratud võimu kuni surmani hoida ja tagada ka poja troonipärimise. Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, mis valitses 987-1328. Pärast Karolinge. Poegadeta Charles IV surma järel tulid võimule Valois'd Kapetingide kõrvalharu. Kapetingidel oli kombeks troonile asudes võimalikult ruttu kroonida kuningaks ka oma poeg, et jätkuks Kapetingide dünastia võim. Nende ajal kujunes lõplikult välja feodaalkord. Kuningas valitses tegelikult vaid oma domeeni, seetõttu hakkasid Kapetingid tasapisi teisi feodaalvaldusi oma domeeniga liitma. Nii muutus killustatud Prantsusmaa aegamisi tsentraliseeritud riigiks. Nende võimu ajal sai Prantsusmaast tugev kuningriik. Maavaldused asusid
saaks avaldatud. Margarita on tõsiselt romaani kiindunud ning satub meeleheitesse, kui Meister selle põletab. "Vaikse karjatusega tormas ta paljakäsi ahjust välja kiskuma seda viimast, mis sinna veel oli jäänud - paberipakki, mis alumisest servast juba põles." (M&M lk 143) Samas on teatud eeskuju Fausti tegelases Margaretas, kes samamoodi päästab oma armastatu, kuid peab selleks sõlmima kokkuleppe saatanaga. Lisaks veel mitmetes ajaloolistes isikutes: Marguerite de Valois ja Marguerite de Navarre, kes mõlemad olid 16. sajandi Pranstusmaa kunginliku õukonna liikmed olid. "Väike vihje: üks kuueteistkümnendal sajandil elanud Prantsuse kuninganna oleks arvatavasti väga üllatunud olnud, kui keegi oleks talle öelnud, et aastasadu hiljem toetan ma Moskva ballisaalides käe alt tema veetlevat lapselapselapselapselast." (M&M lk 247) Kuigi Moskva ja Jerelaimi tegevusliinid peaksid
On arvatud, et Miguel oli isaga kaasas, kui too 1564. aasta paiku elas Sevillas, ja et ta seal õppis jesuiitide koolis. Kuid need andmed ei lähe kaugemale oletustest. Järgmine kindel daatum on 1568. Cervanteste perekond elas Madridis. Nüüd juba 20aastane Miguel õppis humanitaarkallakuga koolis (pole andmeid, et see olnuks ülikool), kus tema õpetaja Juan López de Hoyos nimetab teda oma "kalliks ja armastatud õpilaseks". Kui 1568 suri noor kuninganna, Felipe II kolmas naine Isabelle de Valois, palus kardinal Espinosa oma soosingualust López de Hoyost koostada detailne ülevaade kuninganna haigusest, surmast ja matustest. Nimetatud kirjeldusse paigutas López de Hoyos mitu pühendusluuletust kuningannale oma "armastatud õpilaselt" Miguel de Cervanteselt. 1 Ei ole täpselt teada, kelle soosing Miguel de Cervantese tema teenistusse aitas, ka mitte see, kas Cervantes lahkus Hispaaniast kardinali kaaskonnas. Igal juhul oli ta 1569. aasta lõpuks Acquaviva kammerteenriks Roomas
Sinna kuulusid esindajad kolmest seisusest, igal seisusel oli vaid üks hääl. Kutsuti esimest korda kokku 1302, et toetada Philippe IV võitlust paavstiga. Esimesed generaalstaadid toetasid kuninga otsust, muud valikut neile ei jäetud. Edward III trooninõudmine. Inglismaa kuningas Edward III oli Philippe IV ilusa tütrepoeg, seetõttu oli tal õigus Prantsuse troonile. Teine troonipretendent oli Philippe Ilusa vennapoeg Philippe de Valois. Kuna Prantsusmaa troonipärimisõigus lähtus saali õigusest, siis oli naisliinipidi pärimine keelatud. Inglismaal oli naisliini pidi pärimine lubatud. Prantsuse troonile sai Philippe de Valois Saja-aastase sõja algus. Sõda algas 1337, kui Prantsusmaa hakkas toetama Sotimaad Inglismaa vastu.1340 hävitasid inglased prantslaste laevastiku. Sõja alguses kaotasid prantsuse rüütliväed mitu lahingut järjest inglise rahvavägedele. Inglise troonipärija nn.
Enamasti oli feodaalidel ainult üks suur voodi, pereisa- ja ema magasid keskel, pojad isa selja taga ja tütred ema selja taga. Selle peale, et igal inimesel võiks olla oma isiklik ruum , keskajal lihtsalt ei tuldud. Suvel soojendas päike ja talvel kamin. Kuid oli ka kohti, kus talvel kütet ei olnud, siis riietuti hästi paksult. 2) Saja- aastane sõda ( 28 ) 14. 15. sajandil toimus saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Prantsusmaa trooni pärast. Valois dünastia perekond, mis tuli Prantsusmaal võimule. 1346. algas sõda sellega, kui inglased tungisid Normandiasse. Inglismaa sõjaväe moodustasid Yeomenid ehk vibukütid, kes kasutasid jugapuust valmistatud pikkvibusi. Esimene suurem alhing oli Crecy lahing. Seal võeti esimest korda Euroopas kasutusele tulirelvad. Prantsusmaa aadlikud sõdisid Inglismaa kuninga vastu. Sõda andis mõlemale rahvusele tugeva turvatunde
Leedule aga vastupidi-allakäigu verstapost. Poola domineeris oluliselt, aga Leedu kaitses siiski oma positsiooni. - Unioon andis tõuke Leedu eliidi poloniseerumisele. 1697.a asendas poola keel ametlikult suurvürstiriigi riigikeelena senise ruteeni keele. - Leedu suurvürsti ja Poola kuninga võim hakkas pärast Jagelloonide dünastia pärijateta Zygmnut Augusti surma 1572. aastal hääbuma. - 1573. valiti Poola-Leedu kuningaks Charles IX vend Henri Valois. Henryki artiklid- kuningas peab austama usuvabadust ja kutsuma Seimi kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Õigus kuulutada sõda ja kehtestada makse kuulus Seimile. Valitsemine kestis vaid mõne kuu, sest pöördus tagasi Prmaale pärast oma venna surma, et siis troon pärida. - Poola-Leedu trooni ümber käis suur võitlus. Uueks suurvürstiks ja kuningas sai ungarlasest Transilvaania vürst STEFAN BATORYLE. Ta oli väga sõjakas, võttis ette
Poola poolt ei ole samuti aktiivset sõjategevust toimunud. Suvel 1572 sureb Sigismund II August. Tulenevalt Poola konstitutsioonist satub riik olukorda, kus riigil pole valitsejat, interreegnumi olukorda. Poola oli valitava kuningaga maa. Sigismundil valitsejat polnud, seega seda keerulisem olukord olu. Pretendendina kerkivad Ivan IV, Johan III. Lõpptulemus on see, et aasta hiljem, 1573 tuleb võitjana välja Henry de Valois. 1574 mais kroonitakse ta Poola kuningaks. Juunis põgeneb ta Poolast, sest Prantsuse kuninga troon jääb vabaks ning ta otsustab saada Prantsuse kuningaks, Henry III. Poolas segadused jätkuvad, nüüd seisab riik kodusõja lävel. Habsburgide meelsed tahavad tulla võimule, teiselt poolt Transilvaania vürst Stefan Batory, ihu poolest ungarlane. Segadused olid nii suured, et riik oli kodusõja lävel. Tehakse "trikk", et Poola kuningannaks saab Sigismundi õde Anna
saj. keskpaigani. Kõrgrenessansi mõju levib Itaaliast Pr-le - paneb aluse Pr. kõrgetasemelisele õukonnakultuurile. 1. 1562-98 Hugenotisõjad (8) - Varem oli kalvinistidest Hugen. 1/6 pranstl. tagatud piiratud õigused (I kogudus 1523) - Kalvin. kodandlus ja aadek eriti Edela-Prantsusmaal. - Peale tähtsa Bourbonide-suguvõsa pöördumist kalvinismi omandas poliitilise mõõtme (Hugenotid=Vandeseltslased). Vastaspoolel kat. guised (Kirde- ja Põhja- prantsusmaal), Valois-dünastia - Hispaania toetab Guise´de poole, Inglismaa ja Pfalz toetavad Hugen. - 1570 St.Germaine rahu: Hugen. saavad 4 tugikohta. - Pärtliöö veresaun: Kuninganna Catarina De´Medici tütre ja Navarra Henri pulma järel tapetakse 20 000 H. kaotavad õigused. - Abielu kaudu saab Hugenot Navarra Henrist (Bourbon) Prantsusmaa seaduslik troonipärija! - 1584 kat. Pariisi liiga (Guise´id) sõlmib navarra henri vastase liidu hispaaniaga. - 3 sõda 2
1551 anti ketserite jälitamine üle kuninglikele kohtutele. 1557. aasta Compiègne'i ediktiga ähvardati kõiki reformaatorlike õpetuste pooldajaid surmanuhtlusega. Cateau-Cambrésis' rahu (1559) lõpetas Itaalia sõjad. Ususõjad Prantsusmaal hakkasid aga alles nüüd õige hooga pihta, olles seotud kolme perekonna võimuvõitlusega. Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante, õukonnas mõjukad Guise'id katoliiklasi, troonil istuvad Valois'd aga püüdsid laveerida mõlema leeri vahel. Cateau-Cambrésis' rahupidustuste turniiril sai kuningas Henri II surmavalt haavata piik tabas teda otse silma. Troonile tuli nüüd 15-aastane François II [155960]. Regendiks sai noore kuninga ema Katariina di Medici, kes jagas võimu Guise'ide perekonnaga. Lotringist pärit Guise'id saavutasid esmalt positsiooni Soti õukonnas: kuningas James V abiellus Lotringi Mariaga
Erinevad huvipooled on olemas, poola aadel ise pakub mitmeid kandidaate, kodusõja situatsioon. Sigismundil ei olnud seaduslikke järglasi ning ei saanud jätkata dünastiat. Rida pretendente, kes soovisid kuningaks saada. Nt Ivan IV soovib saada Poola kuningaks, osa Leedu aadlikke isegi toetas teda. Juhhan III oli ka üheks, kes abikaasa kaudu ürit saada. mais 1573 toimuvad poola kuninga valimised, võidab prantslane Henride Valois. Viiakse läbi ka kroonimine. Juba suvel ta sealt põgeneb, naaseb pr, temast saab pr kuningas Henri III. Segadused j'tkuvad, jõuavad kodusõja lävele, Poola aadel jõuab lahendusele, kui esile tõuseb transilvaania vürst Stefan Bathory. Teoorias ise ungarlane, poolakad ise tõid ta esile. 1576 a märtsis kuulutati Poola kuningaks Sigismund II õde Anna, Bathoryst saab tema abikaasa-> uus kuningas. Segaduste aeg Poolas ei ole kohe sellega läbi, jõudude katsed jätkuvad
annaabi.ee 
