OLMEST JA MENTALITEEDIST Iseseisvusajal muutus oluliselt eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon. Maal hkati püstitama rehest lahus seisvaid uusi eluhooneid, mis olidlaudvoodri ja laudpõrandatega, värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega. Elekter ja telefon levisid maal esialgu aeglaselt ning enamik raadioid töötas veel akudel, mille täitmiseks oli iseseisvusaja lõpul olemas üle 200 akulaadimispunkti. Teedele ilmus üha enam isiklikke sõiduautosid ja veel rohkem jalgrattaid (eriti kvaliteetne oli Rootsi ...
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena ja mis hõlmas kogu Atika. Sparta asus seeeest Peloponnesose kaguosas Eurotase orus. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: Lakoonikat ja Messeeniat. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20-aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Ateena poisid saadeti kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid laus...
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid ? Ateena ja Sparta, mõlemad tähtsad linnad Antiik-Kreekas. Need linnad olid väga erinevad ja unikaalsed omal moel. Kui Ateena kodanikud oli keskendunud rohkem vaimutööle ja staatusele ühiskonnas, oli Sparta sõjaväeline linn, õpetades igat poissi juba noorelt saamaks sõduriks. Igaühel on eri arvamusi selle kohta, mis on parem, kuid usun, Ateena oleks linn minu jaoks. Sealne elu oli elamiseks palju lihtsam, ei tulnud tegeleda päevast päeva sõjaliste harjutustega, vaid sai tegeleda vaimutöö ning ühiskondliku kommunikatsiooniga. Seal on palju omadusi, mis Spartal puuduvad, samuti on Ateena õiguskord õiglasem, eriti naiste osas.Ateena inimesed, õigemini mehed olid veendunud, et nende päev peab mööduma kindla graafiku alusel. Hommikul külastati tuttavaid, aeti nendega arukat ateenlasejuttu ja mindi edasi, tegelema kehaliste harjutuste või otsiti sobiv koht, kus süüa. Vahel külastati ...
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõ...
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks. Autoritaarsetes riikides toimub kohtumõistmine siiski iseseisvalt ja tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtutes.
talutüdrukuga. Bock oli nö oma ajast ees, teda ei huvitanud, millist päritolu on tulevane abikaasa. Samuti lasi ta koolitada oma naist enne ühe katuse alla elama asumist. Vaevalt, et seda kusagil mujal Eestimaal juhtus. Timo vastuolu peegeldab ka selles, et ta on üdini aus ja väljendab ennast nii, nagu tegelikult mõtleb. Sakslane teadis, et saadetud kirjast keisrile midagi head ei tule, kuid tema mentaliteet ja suhtumine ei lubanud seda saatmata jätta. Tol ajal kui ka tänapäeval hoiavad inimesed oma tunded ja arvamused enda teada, kuna kardavad, et see võiks rikkuda nende karjääri või koguni terve elu. Timo oli aus. Ta rääkis seda, mida tegelikult asjast arvas, isegi, kui sellel olid halvad tagajärjed. Bock oli sihikindel mees. Pidas haridust oluliseks. Ei olnud allaandja. Seisis tavainimeste õiguste eest. Muretses riigi tuleviku pärast. Sakslane ei kartnud endast kõrgemal
ning priski lihtne ettevtmine.Keeruliseks ja tlikaks muutub see aga siis, kui laenuvtja pole oma vimaluste ja riskide piire tunnetanud ega ratsionaalselt hinnata osanud. Paljud arvavad sgavast nukogudeajast tnini, et laenamine on halb.Sel ajal ju pangalaenusid ei antud. laenati ainult oma lhedastelt-tuttavatelt ning tagasimaksmisel tekkinud raskused phjustasid pahatihti paksu verd. Sealt ka ilmselt vanemate inimeste suhtumine. See aga, kust tnapeva noorte sekka selline arusaam vi mentaliteet judnud on, ei tea keegi. Tihtipeale on laen ainus vljaps, et alustada iseseisvat elu. Inimesed peavad kusagil elama ja vga raske on alustada thjast kohast. Neil on oma elementaarsed vajadused, mille rahuldamiseks ei piisa vaid kuupalgast.Kui just mitte rentida endale kodu ja auto, kuid ka see eeldab le keskmise suurt igakuist palka. Laen suurendab stabiilsust, kohusetunnet ja ka tviljakust.Laenuvtjad on ljuhul nus juurde ppima, et saada paremat tkohta.Pangalaenu
Kas ökokatastroof on juba alanud? Ökokatastroof on katastroof mis on tekkinud keskkonna muutuste tõttu. Keskkond muutub pidevalt, aga kas muutused on tekitanud katastroofe? Või on katastroofide tekitajad hoopis need kes muudavad keskkonda? Kui kujutada ette, et ei oleks maal inimesi, oleks vaid loomad ja loodus, mis oleks siis? Mina arvan, et kõik mis looduses toimub korvab loodus endale ise, näiteks maavärinad ja vulkaanipursked. Sellised looduskatastroofid ei vii maad isegi ökokatastroofi piirinigi. Kuid meie inimesed ei oska loodusega ümber käia, meil on vaja meeletult ressurse. Enamus ressursid mis me maalt võtame kasutame me ära täiesti mõttetult. Milleks meile masinad, relvad, kütus jms? Selleks, et meil oleks mugav, kuid keegi ei mõtle, kas maal on ka mugav? Kui inimesed ei oleks oma populatsiooni nii kõrgele kasvatanud, kui me suudaks elada rahus ja kui me KÕIK oskaks harida põldu ei peaks me kunagi kartma, et...
„Punane elavhõbe“ Andres Anvelt Andres Anvelt on sündinud 1969. aastal. Peale keskkoooli jätkas ta oma õppeteed Tallinna Miilitsakoolis. Ta on töötanud politseis, poliitikas ja tegelenud loometööga. Menuromaaan „Punane elavhõbe“ ilmus 2007. aastal. Teos räägib kuumade 1990-ndate algusest, kus taasiseseisvunud Eestis kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad midagi: kes tõde ja õigust, kes raha, kes autoriteeti. 2010. aastal valmis romaani ainetel film, mille lavastajaks oli Andres Puustusmaa. „Punane elavhõbe“ on üles ehitatud peatükkide kaupa. Peatükid vahelduvad kordamööda, ühes on juttu kurjategijatest ja teises politsei tööst. Peategelaseks on Rein Tihane, kes hiljuti vabanes vanglast. Koos oma kahe sõbraga plaanivad nad Venemaalt tuua väärismetalli- punast elavhõbedat
seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on võimalik iseloomustada majanduse avatust ning tehnoloogilisi muutusi. Globaliseerumine on vähemalt teataval määral juhitav protsess
rahvuslikke, poliitilisi ja majanduslikke muudatusi. 14. sajandil hakati enam rääkima teaduse olulisusest inimteadvuses ning majanduses. Ainuõiged usulised väljavaated hakkasid asenduma teaduslike hüpoteeside ja avastustega, mis leidis rohkelt kasutamist meretrantspordi majandamisel, astronoomias, arhitektuuris jne. Inimesed ning riik ei teeninud enam kiriku huve, vaid keskenduti kabanduse, kaubaveo arendamisele, seaduste ning kiriku reformeerimisele. Taoline mentaliteet oli murranguline, seda ilmestasid kokkupõrked teisitimõtlejate ning katoliku kiriku vahel, püüd kaotada indulgentside müümine või kaubandusele tuginev majanduslik tõus. Humanism või inimlikkus, mis allub psühholoogilistele isikuomadustele meelekindlus, iseseisvus, omakasupüüdlikkus, ärgitab inimest millegi uue loomisele (või hävitamisele), näiteks katolikust monarhist suundumine üha enam kapitalistliku majandusmudeli suunas või
seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aadrikasse. Lääne ühiskonnad, kus demograafiline üleminek algas varem, asusid esimesena ka kiire majanduskasvu ning laienemise teele. 1970.aastatest on rahvastikuteadlased fikseerinud lääne rahvastiku uue arengufaasi, mida iseloomustab: · Kasvav eluiga · Süvenev individualiseerumine · Soorollide jätkuv võrdsustamine · Perevormide mitmekesistumine · Sündimuse langus alla taastetaset Domineerima on hakanud mentaliteet, mille kohaselt isik saab ja peab tegema eluvalikud, lähtudes iseendast, sest elada on ainult üksainus elu. Maailmastumine on protsess, mille arengu jälgimiseks tuleb vaadelda rahvastikuprotsesse, eelkõige migratsiooni ning analüüsida majandussuundumusi eeskätt väliskaubanduse ja välisinvesteeringute arengut, mille kaudu on võimalik iseloomustada majanduse avatust ning tehnoloogilisi muutusi. Globaliseerumine on vähemalt teataval määral juhitav protsess
Kultuuriajaloo referaat 1950'ndate mööbel Sisearhitektuur ja mööblidisain 1 Eesti Kunstiakadeemia 2010 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Uued materjalid....................................................................................................................3 Uus mentaliteet.................................................................................................................... 4 Skandinaavia modern...........................................................................................................6 Kesk-sajandi pööre...............................................................................................................7 Charles Eames ...........................................................................................................
Kersti Kaljulaid arutleb eesti meeste tänapäevaste eneseteostuse võimaluste üle, võrreldes meie ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute muutumist ärkamisaja, esimese iseseisvusaja ja uue iseseisvusajaga. Esimesel iseseisvusajal teostus ärkamisaja unistus kehtestada ennast rahvana nii ühiskondlikus kui majanduslikus arengus. Eesti mees oli meie pisikeses riigis tunnustatud igas valdkonnas, kõik tööd väärisid tegemist. Tänapäeval on kujunenud välja mentaliteet, kus hulk eesti mehi ühiskonna survel ja heakskiidul on valinud hoopis teised tööalased suunad ning ametid, kui nad ise võib-olla oleksid soovinud. Oleme kujundanud olukorra, kus võimalikult suur hulk eesti mehi ühiskonnas valitseva haridus-, palga- ja väärtushinnangute süsteemi kohaselt otsustab teha mittetootvat tööd. Sellised otsused võivad üksikisiku tasandil põhjustada eesti meeste lühemat eluiga, nad tunneksid tootval tööl tegutsedes tihtipeale end õnnelikumana.
Ühiskonnas peituva viha põhjused “Sa oled loll!” karjub üks laps teisele koolikoridoris. “Sina oled lollim!” karjub teine vastu. Miks see laps lihtsalt ei teinud välja ja edasi kõndinud? Me tihti samuti karjume teisele inimesele vastu ja oleme kurjad ta peale. Aga miks? Viha tekitab meis tihti ohutunnet. Kui kuuleme ühiskonnas või meedias midagi vihaga toimuvat, siis tähendab, et juba kardetakse midagi. Aga miks seda meile tehakse? Viha ja ohutunne käivad käsikäes. Hopsti! Üks poliitik ütles selle poliitiku kohta midagi halvasti ja juba on tihti samal päeval juba selle esimese poliitiku vastus ja arvamus miks toda teine riigikogu tegelane ikka nii loll ja rumal on. Tegin Delfi lahti ja nägin kuidas härra Rainer Vakra ütles Kadri Simsonile seda ja toda. Hetkel on muidugi ka tulemas riigikoguvalimised, kus soovitakse väga palju tähelepanu valimishäätle kogumiseks. Olen ka viimasel ajal tähele pannud, et an...
Eevi , kellel polnu ei maad vaid hoopis saun, selle asemel, et võtta endale Kõrboja Anna, kellel oli talu ja viljakas maa olemas. Kokkuvõtteks võib öelda, et Tammsaarel on öelda nii mõndagi karmide elutõdede kohta, mis on alati kehtinud, nendest peamine see, et tööd on vaja teha. Veel oli teosest näha, et inimeste suhtumine enda omandisse on hoopis erinev tavaliste töötajate omast, mis kinnitas jätkuvalt et orja mentaliteet ei ole kadunud mitte kuhugile. Kuid paljud asjad on aja jooksul muutunud, ning ei saa öelda, et raamat tervenisti meid kõiki kõnetaks ja nagu Tammsaare on üelnud, Kannata aga rõõmuga ega armastus muidu tule, kui valu ei ole.
ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1. Millist riiki ja rahvast kujutab maal? - Natsid, Saksamaa 2. Millist meeleolu püüab maal edasi anda? Esitage kaks teesi - Massipsühhoos, saksa rahvas ühtne, propaganda 3. Miks toetas enamik rahvast selle riigi valitsust enne teise maailmasõja algust? Esitage vastus kolme põhjendatud teesina. - Saksa elas üle majanduskriisi, lubas korra majja lüüa, lubas suurt saksamaad E. 1
"Isekuse sajand" Dokumentaal nimega "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" räägib Sigmund Freudist ja tema nõost Edward Bernays ´ist ning nende arvamusest, et inimesed on irratsionaalsed ning nende otsused võivad kujutada suuremale perspektiivile ohtu. Otsemini oli tegu Sigmund Freudi teooriaga, mille tema nõbu Bernays suurfirmade ning koguni riikide peal käiku lasi. Bernaysi eesmärgiks oli ehitada sotsiaalseid struktuure, mille kaudu oleks võimalik inimmasse mõjutada/kontrollida. Üks põhilisi poliitika korraldamise meetmeid, mida Bernays aitas Hooveril kasutada siis kui ta 1928 aastal USA presidendiks sai, oli see, et riigi elanikele anti pidevalt ainult positiivset tagasiside ning väideti oma rahvale üht, kuid reaalsuses tegutseti hoopis teistsuguse tegevusega. Tänu sellele oli rahvas oma juhist positiivselt meelestatud ning juhile andis see vabad käed tegemaks, mida ta tahti...
Ka Pompeijs maalid suuremas osas kreeklaste tööd, Colosseumi sambad esimesel korrausel dooria, teisel joonia, kolmandal korintose sambad (roomlane segab stiilid). Paljud kreeka kunstnikud tegutsesid Roomas. ARHITEKTUUR Roomlased tegid siin mitmeid muudatusi. Rooma arhitektuur astub suure tehnoloogilise sammu edasi ,,ROOMA BETOON" (sidematerjal kaared, kaarevõllid, kuppelehitus esimesena Roomas). (Voldemar Vaga ,,Üldine kultuuriajalugu") Rooma mentaliteet hoopis teine kui kreekas (kreeka maailmavaade oli sõltuv jumalatest, usust. Ehituspärl tempel, jumalate auks loodi mõjukamaid templeid ja ka kaunimaid). Roomas jumalad muinasjutulised olevused, kes ei mänginud nii suurt rolli. Roomlane materialistlik seetõttu ehitati templeid vähe. Pantheon (,,kõigi jumalate tempel") ehitis, kuhu mahtusid kõik jumalad *Rooma ehitus poliitiline (alati teada, kes valitsejatest püstitas). Ka Colosseumi rajas üks suguvõsa
toodang linlasi toidax ja kellest linn saax täiendust elanikkonnale. Tekkisid ka põllumajanduslikesse piirkondadesse(Flandria, Pariis). U 100 000 elanikku Firenzes, Pariisis ja Veneetsias. Valitsemine: linn moodustas omavalitsusliku kogukonna, eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa ühingutesse. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu Mentaliteet: esines sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Toimusid tänavalahingud aadlisuguvõsade vahel. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada. Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu. Kuna ei tahetud, et hing lähex põrgusse annetasid rikkad kaupmehed oma hinge päästmisex varanduse vaestele. HARIDUS: kloostrikoolid, toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid, ülikoolid: Alamaste-grammatika,
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Ajaloo teaduskond Allan Tabri I aasta bakalaureuseõpe Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine Essee Õppeaine: Ajalugu Õpetaja: Mait Kõiv Tallinn 2011-10-15 1 Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu. Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale. Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik- Kreeka meeste ...
Samuti on rõõmustav, et imetamine aitab rasedusega lisandunud kaalu langetada ja raha kokku hoida Seltsiks orangutanid ja simpansid Vastsed emad kuulevad tihti vanemaid sugulasi hoiatamas: "Vaata, et sa oma last ära ei hellita!" Nende arvates ei tohiks beebit liiga tihti süles hoida ega igale näljasignaalile vastata. See on biheivioristide teene, et beebidelt hakati ootama täiskasvanule omast mõtlemist ja käitumist. Selline mentaliteet on olnud üllatavalt jätkusuutlik. Isegi 90ndate lõpus räägiti jälle jäiga reziimi ja beebi "karistamise" vajadusest. Levisid müüdid, et soovi peale imetamine rikub imiku ainevahetust. Demoniseeriti lapsega koos magamist, sest ema pidavat beebi ära lämmatama. Tegelikult on tõestatud, et emad, kes jagavad lapsega aset, on imetamises teistest edukamad, sest öised toitmised on piisava tihedusega ja logistikaprobleemideta. Meie kuulume muidugi teise rühma, seltsiks
idamaades, milleks on Hiina ja Islam. Referaadi on koostatud puhtalt Maria Tilki kirjutatud raamat ,,Kasvatus Eri Kultuurides III'' allika põhjal. Ida kasvatuskultuurides on aegade jooksul olnud kahtlemata palju enam vaimset, inimese sisemiste väärtuste arendamisele suunatut kui lääne kultuurides. Samuti annab käesolev referaat võimalikult täpse ülevaate nii islami kui ka hiina kultuuri mentaliteediajaloost. Nagu on öelnud Maria Tilk: ,, Just mentaliteet on see, mis kujundab kasvatuskeskonna ja kasvatusmudeli, mille kaudu oleks võimalik kasvatada ideaalset inimest, nii nagu seda tahab oma lapses näha iga lapsevanem. Ideaali saavutada pole ilmselt kunagi suudetud, kuid selle eesmärgi poole on järjekindlalt püüeldud kõikides kultuurides läbi aja. Kasvatus eri kultuurides I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu I Periood: teadmata - XVI eKr:
Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kahe nii juhtiva ja suure linnriigi suur erinevus ja erinevad seisukohad mõjutasid hiljem ka Kreeka arengut üldiselt. Võimalik, et efektiivsem
automaatrelvad, reaktiiv- miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid 8) Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000 a. ja millised tegurid kiirendasid logistika arengut? I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. (logistikatkäsetletpõhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:Tarbijate nõudluse muutused;Ringluskulude surve tootmiskuludele;Arvutustehnika areng;) III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon(Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.) 9) Mis on logistikastrateegia eesmärgid? a)Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool,
kuid see võib olla ka ähmase eesmärgiga loominguprotsess. See peegeldab sageli elutarkust. Kõik lahendavad meelsasti probleeme ning võtavad vastu mõttepingutusi nõudvaid otsuseid. Iseseisva mõtlemise kujunemiseks on vajalik kõike kogeda. Ainult seeläbi saab hiljem teha õigeid otsuseid ja ei pea pettuma. Mõtlemise iseseisvust soodustab võimalus õpitut kasutada. See mõtlemine kujuneb vaid keskkonnas, kus ei valitse ainuõige vastuse mentaliteet. Kõrgema taseme mõtlemine kasvab välja suhetest, dialoogist inimeste vahel ja olukordadest, kus harva ollakse. Pole olemas kindlaid juhiseid, mille täitmine viiks välja õige mõtlemise ja õnneni. Kõik võivad eksida ja see on inimlik. Mõtlemine on vaimne tegevus, mis saab alguse kõige lihtsamatest aistingutest ja tajudest. See korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemine ja tegutsemine peavad olema tasakaalus, et õnnelikuks saada
Kes on edukas inimene? Üldine mentaliteet on, et: ,,inimene, kelle töö ja eraelu on omavahel harmoonias ongi edukas". Paraku on edukaks saamise teekond igaühe jaoks individuaalne, nii on ka mõistega ,,edu". Kellele tähendab see head autot ja ilusat maja, kellele aga oskust nautida hetke ning oodata oma kookost palmipuu all. Kas on siis üldse võimalik olla ühtselt edukas inimene või on see ühiskonna kujutatud ideaal ning selle poole püüdlemine tühipaljas illusioon?
saavad nii vanemad kui ka poiss aru, et tõelisi ,,aardeid" meie elus ei saa osta. Üha rohkem räägitakse, kuidas liigtarbimine hävitab meie planeeti. Globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt, ökoloogiline jalajälg kõik need sõnad käivad ajakirjandusest läbi liigagi tihti. Kohutava tarbimise tõttu kannatavad peaaegu kõik elu valdkonnad: inimesed on ülekaalulised, õhk saastunud, vesi reostub ning prügimäed võtavad enda alla enneolematul hulgal maad. Keegi ei mõista, et praegune mentaliteet hävitab nii seda, mis meid ümbritseb kui ka meid endid. Lugesin hiljuti ühest välismaa lehest, et igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 10 miljoni tonni võrra ning veidi pärast seda kirjutas Postimees Online, kuidas inimeste rõivanumbrid järjest suuremaks lähevad. Kõige sokeerivam näide oli naiste rinnahoidjatest. Kui varem olid D- ja F- korv juba suured, siis nüüd on nõudlus juba koguni K-korvi järele
riigivõimus, korruptsioon on kõikjal, kapitalism samamoodi. Kõik sõimavad kõiki ja rahvustunne kaob. Tahetake leida parem elu, kõrgem palk ja miski ei motiveeri jääma. Mõnel rahval ei olegi kedagi, kes juhiks ja nad kaovad. See on lühidalt ja mustalt öeldud, kuid keskne mõte on olemas. Aga kas asi on rahva väärtushinnangutes soovitakse kindlustatud elu ja elada hästi ning patriootlikus, kodu- ja ühtsustunne jääb tagaplaanile? Või on inimestel veel nõukogude mentaliteet ning kardetakse hirmsasti koguaeg millestki ilma jääda, Võetakse, mis võtta annab, nagunii varastavad ja erastavad juhid kõik, mis võimalik, nagu ajakirjandusest saab teada. Ainus võimalus on põgeneda kuskile, kus pole vaja muretseda. Või on hoopiski riigivõimu pädevus küsitav pistetakse muudkui endale rohkem tasku ja rahvas vireleb vaesues? Kõik tahaksid natukene rohkem, aga süües kasvab isu ja ahne on täitmatu
kui mõtteviisist saab käitumisviis. Triviaalväljend ,,lihtne öelda, aga proovi teha" peidab endast tõtt, sest ega rääkida võib ju igaüks, kel suu peas. Muutused paraku nõuavad tegutsemist, mitte tühja loba. Tsiteerides Agnest Bornhöhe igihaljast teosest ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" ,,Meil lobisemise eest palka ei maksta." Ma pooldan rohelist mõtteviisi, sest on viimane aeg mõelda pikemas perspektiivis. Hävitav on mentaliteet, mis asetab enda heaolu ainsaks. Egoistlik kas pole? See, et enda kingad läigivad ei tähenda, et tulevased põlved paljajalu prügis ei püherda.
Etendusi hakati andma korrapärases rütmis, igal nädalal. 1880.aastail kõlasid teatrilaval esimest korda eesti keeles Shakespeare'i ja Moliere'i dialoogid. Sajandivahetusel kogusid populaarsust ,,ilunäitused" (pseudo)mütoloogilised vaatemängud, milles oli tähtis koht lauludel, tantsudel ja lavaefektidel. Ühiskondlik tõus. 1890.aastail sündis rahva meeleolus ja ühiskondlikus elus suur muutus. Seisuseühiskond oli nagunii juba lagunemas, rahvuslus oli saanud üldiseks ja rahva mentaliteet teisenenud. Esile tulid eesti haritlaste uus põlvkond, kes ei piilunud sakslaste või venelaste poole, vaid oli truu oma rahvusele. Kael August Hermann, Jaan Tõnisson, Villem Reiman jt rajasid Tartusse aja nõuetele vastava päevalehe,,Postimehe",võtsid enda kätte juhtohjad kohalikes seltsides, pankades ja lõpuks linnavalitsuses ning pääsesid sedakaudu ka reaalse võimu juurde. Ilmus ka mitmesuguse suunitlusega ajakirju (esimene eestikeelne ajakiri ,,Meelelahutaja" oli
aga nii sinisilmne ei saa kahjuks olla. (Meenutades paari aasta tagust lugu Tallinna linnavolikogu liikme Vladimir Belõi tsitaadi: ,,Ma ei kommentaari." ümber, keeldun ma uskumast, et see inimene sai piisavalt eesti keelest aru, et Tallinna linnavolikogus pädevalt kaasa töötada) Osalusdemokraatia roll tundub praegusel hetkel Eesti poliitilisel maastikul olevat ,,paar tilka mett tõrvapotis". Eestlaste põhjamaine, suhteliselt passiivne mentaliteet aitab kaasa olukorrale, kus oma õigust riigi juhtimises osalemisele kasutatakse vaid valimiskasti juures, kui sedagi. Arvatakse, et sellega nende osa lõpeb, utoopilises ideaalmaailmas võiks sellega kodanikupoolne riigijuhtimine alles alata. Alustades kodanikuühenduses ja MTÜ-des osalemisest, kuni riigikoguliikmete kaudu Riigikogu töö kohta arupärimises või ettepanekute tegemises, on aktiivse kodaniku potensiaalne tööpõld väga avar. Tiit Ojasoo, NO99 teatri
rahvust, millel ei ole kodumaad ning mis alati on seisnud teistest eraldi, olles samal ajal kaasa tõmmatud mängima ajaloos kindlat rolli, mõjutades sellega ka teiste rahvaste saatusi. Juudid põlvnevad semiidi rändsuguharudest, kes elasid Ees- Aasias, Mesopotaamias. Esimesed kaks tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetus läheduses. Esimesed kas tuhat aastat elasid nad kompaktselt oma kodumaal või selle vahetusläheduses. Neil oli ühine kõnekeel, mentaliteet ja tavad, sarnased looduslikud tingimused ja elatusallikad. Teisel perioodil elas valdav enamik rahvast Läänes, hajutatult paljudes maades vähemusrahvusena, kaotasid nad omavahelised sidemed, hakkasid kasutama põhirahva keelt või selle ja heebrea keele baasil tekkinud murret, neil olid erinevad eluviisid ja kujunesid uues traditsioonid. Ometigi juudid ei assimileerunud, ei sulanud kokku ühegi rahvaga, vaid jäid juutideks. Neid
raamatute trükkimise võimalusele levisid ka uued ideed, sealhulgas reformatsioon, ja teadmised märgatavalt kiiremini. Valitsev majandusvorm keskajal oli naturaalmajandus, elu eesmärgiks oli paradiisi pääsemine, mitte maapealse elu kindlustamine. Kaubandust peeti ebapuhtaks, sellega tegutsesid põhiliselt ainult juudid. Keskajal andis turvatunde kirik, rahalist ülejääki ei tekkinud, kuna polnud säästmise mentaliteeti. Uusajal muutus majanduslik mõtlemine, võttis ilmet kodanlik mentaliteet ning maapealse elu kindlustamine. Tekkis varakapitalism. Oluliseks muutus kapitali kasvatamine ning kasum. Uusajal hakati investeerima raha majandusse, saavutamaks suuremat kasumit, kusjuures olulise süsti kaubandusse andsid maadeavastused. Loodi ka esimesed aktsiaseltsid. Varauusaeg on maailma ajaloos üks murrangulisemaid ajastuid üldse. Keskaegse usupimeduse purustamise ja maailma avardumisega loodi eeldused järgnenud maailmakorralduse tekkeks.
põhiväärtustest võib teha järeldust ,et meie põhiseaduse aluspõhimõtted on ainult eesti rahvale mitte kogu genus humanum´i jaoks .Need aluspõhimõtted võivad sarnanema meie põhimõtetega, aga siiski peavad igas riigis olema erinevad ,sest erinevates riikides on erinev kultuuriline -ja ajalooline taust .Kultuur mängib suurt rolli selles küsimuses, sest põhiväärtused kujunevad välja mitte üks sajand ja väärtused sõltuvad sellest milline on meie mentaliteet ja ajalooline taust. Artikli lisa-analüüs: 1) Artikli autor on Raul Narits , võrdleva õigusteaduse professor. Akadeemilises mõistes Raul Narits on autoriteet ,sest on Tartu Ülikooli professor , Õiguse entsüklopeedia autor ja on Juridica ajakirja toimetuskolleegiumis. 2) Artikkel on ilmunud pool-akadeemilises allikas. Allikas kuulub pool-akadeemiliste allikate hulka ,sest artikkel ilmus parlamendi ajakirjas Riigikogu toimetised (2000). Kvaliteetajakirjad on pool-akadeemilised allikad.
Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II etapp 19801990. Arenev integratsioon Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: Tarbijate nõudluse muutused; Ringluskulude surve tootmiskuludele; Arvutustehnika areng; Muutused varude formeerumise strateegias; Militaarkogemuste mõju. III etapp 19902000. Täielik integratsioon Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke, tootmisja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.
nimetamine reeglina tinglik (piiritlustöö – tinglik ja meelevaldne) 10.03 Mentaliteediajalugu ja rahvakultuuri ajalugu mentaliteedi ajalugu: sündis 1950. aastatel 19. saj lõpp sotsioloogia: “Kollektiivsed ettekujutused” – parem mõista väärtushinnanguid prantsuse antropoloogias 20. saj alguses mõiste “mentaliteet” - loogika eelsed, lääne kultuur - loogiline mõtteviis ajalooliselt uurida nähtust mentaliteet – Bloch & Febvre lähtekohad: ☼ sarnane tänapäeva kultuuriajaloole ☼ mentaliteedi on raske mõõta ☼ mentaliteetide muutus ajas ☼ mentaliteet on alati kollektiivne ☼ inimesed ei saame minna meie ajastu mentaliteedist ☼ mentaliteet – uurib kollektiive ☼ mentaliteet saab uurida kvantitatiivsete meetoditega (analüüs) mõõta inimeste mõõtmise muutmist ☼ kuidas mõõta kristiusu tähtsuse vahenemist – järjest vähem kasutati küünlaid
tipptund ning tume BMW, roolis noor "roheline" jõmm, kes ennastunustavalt soovib kiiremini kohale jõuda kui teised kaasliiklejad. Selleks siblib ta radade vahel, eirab valgusfoore signaalitab ja sõimab. Sellised Bemmitüübid pole ju tegelikult ainukesed ärritajad liikluses ja ei saa ka väita, et nemad ongi halva liikleja prototüübid. Ega halb käitumine ei küsi ei vanust ega auto marki. Kuid tegelikult on tõesti viimasel ajal Eesti liikluses hakanud tekkima mentaliteet, et mida võimasm ja suurem auto seda suuremad on ka õigused. Olen tähele pannud seda, et kui tüübil on istumise all BMW või mõni muu parema mainega auto ja tema ees juhtub sõitma mõini Opel või Toyota on vaja see kohe ära "nullida". Ma arvan, et ma ei hakka lugema neid kõige tüüpilisemaid halbade autojuhtide tunnused nagu kiiruseületamine ja hulljulged möödasõidud. Neid teab ju igaüks ise. Ennem kui hakkan hea juhi tunnustest tooksin ühe näite ajakirjandusest
vajadustest ning Lutheri tungist oma ideid ellu viia. Esitus moodustab terviku, sest antakse ülevaade, milline oli 16. sajandi alguse Saksamaa ja miks just Lutherist sai reformaator. 16. sajandi Saksamaad iseloomustab mitmetasandiline anarhia. Võim jagunes paavsti, keisri ja vürstide vahel, kellel kõigil olid oma huvid. Samuti ilmnesid vastuolud vaimulike, rüütelkonna, kaupmeeste ja talupoegade vahel. Domineeris linnakodanlus ja kaupmeeste mentaliteet. Katoliku kiriku silmis polnud aga sellisel vaimulaadil kohta. Teisalt on tekstikatkes lähtutud Lutheri vaimsest teekonnast. 1517. aastaks teadis mees täpselt, mis on katoliku kirikus valesti ning vormistas need ideed 95 teesiks. Luther ei olnud osa hulkadest, vaid prohvet, kes oli kõigeks valmis, et järgneda oma sisemisele sunnile. Saksamaa vajadused ja Lutheri veendumised olid 1517. aastaks kooskõlla jõudnud. 3. Ajaloolane E. Le R
parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. Seda strateegiat võib vaadelda kui võit-võit meetodit, mille puhul püütakse vältida võitu teise poole arvelt. Eesmärgiks on leida lahendus, mis sobiks kõigile asjaosalistele. Samas on oluline märkida, et samaste probleemide puhul ei ole kõigi jaoks ühte ja ainsat sobivat lahendust. Tähtis on, et partnerid tegeleksid probleemiga koos ja loominguliselt
Kultuurilood I, kodueksam Mis on narratiiv? Narratiiviks nimetatakse tavaliselt müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu kujul vormistatud lugu, mis kirjeldab fiktiivseid või reaalseid sündmusi. Narratiivil on tähtis roll meie ühiskonnas ja kultuuripildis ning selle olemasolu on äärmiselt vajalik. Suure loo tähtsaim sündmustik keerleb suurte tegelaste ja neile lähedal seisvate inimeste ümber. Siiski ei saa öelda, et suur lugu vaid ,,suurte" inimeste lugu on, sest peategelase suhtest ümbruse ja ühiskonnaga peegeldub tegelikult ka ,,väikeste" inimeste siinkohal pean silmas tavalisi ebaolulisena näivaid tegelasi elu ja lugu, mis mängib üsna olulist rolli loo jälgija jaoks tänapäeval. Juba selles, kui Gilgames Uruki müüril kõndides oma maavaldusi jälgib, avaldub sealse ühiskonna elu millega linnarahvas parajasti tegeleb ja kes milliseid ameteid seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpeta...
aasta pööre oleks olnud vapsidele kasulik. Kuna eestil oli sellal kaks reaalset ohuallikat: Nõukogude Venemaa ja Saksamaa ning Eesti ei suutnud mõlemaga sõdida, tuli leida ühest neist liitlane. Vapside jaoks oli see Saksamaa. Seepärast nimetas Nõukogude Venemaa vapse fasistideks, kuigi vapse iseloomustas antimarkism, natsionalism ja proautoritaarsus, puudus neil juhikultus, militaarne allorganisatsioon, rassipuhtuse maania ja revolutsiooniline mentaliteet ning sihiks polnud totalitaarse dikatatuuri kehtestamine. Selline Nõukogude Venemaa suhtumine aitas, aga muuta rahvast vapside vastasteks ning oli suureks plussiks sotsialistidele. Ning jälgides edaspidiseid sündmusi, ei saanud Eesti riigile partneriks mitte Saksamaa vaid Venemaa, keda pooldasid sotsialistid. Samuti ei saanud olla 1934. aasta pööre vapside huvides, sest vaikival ajastul keelustatakse vapside tegevus üldse. Vapside vastane tegevus algab tegelikult juba
äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 19.- 20. sajandi vahetusel. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni juhtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju Eesti arhitektuurile oli Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Eestis jääb juugendornament sageli seotuks neostiilidega. Oluline mõju Eesti arhitektuurile on Soome arhitektuuri arengul. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis Soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis : Estonia teater, Vanemuine, Taagepera mõis,
LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall". Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID Suurfeodaalide privileegid: - kohtumõistmine - maksude kogumine 4. Katoliku kirik ja paavsti võim.Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda
Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile tekkis toiduainete ja tarbekaupade defitsiit talongisüsteem Sõjanduses: palgaarmee teke mürkgaas sõjalennukid tankid kaevikusõda
Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile tekkis toiduainete ja tarbekaupade defitsiit talongisüsteem Sõjanduses: palgaarmee teke mürkgaas sõjalennukid tankid kaevikusõda
suhetest erinevate tsivilisatsioonide vahel. ◦ Tsivilisatsiooni määratlemisel on peamiseks lähtekohaks religioon ja maailmavaade; samas jooksevad nende piirid suuresti mööda riigipiire. Mis on mentaliteediajalugu? • Peamised lähtekohad: ◦ Ajaloos on ettekujutustel ja eelarvamustel sama suur osatähtsus kui tegelikel tegudel ja tõsiasjadel; mentaliteedid on samuti realiteedid. ◦ Inimeste mentaliteet on ajas muutuv; me ei tohiks minevikuinimeste tegusid mõtestada tänasest mõttelaadist lähtudes. ◦ Oluline on uurida kollektiivsed ettekujutusi, jagatud tähendusi, sõltumata inimeste sotsiaalsest kuuluvusest jms. ◦ Kollektiivseid kujutelmi ehk mentaliteeti saab uurida ka kvantitatiivsete meetoditega, umbes samamoodi nagu majandust ja ühiskonda. (See arusaam oli levinud ennekõike 1960. aastate mitmete prantsuse ajaloolaste töödes
Eriti armastaud on lood, kus peakangelastena tegutsevad Jemelia või Lll-Ivani tüüpi tegelased. Sedalaadi isikud saavad kõik kätte, mida tahavad, tegemata selle nimel vähemadki jõupingutusi. Venelastele on omanem ühise rahvasumma tunne. Kusjuures selles summas võivad nad igasuguste pingutuseta leida ühise vestlusteema isegi täiesti võõraste inimestega. See on põhjus, miks ammustel aegadel oli näiteks lihtne talurahvas kokku kutsuda ja neid milleski vajalikus veenda.Vene mentaliteet in niisiis kujunenud väga pika aja jooksul. Vahel võib isegi näida, et venelasi on täiesti võimatu mõisat. Ent tasub vaid üritada seda teha ja te leiate endale kõige pühendunumad sõbrad kogu eluks. Huumorimeel Venelaste huumorit peetakse teravaks, salvavaks, sageli isegi otseseks pilkeks. Pikka aega elasid venelased nõukogude võimu vaenulikuks õhkkonnaks ja tsensuur oli väga jälk. Seetõttu kartsid inimesed kõva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
