Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Maailm Pärast Teist Maailmasõda (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS


Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid ).
Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia , Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tšehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin.
Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis -juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid viiskümmend üks riiki alla ÜRO põhikirjale, mis jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana.
Üks sõjajärgseid probleeme oli kohtupidamine sõjasüüdlaste üle. Mõni nädal pärast Teise maailmasõja lõppu võeti Rahvusvahelises Sõjatribunalis vastutusele 24 natslikku sõjaroimarit. Kohtuprotsess toimus Saksamaal Nürnbergis. Sõjatribunal määras surmanuhtluse kaheteistkümnele Saksamaa kõrgele riigiametnikule (nende hulgas oli näiteks H. Göring, J. v. Ribbentrop, A. Rosenberg, M. Borman ). Teised süüalused said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fašismist.
Teise maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Suurbritannia osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning haaras lääneriikide seas liidripositsiooni.
Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast.
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Oma julgeoleku pärast tundsid muret ka teised lääneriigid. See sundis neid poliitilisele, majanduslikule ning sõjalisele koostööle. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki, USA ning Kanada ühise kaitse- ja poliitilise koostöö struktuuri – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ( NATO ).
Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu saavutamiseks kasutati diplomaatilisi, majanduslikke ning muid meetmeid, selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas).
NATO
NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 – USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland , Luksemburg , Norra, Taani, Island ja Portugal . Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik . 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis.
Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat.
Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, ning lepivad kokku, et kui niisugune relvastatud kallaletung aset leiab, siis igaüks neist, tulenevalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja 51. artiklis tunnustatud õigusest individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, osutab kallaletungi osaliseks langenud poolele või pooltele abi, rakendades viivitamatult individuaalkorras või kokkuleppel teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, kaasa arvatud relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas.“

RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL


Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine.
Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid , mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-Korea armee kaugele lõunasse, kuid siis otsustas ÜRO USA algatusel Lõuna- Koread sõjaliselt abistada. Ameeriklasi toetasid ka paljud teised riigid ning varsti algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu . Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes tulemusteta, olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks ning mõlemas valitses diktaatorlik režiim.
Lähis-Ida regioon huvitas ka teisi riike. 1952. aastal toimus Egiptuses riigipööre, mille tulemusel kukutati monarhia . Uus valitsus eesotsas G. A. Nasseriga natsionaliseeris 1956. aastal brittidele kuulunud Suessi kanali. See kutsus esile sõja Egiptuse ja Iisraeli vahel, keda toetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa. ÜRO ja eelkõige suurriikide (USA ja NSV Liidu) survel sõjategevus lõpetati. Suurbritannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael, vaherahujoonele paigutati ÜRO jõud.
1953. aasta suvel puhkesid Berliinis, Lepizigis ja teistes Saksa DV linnades stiihilised rahva väljaastumised, mille Nõukogude väed maha surusid. See oli esimene suurem kriis Ida-Saksa režiimis. Vastupanuaktsioonid jätkusid ka hiljem, üks levinumaid protestivorme oli idasakslaste põgenemine Läände. Takistamaks seda, suleti piir ning 1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür. Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi.
Pärast Stalini surma tekkis siiski lootus, et kahe riigi suhted võivad soojeneda. Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov käis koguni USA-s. 1963. aastaks kavandatud kahe riigi presidendi kohtumine jäi siiski ära, sest Nõukogude õhutõrjeväed olid tulistanud NSV Liidu õhuruumis alla USA luurelennuki. Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. Washington toetas seal võimu haaranud Fidel Castro kommunistliku režiimi kukutamist. Castri aga sõlmis Moskvaga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud keskmaaraketid. USA kuulutas välja Kuuba sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kariibi kriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA liidreid. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus Moskva oma raketid Kuubalt ära tooma ja saarel loodud baasid likvideerima . Ameeriklased olid omakorda nõus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust. Kariibi kriis lahenes seega rahumeelselt.
Reaalne tuumasõjaoht sundis suurriikide juhte otsima pidevale vastasseisule lahendust . 1963. aastal sõlmiti Moskvas tuumakatsetuste keelustamise leping, millega NSV Liit, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas – atmosfääris, kosmoses ja vee all, lubatuks jäid aga maa-alused katsetused. Tuumarelva omavatest riikidest ei ühinenud selle leppega Hiina ja Prantsusmaa. Sellest hoolimata tähendas leping maailmale väga palju, kuna see oli esimene dokument, mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist.
1960. aastate lõpul hakati aktiivselt taotlema pingelõdvendust. NSV Liit esines mitme algatusega, millel oli paraku põhiliselt propagandistlik iseloom. Nõukogude vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal (nn Praha kevad) näitas, et tegelikkuses ei ole Moskva oma agressiivsest poliitikast loobunud . USA mainele mõjus omakorda negatiivselt edutu ja mõttetu sõda Vietnamis. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamiseks oli 1968. aastal sõlmitud tuumarelva leviku tõkestamise leping, millel kirjutas alla 100 riiki.

ARENENUD TÖÖSTUSRIIGID


1950. aastate alguseks olid Lääne-Euroopa riigid ja Jaapan saavutanud tootmises sõjaeelse taseme ning asusid oma majandust moderniseerima. Kahte järgmist aastakümmet iseloomustas majanduse kiire areng. Kasutusele tulid sõnapaarid, mis peegeldasid olukorra ebatavalisust – Itaalia ime, Lääne-Saksa ime, Jaapani ime.
Sellise edu põhjused peitusid nii nende maade valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes, mis hõlbustasid majanduse taastamist ning kaasajastamist. Juba sõja-aastail rakendasid lääneriigid ja ellkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus , nagu oli olnud Euroopas pärast Esimest maailmasõda. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi rahvusvahelisi organisatsioone [Rahvusvaheline valuutafond (IMF), Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), mis on tuntud ka Maailmapanga nime all]. Nende liikmesriigid said laene oma majanduse kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine , mis tõi Euroopa maadele miljardites dollarites USA abi.
Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus -, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise.
Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto.
Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik integratsioon , st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit – Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon .
Hipide liikumine
1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli „Make love, not war“, Euroopa ülikoolides leidis aga laiemat kõlapinda nn uusvasakpoolsus ja patsifistlik liikumine.
Noorema põlvkonna mässumeelsus oli avaldunud juba ka 1920. aastatel ,ent tollal oli see piirdunud vaid isikliku käitumis- ja riietumisstiiliga. Selle sümboliteks oli senisest vabama käitumisega naised, džinn ja džässmuusika, samas kui 60. aastate kontrakultuuri märksõnadeks kujunesid pikad juuksed, narkootikumis ja rock- muusika .
Hallutsinogeenid (viirastusi tekitavad ained), nagu LSD, marihuaana , hašiš ja meskaliin muundasid järsult inimese taju ja tugevdasid jõuliselt arusaama, et ühiskondlikud normid ja institutsioonid on meelevaldsed, mõttetud ja mädad. Hipid loobusid traditsioonilisest perekonnast teiste, vaid armastusel põhinevate koosluste kasuks. Inimesed elasid paariviisiliselt või gruppidena (kommuunidena) nii kaua koos, kui neil selleks tahtmist oli. Seksuaalsuhetele ei seatud piiranguid. Hipid püüdsid elada olevikus , lähtuda oma tunnetest ja end mitte millekski sundida . Narkootiliste ainete tarvitamisel saadav justkui religioosne kogemus suunas paljud noored müstika juurde. Uuriti idamaiseid õpetusi, nagu jooga, zen- budism ja hiina Muutuste raamat, ning võeti üle nende kergemini mõistetavad osad. Teised jälle innustusid läänelikku päritolu sulatarkustest, nagu astroloogia, tarot , hiromantia ja maagia .
Hipide liikumine kulmineerus 1969. aasta suvel toimunud Woodstocki muusikafestivalil, kus 400 000 noort inimest elasid 3 päeva rahumeelselt koos suures telklaagris, nautides muusikat, armastust ja alasti ujumist. Üritus leidis rahvusvaeliselt laia kõlapinda ja paljud tundsid, et seega on uus eluviis ennast tõestanud. Kuid see illusioon purunes 6 kuud hiljem ühel rock-kontserdil Altamontis, kus korra hoidmine pidi lasuma mootorratturitest Põrguinglite grupil , ent kus puhkes vägivallatsemine ja neli inimest hukkus.
Hipide ebatavaline välimus ja käitumine tekitas vanemates põlvkondades pahameelt ja hirmu. Põrandaaalune narkootikumide
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Maailm Pärast Teist Maailmasõda #1 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #2 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #3 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #4 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #5 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #6 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #7 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #8 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #9 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #10 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #11 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #12 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #13 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #14 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #15 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #16 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #17 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #18 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #19 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #20 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #21 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #22 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #23 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #24 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #25 Maailm Pärast Teist Maailmasõda #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor santskar Õppematerjali autor

Lisainfo

RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS

Märksõnad


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
doc
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA
26
doc
Maailm pärast teist maailmasõda
176
doc
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
6
doc
Maailm pärast teist maailmasõda
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
89
doc
Ajalugu
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
7
doc
Aeg pärast II maailmasõda





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun