sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid ning soodustas omakorda sündimuse kasvu. 2. Mil moel säilis eesti keel ja kultuur, kuigi Eestisse asus elama hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid? Võõrad asusid elama enamjaolt laialipillutult eestlaste hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed. 3. Mis oli sisemigratsiooni, mis välismigratsiooni põhjusteks? Sisemigratsioon - palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti. Välismigratsioon - paljud soomlased pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Peipsi äärde tulid Venemaal tagakiusatud vanausulised. 5. Mille poolest on rahvastiku olukord sarnane 17. ja 18. sajandi alguses? Milles erinesid nimetatud perioodide rahvastikuprotsessid? Rahvaarv oli kriitiliselt väike. 17. saj alguses oli sõja tõttu rahvastikuarv väike, 18
· Poola koloniseerimis poliitika tulemisi ei andnud. Sõjaeel rahvaarv jäi Poola ajal saavutamata. · 1601-1603 näljahäda, mis tabas Põhja- ja Ida-Euroopat. Asustus Rootsi ajal · Sõja lõppedes Eesti rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti. 1695. aastaks 350 000- 400 000 inimest. · Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. · Pikk rahuaeg soodustas sündimust. Asustus Rootsi ajal 17.sajandi sisemigratsioon · Koliti tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Kolmandik eestlastest vahetas oma elukohta · Oli palju tühje talusi, kuhu oli võimalik kolida · Mandrile asus palju saaslasi, 1620.aastal moodustasid nad veerandi kogu Eesti elanikkonnast. · Tõusis sündimus sai võtta viljakamaid alasi oma hoolde alla. · Negatiivne tagajärg : asutuse järjepidevuse katkemine -> talurahva pärisorjastamine. Venelased Eesti aladel
Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine - kõrge sündimus ja suremus, rahvastiku väga aeglane kasv ·demograafiline plahvatus - rahvaarvu kiire, plahvatuslik kasv
•Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuningriik – koosnes Liivimaa kuninga Magnuse valdustest Põltsamaa ja Karksi ümbruses.
· 1617.a. saab Rootsi Venemaalt Stolbovo rahuga Ingerimaa · 1629.a Altmargi vaherahuga läheb kogu mandriala Rootsile · 1645.a. Brömbsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile ja seal lõpeb taanlaste võim Liivi sõjajärgne asustus · Rahvaarv on tunduvalt vähenenud, arvatavalt ~120 000 140 000 inimest. · Kõige rohkem on kannatanud Harjumaa ja Kesk Eesti · Koloniseerimisest on huvitatud nii Poola kui Rootsi Asustus Rootsi ajal · Toimub ulatuslik sisemigratsioon · Rannatakse tühjadesse paikadesse, et parandada oma elujärge · Saabub elanikke ka Venemaa aladelt, soomlasi, lätlasi aga ka kaugemalt ( hollandlasi) · Tänu ümberasustamisele katkeb asustuse järjepidevus ja see loob soodsad tingimused pärisorjastamiseks Võimukorraldus · Rootsiaegne võomukorraldus jäi kehtima ka Vene ajal · Eestimaa kubermang Harju-, Järva-, Lääne- ja Virumaa · Liivimaa kubermang Lõuna Eesti ja Põhja Läti
3. Miks algas Põhjasõda? Dateeri sõja algus ja lõpp. (5p) Põhjasõda kestis 1700-1721. Venemaa tahtis ,,raiuda akent Euroopasse" ning võita tagasi ka varasemalt vallutatud alad. 4. Nimeta põhjuseid, mis seletaksid rahvaarvu suurt kõikumist varauusajal. (2p) Liivi sõda, 1601-1603 suur näljahäda, 1696-1697 ajaloo suurim näljahäda, millele lisandus düsenteeria ja tüüfus, Põhjasõda, 1710-1711 levinud katk. Lisks toimus ka sisemigratsioon. 5. Nimeta kolm rahvusliku liikumise juhti ning nende saavutused. (3p) Juhid Saavutused Jakob Hurt Eesti rahvaluule kogumine Carl Robert Jakobson Asutas ajalehe Sakala Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe väljaandmine 6. Kellest koosnes ja millega tegeles vallakohus? (4p)
teeb. Laenatud raha eest hakati ostma aktsiais, kuid osteti tühje paberilipakaid, ettevõtetel polnud väärtust sest need olid pankrotis ja inimesed kaotasid aktsiatesse pandud raha, saamata seda raha tagasi. Pangad hakkasid pankrotistuma. Ameerika riigi rumalus: Ülim ideaal oli liberaalne vaba turumajandus, et riik ei kontrolli majandustegevust. Et lastakse majandusel omasoodu minna. Mõju: Ameerika ühiskond kannatas, selle tulemusena nimetatakse 30 sajandi alguse suure depressiooni ajaks. Sisemigratsioon toimus, suur tööpuudus oli, suur enesetappude arv ning nälg. Massiline kuritegevus. Valitsus esimesed kaks aastat ei võtnud mitte midagi ette ning tehti veel valesid samme, püüti liberaalset majanduspoliitikat jätkata. Aga turg ei suutnud ennast ise reguleerida. Inimestel puudus sissetulek seega järelikult inimesed ei tarbinud. Toota polnud ka mõtet. Euroopale, maailmale oli suur mõju: Hakkasid tekkima diktatuurid. Selle tõttu said kannata kõik teised maailmariigid.
" Rootsi aja alguseks Eestis võib luged 1561 aastat, kui Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinnasse saabusid Rootis väed. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 17. Saj lõpuni. Rootsi aeg oli pikk rahuperiood. Talurahva arv hakkas Rootsi ajal jõudsalt kasvama. Seda soodustasid kindlasti pikk rahuaeg ja ka see, et eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Eestis toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedamalt asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse mis võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis omakorda soodustas ka sündimust. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann Skyttel, kelle eesvõtmisel avati 1630
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
Tartus anti, aga peremeheta majad tasuta uutele omanikele. Aga Liivi sõda ei jäänud viimaseks Eesti etenduse takistajaks. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Seega eestlased langesid veelgi sügavamasse auku, kust oli raske välja saada. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama, 1695. aastaks oli rahvaarv kasvanud 350 000- 400 000 inimeseni. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele. Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg. Eesti jäi aastakümneks sõjategevusest puutumatuks. Aitas ka see, et Eesti mehed ei pidanud minema Rootsi sõjaväkke. Seega aitas ümberasustamine võtta kasutusele viljakamaid maid ning soodustas omakorda sündimuse kasvu. Inimesed said hakata oma elujärge parandama. Eestlastel ei lastud ikkagi lõplikult oma elujärge parandada. Näljahädast saadi küll toibuda,
Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada nagu muud mõisa vara. 18. sajandi teisel poolel kehtestati ka Eesti- ja Liivimaal ühtne pearahamaks, nagu see oli kehtiv ka Venemaal. Seoses pearahamaksuga leidsid Eestis aset ulatuslikud talurahvarahutused, sest talupojad tõlgendasid pearahamaksu kui mõisakoormistest vabastamist. Pärast Liivi sõda oli märkimisväärselt kõrgel kohal sisemigratsioon. Palju saarlasi asus mandrile elama tühjadesse taludesse, mis olid peale sõda tühjaks jäänud. Teistest rahvustest oli sisserändajaid samuti palju, eriti suur osakaal oli vene talupoegadel, käsitöölistel, kaupmeestel ja kaluritel, kes asutasid Alutaguse. Suurel hulgal asus Eestisse ka soomlasi. Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi. Võrreldes Liivi sõja-järgse sisserändega, oli Põhjasõja-järgne sisseränne märgatavalt
Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirikumõis ehk pastoraat - kirikule kuulunud ja kiriku seaduste järgi toimiv mõis Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal
Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement; pearaharahutused; jesuiidid, jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar; pietism, hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa-
maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid, 1787 võeti vastu konstitutsioon, kahekojaline Kongress, sotsiaalreformid, probleemid: immigratsioon, Trustide ülemvõim, sisemigratsioon, Venemaa tsaaririik, pärisorjuse kaotamine, suures ja sügavad majanduskriisid, revolutsioon 1905 aastal, tegi läbi suure majandusliku tõusu, kuid jäi endiselt alla suurematele riikidele, Eesti tähtis tugipunkt Venemaa sõjalaevastikul Läänemerel, metalli- ja masinatööstus, Tallinna areng, mõisate põletamine, põllumajandus: ühistegevus, kunstväetised, tõuaretus, teravilja- ja piimakarjakasvatus.
Nad kamandasid oma alal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist, kanti hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkond (kohaliku aadli omavalitsus organ) kaitses rüütelkonna liikmete õiguseid, lahendas kohalikke küsimusi. 5. Iseloomusta 16.-18.saj rahvastikuprotsesse. Vana hea Rootsi aeg (uusasukate koloniseerimine R ja P aladele, sisemigratsioon+sisseränne), näljahädad (suur näljahäda 1696-97)+haigused, kohalike kommete murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata
keda kodus ei saanud õpetada rahvakoolide võrgu rajamise LM-l Ülikool ei tegutse TÜ 1632 Ülikool ei tegutse Rahvastik 17. saj. keskel langus-120-140 000 18. saj. alguses langus -170 inimest 000 Tõus-sisemigratsioon, migratsioon, Saj. lõpus pool miljonit sündivuse kasv Eestlasi 95% . Langus-Suur Nälg, suri 70-75000 Eestlased, baltisakslased, Põhjasõda rannarootslased, peipsivenelased jt Absolutism Karl XI aegne reduktsioon Peeter I Katariina II asehalduskorra
Aasta 1558. a. 1620. a. 1695. a. 1698. a. Sündmused Langes:Koloniseeerimine, Tõusis: Sõja lõpp; Langes: näljahäda ( 1601 1603), Rahuaeg; puudus Näljahäda Poola- Rootsi sõda sõjaväekohustus; (1696- välismigratsioon; 1697); sisemigratsioon Igasugused haigused Poola koliniseerimispoliitika Poola riigi soov tühjaks jäänud ala kiiresti uusasukatega(poolakatega) täita. Nende arvates oli see kindlaim viis vallutatud maa hoidmiseks. Sisemigratsioon Inimesed läksid tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Sisserännanute assimileerumine-Võõrad asusid elama laialaipillutatult eestlase hulka,
6.Rahvastiku olukord 17.saj keskpaik kuni 1721. 1620 aastateks oli rahvaarv kahanenud umbes 130000 inimeseni kuid peale sõja lõppu taastus rahvaarv kiiresti: 1965 oli see juba umbes 370000 inimest. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Peale vaenutegevust hakkas talurahva arv tõustma tänu soodsatele teguritele nagu pikk rauaaeg ning Eesti ala jäi sõjategevusest aastakümneteks puutumata. 17. Sajandil toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedama asustusega aladelt hõredamatele. Eriti palju asus mandrile saarlasi, kes moodustasid tervelt veerandi Eesti elanikkonnast. Tänu ümberasumisele võeti kasutusele viljakamad maad, mis soodustas sündimuse kasvu. Eesti aladele tuli ka naaberaladelt inimesi: venelasi, soomlasi, lätlasi, ka kaugemalt tuldi siia: hollandlased, sotlased, ungarlased leedulased jt. Vaatamata sellele hakkas eesti rahvastiku osatähtsus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 17.
Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
75% taludest olid maha jäetud või tühjad. Vähem said sõjas kannatada saared ning Kagu-Eesti. Tartus anti peremeheta jäänud majad tasuta uutele omanikele. Astustus Rootsi ajal: Pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti. Vaenutegevuse lõppemisega hakkas suurenema talurahva arv, seda soodustasid: ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, Eesti alal polnud sõjategevust pikka aega ja ei võetud ka Rootsi sõjaväkke. Algas ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse. Palju asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännanuid, nende hulgas enim vene talupoegi, kuid ka soomlasi ja lätlasi. Asustus 18. sajandil: 1710-1711 Põhjasõja ja katku tulemusel kahanes rahvaarv poole võrra. 18. sajandil kasvas rahvaarv kiiresti, kui varem oli tihedamini asustatud Põhja-Eesti, siis nüüd hakkas Lõuna-Eesti rahvastiku osatähtsus kasvama Eesti ala võimukorraldus:
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühjast talust(viljakamaid maid), soomlaste, lätlaste sisseränne, vene talupoegade, käsitööliste, kaupmeeste ja kalurite sisseränne. Suur näljahäda: Vähenes rahvaarv 70 000 võrra. Vene aeg - Vahepeal rahvaarv vähenenud tänu Põhjasõjale 170 000-ni. Vene ajal kasvab rahvaarv 500 000 inimeseni. 3. Valitsemine (aadli omavalitsus , võõras võim)
* rassism mõtteviis, kus ühte rassi kuuluvaid inimesi loetakse teisteks paremaks * rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud * rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvustunne, mis põhineb ühtsel territooriumil, kirjakeelel, ajalool ja kultuuril * demograafia rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku koosseisu, selle suurenemist ja vähenemist * rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel * migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade, ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad (rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära
kuuluvad Rootsile, ning pandi paika kahe riigi piir 12. Millal ja miliste tulemustega lõppes Liivi sõda? 1596 1)Rootsi ja Poola suhted paranesid 2)Rootsi sai enda valdustesse Põhja-Eesti ja Taani 13.Iseloomusta Poola võimu Lõuna-Eestis 1)Rekatoliseerimine 2)Pidevad sõjad 3)Kehteatati lühikeseks ajaks gregoriuse kalender 14.Iseloomusta Rootsi võimu Põhja-Eestis 1)1696-1697 Tabas suur näljahäda eestimaad 2)Suur sisemigratsioon 3)Rahvaarv kasvas kiiresti 15. kaart1) 1629 kaart2)1560 16. Mis aastal toimus Jarusalemma lahing? 1560 1)1.Võrreles Länmr ümbrtsevate riikidega sisemis nõrk 2.Omavahelised vastuolud(kodus,Liivo rahul poolaga) 3.Sõj nõrkus võrreldes naabr 2)Van-Livmaa ümbr tekkinud 16.saj suured ja tugev keskvõim riigid kes olid valm alustam võitlust ülemvõim päärast 3)Tartmaks oli Moskv
BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660 Rootsi ja Poola Rootsi Liivimaa + Ruhnu saar 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud. Kõige rohkem oli laastatud linnade ümbrused, eriti Harjumaa, vähem oli sõjas kannatada saanud saared ja Kagu-Eesti. Näljahädad ja katkud ning haigused(tüüfus;düsanteeria) olid tapnud palju inimest. ROOTSI AJAL:
Vähem said sõjas kannatada saared ning Kagu-Eesti. Tartus anti peremeheta jäänud majad tasuta uutele omanikele. ASUSTUS ROOTSI AJAL Pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti. Vaenutegevuse lõppemisega hakkas suurenema talurahva arv, seda soodustasid: ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata, ka ei võetud eesi mehi sundkorras Rootsi väkke. Algas ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse. Palju asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännanuid, nende hulgas enim vene talupoegi, kuid ka soomlasi ja lätlasi. SUUR NÄLJAHÄDA Rootsi valitsusaja lõpul 1697-1697, tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda. Näljahädale lisandus tüüfus ja düsenteeria. Kõige enam suri inimesi näljahädasse 1967. aasta kevadel. Näljanäda ohvriks langes kokku ligi viiendik tollasest ravastikust
Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõisad, riigi- ehk kroonumõisad, kirikumõisad. Teraviljaeksport. Viinapõletamine. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Rootsi: Pikk rahuaeg- soodustas sündimust. Ei võetud mehi sundkorras sõjaväkke. 17. sajandi sisemigratsioon- võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Vene: maksukorralduse muutumine, perioodilised hingeloendused. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? 1765.a-positiivsed määrused: talupojad said õiguse vallasvarale mõisakohustused täitnud tp. võis ülejäänud viljasaagi endale jätta ja vabalt turustada mõisakoormistele seati kindlad piirid talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa-või kepihoopi talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata Linnad 18
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest
1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/halb saak • Rahvaarvu kiire kasv • Sisemigratsioon ( Saaremaalt mandrile) • Ümberasukad naaberaladelt ➔ Halduskorraldus: • Halduslikult jagati Eesti ala 2 kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. • Eestimaa kubermang: Põhja-Eesti alal 4 maakonda( Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa) • Liivimaa kubermang: Lõuna- Eesti alal 3 maakonda( Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa) ➔ Võimukorraldus: • Kubermangu juhtis kindralkubernen(2) • Kindralkuberneri kohustused:
linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. Rahvastiku olukord XVI XVIII sajandil Rahvaarv langes peale Liivisõda. Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida- Euroopat lisaks näljahäda. See kahandas rahvaarvu veelgi. Pärast sõja ja näljahäda lõppu hakkas Eesti rahvaarv jõudsalt kasvama. Sellega hakkas kaasnema ka sisemigratsioon tihedamalt asustatud aladelt hõredamini asustatud aladele. Rahvaaru tõusule aitas kaasa pikk rahuaeg. Eesti jäi aastakümneks sõjategevusest puutumatuks. Aitas ka see, et Eesti mehed ei pidanud minema Rootsi sõjaväkke. Eestlastel ei lastud ikkagi lõplikult oma elujärge parandada. Näljahädast saadi küll toibuda, aga peagi tabas Eestit uus näljahäda. 1696-1697 toimunud näljahäda võib lugeda senise ajaloo suurimaks
ususõda (katoliiklased vs protestandid) 1618-1648, Rootsi sekkub protestantlike jõudude esindaja ja kaitsjana (sealt põhjamaade lõvi) sõjas saab ise hukka 1629 Altmargi vaherahu territoorium jääb rootsile kuni venemaa ta vallutab algab 100aastane rootsi aeg eestis Sõdade laastav mõju rahvastikule Sajandi algul juurdekasv sõdade tõttu olematu Põhja-liivimaal 1601-1638 perede vähenemine 43,2% Lõuna-Eesti väga tühi (34 kodanikku) Sisemigratsioon Teatud piiirkondades eestis kõvasti maad mida keegi ei hari ja võimali ksaada valdusi endale Probleem on see, et see nõrgestas talupoegade õiguslikku olukorda kui oled elanud (pere) ühes kohas 300 aasta, on kindlalt välja kujunenud suhe, õigused ja kohustused ning neid rikkuda keeruline, sest asi on fikseeritud, kui keegi nüüd põhja eestist läheb lõunaeestisse, on ta olukord keeruline, kuna ta positsioon ei
1. Rahvastiku dünaamika Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane.
Asustus pärast Liivi sõda enne Liivi sõda elas Eesti ligikaudu 300 000 inimest, 1620.a oli rahvaarv kahanenud poole võrra (140 000 inimest). Põhjus Liivi sõda oli Eestist üle käinud ning seetõttu oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. Asustus Rootsi ajal Pärast sõja lõppu taastus rahvaarv märgatavalt kiiresti (1695.a 400 000 inimest). Kui vaenu tegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. 17.saj oli iseloomulik sisemigratsioon tihedamalt asustatud kohtadest hõredamalt asustatud kohtadesse, negatiivseks osutus senise asustuse järjepidevus, mis soodustas talurahva pärisorjastamist. Mandrile kolis ka palju saarlasi kes 1620.a moodustasid veerandi Eesti elanikkonnast. Sisse rändas ka Vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi jne. Samuti ka soomlasi, kes pagesid kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Eesti lõuna aladele aga asusid elama lätlased.
(Koloniseerida Eesti tühjaks jäänud alad oma raahvaga.) 2) Miks ei andnud Poola koloniseerimispoliitika oodatud tulemusi?(Poola rahvaarv oli väike ja sõjajätkudes lisandus sellele veel hoope.) 3) Miks hakkas Eestis Rootsi ajal rahvaarv kiirelt taastuma? (Eestis oli pikk rahuaeg, minu aastakümmet olime sõjast puutumata ja sündivus kasvas jõudsalt, lisaks jäi 1710/1711 aaste katk jäi siin viimaseks) 4) Kuidas toimis ja milliseid eelised andis sisemigratsioon? (Ellujäänud leidsid tühjad talud ja soodsamate tingimustega elupinnad, mis võimaldas üksiti rahvaarvu tõusu ja parema elukvaliteedi.) 5) Millistes olukordades oli venelaste osakaal 18.saj Eestis suurim? Miks? (sõjaolukordades, kuna Tallinnas asusid venelaste merebaaasid ja ülekogu Eesti asus ohtralt sõjaväe baase, seega oli siin vene sõjamehi ohtralt, sõjaajal kuni 30% elanikkonnast.) 6) Millise kihi ühiskonnas moodustasid Venelased
Vene riigiga. · Sõja ajal teenis Rootsi väes u. 15000 eestlast, peamiselt 1701. Aastal kokku kutsutud maamiilitsas. Asustus pärast Liivi sõda: · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620 aastateks oli aga rahvaarv kahanenud 120 000- 140 00 inimeseni. Asustus Rootsi ajal: · 1695 aastal 350 000- 400 000 inimest · 17. sajandi asutuspildile oli iseloomulik ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eesti senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000- 75 000 inimest. Asustus 18. Sajandil · Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 00 inimeseni. · Kümmekonnas Eesti linnas elas 18. Sajandi lõpul vaid 24 000 inimest. Venelased varauusaja Eestis: · Venelaste püsiasutust jäi ka 18
Käsitöö püsis tsunfti raames. 17. sajandi II poolel hakati rajama manufaktuure. Sõjad- 1645. aastal läks Saaremaa Taani käest Rootsile. Rootsi Liivimaa valdused jaotati Eesti- ja Liivimaa kubermangudeks. Sõjas kannatanud maarahvas kosus XVII sajandi jooksul uuesti. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas. Lõplikult liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga Põhjasõja lõpus 1721. aastal. Migratsioon- iseloomulik oli sisemigratsioon - asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asusutsega paikadesse. Selline ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rohkesti asus Eesti aladel ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmeh ija kalureid. Samuti ka soomlasi, kes pagesi kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Lõuna- Eestis asus rohkesti lätlasi. Lisaks veel hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased jt. Sisserännanud inimesed eestistusid ning nede side päritolumaaga jäi nõrgaks.
manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused. · 1558 rahvaarv: 250 000 300 000 Liivi sõja algus; · 1629 rahvaarv: 120 000 140 000 Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju inimesi surnud; · 1695 rahvaarv: 350 000 400 000 pikk rahuaeg eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas;
Eesti rahvastiku olukord ja arv pärast Liivisõda · rahvaarv oli kahandenud poole võrra(alguses oli 250000-300000 pärast 120000-140000) · 75% taludest maha jäetud või tühjad(põhja-eesti ja lõuna-eesti aladel) · Järvamaal 90% taludest tühjad · tühjaks jäänud alad koloniseeriti kiiresti uusasukatega tegurid rahvaarvu taastamiseks · pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust · eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke · koloniseerimispoliitika · sisemigratsioon - tihedamini asustatud aladelt hõredamatesse piirkondadesse(viljakamad maad kasutusel ja sündimuse kasv) · sisseränded naaberaladelt(kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalupoegi - põhja- ja läänekaldal, Peipsi idakaldal;soomlased - virumaal ja harjumaal-pagesid siia kohustuliku sõjaväe teenistuse eest;lätlased - Lõuna-Eestis;rootslased - Lääne-Eesti väikesaartel) suur nälg
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa.
Asustus (lk. 94-95). 1558. a Liivi sõja algus u 250’000-300’000 1629. a Liivi sõda, Rootsi ja Poola jätkusõjad 120’000-140’000 1695. a Pikk rahuaeg 350’000-400’000 1698. a Näljahäda (ikaldus) 280’000-320’000 Rahvastikuprotsessid. Peale Liivi sõja lõppemist, hakkas pika rahuaja tõttu rahvaarv jõudsalt kasvama. 17. sajandil toimus sisemigratsioon (linnadest liiguti hõredama asustusega paikadesse ja saaretelt liiguti mandrile). Vene talupojad asusid elama peipsiäärsetele aladele (Venemaal kiusati vanausulisi taga). Eestisse asus elama ka soomlasi (põhjuseks sõjaväekohustus), lätlasi, rootslasi (saartele) hollandlasi jne. Haldusjaotus. I. Eestimaa kubermang (4 maakonda) II. Liivimaa kubermang (3 maakonda) *insert kaart* Võimukorraldus. ● Kubermangu juhtis kindralkuberner
aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid täita, kuid erilisi tulemusi see ei andnud. Lisaks tõi kahju 1601-1603 näljahäda ja katk. 1695 aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni. o pikk rahuaeg > soodustas sündimist o eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke o ulatuslik sisemigratsioon o tihedamini asustatud aldelt hõredama asustusega paikadesse(tühjad talud) o võeti üle viljakamaid vaid > soodustas sündimust o väga palju saarlasi oli mandril o negatiivne tagajärg: senise asustuse järjepidev katkemine > soodustas pärisorjust o sisseränne o vene talupojad, käsitöölised, kaupmehed, kalurid(Peipsi alad) > vanausulised o eestlased asusid ka Peipsi aladele
soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav. Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine. XX sajand Nõukogude Liidus Nõukogude Eesti ühiskonnas oli suhteliselt kõrge abiellunute osakaal ja lapsevanemaks saadi suhteliselt noorelt. Selle põhjused: sisemigratsioon idast rasestumisvahendite piiratud kättesaadavus puuduv seksuaalkasvatus eelised korteri saamisel ja töökohale suunamisel. Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, kasvatus oli ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool abielu kasvas. 19791984 lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku kohta, kasvas kordusabielude osakaal. Taasiseseisvumisel vähenes abiellumus, vabaabielud kasvas sünnitamise vanus
Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav. Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine. XX sajand Nõukogude Liidus Nõukogude Eesti ühiskonnas oli suhteliselt kõrge abiellunute osakaal ja lapsevanemaks saadi suhteliselt noorelt. Selle põhjused: - sisemigratsioon idast - rasestumisvahendite piiratud kättesaadavus - puuduv seksuaalkasvatus - eelised korteri saamisel ja töökohale suunamisel. Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, kasvatus oli ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool abielu kasvas. 1979-1984 lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku kohta, kasvas kordusabielude osakaal. Taasiseseisvumisel - vähenes abiellumus, vabaabielud - kasvas sünnitamise vanus
piiranguteta aborti Nõukogude Venemaa 1920 aastal. Abordi keelamises on nähtud võimalust rahvaarvu suurendamiseks. Hitleri Saksamaal kuulutati abort sabotaazi aktiks, mille eest alates 1943 võidi mõista ka surmanuhtlus. On rakendatud mitmesuguseid administratiivseid abinõusid. Tegelikuses mõjutavad sündimuse käitumist ühiskonna eetilised tõekspidamised rohkem, kui administratiivsed abinõud. Oluliseks mõjuriks on olnud religioon. Rahvastiku ränded jagunevad: 1. Siseränded ehk sisemigratsioon - ühe riigi piires. Põhiliselt maalt linna. Viimasel ajal linna keskustest äärelinnadesse. 2. Välisränded ehk välismigratsioon - levinuim liik on olnud kolonisatsioon. Emigrandid - riigist välja rändajad. Imigrandid - riiki sisse rändajad. Migratsiooni on piiranud mitmed takistused: 1. Isikulisel tasandil - harjumuspärane keskkond, kust ei soovita lahkuda. 2. Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv. Endises NSVL-is piirati rangelt välisrännet.
Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Maapäevad keskeltläbi iga 3 aasta tagant Maanõunikud ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Kohtud arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos. Valgustus ei ole kunsti- ega kirjandusvool, vaid seotud ilmakorra muutusega, samas ka suure kultuurimurrangu periood. ¤ Valgustussajandil loksus paika see, milline on tänapäevane maailm, hilisemaid radikaalseid muutusi pole toimunud. ¤ 18. sajandi loomine algas juba varem, nt 16. ja 17. sajandil oli märgata muutusi: - massid liikusid linnadesse (sisemigratsioon) - hakati tootma masinaid - inimeste kui tööliste funktsioon muutus tarbetuks, otsiti muud tööd - kündjad läksid tootmisvabrikutesse ¤ Valgustussajandi teket ajendas see, et üha enam tekkis uusi ideid igas valdkonnas. ¤ Igapäevailminguteks sai väljarändamine, nt merereisijad sõitsid mööda merd ja avastasid maailma, see tõi eelduse Euroopa majanduskasvuks. Mindi Ameerikasse, loodi valge kultuur, millele järgnesid rassilised kokkupõrked. ¤ 18
1661 rootsi ja venemaa vahel kärde rahu. Venelased lubasid eesti ala igaveseks rootsile. Rootsi aeg. Asustus: Pärast liivi sõda oli rahvastik vähenenud poole võrra. 130 000inimest. 17saj algul oli 75% taludest mahajäätud. 17saj lõpuks taastus rahva arv ligi 400 000 inimeseni. Võimalik valida sootsam elukoht, eesti mehi ei võetud sundkorras rootsi sõjaväkke. Oli mitukümmend aastat rahu aega. Toimus sisemigratsioon, aga tuli ka palju sisse rändajaid venemaalt soomest ja lätist. 1696-1697- oli seni ajaloo kõige suurim nälja häda. Hiline kevad ja laus vihmane suvi tõi kaasa täieliku ikalduse. Järgnes pikk ja külm talv ning haiguste epiteemiad. Sammas vedasid rootsi võimud eestist vilja välja. Kohalikud mõisnikud tavaliselt ei abistanud lihtrahvast. Valitsemis korraldus. Uus haldus korraldus- oli eestimaa kubermand ja teine oli liivimaa kubermang. Harju lääne viru ja järvamaa
150000-lt 100000-le. 2. Liivi sõja eel rahvaarv 250-300000 70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le. 3. Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud: · 70-aastane rahuaeg · Positiivne loomulik iive · Välismigratsioon: Venemaalt, Lätist, Soomest · Sisemigratsioon: Saarlaste asumine mandrile Rahvaarv kasvas 350-400000-le. 4. 1696.(5.)-1697. aastal suur näljahäda rahvaarv vähenes 280-330000-le. 5. Põhjasõjaga (1700-1710) kaasnes uus demograafiline katastroof, kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra 170000-le. 6. Vene ajal 18. sajandil toimus suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, kuna oli rahuaeg. 18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir. Demograafiline olukord 20. sajandi algul 1. 1897
annaabi.ee 
