Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiuti...
kujul eraettevõtlus, majanduse juhtimine tsentraliseeritud, plaanimajandus, riigiti erinev kollektiviseerimine Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal Idabloki lagunemine Eeldused ja põhjused: Kehv elatustase Gorbatšovi uus poliitika, Brežnevi doktriini lõpetamine NSVL mõjuvõimu all olevate riikide demokratiseerumine, kommunistliku režiimi langemine Berliini müüri langemine Tulemused ja tagajärjed: Saksamaa taasühinemine 03.10.1990 Idabloki riikide demokratiseerumine NSVL mõjuvõimu suur langus 1989 lakkas eksisteerimast VLO, 1991 VMN NSVL viib idabloki riikidest oma üksused välja Probleemid: üleminek turumajandusele - finantskaos, suur inflatsioon, elatustaseme langus Lühendid
Valged pidasid ennast paremateks ja targemateks. Kodusõja järel vabanenud neegrid moodustasid jõugud ja röövisid, rüüstasid. Valged lõid oma kaitseks organisatsiooni Ku Klux Klan, mis algul kaitses valgeid, hiljem muutus rassistlikuks organisatsiooniks, kes seadis eesmärgiks valgete eraldamise neegritest. Tänapäeval on uueks probleemiks Ladina Ameerika sisserändajad. 19. sajandi teisel poolel algas ka teiste Lääne riikide demokratiseerumine. Kanada, Austraalia, Uus Mermaa võtsid sama süsteemi omaks, mis oli Inglismaal. 20.sajandi algul demokratiseerusid põhjamaad: Norra, Island (iseseisvus 1918), Rootsi, Soome (oli tol hetkel vene riigi koosseisus). Prantsusmaa demokratiseerumine toimus 19. sajandi teisel poolel. Itaalia demokratiseerus 20. sajandi algul. Saksa keisririik oli osaliselt demokratiseerunud ja osaliselt mitte. Ida-Euroopa demokratiseerumine toimus hiljem
Ühiskonna arenguetapid Agraarühiskond- vanim õhiskonnatüüp millele on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel Tööstus ehk industriaalühiskond- tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond(2) sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj
ABSOLUTISM 1905a. revol. (Romanovite dünastsia(al.1613) Nikolai II isikuvõim)Poolabsolutism 1917a. veebruari revol. (duumamonarhia 17 okt. 1905 manifest ,,Riigikorra täiustamisest")Kodanlik demokraatlik vabariik 1917a. okt. pööre (3. märts Nikolai II loobus troonist, Vm demokratiseerumine)Totalitaarne diktatuur 1980a. M6 võimuletulek (25-26 okt. enamlaste võimuhaaramine relvastatud riigipõõrdega Petrogradis)NSVLi demokratiseerimise algus. 1905a. revol. põhjused: 1.Aegunud riigikord: Nikolai II isevalitsus, puudus parlament. 2.Lahendamata maaküsimus: talupoegade maapuudus. 3.Rahva elatustase tunduvalt madalam võrreldes lääneriikidega. 4.Lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas 1904-1905. 5.Mittevenelaste rahvuslik rõhumine sh. venestamine (Soome, Baltikum, Poola). 1905a. rev
MODERNISEERUV EUROOPA Richard Viil & Ragnar Paas Moderniseerumine Riigi tasandil demokratiseerumine Rahva kasvav osalus poliitikas Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng Industriaalühiskonna kujunemine Elanikkonna sissetulekute kasv Tehniline innovatsioon Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes
NLKP ladvik lõhenes: perestroka-meelsed tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov Jegor Ligatsov A. Jakovlev (glasnosti idee (Poliitbüroo liige) autor) B. Jeltsin (Moskva parteijuht, kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1) liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2) demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: · 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus Siiski mitte lõpuni demokraatlikud polnud need valimised 2/3 saadikuid valis rahvas, 1/3 valisid partei kontrolli all olevad organid.
Muutused süsteemi sees viivad kogu süsteemi muutusteni. Milline on suhe erinevate muutusteskaala vahel? (Kuidas mikromuutused mõjutavad makromuutusi? Nt tarbimisvajadused mõjutavad sotsiaalkulutusi; Kuidas makromuutused mõjutavad mikromuutusi? Nt Eesti võttis kasutusele euro millised on peresisesed muutused?) Muutuse mudelid: - Protsess. Süsteemisisene või süsteemi hõlmav ajalisele järgnevusele põhinev muutus. Nt mobiliseerumine, demokratiseerumine, vaesumine. - Areng. Ajalise muutuse järgmine hetk on omaduse võrra parem kvaliteet kasvab konkreetse mõõdiku suhtes. Motivatsioon, mis paneb asja tööle, tuleb süsteemi enda seest. Nt demokratiseerumine. Kui sisemine jõud toimib, on areng paratamatu. - Tsükkel/tsüklilisus. Nt põllumajandustsükkel, majandustsükkel (kriisist kriisi). Areng, mis kordub perioodiliselt. Nt haridustee põhikoolis eksamid, keskkoolis, ülikoolis. - Progress
Sõja tagajärjed: 1.Inimohvreid üle 30 miljoni sh. 10 miljonit langenut ja 30 miljonit haavatut. 2.I MS rahulepingutes peitusid uue MS alged, kuna rängad rahutingimused tekitasid sakslastes ja teistes kaotanud rahvastes kibestumust. 3.Muutus jõudude vahekord maailmas, sõda aitas kaasa USA majandusliku ja poliitilise võimsuse lõplikule väljakujunemisele. 4.Sõda muutis põhjalikult poliitilist kaarti kuna impeeriumid lagunesid ja tekkisid uued rahvusriigid. 5.Toimus maailma demokratiseerumine: 5.1.Uued rahvusriigid Euroopas sh. EV omandasid dem. Riigikorra võitnud antankti riikide eeskujul. 5.2.Sõja kaotanutest Saksamaa demokratiseerusWeimari Vabariik. !Ilmnes dem. Kriis: 1917 oktoobri pööre venemaal, 1922 Beniita Mussoliini diktatuur. 6.Kujuned nn. Kadunud sugupõlv.
Individuaalsuse ja vabaduse hüüdlausetest sündis üksikuid teoseid, kuid mitte muutusi. Laine oli kõigele avatud, nagu ka rezhissöörid. Laine ei saanud olla tugevam kui selle taustal olevad inimesed. Kodanlusevastane kino muutus kodanlikuks, sest kunstikäsitlus, millel teooriad põhinesid, oli ise kodanlik. Autorifilmi kontseptsioon oli algusest peale kodanlik romantism ja seetõttu... vale! Tänapäeval möllab tehnoloogiline torm, mille tulemuseks on kino täielik demokratiseerumine. Esimest korda võib igaüks filmi teha. Mida kättesaadavamaks muutub meedia, seda olulisem on avangard -- pole juhus, et sõnal "avangard" on militaarne kõrvaltähendus. Distsipliin ongi vastus... me peame andma oma filmidele vormi, sest individuaalne film on juba määratluse järgi dekadentlik! "Dogma 95" välistab individuaalse filmi põhimõtteliselt, pakkudes välja vääramatu seaduste kogumi, k a s i n u s v a n d e. 1960. aastal sai mõõt täis
See tekitas kommunistliku võimu kõrvale ka teisi erakondi, kes võtsid riigi elu korraldamisest jõudsalt osa. Seni oli tehtud järjekinlalt demokratiseerumist. Polnud olnud juttu enesemääramisest ja riigipööretest, mis nüüd esile kerkisid. Loomulikult oli riike, kes seda südames ja soovides olid lootnud, kuid ei olnud seni julgenud kuulutada. Seega nagu järjekindel avalikustamine oli viinud demokratiseerumiseni, nii viis ka järjekindel demokratiseerumine rahvuste enesemääramiseni. Rahvuste enesemääramist üritasid kommunismi- ja vanameelsed peatada 19. augustil 1991. aastal pealetungiga. Augustiputs ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid selle vastu välja. Augustiputs oli viimane samm selles ahelreaktsioonis see andis viimase tõuke NSV Liidu täielikule lagunemisele. 26. detsembril 1991. aastal, mil Gorbatsov pani oma olematu ametikoha maha. Jeltsin võttis Gorbatsovi ametikoha üle ning kuulutas Venemaa NSV Liidu
Aasia Pear-Haibour lahing Hawai saarestikul 7detsember 1941 Midway lahing 1944 juuni, Jaapani kapituleerumine 2.september 1945.Põhja-Aafrikas El- Alameine lahing 1942 oktoober-november Sõja tulemsed : euroopas muutused poliitilisel kaardil , NL domineerimine Ida- Euroopa üle, kommunismi leviku pidurdamine Lääne riikide poolt ja demokraatia toetamine( Marsshali plaan, Trumani doktiin ) Aasias kommunistliku reziimide katkestamine( põhja-korea,hiina,põhja veatnam) , Jaapani demokratiseerumine . Maailmas 2poolulise maailma kujumine poliitilises mõttes USA<->NSVL, tulemuseks ÜRO teke rahvasteliidu asemel, rahvusvaheliste suhete pingutamine - külmsõda Teheran 1943nov-dets. osalesid Stalin( nsv ), Rossvelt( usa), Churchill ( UK ) , Arutleti teise rinde avamise võimalusi. NSV sõja plaanid Jaapaniga Jalta 1945 4-11 veebruar , usa,nsvl,UK, otsustati euroopa tulevik. Demokraatliku korra kehtestamine vabade valimiste teel kõikides Saksa
Teenindusühiskonnas inimestel rohkem vaba aega, tööstusühiskonnas inimestel vähem aega (~12 tunnised tööpäevad). Mõisteid: agraarühiskond vanim ühiskond, mida iseloomustab tööhõive hankivas sektoris, traditsioonidele tuginevad võimusuhted (monarhia) industriaal- ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel tekkinud ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik tootmine ja võimusuhete demokratiseerumine teenindusühiskond ühiskond, mida iseloomustab hõivatute ülekaal teenindussektoris, kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur infoühiskond 20. sajandi viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamine valitsemises, majanduses ja igapäevaelus teadmusühiskond ühiskond, kus valitsemises ja majanduses kasutatakse
käituda õiglaselt. Konfutsiamistlik kuldreegel ütleb: ,,ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid". Francis Fukuyama on öelnud konfutsianismi ja demokraatia kohta nii: Konfutsianism rõhutab gruppi indiviidi ees, autoriteeti vabaduse ja vastutusi õiguste üle. Harmoonia ja koostöö on eelistatud võistluse ja erimeelsuste üle. Korra ja hierarhia hoidmine on kesksed väärtused. Ideede, rühmituste ja erakondade konfliktis nähakse ohtu. Demokratiseerumine saab toimuda vaid Lääne mõjul. Fukuyama kahtleb, kas Hiinas konfutsianism on kunagi poliitiline konfutsianism olnud, pigem on keskendunud perekonnasidemetele, mis on olnud alati tähtsamad kui ühiskondlikud ja poliitilised suhted. Konfutsianistliku ühiskonnanägemuse kohaselt on ühiskond üks suur ja korrastatud süsteem, mis tuleb ülevalt alla ning milles kogu süsteemi aluse moodustavad perekondlikud kohustused. Konfutsianism on pigem kõlblus- ja riigiõpetus kui religioon
vabanemine,meedia rolli suurenemine,avalikkuse kaasamine probleemide tõstatamisse;rahvusküs:represseeritud rahvaste õigeksmõistmine,rahvusküsimuse esilekerkimine,etnilised konfliktid;igapäevaelu:defitsiit,üleminek talongidele,elamuehitusprogramm"Eluase 2000",programm ettevõtete abimajanditest,mis pidid kasvatama köögivilja;välispol:regionaalsetest konfliktidest kõrvalejäämine,desarmeerimise algatamine,initsiatiiv Külma sõja lõpetamiseks,sotsialismisüsteemi demokratiseerumine&kokkuvarisemine,Saksamaade ühinemine,E.swardnadze SULA 1953-64,liider: Nikita Hrustsov;pol:riigiaparaadi reorganiseerimine,lahtiühtlemine stalinistlikust pärandist(1956),parteivastase grupi võimult tõrjumine,sisevõitlus partei juhtkonnas,sõjaväe-ja julgeolekuorganite mõju vähendamine,isikukultuse hukkamõistmine,L.Beria,G.Malenkov;maj:ulaatuslikud maj.reformid,uudismaade ülesharimine,sunniviisiline maisikasvatus,sõjaliste kulutuste vähendamine,GULAG-i süsteemi
NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse
Muutus halduskorraldus. Kadus tollipiir Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused, olenemata kuulumisest rüütelkonda. Linnades kodanikuõigused kõigil majaomanikel, valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu esindajad valiti. Pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa hingeloenduste korraldamine pearaharahutused 1784 Puuaiasõda Räpinas Keskajast pärit omavalitsuse muutmine, teatav demokratiseerumine. Riigivõimu kontroll suurenes. Samas liigne ühtlustumine kogu Venemaaga kohalikule eripärale vähe tähelepanu. Pärast Katariina II surma asehalduskord likvideeriti, enamik läbiviidud muutusi kaotati, pearahamaks säilis. Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine vilja väljavedu Rootsi vilja müük sõjaväele viinapõletamine ,,hõbedavihma sadu üle Eestimaa" Restitutsioon riigistatud maade tagasiandmine nende endistele omanikele.
kaos *Keisrivõimu autoriteedi langus- Grigori Rasputin *Rahvuslikud vastuolud *Töölisliikumise elavnemine *Üldemokraatlik liikumine (haritlased, kodanlus) Tagajärjed: *Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga *Kujunes nn. Kaksikvõim (Ajutine valitsus + Petrogradi Nõukogu) *Kaotati rahvuslikud ja usulised piirangud ja vähemusrahvastele võimaldati autonoomiat. *Venemaa demokratiseerumine (kõik parteid legaliseeriti, Kaotati tsensuur ja surmanuhtlus) Bolsevike võimuletuleku põhjused: *AV ei pakkunud sõjast tüdinud ja majandusraskustes vaevlevale rahvale sobivaid lahendusi *Bolsevikute oskuslik tegevuse ja populaarsed võitlusloosungid ,,Rahu! Leiba! Maad!" *Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret. Oktoobripööre- 25. Okt. 1917 võimule tulevad
Said aru, et kehtiv õigus peab olema avalik ja tuntud. Publitseerisid seaduslikke akte. Euroopa riikides kujunes seadusamdlik bülletäänide süsteem. Oli konstutsionalismi areng ja järjest kasvav parlamendi osakaal seadusandluse kujundamisel, ja kodifitseerimise areng. Euroopas 19.sajandil oli konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas: 1) Põhiseaduste parlamentariseerumine; 2) Põhiseaduste demokratiseerumine. Põhiseaduse parlamentariseerumine tähendas seadusandliku kogu kompetentsi laienemist, võimu kontsentreerumist järjest enam parlamendi kätesse ning protsessi kajastumist kirjutatud põhiseadustes. Demokratiseerumusest rääkides on kindlasti esikohal valimisõiguse pidev laienemine. Sotsiaalne norm- käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides
tiivale. Vanameelsed jõud panid oma lootused nüüd temale, sest ta rääkis sotsialismi ja NSVL säilitamisest. Tagurlike jõudude eestvedamisel kukutati 1990. aasta sügisel läbi turumajandusele ülemineku reformikava (,,500 päeva programm"). Presidendi lähikonnast lahkusid senised uuendusmeelsed nõuandja, sh. välisminister Sevardnadze. Viimane hoiatas detsembris 1990 Rahvasaadikute Kongressi diktatuuriohu eest. Nii nagu järjekindlast avalikustamisest pidi tulenema demokratiseerumine, nii pidi järjekindel demokratiseerumine viima rahvuste enesemääramiseni. Päevakorda kerkis küsimus, mis saab senisest, Stalini poolt loodud NSV Liidust. 1990. aastal toimunud liiduvabariikide ülemnõukogude valimised olid juba otsesed. Nii valitud ülemnõukogud võtsid ridamisi vastu suveräänsusdeklaratsioone. Märtsis 1991 korraldati referendum, kus NSVL elanikkonnalt küsiti, kas ta soovib NSVL säilitamist
võrdsed võimalused elule ja iseseisvusele. Maailma seisukohalt on kindlasti oluline ka see, et saadi aru sõjapidamise tõelisest olemusest, sest see puudutas nii palju inimesi üle maailma, enne arvati, et sõjapidamine on lihtsalt üks kiire ja tõhus viis konfliktide lahendamiseks, nagu seda arvati Esimese maailmasõja puhul, aga tegelikult see nii pole ja seda kinnitas ilmekalt ka Teine maailmasõda. Poliitilisest seisukohast toimus maailmas üleüldine demokratiseerumine, mis aitas mingil määral maailma ühtsustada, enam ei olnud nii laialt levinud diktatuurid ja hirmuvalitsused. Teine maailmasõda oli ka omamoodi teerajajaks sarnastele sündmustele, muidugi väiksemal skaalal. Näiteks võime tuua erinevad sõjad ja kriisid kuni tänapäevani ja kindlasti ei saa alahinnata Teise maailmasõja rolli Külmas sõjas. Teist maailmasõda võib pidada 20. sajandi keskseks sündmuseks ja ilma selleta oleks maailm
joovad nagu kõrvuti sõbralikult teed,rahu maailmas.. 5)mille poolest plakatite A ja B sõnum kattub?-Rahu maailmas! 17.Millised olid NSVL lagunemise peamised põhjused? Võidurelvastumine Majandus Juhtimiskriis Ühiskond Hiigelarmee Tarbekaupade puudus Kommunistide autoriteedi Rahvaliikumiste teke, langus demokratiseerumine Ülejõu käivad Toiduainete puudus Rahvamasside aktiivsus Nt: rahvarinne kosmoseprogrammid Vananenud tehnika Tsehhi ja Ida-Saksa Kasvas nt: solidaarsus Nt: kodanikefoorum kaupade ekspordikeeld Varssavi Lepingu Plaanimajanduse Uute liidrite esilekerkimine Iseseisvate riikide
õukonnale Tilly 1975: sõjamasina kasv viis moodsa riigihalduse tekkimiseni (kõrvaltootena). Peaaegu kõik tänapäeva maksud said alguse sõjaaja erakorralistest maksudest, ent kogumine sõjaväelise röövimise asemel üha enam bürokraatlike menetluste kaudu Rahvusriigi tekkega järjest üldisem maksukohustus Kasvav legitimeerimisvajadus Eriti 19. saj ,,no representation without taxation," hääleõiguse laienemine ja demokratiseerumine 20. saj maksude ,,tsiviliseerumine:" kasvavad avalikud kulutused elanike heaolu tõstmiseks
osakaalu maailmamajanduses, siis see võib mõnevõrra halvendada eksporturgude konkurentsitingimusi. Poliitikas üha enam domineerima hakkavad Aasia riigid loovad turgudel vajaduse uute partnerite ja suhete leidmiseks. Ebatraditsiooniliste julgeolekuriskide kasv – on Demokratiseerumine maailmas jätkub visalt – liigitub ohuna, võimalus spetsiifili turvateenuseid pakkuvatele kuna demokratiseerumisest sõltub see, kui paljude riikidega on ettevõtetete (küberturve, piraatlus). läänelikel demokraatiatel, sh Eestil, ühisosa. Valitsuste usalduse vähenemine – on võimaluseks Finantsvaldkonna suurem reguleerimine – on oht, kuna valdkonna
Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): – Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine – „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes: muutuv töökäitumine, • töö garanteerimatus • enesemääratluse ebatraditsioonilisus • isiklike suhete demokratiseerumine (traditsioonilise perekondliku käitumise kadumise tulemusel) Globaalne riskiühiskond: Globaliseerumine; rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse; ebakindluse ja riski poliitmajandus • riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus 2. Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus *maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess Ühiskonna muutused: • sotsiaalkultuuriline
pidada tõsiasja, et vahetegu täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel o uus. Oli see mittetraditsiooniline ja seetõttu tõusetusid probleemid mõjupiiride määratlemisel küllalt teravalt. Vahetegu täidesaatva ja kohtuvõimu vahel eksisteeris juba varasemal ajal ning nendevahelised mängureeglid olid mõneti määratletud traditsioonidega. Konstitutsionalismi areng 19 sajandil kulges eelkõige kahes suunas: 1) Põhiseaduste parlamentariseerumine; 2) Põhiseaduste demokratiseerumine. Põhiseaduse parlamentariseerumine tähendas seadusandliku kogu kompetentsi laienemist, võimu kontsentreerumist järjest enam parlamendi kätesse ning protsessi kajastumist kirjutatud põhiseadustes. Üldjuhul haaras parlament esmalt endale järjest enam varem kuningale kuulunud seadusandliku initsiatiivi õigust. Parlamentariseerumise teises etapis võttis esinduskogu enda kätte täitevvõimu juhtorganite moodustamise ning nende tegevuse tihedama kontrollimise.
välisraadiojaamade segamine lõpetati jne. (siiski veel aprillis 1986 toimunud Tsernobõli tuumaõnnetusest õiget infot ei antud). NLKP ladvik lõhenes: perestroika-meelsed ja tagurlikud, vanameelsed jõud M. Gorbatsov, Jegor Ligatsov,Jakovlev (glasnosti ideeautor) Jeltsin (Moskva parteijuht kritiseeris perestroika aeglast kulgu) Perestroikas võib eristada 2 etappi: 1.liberaliseerumine, majanduslike reformide periood 1985-1988 2.demokratiseerumine, poliitiliste reformide periood 1988-1991 Pöördepunktiks oli 1988 juunis toimunud NLKP XIX konverents, kuhu delegaadid valiti üsna demokraatlikult. Poliitilised ümberkorraldused perestroika ajal: 1989 märtsis toimusid uue institutsiooni - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimised. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised NSV Liidus Siiski mitte lõpuni demokraatlikud polnud need valimised - 2/3 saadikuid valis rahvas, 1/3 valisid partei kontrolli all olevad organid.
n Mõistuslikkuse e ratsionaalsuse käsitluste teisenemine, sotsiaalse ja füüsilise maailma tajumine plastilisena n Kommunikatsiooniviiside teisenemine nii isikute, kaupade kui teabe osas n Linnastumine: suurlinnad, linna ja maa suhete muutus, linliku eluviisi muutus n Standardhariduse ja kirjaoskuse levik n Kultuuritööstuse teke: kunstitooteid valmistatakse ja tähendusi luuakse kasumisoovist lähtudes n Demokratiseerumine: poliitilise osaluse laienemine, uued poliitilised institutsioonid ja legitimeerimisviisid Postmodernsuse põhiarengud n Kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, tarbijalikkus, meediaküllastus, keskklassi uued ametid, isikliku ja kollektiivse identiteedi hägustumine, rõhk stiilile, stiilide paljusus, segadused aja ja ruumiga n Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile: nõupidamised, sotsiaalsus, habitaatide konkurents, enesekujundamine
tavainimesed tegeleda (????) Weber vaatab seda nii organisatsiooni struktuuri ülesehituse kui ka organisatsiooni ja indiviidi suhete koordineerimise perspektiivist Bürokraatiat soosivad tegurid: rahal põhineva majanduse tekkimine, kapitalistliku majanduse areng, ühiskonna ratsionaliseerumine i)sotsiaalsete..institutsioonide..kasv ii)spetsialiseerumine iii)distsipliiniolulisus iv)ajatunnetus v)tehnilisteteadmisteolulisus vi)impersonaalsus vii)suurteorganisatsioonideteke Demokratiseerumine Rahvastiku..kiire..kasv..Euroopas Keerukate..haldusprobleemide..esilekerkimine Kaasaegsed kommunikatsioonivormid TULEMUS: bürokraatlik administreerimine oli vältimatu ning muutus üha olulisemaks ja üldisemaks nähtuseks Weber: bürokraatia on nii kapitalistliku kui ka sotsialistliku majandussüsteemi jaoks möödapääsmatu Weberi pärlid: · Legaalne domineerimine toimub läbi abstraktsete printsiipide-abstraktne õigusnorm;
Globalisatsioon, suur vahe rikastel ja vaestel – mobiilid ja suur vaesus. Tehnoloogia on suureks tõukeks sotsiaalsele muutusele, see ei tee muutust vaid muutuda saab siis kui on kindel reaktsioon sellele. Aafrikas on odav kommunikatsioon, mobiilid – lugemustõus. Mida rohkem arenenud, seda suurem jõud maailmas. Kriitika – läänelikkus, kultuuri kadumine. Vaieldakse demokratiseerumise ja modernisatsiooni vahelise seose üle, kui öeldakse, et demokratiseerumine järgneb moderniseerumisele, vahel ka pikema aja pärast, siis ei ole kõik selle väitega nõus. Selle poolt oli aga Seymour Martin Lipset – „kõik majandusliku arengu aspektid – industrialiseerimine, urbaniseerumine, jõukus ja haridus – on omavahel nii tihedalt seotud, et moodustavad ühe olulise teguri, mis on demokraatiaga poliitilises korrelatsioonis“. On öeldud, et see teooria baseerub liialt Euroopa näidetel, kuid uued
Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised riskid, kontrollitud Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes, nt muutuv töökäitumine, töö garanteerimatus, enesemäärtluse ebatraditsioonilisus, isiklike suhete demokratiseerumine Riskide globaalsus Rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse Ebakindluse ja riski poliitmajandus ( terrorism, terviseriskid, jms) Uue ühiskonna keskmes riskide vältimine Risk on sotsiaalselt konstureeritav, sest media saab midagi kajastada rohkem või vähem, suurendada antud teema kajastamist (kõik majanduslikud nähtused on sotsiaalselt konstrueeritavad) Globaliseerumine (ülemaailmastumine) maailma kokkutõmbumine, samal
Võrreldes euroopa liiduga, siis puuduvad meil avaliku teenistuse sisseastumiseksamid ja palgakorraldus. Euroopa Liiduga liitumine tähendas Eesti jaoks AT avamist teiste liikmesriikide kodanikele. Kõik töökohad on EL vaba liikumisega AT-s v.a. riigikaitse ja õiguslikes asutustes. AT väljaarendamiseks pole olemas kindlat mudelit vaid tuleb leida tasakaalupunt ja lähtuda riigist individuaalselt. Keskne teema on demokratiseerumine ning eesti poliitika ja valitsemise demokratiseerumisprotsessi raamistik. Transitsioon(siire) formaalsed demokraatia mõjufaktorid. Üldisem tähendus, et minnakse ühest poliitikast üle teise. Nt autoritaalsest demokraatiasse. Transformatsioon (teisenemine) demokraatlik poliitiline kultuur, kodanikuühiskonna aktiivsus ja arengu sisemised mõjufaktorid. Tähendab poliitilise süsteemi teisenemist ehk ühiskonna poliitilise kultuuri sisemised muutused. Need kaks mõistet on omavahel
haavatavus (nt pandeemia mõju globaalsele vaesusele). Globaalne riskiühiskond ja igapäevaelu - Tajutud ebakindlus, mis tulenevad sotsiaalsete suhete ja käitumise kiirest muutumisest, nt: Muutunud töösuhted ja karjäärid: lühiajalisus, muutlikkus, paindlikkus, ebakindlus - prekaarsus Mittetraditsioonilised enesemääratluse viisid (nn ‘globaliseeruvad biograafiad’) Mittetraditsioonilised perekonnatüübid Inimsuhete demokratiseerumine (vähemalt ideaalina) Traditsiooniliste sotsiaalsete institutsioonide nõrgenemine – emantsipeeriv – kuid! – kaasneb riskide individualiseerumine Institutsionaliseeritud individualiseeritus (Beck, Beck-Gernsheim) Industriaalühiskonna kindlustunde mõranemine -> individuaalne vajadus ja vastutus uue sotsiaalse kindlustunde leidmiseks (Beck, Giddens, Lash 1994); “Enesestmõistetavad“ valikud eluteel on asendumas uue individualismiga – pidev
Tekkis oht, et sõda läheb üle maailmasõjaks, kus kasutusele võetakse ka tuumapommid. Oktoobris sekkus sõtta ka Hiina. 100 000 Hiina vabatahtlikud tõrjusid omakorda Ameeriklased tagasi endise piirini, kus peeti veel 2 ja pool aastat kurnavat positsioonisõda. 1953a juunis sõlmiti lõpuks vaherahu, mida L-Koreasse jäid valvama Ameerika väed. Jagatuks on Koera jäänud tänaseni. Põhjas on endiselt võimul mahajäenud totalitaarne kommunistlik reziim. L-Koeras jätkub ühiskonna demokratiseerumine. Korea sõjas hukkus üle 3 mlj Koeralase. Hiina vabatahtlikke hukkus umbes 1mlj. Ameerika Ühendriigid kaotasid 54 246 sõdurit. Israel Kogu maailmast asus aina enam Juute ümber Israeli. Juudiriiki toetavad rahvuskaaslased kogu maailmas. Israel on kõikvõimaliku abi saamise poolest ühe inimese kohta maailma riikide seas konkurentsitult esikohal. 1956a võttis Israel osa suurbritannia ja prantsusmaa agressioonist egiptuse vastu.
Samuti oli äärmiselt diskrimineeriv suhtumine naistesse, pidades neid mõtlemisvõimetuteks ja seetõttu orjaseisundis olevateks alamateks olenditeks. Seoses valgustuslike ideedega kõigi inimeste võrdsusest ja vabadusest hakkasid stereotüübid aeglaselt murenema, vabaneti n-ö ettemääratusest ja fatalismist ning kujunesid pigem materialistlik-ilmalikud mõtteviisid (marksism, liberalism), mis toetasid indiviidi väärtust ja pakkusid eneseteostusvõimalusi ka varem allasurututele. 23.Demokratiseerumine 19. sajandil: selle põhjused. Demokraatia kui esimene universaalne valitsemisrežiim kujunes välja liberaalse ideoloogia alusel I maailmastumisperioodi ajal. Demokraatia oli omane kõige varasema dem.ülemineku läbi teinud ühiskondadele – USA, Šveits, Prantsusmaa – ja tugines tugevale kodanikkonnale, kes tundsid, et nende elukvaliteet sõltub neist endist. Hiljem lisandusid ka nt Austraalia, Belgia, Kanada, Norra jne. Põhjused peitusid kindlasti ka 19
võimalikult avalikult. Avalikkuse tagamine aitab oluliselt kaasa sellele, et õigusliku vaidluse pooled tajuksid resultaati õiglasena ja kindlasti ka sellele, et üldsus tajuks õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimist õiglasena. Võimalik, et avalikkuse tagamine aitab kaasa ka sellele, et vältida tahtlikult vigaste otsuste tegemist. Ajaloos on olnud mitmeid õiguskaitsesüsteeme, kus kogu menetlus toimus võimalikult salajasena. Kaasajal on ühiskondade demokratiseerumine toonud kaasa avalikkuse printsiibi üleüldise tunnustamise. 5) Poolte võrduse printsiip – Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat
administratiivkulud, maksumaksjate kulud, poliitilised kulud. Optimaalne maksusüsteem peaks püüdma kõiki neid minimeerida. Fiskaalse konstitutsiooni idee: osa üldisest põhiseadusest või laiapõhjaline kokkulepe. Buchanan&Tullock: konstitutsioonilised vs post-konstitutsioonilised reeglid Maksude ajalugu: 19.saj lõpul oli suur hulk erinevaid makse, valitses süsteemitus. Maksutulud moodustasid alla 10% SKPst. 20.saj toimusid olulised muudatused – demokratiseerumine, töölisklassi liikumised. Makse hakati nägema kui instrumente industrialiseerumisega kaasnevate probleemide lahendamiseks. Ebavõrdsuse leevendamine, sest seni oli suurem maksukoormus vaesematel. Tulumaksude kehtestamine jõukamatele –’klassimaksud’. I ja II MS olid väga kulukad ja nende finantseerimiseks oli vaja täiendavaid tuluallikaid. Progresseeruvad tulumaksusüsteemid- piirmäärad väga kõrged, pärast sõda neid ei kaotatud, eesmärgiks ebavõrdsuse vähendamine,
Avalikkuse tagamine aitab oluliselt kaasa sellele, et õigusliku vaidluse pooled tajuksid resultaati õiglasena ja kindlasti ka sellele, et üldsus tajuks õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimist õiglasena. Võimalik, et avalikkuse tagamine aitab kaasa ka sellele, et vältida tahtlikult vigaste otsuste tegemist. Ajaloos on olnud mitmeid õiguskaitsesüsteeme, kus kogu menetlus toimus võimalikult salajasena. Kaasajal on ühiskondade demokratiseerumine toonud kaasa avalikkuse printsiibi üleüldise tunnustamise. 5) Poolte võrduse printsiip Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Poolte võrdsus aitab ilmselt kaasa sellele, et vältida vigade tegemist. Niipea, kui üks pooltest saab eeliseid suureneb tema kasuks eksimise tõenäosus ja sellega ka summaarne vea hind. Poolte võrdsuse
Paremalt poolt tulevad rünnakud väidavad, et keskseks saab olema rahvas. Rahvusvaheline õigus saab olema rahvaste õigus. Need erinevad konstruktsioonid põrkusidki II maailmasõjas. ÜRO tekkimine ÜRO tekkis 1945. Harta sõlmiti San Franciscos. Katse mis pidi olema õppinud Rahvasteliidu vigadest. ÜRO organisatsiooni ja hartasse on sisse ehitatud teatud konflikt seoses riigi siseasjadesse sekkumisega. Pärast II MS Märksõnaks on demokratiseerumine. Rahvusvaheline õigus oli väga subjektiivne enne nt Brittide mereõigus lähtus ikka Briti huvist. Tekib 20 saj tugev liikumine hakatakse kriitiliselt ümberhindama vanu rahvõ norme. Pärast IIMS on rahvusvahelised suhted ja rahvusvaheline õigus. Teatud määral on nende vahel pinge: rahv suhted lähtuvad sellest, et õigus on rahv elu seletamiseks marginaalne, ja vastupidi rahv suhted pole teadus.
leiutamise periood, kuna antud tehnika ja pildistamise protsess on põhimõtteliste muudatusteta kasutusel veel tänapäevalgi. Edasised arengud filmifotograafias seisnesid peamiselt filmi säritamise ehk siis fotokaamerate täiustamises . Pühapäevapildistajate ajastus algus- kõigle kaamera ja film kättesaadav ja pildistamse protsess selge. Sai alati kaasas kanda, kerge kaamera. Mobiilsus.Reportaazi olemuslik muutumine koos rullfilmkaameratega. Pildistustegevuse "demokratiseerumine". Rullfilm-kaamera edasine evolutsioon - "Ermanox"´ist "Leicani 1912.a. Oscar Barnack jt. 2. Foto utilitaarsed vormid kunstikasutuses Fotograafia areng on mõjutanud märkimisväärselt ka teisi kunstiliike. Kui fotograafia algusaastatel laenas fotograafia erinevaid kujutamisviise ja stiile nt maalikunstist, siis hiljem on mitmed fotograafiale tunnuslikud vormid kasutusel ka teistes kunstides. Nt fookus(teravussügavus), säriajast tulnud liikumised, võttenurk
vähenes naftaeksport poole võrra. Inflatsioon ja rahaemissioon võtsid tohutu ula- tuse. Nii jõudis riik totaalse pankroti lävele.31 Nagu paljusid teisi autoreid huvitab Gaidari küsimus: kui juhtkond oleks tegut- senud õigesti, kas siis olnuks võimalik majanduse krahhi vältida ja Liitu säilitada? Sellele küsimusele pole vastust, ütleb autor ja jätab otsad lahtiseks. Gaidar arutleb, et autoritaarses paljurahvuselises riigis viib režiimi liberalisee- rumine ja demokratiseerumine paratamatult niisuguste jõudude poliitilisele mobi- liseerumisele, kes on valmis ekspluateerima rahvuslikke tundeid. Glasnost või- maldas kõigest avalikult kõnelda ja vene ajakirjanduses arutleti aastail 1988–1989 elavalt venelaste rõhumise üle Nõukogude Liidus, mida justkui kinnitasid majandus- teadlaste arvutused liiduvabariikidevahelise kaubavahetuse ning väliskaubanduse saldo kohta maailmaturu hindades, mis summaarselt oli Venemaa suhtes ülejäägiga
Praktikas ebaefektiivne, seega loodi üldine sõjast loobumise leping – Briand-Kellogg’i pakt 1928. Hakati enam tähelepanu pöörama üksikisiku kaitsele, ka vähemusgrupid. 1919 loodi töötajate õiguste kaitseks ILO Rv Tööorganisatsioon. Oluline progress tülikus lahendamisel rv-se kohtu ja vahekohtute korras. ÜRO põhikiri – külma sõja lõpp (1945-1989): 1945 loodi ÜRO. Rahu ja stabiilsus üldised eesmärgid, kiire relvastuse arengu tõttu. Siseriiklikult mõj rv õ-se arengut demokratiseerumine ja sotsiaalriigi idee levik. ÜRO põhikirja art 2 lg 4 keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise kõikides relvakonfliktides. Selle kontrollimise tarbeks loodi julgeolekunõukogu. Oluliseks muutuseks 1960. dekoloniseerimise lõppemisega III maailma riikide esilekerkimine. III maailma riigid ja sotsialistlik blokk ÜRO Peaassamblees enamus, kuid võim Lääne riikidel. III maailma riigid ja sots riigid taotlesid enesemääramist ja rassilist võrdsust õiguse printsiipideks.
samas- vt. Türgi); 10. Demokratiseerumise tagasilöögid: sissetulekute ebavõrdsus ja majandushäired Majanduslikud häired külvavad ühiskonnas segadust, soodustavad nii otseseid rahutusi, millele peab (jõuga) reageerima olemasolev võim, aga ka populistlike, potentsiaalselt mittedemokraatlike jõudude võimuletulekut (vt. Hitleri Saksamaa); Przeworski käsitluses säilib demokraatia paremini kui sissetulekute ebavõrdsus ajas kahaneb; 11. Demograafiline üleminek ja demokratiseerumine Demograafiline üleminek (eluea pikenemine, sündimuse järsk suurenemine ja seejärel langemine, millele järgneb ühiskonna vaikne vananemine) ja individualiseerumisprotsess selle osana toovad kaasa muutused eluhoiakus, vabanemise fatalismist; hoiaku muutudes tekivad inimestes eeldused valitsemisprotsessi sekkumiseks (motivatsioon + mõistmine, et kõik ei pea olema nii, nagu on alati olnud); 12. Eesti „ultrademokraatia“ (1920-1933) 1920
parlamentaarset korda, eelkõige valimiskorraldus, kuidas alamkoda valitakse. Üks 19. saj keskpaiga ja II poole küsimustest oli, kes võiksid saada valimisõiguse. Hääleõigus oli nendel, kes ületas mingi varalise limiidi. 1867. a laiendati taas valijaskonda, kuid siiski vähem kui pooltel täisealistel oli valimisõigus. 1884. a laiendati valmisõigust uuesti, kuid ainult 67 % meestest said valimisõiguse. Kui inglismaal toimus alguses parlamentiseerumine ja siis demokratiseerumine, siis näiteks saksamaal oli vastupidi. Oli probleeme ka valimise läbiviimisega peremees ütles teenijatele, keda nad valida tohtisid (polnud salajast hääletamist). 19 saj leiutis valimisvõitlus. Esimese massikampaania viis läbi William Ewart Gladstone, kes kuulus liberaalsesse parteisse. Alustas sotimaal Midlothiani kampaaniat 1879/1880 kõnede sari. Gladstone'i poliitiline rivaal oli Benjamin Disreali (1874 1880), kes oli konservatiiv. Ta kaotas valimised
nimetada valitsus ja seega ei olnud see parlamendiga seotud. Mõjud olid ainult kaudsed tulenevalt seaduste vastuvõtmises/tagasilükkamiseks. Vahe seadusandliku ja täitevvõimu vahel on pärit alles 19. saj. Kuigi kohtu ja täidesaatva võimu lahusus oli tuttav juba vanal ajal ja seega ei toimu 19. saj. Erilisi hõõrdumisi kohtuvõimu ning täitevvõimu vahel. Rääkides konstitutsionalismi arengust toimub põhiseaduste parlamentariseerumine ning demokratiseerumine. Parlamentariseerumise tõttu toimub võimu kontsentreerumine legistlativvsele võimule, ning need muutused on fikseeritud kirjutatud põhiseaduses. Parlament haarab endale järjest enam seadusandliku algatuse õigust ning hakkab järjest enam sekkuma valitsuse moodustamisse. Demokratiseerimine toob kaasa valimisõiguse pideva laienemise (18. saj. Esimesel poolel seisuse valimised, lõpus aga juba üsna üldine õiguse) ja valimisõiguse andmine naistele (19. saj
rahutingimused tekitasid sakslastes ja teistes kaotanud rahvastes kibestumist. 3. Muutus jõudude vahekord maailmas: sõda aitas kaasa USA majandusliku ja poliitilise võimsuse lõplikule väljakujunemisele. 33 4. Sõda muutis põhjalikult Euroopa poliitilist kaarti, kuna impeeriumid lagunesid ja tekkisid uued rahvusriigid. 5. Toimus maailma demokratiseerumine: · Uued rahvusriigid Euroopas (sh Eesti Vabariik) omandasid demokraatliku riigikorra võitnud Antandi riikide eeskujul. · Saksamaa demokratiseerus Weimari vabariik. Samas ilmnes demokraatia kriis: · 1917 oktoobripööre Venemaal · 1922 Mussolini diktatuur 6. Kujunes nn kadunud sugupõlv. Impeeriumide lagunemine ja uute rahvusriikide loomine
Luulesse ilmus ka regilaulu (Paul-Eerik Rummo) ning riimilise rahvalaulu ning lorilaulu elemente. Eesti luule kõrgaeg oli 1966-1968 (Alveri "Tähetund" 1966, Jaan Kaplinski "Tolmust ja värvidest"). 1966-71 ilmus 99 luuleraamatut. 1960. aastate teine pool oli kõige avatum ja liberaalsem aeg Nõukogude Eestis. 1968 oli pöördeline aasta. Tsehhoslovakkia kompartei juht tahtis muuta sotsialismi "inimnäolisemaks", tulemuseks oli Nõukogude vägede sissetung. Demokratiseerumine N Liidus oli lõppenud. Algas vabaduste järkjärguline piiramine. Väliskirjandust tõlgiti vähem ja valikulisemalt. Ühiskonnas levisid pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse tunne. Senisesse optimismi hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult
See muutis ajalehtede väljanägemist. Tihti tuli ette reklaamide maskeerimist uudisteks, samuti kaubamärkide mainimist uudistes. Äriga seonduv muutis ajalehtede toimimist ja uudiseid üldiselt, muutus toimetuste töökorraldus. Hakati korraldama meediasündmusi ja reporterite ülesandeks sai lugude otsimine. Ka mujal maailmas, ennekõike Euroopas tingisid ühiskondlikud muutused - kirjaoskuse levimine ja urbaniseerumine, industrialiseerumine ja ühiskonna demokratiseerumine - uusi vajadusi. Inglismaale oli iseloomulik, et 1855-61 eemaldati ajakirjanduse pealt võetavad maksud ja see tõi kaasa hinnalanguse ning tiraazide suurenemise. Majanduslik konkurents sundis arendama nii toote sisu kui ka tootmisprotsessi korrastama. Taotletava kasumi liik muutus poliitiliselt kasumilt majanduslikuks. Sisu hakkasid rohkem kujundama kohalikud uudised ja inimkesksed sündmused. Tehnoloogilised võimalused lubasid avaldada rohkem ja erinevaid lugusid.
annaabi.ee 
