KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE (0)

1 Hindamata

KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12)

DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA

RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine , vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm.

"raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.

KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda . Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised , majanduslikud, sõjalised . Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh .
TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu.
EL Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline

ühendus,millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.

VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon , mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba , Mongoolia , NSV Liit, Poola, Rumeenia , Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega.
VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO -le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hruštšovi poolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Asutajamaade hulka kuulus ka Albaania , kes aga peatas organisatsiooni toetamise 1962. ning lahkus lõplikult 1968. aastal. Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991. aasta juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa režiimide lagunemisega.

DATEERI EHK MÄÄRATLE AEG JA ISELOOMUSTA

ÜRO on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis . Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 194. ÜRO peasekretär on Ban Ki- moon . ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania , hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
BERLIINI BLOKAAD Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. Lääne riigid peavad külma sõja alguseks Berliini Blokaadi
BERLIINI MÜÜR 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd . Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani.
SAKSA LV , SAKSA DV

Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga. Nime "Lääne-Saksamaa" saab kasutada Saksamaa LV kohta ajavahemikul Saksamaa LV moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23. mail 1949 kuni Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamiseni 3. oktoobril 1990.

NATO Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele.
EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi 50 aastaks ja aastast 2002 teda enam ei eksisteeri. Ühendus loodi prantsuse majandustegelase ja poliitiku Jean Monnet' initsiatiivil, kes esitas terase- ja söetööstuste koostöö mõtte 1950. aastal toonasele välisministrile Robert Schumanile. Peagi võeti see idee omaks ka Prantsusmaa naaberriikides ning 1952. aastal loodigi kuuest riigist (Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg ) koosnev organisatsioon. Selle baasilt algas laiem Euroopa integratsioon , mistõttu peetakse ühendust ka Euroopa Liidu eelkäijaks.
ALLKIRJASTATI EUROOPA LIIDU LEPING 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule, esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951 sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
EV SAI EL LIIKMEKS 1. maist 2004. aastal Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks
VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega.
VARSSAVI LEPINGU ORGANISATSIOON e VARSSAVI PAKT 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
KUULUTATI VÄLJA HIINA RAHVAVABARIIK 1949 kuulutati Pekingis välja

KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS

WINSTON CHURCHILL oli Suurbritannia poliitik . Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955
HARRY TRUMAN Harry S. Truman oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident ja 33. president .
GEORGE MARSHALL oli Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik. George Marshall teenis Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Teise maailmasõja ajal kuulus Marshall liitlasvägede juhatusse.1947–1949 oli Marshall Ameerika Ühendriikide riigisekretär ja 1950–1951 kaitseminister . 1949 nimetas president Truman Marshalli USA Punase Risti presidendiks.
CHANG KAISHEK Ta oli Hiina Vabariigi president 1948. aastast kuni surmani.
MAO ZEDONG oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani 1976.Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Hiinas omistatakse Maole see teene , et ta esimest korda pärast oopiumisõdu ühendas (peaaegu kogu) Hiina ilma välismaise mõjuta. Samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat.

NIMETA ,ISELOOMUSTA, KIRJELDA VM

II MS TAGAJÄRJED

2. MS muutis riigpiire, tekkisid uued riigid.
1947 Pariisis allkirjastati erinevate riikide rahulepingud
1951 a San Francisco lepinguga kehtestati rahu Jaapaniga
1955 a Austria riigilepinguga Austria Vabariik kohustus alatiseks jääma neutraalseks
Itaalia jäi ilma Aafrika kolooniatest
Ungari, Rumeenia, Bulgaaria territoorium vähenes
Soomele jäi Talvesõja järgne piir NL-ga . Karjala Petsama piirkond, Viiburi linn läksid NL-le
Albaania, Island iseseisvusid
Baltiriigid kaotasid iseseisvuse

SAKSAMAA- II MS JÄRGNE TERRITOORIUM, RAHULEPINGU MITTESÕLMIMISE PÕHJUSED:

1)Saksamaa idapoolsed alad said Poola ja NSVL
Saksamaa oli jagatud 4-ks okupatsioonitsooniks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel kuni 1994 a-ni.
Berliin jagatud neljaks sektoriks.
EESMÄRK: Saksamaal välja juurida natsionaalsotsialism ja ümber kujundada demokraatia alusel Saksamaa poliitiline elu
2) Inimeste elupaiga muutused uute piiride tõttu jm põhjustel
Nt Eestist põgenes läände 80 000 inimest
NL küüditas ka kogu rahva nt Krimmi tatarlased, tšetšeenid, Ingušid
Pärast 2- MS asutati Poolast; Tšehhist jm Sakslased Saksamaale
3) Muutus jõudude vahekord suurriikide hulgas
Üliriigiks kujunes USA
NL saavutas ülemvõimu Ida- ja Kesk- Euroopas, Aasias.
Väikeriikides kehtestati rahvademokraatia e kommunistlik diktatuur
Võimule pääsesid Moskva meelsed erakonnad
Lääne mõju piirati „ raudse eesriidega“
4) suur majanduslik kahju
5) hukkunuid ca 50 milj inimest, neist pooled tsiviilisikud

ÜRO(1945 SAN FRANCISCOS) EESMÄRK

Ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine
Rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel erialadel

LÄÄNERIIKIDE JA NSVL VASTASSEISU PÕHJUSED PEALE II MS

NSVL püüdis kehtestada kontrolli Euroopas. Kommunistid said võimule Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhoslovakkias. Üritas Türgis ja Iraanis.
NSVL-s jäi kehtima sõjaseisukord, eelisarendati sõjatööstust.
1946 Stalini kõne Moskvas- NL valmistub sõjaliseks konfliktiks läänemaailmaga.
Winston Churchill kõne Fultonis USA-s, kutsus üles võitlema kommunismi leviku vastu NSVL eraldub muust maailmast „raudse eesriidega“.

TRUMANI DOKTRIINI SISU 1947.a.märtsis esitas USA president H. Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht.

Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud , koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tšehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt.

MARSHALLI PLAANI EESMÄRGID, TULEMUSED

1947 Marshall plaan e euroopa abistamisplaan EESMÄRGID
G. Marshall, USA välisminister
Anda abi Euroopa demokraatlikele riikidele, kes loobusid riigistamisest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle
EESMÄRK: Euroopas vähendada kommunistide ja Moskva mõju
Pidurdada kommunismi levikut maailmas
Tulemused:
1948-1952 anti 17-le euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi, riikide rahvuslik kogutoodang tõusis ¼ võrra
Nõukogude mõjusfääri riikidel oli keelatud Marshalli plaanis osaleda
Jugoslaavia ignoreeris ainukesena keeldu

BERLIINI BLOKAADI JA SAKSAMAA LÕHENEMISE PÕHJUSED

NSVL kontrolli all olevas Ida-Saksamaa ja Berliini osas kehtestati kommunistlik diktatuur
USA, Inglismaa ja Prantsusmaa kontrolli all olevatel Lääne-Saksamaa ja Berliini aladel arendati demokraatiat
1948 SAKSAMAA- JA BERLIINI LÄÄNEOSA RAHAREFORMI EESMÄRK
1948 Saksamaa ja Berliini lääneosa rahareformi eesmärk :
Allutada Lääne-Berliini majanduslikult Saksamaa lääneosale.
Takistada NL plaani siduda Lääne-Berliin majanduslikult NL okupatsioonitsooniga

KÜLMA SÕJA VALDKONNAD

Võisteldi kolmes valdkonnas:

Võidurelvastumine

Poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas

Mõjuvõimu laiendamine kolmandasse maailma
1)ABC- relvad on massihävitusrelvad, nt tuumapommid , keemia- ja bioloogilised relvad
1945 a USA kasutas tuumapomme Jaapanis
1949 a katsetas NSVL
1952 a USA katsetas esimest vesiniku e termotuumapommi
1953 a NSVL
1950-60 a USA-s varjendite ehitamise buum
2)1950 a NSVL – kontinentide vahelised raketid tuumalõhkelaengu transportimiseks
Veidi hiljem USA. Hiljem varustati raketid jagunevate tuumalõhkelaengu peadega( st üks rakett kannab mitut tuumalõhkelaengut, mis on sihitud eri sihtmärkidele).
3) 1980 a alustas USA „tähesõdade kava“ väljatöötamist e õhu- ja raketitõrjevahendite väljatöötamist kosmoses. Plaan jäi teostamata.

VÕIDURELVASTUMISEL MASSIHÄVITUSRELVADE LIIGID

Massihävitusrelv on relv , mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute , haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv .

NATO RAJAMINE JA EESMÄRK NATO lepingu eelkäijaks loetakse 1948. Aastal Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud Brüsseli pakti, mis viis samal aastal Lääneliidu loomisele, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline organisatsioon.[5] Aga USA osalust peeti oluliseks ning läbirääkimised uue sõjalise liidu loomiseks algasid peaaegu kohe. Põhja-Atlandi leping (ehk Washingtoni leping) allkirjastati 4. Aprillil 1949 Washingtonis ning leping jõustus sama aasta 24. Augustil. Lisaks Brüsseli pakti viiele osapoolele osalesid ka USA, Kanada , Portugal, Itaalia, Norra, Taani ja Island.[6] Osapooled leppisid kokku, et rünnakut neist ühe vastu käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu. Rünnaku alla sattunud liikmesriiki pidid kõik teised abistama, kuid konkreetne meetod jäi igaühe enda otsustada: leping ei näinud tingimata ette sõjalist aktsiooni agressori vastu
HIINA KODUSÕJA VASTASPOOLED (1946- 1949) 1946.a. puhkes Hiinas avalik kodusõda kommunistide (keda juhtis Mao Zedong ning kes said NSVL-ilt sõjalist ja majanduslikku abi) ning Guomindangi vahel (keda toetas USA). Seega oli külma sõja vaatepunktist tegu tüüpilise konfliktiga, kus ida ja lääs ei sattunud küll otsesesse sõjalisse konflikti, vaid sõditi teineteisega liitlaste kaudu.
Järk-järgult kaldus sõjaline edu kommunistidele, mis viis seejärel riigi lõhenemiseni: Hiina mandriosas jäid alates 1949.a. sügisest võimutsema kommunistid, kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid Taivani saarele USA mereväe kaitse alla, kus jäi püsima Hiina Vabariik. Selline lõhestatus püsib kahe Hiina vahel tänaseni.

KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS (LK 24-29)

DEFINEERI E SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA JA DATEERI

INTERVENTSIOON ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi siseasjadesse.
KUULUTATI VÄLJA IISRAELI RIIK 1948 kuulutati välja Iisraeli riik.
PALESTIINA SÕDA

Palestiina sõda, araabia riikide ja Iisraeli sõda 1948–49. 1947 NSV Liidu ja USA toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. V 1948 välja Iisraeli riik. ÜRO oli tühistanud Suurbritannia Palestiina-mandaadi ja otsustanud asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km2 suurune ala (umbes 56% Palestiinast), seal elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100 km2, seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. Pärast Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni avaldamist ründasid Iisraeli Egiptus , Jordaania , Liibanon ja Süüria. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km2 Palestiina Araabia riigile määratud alast ja Jeruusalemma lääneosa. Sealt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli määratud Araabia riigile, liidendati Jordaaniaga. 1949 sõlmis Iisrael Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) vaherahu -lepingu.

SUESSI KRIIS 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A. Nasser . Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik . Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga , kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael.

Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule.

KUULUTATI VÄLJA HIINA RAHVAVABARIIK 1949 kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong
KOREA SÕDA Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja- Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.
BERLIINI ÜLESTÕUS 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul.

13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.

POOLA ÜLESTÕUS

Teise maailmasõja lõpul okupeeriti Nõukogude vägede poolt ning Poolas kehtestati pro-kommunistlik võim ja moodustati Poola Rahvavabariik. Sõjajärgse riigipiiri muudatustega Jalta konverentsi alusel, liideti Poolaga läänesuunalt Ida- Sileesia Wroclawiga ja Ida- Pommeri Gdańskiga ja Ida- Preisimaa lõunapoolne osa, poolapäraselt Masuuria. Ida-Preisimaa liideti NSV Liiduga Königsbergi oblastina. NSV Liidu ja lääneliitlaste poolt sõlmitud Jalta konverentsi otsuste tulemusega kinnitati ka NSV Liidu poolt 1939. aastal vallutatud Lääne- Ukraina (Lviv) ja Lääne-Valgevene ( Brest -Litovsk) alade liitmine NSV Liiduga.

UNGARI ÜLESTÕUS 1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused.

Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I. Nagy , kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus.
USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud.

KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS

GAMAL ABDEL NASSER oli Egiptuse poliitik ja sõjaväelane, riigi teine president aastatel 1956–1970. 1956. aastal sai temast Egiptuse president, kes alustas sotsialistlikke reforme: veel samal aastal, 26. juulil riigistas ta Suessi kanali, mis põhjustas Suessi kriisi, mille ajal Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt toetatud Iisrael ründas 29. oktoobril Egiptust. Nasser võttis isiklikult üle sõjaväe ülemjuhatuse. Lõpuks lahenes kriis aga läbirääkimistega. 8. aprillil 1957 avati kanal taas ja Iisrael tõmbas oma väed Siinai poolsaarelt tagasi.
DOUGLAS MACARTHUR oli USA sõjaväelane.USA armee kindralina juhtis ta Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril.MacArthur oli USA avalikkuses väga tuntud ja kõrgelt hinnatud väejuht.Ta oli Jaapanile aatomipommi heitmise peamine pooldaja .
WLADISLAW GOMULKA oli Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane, Poola kommunistlik liider aastatel 1956–1970.
IMRE NAGY oli Ungari poliitik. Ungari ülestõusu ajal oktoobris ja novembris 1956 oli ta jälle Ministrite Nõukogu esimees. Ta taaskehtestas mitmeparteisüsteemi ja kuulutas välja Ungari väljaastumise Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Aastal 1958 mõisteti ta surma ja hukati.

NIMETA, ISELOOMUSTA, KIRJELDA, DATEERI VM

PALESTIINA SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED

Palestiina sõda, araabia riikide ja Iisraeli sõda 1948–49. 1947 NSV Liidu ja USA toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. V 1948 välja Iisraeli riik. ÜRO oli tühistanud Suurbritannia Palestiina-mandaadi ja otsustanud asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km2 suurune ala (umbes 56% Palestiinast), seal elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100 km2, seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. Pärast Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni avaldamist ründasid Iisraeli Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km2 Palestiina Araabia riigile määratud alast ja Jeruusalemma lääneosa. Sealt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli määratud Araabia riigile, liidendati Jordaaniaga. 1949 sõlmis Iisrael Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) vaherahu-lepingu.

SUESSI KRIISI PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED

1952.a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid (eesotsas G.A.Nasser), kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL-le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt.
Kasutades araabia riikide (ja Egiptuse) vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased / prantslased oma väed sisse Põhja-Egiptusesse.
See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja; enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiiži langemisele tõstis see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas tulevikus kommunismi mõju veelgi suuremale laienemisele.
Samuti tõmbas see konflikt NSV Liidu meeleheaks ära tähelepanu parasjagu toimuvalt Ungari ülestõusu mahasurumiselt VLO vägede poolt.
Suessi kriisi üheks tulemuseks oli ka USA mõju kasv Lähis-Idas, kes vahetas selles rollis välja läbikukkunud Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA mõju kasvu põhjuseks oli Eisenhoweri doktriini rakendamine (alates 1957.a.) millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis kiiresti USA-Iisaraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega (kes kartsid sotsialismiideede levikut araabia riikides).

KOREA SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED

Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:
poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le lõunapoolne osa USA-le.
Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja- Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).
Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.
Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid ning lõplik vaherahu sõlmiti alles peale Stalini surma 1953.a. Kuna kumbki pool edu sõjas ei saavutanud, jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi (kommunismi ja kapitalismi) vahel ning on seda kuni tänaseni..

BERLIINI ÜLESTÕUSU PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED

1953 a OSALEJAD NSVL, Ida-Saksamaa – rahulolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga, streiki alustasid ehitustöölised , kuid kasvas peagi üle massimeeleavaldusteks. Lääneriigid ülehindasid NSVL tugevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Mäss suruti kiiresti maha.
PÕHJUSED Ida-S tahtis NSVL võimu alt vabaks saada
Berliinis kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid , meeleavaldused aeti jõuga laiali.
Rahulolematus jäi hõõguma ning plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastuhakuks.

POOLA ÜLESTÕUSU PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED

1956. aastal lämmatas Poola valitsus Poznańis ülestõusu, mille käigus tapeti ja vigastati mitmeid protestijaid. Avalikkuse survel nimetas valitsus Poola ühinenud tööliste partei esimeseks sekretäriks rehabiliteeritud reformikommunisti Władysław Gomułka. Gomułka sai ka mandaadi pidada NSV Liiduga läbirääkimisi kaubanduse kontsessioonilepingu ja Nõukogude vägede kärpimise üle. Päevi kestnud pingeliste kõneluste tulemusena andis NSV Liit 19. oktoobril 1956 Gomułka nõudmistele lõpuks järele.[32] Poola Oktoobri all tuntust pälvinud läbirääkimised sütitasid paljudes ungarlastest lootust, et ka neil õnnestub sõlmida Nõukogude Liiduga sarnane kokkulepe.

UNGARI ÜLESTÕUSU PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED

1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne.
1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine ). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas, sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a.
Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid ka kehvad majandusolud), mis tipnes 1956.a. oktoobris lahvatanud rahvaülestõusuga Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja tahtis kuulutada end neutraalseks riigiks.
Sündmused Ungaris viisid NSV Liidu sekkumiseni, kes kartis ilmselgelt Ungaris alanud reformiprotsessi levimist ka teistesse Ida-Euroopa sotsialistlikesse riikidesse ja sellega seoses NSVL võimumonopoli kadumist selles regioonis. Vältimaks oma mõjusfääride kaotamist viis VLO (NSVL vägedega eesotsas) oma väed Ungarisse sisse, ülestõus lämmatati verre, võim anti taas Moskva-meelsete kätesse. Kuna lääneriigid otsustavalt sündmustesse ei sekkunud ( ühelt poolt olid Lääne suurriigid seotud parajasti toimuva Suessi kriisiga ; teisalt oleks sekkumine võinud tähendada “kuuma sõja” puhkemist kahe vaenuliku leeri vahel), andis see Moskvale vabad käed ülestõusu mahasurumiseks.
Samas näitas see ülestõus ka rahva rahulolematust sotsialistlike reformide ja demokraatia puudumisega, mistõttu NSVL tõmbus veidi tagasi Ida-Euroopa siseasjadesse sekkumisel ning kommunistide poliitiline surve veidi pehmenes (viimane jutt käib üldiselt kogu Ida-Euroopa kohta).
BALTI RIIGID II MS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL (1945-1956) (LK 30-34)

DEFINEERI E SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA

HÄVITUSPATALJONID olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused. Hävituspataljonide liikmeiks võeti kommuniste, komsomoli liikmeid ja NKVD ( miilitsa ) töötajaid.

Hävituspataljonidele tehti ülesandeks:

võitlus vaenlase langevarjurite ja diversantide gruppidega;
sõjaliste objektide valve ja kaitse.

22. TERRITORIAALNE LASKURKORPUS oli Punaarmee väekoondis perioodil 29. august 1940 – 22. august 1941 (1. oktoober 1941). E 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
TÖÖPATALJONID olid Nõukogude Liidus Teise maailmasõja ajal moodustatud Punaarmee tööüksused, kuhu kuulusid Nõukogu Liidu silmis nt usaldust mitteväärivad ja rindele mittesobivad mittevene rahvusest isikud . Eestlasi oli kõige rohkem Arhangelski ja Uurali sõjaväeringkondade tööüksustes, kus nad tegid ehitus- ja metsatöid
8. EESTI LASKURKORPUS ehk 8. Eesti Tallinna laskurkorpus oli Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust ning mitte-eestlastest komplekteeritud Punaarmee 9. Diviisist. Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise aluseks oli 25. septembril 1942 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri Uurali Sõjaväeringkonnas Eesti Laskurkorpuse moodustamiseks. Korpus osales lahinguis 125 päeva, neist Velikije Lukis 39, Eesti vallutamisel 69 ja 17 päeva Kuramaal.
IDAPATALJONID Saksa sõjaväe eriüksused Teises maailmasõjas, moodustati peamiselt okupeeritud alade elanikest. Eestis formeeriti 1943 658., 659. ja 660. idapataljon. Üksuste tegevus lõpetati 1943. aasta kevadel.
POLITSEIPATALJONID elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944. aasta vahetusel politseipataljonideks ümbernimetatud väeüksused. Enamus nendest väeosadest formeeriti rindeväegruppide tagalateenistuses vahi - ning valveteenistuse teostamiseks. Kaitsepataljone ja abipolitseiformeeringuid formeeriti enamiku Saksamaa relvajõudude poolt Teise maailmasõja ajal okupeeritud piirkondades.
20. EESTI SS-DIVIISIKS oli Teises maailmasõjas Relva-SSi koosseisu kuulunud väeosa, mis loodi jaanuaris 1944 Neveli rindel. Diviisis võitles kokku umbes 70 000 sõdurit .[3][2] Väeosa lahingutegevus toimus idarindel ja lõppes 1945. aasta mais Tšehhis
PIIRIKAITSERÜGEMENDID olid Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis mobiliseeritutest moodustatud väeüksused.
ERNA LUUREGRUPP oli Teise maailmasõja ajal operatsiooni Barbarossa alguses Soome ja Saksa sõjaväeluure Abwehri koostöös moodustatud eriüksus, mis tegeles Eesti territooriumil asuva NSV Liidu Punaarmee tagalas luurega. Erna ülesandeks oli luure Punaarmee tagalas, väeosade liikumiste jälgimine ja staapide asukohtade väljaselgitamine , millest raadiojaamaga raadioside teel informeeriti Soomes asuvat keskust. Eesti territooriumil Erna salgaga kohalike metsavendade liitumisega, kellest enamik oli metsa põgenenud pärast 14. juuni küüditamist ja kes pärast Nõukogude-Saksa sõja algust otsisid võimalusi aktiivselt võidelda, alustas grupp ka diversioonitegevust nõukogude vägede tagalas.
200. JALAVÄERÜGEMENT oli Teise maailmasõja ajal Jätkusõjas Soome armee koosseisus võidelnud eestlastest (niinimetatud soomepoistest) koosnenud väekoodis. Soomepoiste liikumine sai alguse 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud meestest, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. 8. veebruaril 1944 kirjutas Mannerheim alla käskkirjale 200. jalaväerügemendi (JR 200) moodustamiseks. Rügemendiülemaks määrati Eesti sõjakoolis õppinud ja eesti keelt valdav kolonelleitnant Eino Kuusela. Formeeriti kaks pataljoni , tankitõrje-, miinipilduja - ja sidekompaniid, töötasid nii ohvitseride kursused kui ka allohvitseride kool. Koguarv oli umbes 1700 inimest.
KERSTENI KOMISJON Ameerika asevälisminister Sumner Welles deklareeris 23. juulil 1940, et Ühendriigid ei tunnusta Balti riikide annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Suure tähtsusega Balti riikide annekteerimise seadusvastasuse dokumenteerimiseks oli 1953. a. Ameerika Saadikutekoja poolt moodustatud House Baltic Committee, paremini tuntud kui Kersteni komisjon, saanud nime selle esimehe, saadik Charles J. Kersteni järgi. Komisjon intervjueeris umbes 100 inimest ja avaldas tulemused 1954. Need olid järgmised: Balti riigid olid Nõukogude Liidu poolt seadusevastaselt ja vägivaldselt annekteeritud ning komisjon tunnistas selle akti ebaseaduslikuks

See Kersteni komisjoni otsus andis nii juriidilise kui ka poliitilise aluse Eesti ja teiste ikestatud rahvaste esinduste rahvuslikuks tegutsemiseks vabas maailmas. Dr. Väino Riismandel, kes töötas sel ajal Kongressi raamatukogus, aitas koostada Kersteni komitee raporti Eestit käsitlevaid osi, mis kirjeldasid ajajärke 1917–1918 ja 1939–1940. Ta oli ka sidemeheks Kersteni komitee ja eestlaste keskorganisatsiooni, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) vahel.

OKUPEERIMINE on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine
ANNEKTEERIMINE on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon .
NATSIONALISM on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele.
„SÕDA PÄRAST SÕDA“ Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude režiimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Ukrainas. Eesti, Läti ja Leedu okupeeriti ja annekteeriti 1940. aastail NSV Liidu Punaarmee poolt. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolševistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Punaarmee taasokupeeris Eesti, Läti ja Leedu aastatel 1944–1945. Järgnenud aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, peitus rohkem kui 70 000 nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogudevastases vastupanus. Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest ainult enesekaitseks relvastatud partisanidest kuni suurte ja hästi organiseeritud ning lahinguks valmis gruppideni.
TÖÖSTUSE EKSTENSIIVARENDAMINE

Tootmist arendati ENSV -s ekstensiivselt, st. et tootmismahte suurendati ja toodangu kasv saavutati mitte efektiivsema ja kvaliteetsema tööga, vaid rajades juurde uusi suurettevõtteid ja uusi töökohti luues ning vajaminevad töölised toodi sisse teistest NSVL liiduvabariikidest. Seeläbi suurenes Eestis võõrtööliste osakaal ja vähenes põliselanike osakaal Eesti rahvastikus.
Rajati sovhoose ja kolhoose.

DATEERI E MÄÄRATLE AEG JA ISELOOMUSTA

SUUR ISAMAASÕDA Termin Suur Isamaasõda (vene keeles Великая Отечественная война) oli kasutusel NSV Liidus ja on praegugi kasutusel Venemaa Föderatsioonis ja mõnes teises NSV Liidu võimu all olnud riigis Saksamaa, selle Euroopa-liitlaste ja NSV Liidu vahelise sõja tähistamiseks. Väljaspool Nõukogude võimu all olnud maa-ala seda terminit üldiselt ei kasutata (vaata Idarinne). NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni käsitluse järgi toimus Suur Isamaasõda 22. juunist 1941 kuni 9. maini 1945. See mõiste erineb Teise maailmasõja mõistest, sest peetakse silmas üksnes sõda Saksamaa ja selle Euroopa-liitlaste ning NSV Liidu vahel. Sõda Jaapaniga, sealhulgas Mandžuuria operatsioon 1945. aasta augustis ja sõda Läänerindel Suure Isamaasõja alla ei kuulu. Samuti ei arvata selle alla NSV Liidu 1939. aasta sõjalisi operatsioone Poola ja Soome vastu ( Talvesõda ) ega Baltimaade, Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal.
TALVESÕDA oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.Sõda sai tuntuks viimase 100 aasta külmima talve ja Punaarmee suurte inimkaotuste tõttu. Nõukogude Liidu kaotused selles sõjas olid soomlastega võrreldes kordades suuremad.
SUVESÕDA oli Eestis Teises maailmasõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt.
II MAAILMASÕDA (1. september 1939 – 2. september 1945)
1. SUURKÜÜDITAMINE Esimene suurküüditamine: Venemaale viidi 10 157 inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus. 14 juuni 1941
II SUURKÜÜDITAMINE Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. 25 märts 1949

KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS

NIKOLAI KAROTAMM oli Eesti poliitik ( kommunist ). Eestisse saabus N. Karotamm juulis 1940 ja töötas ajalehe Kommunist vastutava toimetajana juulist augustini 1940. Pärast juunipööret nimetati ta EK(b)P Tartumaa Linnakomitee I sekretäriks 1941. aastal. 1941. aasta augustis valiti ta EKP Keskkomitee II sekretäriks ning 1940–1951 oli EK(b)P Keskkomitee ja EK(b)P Keskkomitee Büroo liige. Nikolai Karotamm viibis Teise maailmasõja ajal NSV Liidu tagalas 1941–1944, kus EKP Keskkomitee II sekretärina ja ka faktilise EK(b)P juhina (kuna EKP KK I sekretär Karl Säre ei evakueerunud Eestist koos nõukogude vägedega) ning oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsuse ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 4. valitsuse koosseisu kuuluva Eesti NSV Partisaniliikumise Staabi[ viide ?] ülem aastail 1942–1944.
JOHANNES KÄBIN oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei juht 1950–1978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1978–1983.
KARL VAINO endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Aastatel 1957–1960 oli K. Vaino ENSV Rahvamajandusnõukogu esimehe asetäitja. 1960. aastal sai temast EKP Keskkomitee sekretär, kes tegeles tööstuse küsimustega ja ta töötas sellel ametikohal kuni temast 26. juulil 1978 sai EKP Keskkomitee I sekretär. Vaino on Venemaa eestlane ega oska peaaegu üldse eesti keelt. Seetõttu oli ta 1978. aastal Moskva jaoks ideaalne kandidaat EKP juhi kohale, et algavale venestuslainele hoogu juurde anda. Liialt rahvameelseks peetud Johannes Käbin sunniti oma kohast loobuma ja talle anti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe koht. EKP KK juhina tegutses K. Vaino igati NLKP Keskkomitee käskude järgi. Ta ei püüdnud kuidagi eesti keelt ega kultuuri kaitsta. Seetõttu ei omanud ta eestlaste seas peaaegu mingit toetust. Oma avalikud kõned pidas ta vene keeles ja eesti keeles kõnelemist enamasti vältis.

NIMETA, ISELOOMUSTA, KIRJELDA, DATEERI VM

EESTLASTE, LÄTLASTE, LEEDULASTE VALIKUD SUURES ISAMAASÕJAS
PUNAARMEE ÜKSUSED KUS EESTLASED OSALESID
SAKSA ARMEE ÜKSUSED KUS EESTLASED OSALESID
SOOME ARMEE ÜKSUSED KUS EESTLASED OSALESID
LÄÄNERIIKIDE SUHTUMINE BALTI KÜSIMUSSE II MS AJAL
LÄÄNERIIKIDE SUHTUMINE BALTI KÜSIMUSSE KÜLMA SÕJA PERIOODIL
BALTIMAADE TERRITORIAALSED MUUDATUSED JA REPRESSIOONID II NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI AJAL
ENSV VÕIMU STRUKTUUR
VASTUPANULIIKUMISTE VORMID II NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI AJAL
NÕUKOGULIKU ,AJANDUSPOLIITIKA TUNNUSED
TÖÖSTUSE EKSTENSIIVARENDAMISE EESMÄRGID JA TAGAJÄRJED

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 21 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liina153 Õppematerjali autor

kommunist nsvl berliin organisatsioon armee egiptus poliitik suurbritannia palestiina moskva müür KÜLM SÕDA RAUDNE EESRIIE

Sarnased õppematerjalid

docx

II MS ja Külm sõda

turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või

Ajalugu

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID  Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine  Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine  Korea sõda  Suessi kriis  Ungari ülestõus  Berliini kriis  Kuuba kriis  Tsehhoslovakkia kriis  Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49  Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks.  Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.  Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik

Ajalugu

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2.Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus. Olemus Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel, seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt

Ajalugu

doc

Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940.aastate teine pool ja 1950.aastad

taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest). Lootes saksamaa põlvini suruda ja siis endaga liita.Berliin ei alistunud. Usa suutis õhusilla abil tagada lääne-berliini varustamise ning 342 päeva möödudes oli nsvl sunnitud blokaadi lõpetama.Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. 3.Kriisid: Korea sõda, 1950-1953 Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed

Ajalugu

docx

Külm sõda

Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi. · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks. Külma sõja mõiste ja valdkonnad. · Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna. · Valdkonnad: o Prooviti vastast edestada võidurelvastumises. o USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu.

Ajalugu

docx

Külm sõda

1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.

Ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform

Ajalugu

Rohkem sarnaseid