Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis on riigi erinevates osades erinevate nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 22°C-st kuni 33°C-ni. Filipiinidel esineb 3 hooaega: "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm.
lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. 3.Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis on riigi erinevates osades erinevate nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 22°C-st kuni 33°C-ni. Filipiinidel esineb 3 hooaega: "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm.
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa ...
Filipiinid kuuluvad mitmetesse organisatsioonidesse. Tuntuimad neist on ÜRO (küll otseselt ei tegele majandusega, aga siiski vähesel määral) ning Maailma Kaubandusorganisatsioon. Kuulutakse ka Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), Aasia Arengupank (ADB) ning Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöösse (APEC). (Siin on loetletud suurimad ja tuntuimad organisatsioonid, neid on veel). Rahvastik Filipiinidel elab (Juuli 2012 seisuga) 103 775 002 inimest. 19. sajandi lõpus elas Filipiinidel 7 832 719 inimest ning 1960. aastaks oli rahvaarv suurenenud natuke alla 20 miljoni (27 087 685). Sajandivahetusel elas saarestikul 76
Filipiinid Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Filipiinide pealinn on Manila. Nende pindala on 300 000 km². Riigikeeled on filipiino ja inglise keel. Filipiinidel elab 88 570 000 (2007) inimest. Rahaühik on Peeso. Filipiinidel on presidentaalne vabariik. President on Benigno Aquino lll. Filipiinide usud: katoliiklased (83%) protestandid (9%) muslimid (5%) muud (3%) ehk 83% 9% 5% 3% katoliiklased prote.mus.m. Filipiinide lipp Filipiinide vapp Filipiinid Natuke Filipiinidest Filipiinide asendikaart
Enamikel mägistel saartel on troopilised vihmametsad, ja aktiivsed vulkaanid (18tükki) . iga aasta tuleb u 19 taifuuni, mis on hävitavad . Kõige pikeim jõgi on cagayan'i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid. Maavarad : kuld, hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel, merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik. On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T' boli hõim . Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530
Taal Kevin MRG 10a Mis asi on Taal ? Taal on vulkaan ! Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Ümbruskonnas asub veel palju teisi linnu ! (Talisay, San Nicolas jne.) Seega on vulkaan aktiivne. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja, sealt tuleb ka vulkaani nimi. Vulkaani on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub
Banaanid SISSEJUHATUS Banaan ehk Musa on vana kultuurtaim Kuulub banaaniliste sugukonda, banaani perekonda Kultuurbanaanid on saadud kahe liigi ristamisest On aretatud umbes 200 sorti Levinud Kagu-Aasiast Austraaliani, Hiinas, Filipiinidel ja Lõuna-Ameerikas Aastatoodang suurim Brasiilias BANAANI AJALUGU Banaanitaimi kultiveeritakse 7000-10 000 a Sõna banana pärineb volofi keelest Araabia keeles banan sõrm Jules Verne'i "80 päevaga ümber maailma,, Banaanide laiem tarbimine algas 19. sajandi teisel poolel BANAAN LOODUSES Üks maailma suurimaid rohttaimi Lehelabad ~ 0,5 m laiad, kuni 4 m pikad Kuni 6 m kõrge 2 m kõrge õisik Kobar kaalub kuni 30 kg, seal on 100-300 vilja
Kuidas kasutatakse toiduks vetikaid Jaapanis, Hinnas, Koreas ja Filipiinidel? Jaapan · Kõige rohkem · Kõige tähtsam vetikas merevetikaid on Porphyra, Jaapani tarbitakse just kelles Amanori Jaapanis · Süüakse 50 erinevat liiki · Annavad roale hea maitse · vitamiinirikkad Hiina · Süüakse norit kas toorelt rasvas krõbestatult või praetult · Hea maiuspala eelkõige lastele · Norist valmistatakse sushit Korea · Nauditakse vetikasuppi, kuna see
Draakonivili Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuninganna”. Kasvutingimused: Kuiv troopiline kliima, mõõduka vihmaga (500-2000mm aastas). Normaaltingimustes sobilik kasvu temperatuur on 20-30°C, kuid taluvad temperatuuri kuni 40°C. Samuti elavad üle ka lühildased külmaperioodid Kasvatatakse: Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Aasia riikides nagu Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial. Neid on leitud ka Okinawas, Hawaiil, Iisraelis, Põhja- Austraalias ja Lõuna-Hiinas Saagikus: Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast õitsemist ja mõnikord nii 5-6 tsüklit saaki aastas. Tavapärane saagikus on 10-12 000 kilogrammi vilja hektari kohta aastas. Kasutamine: Süüakse toorelt kas toatemperatuuril või veidi jahutatult (koort ei sööda).
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis põhjustab sisemisi verejookse Nakatumine Kehavedelike kaudu kui ka kokkupuute teel Tervenenud inimene lühikest aega viirusekandja Peiteaeg 2 nädalat Sümptomid Esmased: o Palavik o Neelupõletik o Lihasvalu Pärast 5t päeva: o Lööve o Oksendamine o Sisemised verejooksud · Lõppeb surnuks ...
Draakonivili, pitaia Tegemist on Kesk-Ameerikast pärit oleva kaktuse viljaga. Levinud on ka nimetused "pitaya" või "nanettika". Ladina keeles Hylocereus undatus. Pärineb Draakonivili pärineb Mehhikost ning kasvab öösel õitseval kaktusel, mida kutsutakse “Öökuninganna”. Kasvatatakse Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, ning veel Aasia riikides nagu Taiwanis, Vietnamis, Tais, Filipiinidel, Sri Lankal ja Malaisial. Neid on leitud ka Okinawas, Hawaiil, Iisraelis, Põhja-Austraalias ja Lõuna- Hiinas. Hylocereus kaktus õitseb ainult öösiti. Ja tema iga õis puhkeb ainult üheks ööks. Mistõttu on ta nime poolest veel ka "kuulill" või "öökuninganna". Kaktuseõis punane - kasvupiirkonnad, sinine - leiukohad Kirjeldus Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane
hävituslennukid Jaapani lendurid alla enne, kui viimased suutsid heita oma pommid või torpeedod ameeriklaste laevade pihta. Samuti olid jaapanlased võimetud kui USA raskepommitajad sooritasid Jaapani linnadele õhurünnakuid sellistel kõrgustel, kuhu Jaapani hävituslennukid vaevu küündisid ja kus pommitajate vastu võidelda oli keeruline. 1944. aasta suvel ja sügisel hävitasid Ameerika lennukikandjate pardalennukid suure hulga Jaapani lennukeid juba Filipiinidel ja Taiwanil asuvatel lennuväljadel. Ning viimased juhtumid, kui Jaapani lennuväel õnnestus enne Lyete lahingut mõni suurem USA laev uputada, jäid 1943. aasta algusesse. Nendest saavutustest oli möödunud juba üle aasta ning Vaiksel ookeanil tegutsenud USA laevastik ja lennuvägi olid vahepeal veelgi suurenenud. (Õun, Ojalo 2011: 185) See asjaolu viis paljud Jaapani lendurid ja lennuväeüksuste juhid mõttele, et lahenduseks on
Arv 7- lõpetatus, täiuslikkus, halastus Ristimärkide värvussümboolika: valge - usu valgus ja õpetuse puhtus punane - Kristuse vereohver must - püsivus ja kindlus roheline - ülestõusmine ja lootus sinine - Neitsi Maarja Kultus Jumalateenistused Armulaud, söögipalved Abielu Ülestõusmispüha 10 käsku Osatähtsus Kaasaegses maailmas üle 1,4 miljardi kristlase Valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel, Okeaanias. Kasutatud allikad: http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud-sFCmbolid/ristimE4rgid.php http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud-sFCmbolid/ristimE4rgid.php http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/ http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kristlus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus AITÄH!
mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele.
Geotermaalenergia Geotermaalenergia on maapõue energia ehk Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Tegemist on soodsa ning taastuva energialiigiga, mis on arenenud riikides kõrgelt hinnatud ressurss. Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Kõrgetemperatuurilise geotermaalenergia potentsiaali Eestis uuritud ei ole, kuigi mitmed suurriigid rakendavad seda edukalt soojusenergia ja elektri tootmiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on raske kätte sa...
Geotermaal Eestis rakendatakse maasoojuspumpasid eramute ja ühiskondlike hoonete kütteks juba enam kui 15 aastat. Eestis puuduvad vajalikud toetusmehhanismid sellise energialiigi rakendamiseks ja propageerimiseks. meie maapõue ülemised kihid ei ole piisavalt kuumad kõrgema temperatuuri saavutamiseks tuleb meil puurida sügavaid puurauke. Piirkonnad USA Islandil Itaalias Prantsusmaal Jaapanis Filipiinidel Uus-Meremaal Täname kuulamast Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Geotermaale nergia http://geothermal.org.ee/ http://geothermal.org.ee/doc/Maasoojus _Eesti.pdf
Konfutsianism Brigita Maria Raave ja Moreena Kaas Levik Konfutsiuse tuntuim tõlgendaja on Mengzi. Riigi ametlikuks õpetuseks sai konfutsianism u 2. sajand eKr. Konfutsianism on levinu peamiselt Filipiinidel, Põhja- Koreas, Lõuna-Koreas ja Hiina idaosas. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Levik ja seos eestiga Eestis pole järgijate ühendust. Inimesi huvitavad Hiinast pärit õpetused. Eelkõige nõelravi ja shiatsu massaž. Üsna populaarne on taiji harrastamine. Rajaja, millal rajati Konfutsianismi rajajaks oli hiina õpetlane Kong Fuzi ( 28. september 551 eKr – 479 eKr) Oma mõistuse, energia ja äraostmatu aususe tõttu
TAAL Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Geograafilised koordinaadid on 14°0'7" N, 120°59'34" E. See asub Talisay ja San Nicolase linnade vahel. Übruskonnas asub veel palju teisi linnu. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on
Pinatubo Pinatubo on tegutsev vulkaan Luzoni saarel (Filipinid) Vaikses ookeanis. Ta on tuntud tänu purskele 1991.a, mis sai üheks kõige tugevamatest purskeks 20. sajandil. Tänapäeval tema kõrgus on 1486 meetrit, aga enne purskamist 1991. aastal ta oli 1746 meetrit. Asukoht Vulkaan asub Luzoni saarel, Filipiinidel. Vulkaani purskamine on seotud tema asukohaga Filipiini ja Euraasia laamade rajal. Pinatubo kuulub Vaikse ookeani tulerõngale. Vulkaani piirkonnas peale vulkaanide purskamise (kokku siin asub umbes 50 tegev- ja uinunud vulkaani) toimuvad ka tihti maavärinad . Põhja riigi alale tihti ründavad taifuunid ja on võimalikud ka tsunamid. Kõik need nähtused tulenevad Filipiini ja Euraasia laamade põrkumisest. Pinatubo on tegev kihtvulkaan, tema jaoks
üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. Puurimine vabastab maas olevaid kasvuhoone gaase (aga vähem kui teiste kütuste puhul) Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus- Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Suurim hulk geotermaalenergiajaamu asuvad Californias (USA) kohas nimega ,,Geiserid" (The Geysers).
· raudteerajatiste sõjaväeline valve, · piirkondlik õhukaitse, · maanteede haldamine, · süüdimõistetute laagrites kinnipidamine ja nende töölerakendamine, · ulatuslike majandustööde teostamine, kinnipeetute tööjõuga · uute NSVL kaug-põhja piirkondade hõlvamine, · arhiivinduse juhtimine ja perekonnaseisuaktide teostamine. Kamikaze (jumalik tuul) - Üldtuntud tähenduse (enesetapupiloot) sai sõna kamikaze 1944. aasta oktoobris, kui Filipiinidel loodi Jaapani viitseadmiral Takijiro Onishi juhtimisel erirünnaku (tokko) üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine. Nende täielik nimetus oli "Jumaliku tuule eriründeväed". Kamikazede eesmärgiks oli rammida lennukitega vastase sõjalaevu, eesmärgiga need hävitada. Selleks kasutati kahte võitlustaktikat : rünnet madal- või kõrglennult. GULAG- oli 1930. aastal loodud NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus
Kristlus Ingrid Heinala, Triinu Mäll KKP2 Mis on kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU
mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged. Probleemid Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis. Tihtipeale ei saa energia kaevanduskohti väga tarbimispiirkondade lähedale rajada, nii et transport läheb
· Hiina, Põhja-Ameerika, Ukraina, India, Venemaa · Põlevkivi annab vähem energiat kui kivisüsi · Kivisöega kaubeldakse maailmaturul ALTERNATIIV ENERGIA ALTERNATIIV ENERGIA ALTERNATIIV ENERGIA · Päikeseeneriga: saab vett soojendada, köetakse maju. Jaapan, Prantsusmaa, Usa, Aregnumaad · Tuuleenergia: Peab vaatama, et tuult oleks, Saksamaa, Usa, India · Geotermaalenergia: Maa kivimitesse salvestunud soojusenergia, laamade äärealad. Usa, Island, Filipiinidel. Tarbimis-tootmispiirkonnad üksteisest kaugel. · Bioenergia: Põhupõletamine, Aafrika
Bali keel Bali saar • väike paradiisisaar Indoneesia saarestikus • vulkaaniline ja mägine • kultuuriliselt lähedane Indoneesias, Filipiinidel ja Okeaanias elavate rahvustega • mõjutused Hiinast ja Indiast • 3,5 miljonit elanikku • populaarne turismisihtkoht Bali keel • Balide, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel • Austroneesia keelkond • Arenes välja u 500 p.Kr. • Kõnelejaid 3,3 miljonit • Arenev keel • Põhiliselt kasutatakse kõnekeelena • Ilukirjanduses ei kasutata • Peamisena kõnelemiskeel Indoneesia Bali kiri • Bali kirjal ja keelel erinev tähestik
Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Usundi jälgijad : Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. a andmete põhjal) on kristlus suurim maailmareligioonis. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, LõunaAafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pühad tekstid : Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast
ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. (3) Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. (1, lk 113) 4 2. Looduslikud tingimused Filipinidel on troopilise mere kliima ja see on tavaliselt kuum ja niiske. Keskmine aastane temperatuur on 26,5 ° C . Filipiinidel esineb 3 hooaega: "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprill) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. (2)
5. 1487/1488. aastal 6. Santa Maria, Nia, Pinta 7. Ta valis karavelli selleks, et ära kasutada valitsevaid passaate sinnasõiduks ja läänekaare tuuli tagasiteekonnal. 8. 12. oktoober 1492 9. võrkkiik 10. 10. oktoober 1492 11. kuivkompass 12. 24. juuni 1497 13. 8. juuni 1497 1499. aasta juuni lõpp 14. Henry VIII 15. Põhja-Ameerika pole Euraasia kontinendi pikendus 16. Victoria, Trinidad, Concepcion, San Antonio, Santiago 17. 27. aprill, Filipiinidel Cebu saarel 18. Victoria 19. galeoon 20. Golden Hind 21. Endeavour 22. Juan de la Cosa 23. 70 kuni 100 miljonit inimest 24. Mercator 25. 1768-1771
loomadele söödaks ·Taimemahlast tehakse suhkrut ·Suhkrupeedist saab toota rafineerimata magusat siirupit ·Saab toota alkoholi ·Suhkrumänni puit on kõrgelt hinnatud (valmistatakse uksi, aknaja ukseraame) ·Suhkrumänni vaiku kasutasid indiaanlased köha ravimiseks Suhkrupalm Arenga pinnata Päritolu: Malaisia saarestik Kasvab lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes Põhiliselt kasvatatakse Indias, Indoneesias, Filipiinidel Suhkrupalmi tüvesse kogunenud varutärklis muutub viljumisel suhkruks Suhkrupalmi õisiku kattelehest saab teha sandaale Viinamarjad Päritolu: Vahemeremaad ja KeskAasia Kasvuks on vajalik 1525 ° Cne temperatuuri Vajab viljakat ja kohevat mulda Kasvab sooja parasvöötmelise ja lähistroopilise kliimaga aladel Kasvab põhiliselt Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Türgis, USAs ·Kuivatatud viinamarjad on rosinad ·Viinamarja seemnetest tehakse õli
· Kestab 1-3 aastat · Ei ole eraldi haigus! · Lõppeb surmaga RAVI · Ravi ja ravimid tasuta · Antiretroviirusravi · Ei ole võimalik täielikult välja ravida EBOLA VIIRUS Väga nakkav RNA haigus Palavikuga kulgev infektsioonhaigus Seni ravimatu, tapab 50-90% haigestunutest Põhjustab vere hüübimatust, sisemisi verejookse EBOLA AJALUGU Esimene puhang 1976, Kongo Tänaseks haigestunud Ameerikas, Aafrikas, Euroopas ja Filipiinidel Haiguse nimi tuleneb Ebola jõe järgi Avastajaks dr. Ngoy Mushola SÜMPTOMID Esmased: Palavik, neelupõletik, lihasvalu Pärast viite päeva. Lööve, oksendamine, sisemised verejooksud Lõpeb surnuks veritsemisega (kõrvad, nina, suu, silmad) EBOLAGA KAASNEVAD PROBLEEMID Halb mõju majandusele(Financial Times) Arstide puudus Suur patsientide arv Haiguse katastroofiliselt lõppeva leviku prognoos GLOBAALSETE HAIGUSTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID
maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ja õigeusu kirikuks. Nimetus kristlane tähendab Kristusele kuuluvat või Kristuse pooldajat ning seda kasutati esmakordselt
Atahuallpa - Inkade isehakanud valitseja. Inkad asutasid vastupanu 40 aastat. Eldorado - müütiline kullalinn. 12.10.1492a. Kolumbus jõudis Ameerikasse. Esimesel reisil avastati Kuuba ja Haiiti. Kolumbus käis Ameerikas 4 korda. 1501a. Itaalia maadeavastaja Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et tegu on uue maailmajaoga. Esimene ümbermaailma reis. 1519 1521a. Fernao(a peal õ kriips.) de Magalhaes(3-nda a peal õ kriips.) Portugali maadeavastaja. 1521a. Magalhaes hukkus Filipiinidel. Maadeavastuste tulemused: · Eurooplaste maailmapildi avardumine. · Ameerikasse rändas palju Eurooplasi, sellega hävitati paljud idiaani rahvad ja kultuurid. · Ameerikasse viidi gripp ja rõuged, Euroopasse toodi süüfilis. · Euroopasse toodi kartul, tomat, mais, kakao, kalkun. · Kiiresti hakkas arenema teadus. · Paranes laeva ehitus ja navigatsioon. · Toodi tubakas.
Mount Pinatubo Mount Pinatubo Pinatubo on vulkaan Luzoni saarel Filipiinidel. Asub Pealinn Manilast 87 kilomeetrit (54 miili) loodes. Pinatubo praegune kõrgus on 1486 meetrit merepinnast, enne purset oli see aga 1745 meetrit. Purske põhjus Purske võis põhjustada maavärin umbes 100 kilomeetrit kirdes Pinatubo piirkonnast. Maavärin oli suurusjärgus 7,8. Maavärin oli ilmselt tekitatud laamade kokkupõrkumise tõttu. Väiksemaid maavärinaid registreeriti juba päevi enne purset. Tänu sellele saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud.
ajaks püsima ning kandub üldise õhu ringluse toimel kiiresti laiali üle kogu stratosfääri. Selle tulemusena päikesekiirguse juurdevool maale väheneb, mis põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks. Ajaloost on teada mitu katastroofilist vulkaanipurset, mille tagajärjel on maakera temperatuur järsult langenud. Tänapäeva Indoneesia alal purskas Tambora vulkaan 1816 ja Krakatau 1889. Viimane selline võimas loodusnähtus esines 1991. Aasta juunis, kui purskas Pinatubo vulkaan Filipiinidel. Maakera keskmine õhutemperatuur langes järgmisel aastal ligi 0,5C. Paar lisateadmist 1. Aastatel 1982-1983 puisati Rootsis siseveekogudesse 8000 tonni põllumajanduslupja, et neutraliseerida happelisi saasteaineid. 2. Sudu on saamas maailma suurlinnade lahutamatuks kaaslaseks. 3. Tänu tehnoloogia täiustumisele on põlevkivienergeetikast lähtuv atmosfääri saastamine vähenenud.
12. oktoobri ööl märgati maad, olid jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. RT: Toonased sõitjad uskusid, et olid jõudnud Indiasse, tegelikult aga avastasid Ameerika. 2. A: 1513.a, J: Amerigo Vespucci. EG: Jätkas Kolumbuse teekonda. RT: Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 3. A: 1519-1522. (I ümbermaailma reis) J: Fernao de Magalhaes (1480-1521). EG: teekond lääne suunas. RT: kodumaale mees ei jõudnud, pärismaalased tapsid ta Filipiinidel puhkenud tülis. · Portugal 1. A: 1394-1460. J: Henrique Meresõitja. EG: avastasid Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ning jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. RT: need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. A:1487- 1488. J: Bartolomeu Diaz. EG: jõudis hea Lootuse neemeni. RT: India meretee kindlakstegemine, et on võimalik ekvaator ületada. 3. A: 20.mai 1498 J: Vasco da Gama. EG: jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika
Mykonose saarel Ehitamist alustati 1425 ja polnud lõpetatud kuni 17. sajandini Hallgrimuri kirik Kirik asub Reykjavikis, Islandil Kõrgus 74,5m Ehitati 38 aastat (1945-1986) Sai nime Islandi poeedi ja vaimuliku Hallgrimur Peturssoni järgi Paoay kirik Kirik asub Filipiinidel Kiriku seinad on ca 1.67m paksud ja toetatud 24 tahutud tugisambaga Konstrueerimine algas 1704. ja lõppes 1894. aastal Kirik pidi taluma maavärinaid, 1706. ja 1927. a sai kah- justada maavärinas Las Lajas pühamu Asub Kolumbias Guaitara jõe kanjonis Gooti stiilis kirik, mida ehitati aastatel 1916- 1949
laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
Otsi materjale lapstööjõu kasutamise kohta 1. Millistes riikides kasutatakse lapstööjõudu? 2. Milliseid töid teevad? 3. Mis on tagajärjed lastele? 4. Mis on ette võetud probleemi lahendamiseks? 5. Kuidas lahendada probleemi? Lapstööjõud on alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööhõiveorganisatsiooni (ILO) järgi) tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Eri riigid on kehtestatud erinevaid vanusepiiranguid, millest allapoole last tööle ei tohi võtta. Paljudes kolmanda maailma riikides on lapsed tööle võetud varajases nooruses; eriti kasutavad neid rahvusvaheliste korporatsioonide alltöövõtjad. Lapstööjõu kontrollimine ja reguleerimine on kolmanda maailma riikides väga raske, sest lapsed töötavad väljaspool ametlikult reguleeritud tööturgu. Lapstööjõu kasutamine ohustab tulevaste põlvkondade võimet muutustega toime tulla. Lapstööjõudu kasutatakse peamiselt ...
mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
Kristlus Islam Tekkimise Jeesuse sünd, millest algab meie Aastal 610 aeg ajaarvamine; ehk siis aastal 0 Tekkimise Iisrael Araabia koht Levik Ligi 2,1 järgijat, suurima levikuga Lähis Ida: Indoneesias, Pakistanis ja religioon. Valitsev regioon Euroopas, Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja moodustavad moslemid Afganistanis, Okeaanias Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraak, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias,Sudaanis, Süürias,
Kiire ehitus Usaldusväärne Jaama rajamine on 40% 60% odavam kui tuuma või termoenergia jaama rajamine. PUUDUSED Ei ole võimalik kasutada igalpool. Ainult seal, kus magma on maapinnale lähedal. Väike efektiivsus ( 10% 12%). Energia transportimine kallis. Jaamad asutusest sageli kaugel. KOKKUVÕTE Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USAs, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, UusMeremaal jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Suurim hulk geotermaalenergiajaamu asuvad Californias (USA) kohas nimega ,,Geiserid" (The Geysers)
Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis, oli esimene kes jõudis vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas. Medicid Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Jan Hus tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor. Väitis, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale, kui Jumala teenrile. Usutõe allikas Piibel.
1966. ja 1990. aasta vahel suurenes maailma elanikkond aastas 2,2 protsenti, toidu tootmine aga 2,8 protsenti. See suundumus on nüüdseks peatunud. 1990. ja 1997. aasta vahel suurenes elanikkond 1,7, kuid toidu tootmine vaid 1,2 protsenti aastas. Tempo jätkudes ootab Maad järgmisel sajandil suur toidupuudus. "Aastaks 2025 peaks teraviljatoodang suurenema poole võrra, et toita selleks ajaks plaanitavat kaheksat miljardit inimest," ütleb Filipiinidel asuva Rahvusvahelise Riisiinstituudi teadlane Gurdev Khush. Tema sõnul pole lisamaad toiduvilja kasvatamiseks võtta. "Biotehnoloogia pakub vahendeid, mis meid hädast välja aitaks," kõneles Khush möödunud aasta detsembri alguses Viinis toimunud biotehnoloogia avalikustamise konverentsil. Hiljuti on ärimees Strandberg avaldanud arvamust, et roheline revolutsioon päästaks majandusraskustest ka Eesti. Tema ideesse on küll suhtutud skeptiliselt, ent tema jutus võib
Anni Larin 10b Geograafia 2011 Kristluse levik Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa...
Eriti rängalt paneb epideemia proovile arengumaad, kuna vaesus, koolituse ja info puudumine ning ebavõrdsus suurendavad AIDSi haigestumise riski. Arenenud maades hoitakse HIV-i kontrolli all ravimitega ning leviku piiramiseks tehakse tõhusat ennetustööd. Suurimaks probleemiks seoses HIV-i ja AIDS-iga arengumaades ongi puudulik info, inimesed ei tea midagi sellest haigusest ning kondoomi kasutamisse suhtutakse kahtlevalt. Puudusi esineb ka levimisviisi teadlikkuses. Filipiinidel läbi viidud AIDSi teemalisest uurimusest ilmnes, et tervelt 90% osalejast arvas, et HIVi võib nakatuda, kui koos HIV-positiivsega einestada. AIDS-ile pole leitud veel ravimeid, mis päästaks surmast, ning paljud HIV-i nakatunud ei olegi teadlikud oma haigusest ja annavad viirust eneseteadmata edasi. Nakkushaigused on palju ohtlikumad kui pärilikud haigused, sest need levivad kiiremini ning nakkuse ohvriks võib langeda iga inimene
ebasoodsates olukordades, näiteks vaesuses või vägivallas. BRACi algkooliprogrammiga liitunutest lõpetab selle umbes 93% ja koguni 98% lõpetanutest lähe edasi õppima. Kooliprogrammi värvatakse õpetajad kohalikest kogukondadest. Õpetajad on naissoost ning abielus. Ühes klassis on umbes 30-36 õpilast. Mittetulundusühingu kooliprogramm on Haitil, Sierra Leonel, Ugandas, Afganistaanis, Pakistanis, Bangladeshis ja Filipiinidel. Integreeritud arenguprogramm on mõeldud selleks, et vähendada vaesust. BRAC väärtustab innovatsiooni, tervislikkust ja on suunatud neile, kes jäävad välja sotsiaalse ja majandusliku edu valdkondadest. Migratsiooni programm tagab migrantide õigused pakkudes neile juurdepääsu teenustele, mis aitab neid vältida Bangladeshist väljasaatmist. Oskuste arendamise programm on mõeldud noortele, kes soovivad ennast täiendada ja saada eluks vajalikud teadmised ja oskused, isegi elukutse.
lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kuni 4 m kõrguseks, India, Bangladesh, Tai Lina: Vahemeremaad (Mesopotaamia), palju päikest, pinnas niiske ja viljakas, isekülv, paras– ja lähistroopilises vöötmes, Usa, Hiina, India Kanep: Aasiast, 1-4m pikkune, 14-27ºC, viljakas muld, esimesed 6 nädalat vajab rohkelt vett, kasvab Indias ja Filipiinidel looduslikult ja Jaaval ja Sumatral kultiveeritakse Sisalagaav, ramjee, kenaff, kanepipalm, kiubanaan (kanepbanaan) Mugulkultuurid ja köögiviljad Kartul: maavitsaliste sugukonda kuuluv harilik kartul. Lõuna-Ameerikast, Tšilli lõunaosas on juba 14 000 aastat kasvatatud, 1995 esimene juurvili, mida kasvatati kosmoses, hispaanlastest meremehed tõid taime kaasa Euroopasse, 18 saj, jõudis Eestisse. Kasvab parasvöötmes. Suuremad kasvatajad Hiina, India, Venemaa, Ukraina, USA
Samuti on neil kombeks kaunistada pisikesi õlilampe punaste lilledega. Jõulukinke ei anta mitte ainult perekonnaliikmetele, vaid ka heategevuseks vaestele inimestele. Norrasaga järgitakse senini vana viikingite tava pimedal jõuluõhtul käivad lapsed majast majja, küsides maiustusi. Iga norralane teab ka lugu väikesest päkapikust Nissest, kellele peab jõuluõhtul akna peale pudrukausi asetama. Filipiinidel algavad jõulud aga üheksa päeva enne missaga. Igal aastal on kombeks sel ajal etendada lugu Joosepist ja Maarjast, kes otsivad endale peavarju. Missa lõppeb jõululaupäeval, kus käiakse kirikikus. Filipiini tavad on aga segunenud mitmete kultuuridega. Venemaal on kombeks koguneda kirikutesse, mis on kaunistatud kuuskede, lillede ja värviliste tuledega. Seal lauldakse jõululaule. Õhtul on kavas pidulik õhtusöök, kus süüakse hane- või sealiha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
