Sõdade osa maailma ja tsivilisatsiooni kujundajana Maailma ajalugu keskendub suurel osal erinevatele sõdadele, sest need mineviku tegurid on leidnud aset kokkupõrgeteks meie tsivilisatsiooni ja maailma kujundajatena. Aga kuidas siis saavad sõjad meie olukorda ning elu muuta ja miks on maailm ja tsivilisatsioon just selline, millisena ta praega meie ees esineb?. Sõda on justkui mäng, kus kumbki osapool tahab saavutada kontrolli vaenlase valduste üle, üritades suruda alla kõikvõimaliku kaitset. Nagu teame on enamik sõdadest toimunud sooviga võita teiste territoorium, mis omakorda anna võimsust juurde nii valitsejale kui ka tema riigile. Samuti oli sõda majandusliku jõukuse suurendamise vahendina
Silmapilk annab ta korralduse mees kinni pidada. Kuid seda ei tehta. Kogu relvastus on pulbriks pudenenud. Kindral haarab püstoli järele, kuid kätte jääb vaid rauapuru. Siis murrab ta toolilt jala ning tormab välja, karjudes: "Ma talle veel näitan!" Mida selline jutustus meile näitab? See näitab, et relvastuse hävimine ei tähenda sõja lõppu. Sõda on inimeste loomuses. Ja sealt on ta väga visa kaduma. Võib üsna julgelt väita, et sõjad ei kao iial. Rahu on inimestele psühholoogiliselt vastuvõetamatu. Alaline õnnetunne ja rahulolu ajab hulluks. Sõda on niisiis tasakaalustav faktor. Inimene on peaaegu ainus loomaliik, kes on suuteline võitluses vaenlase vastu karjaks ühinema. Teised liigid kaklevad tavaliselt paarikaupa. Ja just see ühinemine on teinud sõjad nii laastavaks. Halvimal juhul sõdib pool maailma teise poole vastu. Täielik häving. Õnneks asjad veel nii kaugele arenenud ei ole
03.05. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Kuigi sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal, iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel.
Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad Sõjad on olukorrad, mida ei ole võimalik defineerida. Võibolla kõige täpsem seletus oleks, et sõda on situatsioon, kus kaks või rohkemgi osapoolt võitlevad üksteisega. Tavaliselt on ajendiks mõni pisike detail, kuid tegelikud põhjused on hoopis erinevad. Sõjad tekitavad ka uusi sõdu, mis teeb sõdimise veelgi mõttetumaks. Sellega kaasnevad tagajärjed, mis on pöördumatud. Sõdu kirjeldatakse ka mitmetes raamatutes. ,,Granaadid, vihisevad kuulid, turmtuli,
Kas 21. sajandil oleks sõda võimalik? Peale külma sõda pole sõjad väga aktuaalseks teemaks olnud. 21. sajandil on linnades aset leidnud mõningad relvastatud konfliktid. Sõjategevus on üldiselt langenud madalale tasemele võrreldes 20. sajandiga, aga kahjuks päris ilma sõdadeta me pääsenud ei ole. Aasta vahemikus 2000 2014 on toimunud mitmes riikides relvastatud konfliktid ning pigem pole olnud sõjad ainult kahe armee vaheline, vaid on sekkunud kolmandad riigid. Sõdade peamise sõjapõhjused on olnud erinevad, aga millised põhjused võivad algatada uue sõja? Sõjad 21. sajandil pole sõjad kindlasti välistatud. Tänu uuendustele on sõjad liikunud ka küberuumi, ohustades sellega inimeste virtuaalseid toimetusi. Näiteks toimus 2007. aastal Eestis esmakordselt kübersõda, kus rünnatas Venemaa poolt Eestis asuvaid serverid ja portaale
Tänapäeva globaalprobleemid Maailm on üks suur ühiskond ja igas ühiskonnas on palju erinevaid probleeme. Osad neist on ainult mõnele riigile omased ehk siis lokaalsed, aga paljud on ka globaalsed probleemid ehk siis kogu maailmale omased. Minu arvates on maailmas kõige suuremateks ja tõsisemateks probleemideks keskkonna saastumine ja ilmselt ka terrorism ja sõjad. Inimesed sõidavad igal päeval koguaeg igale poole autodega, mis tekitavad väga suurel hulgal mürgiseid gaase mis kahjustavad loodust ja keskkonda. Paljud inimesed viskavad ka prahti maha ja veavad suurtes hunnikutes jäätmeid metsadesse. Ka see on suur probleem millega peaks midagi tõsisemalt ette võtma. Inimesed peaksid keskkonnaprobleemidele rohkem tähelepanu pöörama ja nende vähendamiseks ka midagi ette võtma. Nende probleemide
SÕDADE SÕNUM Juba tuhandeid aastaid tagasi sõdisid inimesed omavahel. Siiamaani pole sõjad maailmast kuhugi kadunud, kuigi need toovad kaasa endaga hävingut ja kannatusi. Sõjad oleksid juba ammu minevikku jäänud, kui neil puuduks mõte ja vajadus inimkonnas nende järgi. Kuid mida on sõjad meile õpetanud, mis on sõdade sõnumiks? Üheks sõnumiks võib pidada seda, et rahu saamiseks tuleb sõdida. Ilma sõjata pole rahu, sõjast loobumine tähendab alistumist, mis toob rahvale kahju ja võtab võimaluse olla see, kes olla tahetakse. Kas on mõtet elada tühja elu orjana või proovida olla vaba? Enne vabadussõda olid eestlased sama valiku ees, valida oli halva variandi, sõja, ja veel halvema variandi, okupatsiooni vahel
Sõjas osalemine võib põhjustada riigle ka suuri võlgu nagu näiteks Ameerika Ühendriikidel, kelle võlg on praeguseks hetkeks tõusunud kaheksateistkümne triljoni dollarini, ning sõda Afganistaanis ja Iraagis läks neile kokku maksma kuus triljonit dollarit. Sellega oleks võinud tagada kõikide Ameerika vanurite ning töövõimetute inimeste tervisekindlustuse kümneks aastaks ja palju muud, mis oleks Ameerikale ja maailmale palju head teinud. Kolmandaks on tänapäeva sõjad terrorismi vastu mõttetud, kui välja arvata nafta, mida USA ja muud suurriigid nendest maadest saavad aga see ei tasu ära kuna näiteks ISIS - ga võideldes hukub peale sõdurite ja terroristide ka palju tsiviilelanike. Selle süütu hukkunu lähedased tahavad neile, kes seda tegid, kättemaksta. Süüdlasteks on NATO sõdurid ja ,et neile kättemaksta liituvad nad terrorismirühmitustega. Sõda terrorismi vastu ei ole võimalik võita, sest kui raiuda üks pea maha, tuleb kaks uut asemele.
Pikemalt võiks aga süveneda sellesse, kas inimkonna heaolu on ka tulevikus tagatud. Rahvaarv kasvab geomeetrilises progressioonis (iga inimene toodab enda asemele kaks uut inimest), kuid toiduvarud kasvavad aritmeetilises progressioonis. Piiramatult kasvav rahvastik ületab paratamatult kasutada olevad ressursid. Siiski ei kasva rahvaarv piiramatult. Kuigi arstiabi on peaaegu elimineerinud loodusliku valiku inimühiskonnas, hoolitsevad rahvaarvu vähendamise eest sõjad, näljahädad, haigused ja sündimuse reguleerimine (rasestumisest hoidumine). Rooma Klubi koostatud mudeli alusel (1970) võib järeldada, et praegune aeg võib olla lääneriikide jaoks kuldaeg, sest kunagi varem pole elu nii hea olnud ja enam kunagi ei saa see nii hea olema. Arengumaad ei jõua iial arenenud riikide tasemeni, sest kui kõik Maa elanikud elaksid nagu keskmine lääne inimene, ei kannataks Maa seda välja. Rooma Klubi järeldas ka
Sõjad Miliseid Eesti sõdasid teie teate? Päevakavas Eestlaste muistne vabadusvõitlus(13. sajand) Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat Liivi sõda (1558–1583) Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) Vene-Rootsi sõda (1656–1661) Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710) Vabadussõda (1918–1920) Eestlaste muistne vabadusvõitlus • Toimumisaeg: 13. sajand • Toimumiskoht: Praegune Eesti ja Läti ala • Tulemus: Eestlaste alistamine ja ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene
Sõjad, nende puhkemise põhjused Igas ajalooõpikus, millest me õpime on põhiteemaks sõjad. Meil on olnud Liivisõda, Põhja sõda, Esimene maailmasõda, Teine maailmasõda ja neid sõdasid on veel. Meie ümber on alati sõdade jutt ja alati on konfliktid mõne riigiga, mis võib taas tekitada sõja puhkemise. Kuid mis on sõdade puhkemise põhjusteks? Sõdade üle ei ole keegi kunagi õnnelik, sest need nõuavad palju mõlemapoolsetest sõdijatest ohvreid. Sellega kaasneb, et paljud kaotavad oma lähedasi, venna, onu või isegi isa. Põhjuseid
Sisukord Sisukord...........................................................................................1 Napoleon Bonaparte.............................................................................2 Napoleoni keisriks loomine.....................................................................3 Napoleoni sõjad..................................................................................3 Kokkuvõte.........................................................................................4 Kasutatud kirjandus...............................................................................5 Napoleon Bonaparte Sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal. Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis,
paksemaid turviseid: raudrüüde kaal kasvas 10 kilo võrra. · Lõpuks loobuti turvisest kuna Fontenoy lahing 1745. aastal 11. mai tulirelvad muutusid võimsamaks ja nendega polnud enam võimalik ringi liikuda. · Musketite tulejõu ära kasutamise eesmärgil, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Sünkroniseeritud laskmine ja tagasimarsi tehnika nõudsid hoolikat harjutamist ja head distsipliini, et õpita lahinguväljal ei Sõjandus varauusajal Sõjad · Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. · Väejuhid hoidusid lahingust. · Territooriumi kaotus tähendas samuti Mollwitzi lahing 1741. aastal sissetulekukaotust. 10. aprillil · Linnade vallutamiseks valmistati järjest võimsamaid suurtükke. · Varauusaegsed sõjad nõudsid järjest suuremat hulka sõdureid. Järjest keerulisem oli selliseid vägesid varustada toidu ja muu vajalikuga.
(u 1800). 4. Kirjelda renessansi. 14-16.saj (kõige varem Itaalias), kiriku osatähtus oli endiselt suur. Olid reformatsiooniga seotud uued ideed, mis ütles, et inimene peab saama Jumalaga otse suhelda, piiblit peab lugema, millest algas rahva harimise algus, piibli tõlkimine ning kirjaoskus muutus üldiseks . Toimusid maadevastused, inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade. Oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad, suured sõjad nagu Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad. Linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks ka oli teaduse ja tehnika kiire areng. Juhtpositsioonile tõusis Itaalia , arhitektuuris olid hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse. Kasutusel oli sammas ja kuppel, hinnati harmooniat, proportsioone, kaarjaid jooni. Sündis uus inimese ilu ideaal, sündis uus Adam ja uus Eva. Renessansi inimene
Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja surmade arv Rahvaarvu mõjutavad tegurid: sõjad, näljahädad, epideemiad Rahvaarvu muutumise protsent - teatud perioodi alguse ja lõpu rahvaarvu vahe algsega Koguiive 1k inimese kohta - näitab palju suureneb/väheneb rahvaarv 1k sel perioodil riigis elanud inimese kohta Sündimust mõjutavad tegurid: usundid, kooselu traditsioonid, majanduslikud võimalused, väärtushinnanugud, viljakate naiste arv, naiste vanus sünnitamisel, pereplaneerimise võimalused, naiste/meeste võrdsus ühiskonnas
Ta sai hea hariduse Õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja ka teisi teadmisi Ta oskas lisaks inglise keelel ka ladina, prantsuse ja itaalia keelt Huvitus ka usuasjadest (väga noorelt) Abikaasad Kokku 6 abikaasat Catherine of Aragon (1509 1533) Anne Boleyn (1533 1536) Jane Seymour (1536 1537) Anne of Cleves (1540 Jaanuar Juuli) Kathryn Howard (1540 1542) Katherine Parr (1543 1547) Sõjad Itaalia sõda (15421546) Cambrai liiga sõda (15081516) Guinegate lahing Flodden Fieldi lahing Sõjad Prantsusmaa vastu Viimased eluaastad Jäi väga haigeks Ei suutnud enam käia, lebas voodis Hakkas nägema hallutsinatsioone ja kaotas vahel teadvuse Kuigi ta oli haige, proovis ta ikkagi riiki juhtida Videod http://www.youtube.com/watch?v=1xW7BhEBeEA http://www.youtube.com/watch?v=prtzkZpNrw8 Aitäh vaatamast! Lii
Patsifism või militarism - kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Patsifism või militarism - kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Militarism ja patsifism on mõlemad põhjustatud rahulolematusest valitseva olukorra vastu. Patsifism on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, militarism on seevastu riigi sõjalise võimsuse taotlemine, millega koos käib relvatööstuse- ja kaubanduse eelisarendamine ning kaasneb sõjakas välispoliitika. Sõjad on saatnud meid läbi ajaloo, kas on üldse võimalik küsida, kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Inimesed ei ole tavaliselt kunagi oma saavutustega rahul. Eesmärk täidetud, siis rahuolu kestab vaid mõne hetke ning äkki tundub kõik loomupärasena, nii pidigi minema. Ma mäletan, kui rõõmus olin mina hetkeks, kui sain Hugo Treffneri Gümnaasiumisse sisse, natukene hiljem oli rõõm juba tuhmunud ning kõik tundus täiesti loomuliku asjade käiguna. See igavene rahulolematus,
Mõned tähtsad sõjad Eesti ajaloos Sõjad on läbi aegade mõjutanud inimesi ja ühiskonna arengut. Tänu sõdadele on muutunud halvad seadused ja inimesed on saanud oma tahet peale suruda, kuid samas on sõjad toonud kaasa ka palju halba, vahel ka head. Aastatel 1208-1227 toimus Muistne Vabadusvõitlus. Muistne vabadusvõitlus algas eestlastele 1208. aastal, kuisakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine ning see toodi ettekäändeks Eestisse tungimiseks. Eestlaste motiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuid siiski jäeti alla saksa vägedele,
Maailmas on ajaloo jooksul sõditud väga palju. See käiks nagu koos eksisteerimise juurde, nagu inimesedki, kes tülitsevad, nii tekib ka riikidel ja erinevatel rahvustel konflikte. Tihtipeale ei suudeta neid ilma jõudu kasutamata lahendada. Kui sõda on juba alanud, on seda raske lõpetada ning keegi ei oska ette ennustada tagajärgi, teada on ainult, et see ei lõppe hästi, sest tekib palju ohvreid ja kahjusid, mida ei oleks soovinud. Kõige jõhkramad sõjad on jäänud õnneks ajalukku ja loodetavasti ka jäävad. Praegusel ajal toimuvad sõjad ei ole õnneks selliseid mõõtmeid ohvrite ja ulatuse suhtes võtnud. II maailmasõda oli kindlasti üks julmemaid, mis kunagi toimunud, sest ta oli ka kõige värskem. Aja edenedes arendavad inimesed, nii kurb või naljakas kui see ka pole, aina tõhusamaid ning julmemaid vahendeid, kuidas üksteist n.ö likvideerida. Sõjad algavad erinevatel põhjustel
Eesti alad kuulusid pärast Põhjasõda Vene Tsaaririigi koosseisu. 12. Mis on Micheal Andreas Barclay de Tolly tähtsus sõjaajaloos? Tal olid väga suured teened sõjaväe ettevalmistamisel enne Napoleoni 1812. aasta sissetungi Venemaale (lk 31). 13. Kui pikk oli teenistusaeg nekrutikohustuse kehtestamisel? Nekrutikohustus tähendas 25 aastast ning hiljem 15 - 20 aastast teenistusaega Vene Impeeriumi eri piirkondades (lk 31). 14. Kas need Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingtegevus Eesti pinnal ei toimunud, puudutasid eestlasi? Jah, Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingutegevus Eesti pinnal ei toimunud puudutasid ka eestlasi. Kuigi lahingutegevus ei toimunud otseselt Eesti pinnal osales nendes sõdades aga palju eestlasi. Kokku võeti tsaariajal Vene armeesse Eestist ligi 300 000 meest. Rahvasuu mäletab eesti meeste osavõttu nii Ungari ülestõusu mahasurumisest (1849), Türgi sõjast (1877 - 1878), Jaapani sõjast (1904 - 1905) kui ka
Fotograafia on kui hetk ajaloost Minu arvates sõjad ja kõik juhtuna ehk peamiselt sõjad, mis kunagi juhtusid on peamiselt säilinud meieni just tänu fotograafiale. Poleks fotograafiat leiutatud poleks me näinud pooli sündmusi ajaloost sellisena nagu nad olid. Fotograafia muutis seda kuidas, kuidas inimesed tunnetasid sõda, kuidas uudiste väljaanded raporteeriti. Lugedes artiklit ei pruukind inimesed sõja halastamatut reaalsust täielikult mõista , kuid tihti suudavad nad kohe haarata artiklis olevaid sõjapilte.
Ma arvan et kui tänapäeval, kohe praegu saata Eesti noored sõtta siis ei oskaks pea kõik seal midagi teha kuna neil puudub vajalik väljaõppe ja relva kasutamise oskus ning mille tulemusena saaksid juba sõja alguses silmapilkselt surma paljud noored. Kuid on ka väga palju noori kes tuleksid selles olukorras isegi toime, ma arvan. Esiteks juba selle pärast et nad on tuttavad mineviku sündmustega nt nagu Eesti vabadussõda, esimene ja teine maailmasõda jne. Arvan ka et minevikus peetud sõjad on meile kõigile eriti noortele õpetuseks mida peaksime tulevikus püüdma ära hoida kui see on võimalik ja meie noorte võimuses. Kuid kui tulla tagasi tänapäeva maailma siis peetakse ka tänapäeval maailmas palju sõdu. Õnneks või kahjuks ei muuda need sõjad kõiki inimesi maailmas. Me saame küll sõjast ja sellest olukorrast tänapäeval kiiremini teada kui kunagi vanasti, tänu meediale kuid suuri sõjakahjustusi ei pea kandma kogu maailm.
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed
Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus Rootsi suure ülemvõimu pärast. Venemaa püüdis vallutustega võita Läänemereäärseid alasid, Taani soovis Rootsilt saada oma endiseid valdusi tagasi. Pljussa vaherahu sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, mille tagajärjel jäi Rootsi kätte nii Põhja- Eestis kui Ingerimaal vallutatud linnused. Rahu ei jäänud aga kauaks kestma ja varsti algasid riikide vahel uued sõjad. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Kaheks aastaajaks jäi Eesti Vene võimu alla. Sarnasused Põhjasõja ja Liivi sõja vahel olid need, et hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikust. Mõlema sõjaga kaasnes ka näljahäda ja haiguste levik. Peamiseks haiguseks oli katk. Pärast sõdade lõppu hakkas aga rahvaarv uuesti kasvama. Pärast Liivi sõda jäid väga paljud talud tühjaks
pereplaneerimine....Sündimust mõjutavad tegurid a.Põhjariikides- abiellumine ja seksuaalsuhted pole omavahel seotud,Rasedust ja laste sündi saab planeerida,Laste eest hoolitsemine nõuab palju jõpingutusi ja materiaalset heaolu,.b.Lõunariikides- lapsed on pererikkuse märk, Ei ole pereplaneerimist abiellumine ja laste sünd on tihedalt seotud suremust:Põhjariikides: haigused, vähk, õnnetus ja vägivald,.Lõunariikides- nälg, haigused, sõjad ja puhta veepuudus... Sündimus suur- niger,India, Bangladesh-Sündimus väike- Eesti, USA, Saksamaa-Suremus suur- Niger,India, Bangladesh-Suremus väike-USA,Saksamaa, Erinevused keskmises elueas-Haridustasemest ja tervishoiust. Eluea pikendamine-Tervishoiu parandamine haiguste vähenemine, Haridustaseme tõstmine Eestis rahvaarvu vähenemine-Tööjõu puudustööjõudu vaja mujalt osta(võõrast kohast) ja selle tõttu
ülesehitusele keskajal.Samas on seal juureldud ja sõja tähtsuse,vajalikkuse ja tagajärgede üle.Sõjapidamise põhieesmärgiks on olnud läbi aegade uute maavalduste hõivamine. Keskaja ühiskond soosis sõjamehe elukutset,kuna ühiskonna kõrgkiht koosnes suures osas sõdalastest ning jõud oli aktsepteeritud ja mõjuv vahend enda tahtmise läbi viimiseks.Kuigi näiteks kirik taunis üldiselt verevalamist, nõustus ka tema, et on olemas "õiglased" sõjad, ehk siis sõjad, mida peeti seadusliku ülemvõimu nimel, õiglasel eesmärgil.Näiteks võetu tagasivõtmine oli õiglane.Võitlused kristlaskonna vahel olid halvad, kuid paganate vastu sõjapidamine oli lubatud ning isegi soositud.Üheks selle näiteks on Urbanus II kõne Clermontis 1095. a., kus ta kutsub rüütleid üles omavahelistest võitlustest loobuma ja oma jõud paganate vastu suunama.Samas soosis kirik ka ristisõdu,tuues põhjuseks selle,et kristluse levitamine,kasvõi vägivalla teel,pole halb.
Jugoslaavia sõjad 1991- 2001 Üldandmed Leidis aset 1991-2001 Rahvuslikud konfliktid endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi aladel Koosnes eraldiseisvatest militaarsetest konfliktidest, mis toimusid ja mõjutasid enamikke endiseid Jugoslaavia vabariike Sõjad Kümnepäevane sõda ehk Sloveenia iseseisvussõda (1991) Horvaatia iseseisvussõda (1991-1995) Bosnia sõda (1992-1995) Kosovo sõda (1998-1999) Presevo oru ülestõus (1999-2001) Makedoonia ülestõus (2001) Põhjused Etniline mitmekesisus Jugoslaavia koosnes kuuest vabariigist, kus oli viis rahvust, neli keelt ja kolm usku Kogukonnad lõhenesid etnilise ja religioosse kuuluvuse tõttu ning järgnes
Karl XII-oli Rootsi kuningas 16971718. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu.Osales põhjasõjas.Jan Sobieski-oli Poola kuningas 1674 kuni surmani.Tõkestas türklaste tee euroopasse ja peatas nad Viini all.G.Otrepjev-munk,ta oli esimene,kes pidas end pääsenud Dmitriks.1605 krooniti ta tsaariks, kuid vähem kui aasta pärast tapsid ta vandenõulased. Segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi,nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks.Toimusid sõjad ja segadused.Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. PÕHJASÕDA oli 17001721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa,Poola.Rootsi sai lüüa.Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks.Sõda toimus ülemvõimu pärast Läänemerel. 30a.sõda-Sõda puhkes protestantide ja katoliiklaste vahel, tegelik põhjus oli aga ülemvõim Euroopas.Põhivastasteks olid Saksa-
Peale M.Tudor'i surma tuli võimule Elisabeth I, kes taastas anglikaani kiriku. Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08.1572 PÄRTLIÖÖ Pariisis puhkesid verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga? Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid üheks Euroopa uusaja mõjukamateks sündmusteks, kui mitte isegi kõige mõjukamateks. Kuid kas need sündmused olid pigem head või halvad? Selleks tuleb kõigepealt vaadata nende ajendeid ja mis asjaolud viisid nende sündmuste tekkeni kas elu enne neid sündmuseid oli parem? Esiteks, mida üldse mõistetakse revolutsiooni all? See on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele
Kõrgkeskaeg vastuolud ilmaliku ja kiriku võimu vahel katoliku kirik eraldub õpetusest ÕIGEUSK tegutsevad ketserid, kelle vastu võitleb kirik inkvisitsiooniga kujunevad vaimulikud ordud kloostrid katoliku kirik alustav ristisõdu kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema · Sõjad avaldasid Eurooplaste maailmapilti · tihenes kaubavahetus idamaade vahel · Euroopa käsitöömeistrid õppisid uute tootede tegemise võtteid - · ei õnnestunud vallutada Jeruusalemma ja Püha maad jäid islami usu kätte · ristiusk jäi jagatuks: katoliku- ja õigeusk · Hukkus palju ristisõdijaid (6 miljonit) Paasti soov laiendada oma usuala Kuninga riigid soovisid oma rikkusi suurendada itaalia kauplinnad soovisid oma kontrolli alla võtta vahemere kaubandust
Maa külastamine · sõda kukkus läbi IV ristisõda (1202- 1204) · vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol · paavst Innocentius III- võimsaim Lääne- Euroopa paavst ning läheb ketserite vastu sõdima · Laste ristisõda 1212 · toimus veel 4 ristisõda, kuid edu ei saavutatud · 1291. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja retked selle tagasivõtmiseks lakkasid Tagajärjed: · sõjad küll ei andnud loodetud tulemusi, kuid mõjutasid Euroopa arengut tuntavalt · Sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne- Euroopas · Veneetsia ja Genua said pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ning tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas · eurooplased liikusid rohkem ja silmaring laienes · levisid idamaadelt uued tavad ja ideed · Kreeka autorite teosed levisid lääne-eurooplasteni
Tänu sõdadele arenes meeletult ka sõjatehnika. Arvatavasti sooviksid kõik riigid oma relvi katsetada reaalses olukorras, et näha nende tõhusust. Kindlasit tekiks ka olukord, kus üks riik muretseb endale järjest tugevamat sõjatehnikat selleks, et teist riiki üle trumbata. Selline käitumine põhjustab pingeid ja võivad tekkida konfliktid. Eesti on kindlast olnud eeskujuks mitmetele Lääne-Euroopa riikidele sellega, et on oma sõdurid Iraagist välja toonud. Sõjad tulevikus ei lõppe enne kui ME ISE EI LÕPETA SÕDIMIST.
Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid. Briand-Kellogi pakt 1928 1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) 5) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Nö Napoleoni sõjad toimusid 19. sajandil ning sellesse oli kaasatud kogu Euroopa. Sõjad said alguse peale 1799. aasta riigipööret, mil jäi püsima vabariik, kuid võim läks Napoleoni kätte. Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole ning tegi palju ümberkorraldusi. Ta parandas riigi majanduslikku olukorda ja ta tõusis rahva seas suureks autoriteediks. Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid
pöörduti rahva poole üleskutsega et isamaa on hädaohus. Toimusid Saksamaa ja Itaalia allutamine Prantsusmaale 1793- moodustati Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland. Prantsusmaa kehtestas Euroopas sõjaväe kohustuse ja saavutas kordades suurema väe kui vastastel. 1793 september- Algas prantsusmaa armee vastu pealetung mis kestsid kokku 17 kuud. Revolutsiooni sõjad muutusid vallutussõdadeks ja enam polnud eesmärk ennast kaitsta vaid ka uusi alasi vallutada. Vallutamine toimus põhimõttel sõda peab end ise ära toitma. Esimene Prantsusmaa vastane koalitsioon lagunes. 1798- Napoleoni väed alustasid Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias. Moodustati II Prantsusmaa vastane koalitsioon kuhu kuulusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi. 22. September 1792- Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Aasta jagati 12 kuuks
palju parem kui olla metropoli üheks asumaaks. Kolmanda Maailma riigid leidsid end uuest situatsioonist, kus neil puudus kindel riigi juhtorgan ning riigi juhtimis süsteem. Kõige lihtsam oli sellises situatsioonis valida diktatuuri tee ja see riigi juhtims süsteem on nii mitmeski riigis tänapäeval. Kolmanda Maailma hädad ei lõppenud sellega. Lisaks kõigele on igas riigis erinev usk, mis on põhjustanud mitmete naaberrrikide vahelised sõjad. Näiteks India ja Palestiina vaheline konflikt. Mõlemad riigid on endised Briti kolooniad ning pärast iseseisvumist jaotati need riigid kaheks, muhameedlikuks Pakistaniks ja hinduistlikuks Indiaks. India on demokraatlik vabariik ning Pakistan autoritaarne vabariik, mida iseloomustavad sõjalised riigipöörded ja ebastabiilsus. Kahe riigi vahelised sõjalised konfliktid said alguse juba 1947ndal aastal ning on praegugi pingekoldeks. Lisaks usulisele probleemile
Napoleon referaat Napoleon sündis 15.augustil 1769.aastal Prantsusmaal.Ta oli suur väejuht ja riigimees.Ta oli auahne,suure töövõime ja tahtejõuga. Napoleon oli suur väejuht kes võttis sõjapidamises kasutusele hulgaliselt uuendusi.Napoleoni sõjad oli vallutussõjad,need nõutsid tohutuid inimohvreid.Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek euroopas.Napoleoni sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabadusliikumisele.Tema ümberkorraldused ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele.Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal,Austrias,Itaalias,Venemaal ja mõneski teises riigis.Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena.Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed
uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus olid kõige aktiivsemad kaks äärmuslikku poliitilist jõudu. Jagunes kolmeks: Soo, Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus- Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis võib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus. Koalitsioonisõjad- Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul. Aastad 14 juuli 1789- vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. 22 september 1792- Kokkutulnud rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21 jaanuar 1793- Hukati kuningas Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga.
Mõnikord õnnestus neil linnadesse ära põgeneda. Kui nad suutsid ennast varjata ühe aasta ja ühe päeva, siis said nad vabaks kodanikuks. Mõisnikud otsisid põgenenud talupoegi, aga linnakodanikud aitasid neil ennast peita. Põgenenud talupoegadest said linnad endale uusi töötegijaid. 1558 tungis Venemaa Eestile kallale ja vallutas suurema osa Eestist. Eestlased pöördusid rootslaste poole ja palusid neid appi. Algas sõda, millest võtsid osa Taani, Poola, Rootsi ja Venemaa. Sõjad kestsid 70 aastat ja lõpuks läks Eestimaa Roosi alla. Eestis oli vähe inimesi ja sakslaste võimu lõppedes oli Eestis umbes 250 000 elanikku. Rootslaste valitsemise aja kohta öeldakse Hea rootsi aeg. Eesti ei ole kunagi olnud Rootsi riigi osa. Rootsi ajal hakkasid tööle esimesed eestlastele mõeldud koolid. Koolitati eestlastest kooliõpetajaid. Sellel ajal hakati kirikutes jutlusi pidama eesti keeles. 1700. aastal tungis Venemaa uuesti Eestile kallale.
Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotamine ja monopolide vaheliste liitude teke. *Maailma poliitiline jagamine- sõjad, lokaalsed sõjad, maailma sõda Kolmikliit*(Keskriigid),Nelikliit(sõjaajal**)-Saksamaa+ Austria-Ungari+ Itaalia*(+Türgi**+Bulgaaria**) Antant-Inglismaa+Prantsusmaa+ Venemaa(lahkub)[USA(tuleb asemele) Positsioonisõda-sõda, kus sõjategevus on hetkeks peatatud 2. Nimetage 8 suurriiki 20. saj. Algul ja tooge näiteid nende kolooniate kohta(3 ühe riigi kohta) Atlasega,loodan. 3.Esimene maailasõda. *millal algas/lõppes- 28.juuli 1914-11.november 1918 *põhjused, 1
triumf pidulik linna sõi Roomas võidukalt sõjaretkelt kojusaabuvale väejuhile . 2 . millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased - kergerelvastuses võitlejad 3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud . nad võisid astuda riigiametisse ja pääseda senatisse. Plebeildel neid õigusi polnud. Paljud plebeid olid vaesed. nad võisid patriitsidelt laenu võtta 4. puunia sõjad : puunia sõjad toimusid , 264201 eKR. 1. sõda sitsiilia saarel võitsid roomlased 2.sõda Itaalias 3. sõda Cannae lahing Cannae linnas võitis Hannibal 5 . Mida tähendab põhimõte ,,Jaga ja valitse '' ? kui rooma oli vallutanud endale suure ala, siis ta teadis et võib tekkida ta vastu suur ülestõus ning siis ta leppis iga linnaga mis ta vallutas kokku et see ei tee ülestõuse teatud reeglitega. Ehk siis
Prantsuse revolutsiooni põhjus. Esimene ja teine seisus ei pidanud makse maksma ,aga kolmas pidi maksma enda makse ja 1. ja 2. seisu makse.Kuningakoja priiskav elu ja sõjad nõudsid palju raha,seega tõõsteti makse,lõpuks tekkis ikaldus.Talupojad pidid kandma mitmesuguseid koormisi,tava kodanikud soovisid võrdseid poliitilisi õigusi=vastuolud ühiskonnas. Revolutsiooni käik Bastille vallutamine 1789 . 4 juuli Prantsusmaa ümberkujutamine. Võeti vastu `'Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Võeti vastu esimene põhiseadus ehk kontitutsioon Uus riigivõimuorgan-Seadusandlik kogu Monarhia kukutamine Kuulutati vabariik välja Hukati kuningas
kahtlusalune“ Lee Harvey Oswald (valitsuse vandenõu)? Ühe teooria kohaselt tapeti Kennedy, kuna ta jäi endast võimsamate meeste teele ette. Väidetavalt plaanis Kennedy vähendada Föderaalreservi võimu USA rahandussüsteemis ja lõpetada Vietnami sõda, mis aga ei oleks sobinud rahamaailma juhtfiguuridele ja sõjatöösturitele Tsitaadid “Ärge küsige, mida riik saab teha teie heaks. Pigem küsige, mida teie saate teha riigi heaks.“ ,,Inimkond peab lõpetama sõjad või sõjad lõpetavad inimkonna.’’ ,,Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid.’’ Kennedy Eestis 1939. aasta mais külastas Eestit ja Lätit Ringreis Euroopas Saabus Tallinna 22. mail ja veetis siin kaks päeva “Olles külastanud Eestit 1939. aastal, tean, kui pühendunud on eesti rahvas vabadusele... suunakem kõik oma jõud selleks, et eesti rahvas tõuseks edukalt Aitäh!
Tema lause ,,Riik-see olen mina" on läinud ajalukku. Louise valitsus aeg oli absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas. Tema lossis (versailles) oli hiilgav õukonna elu. Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Louis XIV kutsuti Päikesekuningaks. Valitsejad hakkasid huvituma kunstist ja kirjandusest. Tema ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Versailles loss - Lossi ehitati 20 aastat , 200 ruumi, 20 000 õukondlast , 338 kokka,48 arsti , 125 lauljat, 74 preestrit . lossis oli hiilgav õukonna elu. Versailles sai kuulsaks üle kogu euroopa , olles eeskujuks paljudele kuningakodadele. Prantsuse keel asendati ametlikuks peetud Ladina keelega.Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Euroopa köögikunsti paljud
Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katolik kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Ristisõdu oli kokku kaheksa ja need toimusid aastatel 1096-1291. Need olid katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt organiseeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi kaitseks. Eesmärgiks oli Palestiina vabastamine islami võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. Ristisõdadel oli suur tähtsus. Suurendasid need Euroopa tähtsust majanduses, ning tõi kaasa suuri muudatusi, nimelt levisid Lääne-Euroopasse paber ja araabia numbrid, Idamaadelt võeti üle saunas käik ning tapeet ja sepistamine. Ka oli oluliseks sammuks see, et kristlased
10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võeti vastu uus põhiseadus? 13. Millal kukutati direktooriumi võim? Kes tuli võimule? Kuidas nimetati uut valitsust? 14. Millal ja miks algasid revolutsioonilised sõjad? Kelle vahel? Mis need on? Millised olid esimese sõjaaasta tulemused? 15. Millal ja kuidas muutusid revolutsioonilised sõjad vallutussõdadeks? Millal ja millised alad vallutati? 16. Millised olid peamised Prantsusmaa vastased? Mitu koalitsiooni moodustati? 17. Milliseid muudatusi tõi revolutsioon olustikku ja olmesse? 18. Millised olid revolutsiooni tagajärjed? 19. Millal sai Prantsusmaast keisririik? 20. Milised olid Napoleoni-aegsed ümberkorraldused Prantsusmaal? 21
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9
senati tööst. Ka Rooma riigi sündimise algusest seisid riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, mis tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Rooma suurim vaenlane oli Kartaago, nende vahel toimus kolm sõda, kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kui Puunia sõjad lõppesid, siis hakkas Rooma laiendama oma võimu ka ida poole. Mida suuremaks riik kasvas, seda vähem olid vabariiklikud tingimused täidetud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform. Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisid oma elulõpu veeta põlluharijana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
